suurriigist, mille sarnast polnud nähtud Rooma riigist saadik. Muidugi oli selliste vallutuste jaoks vaja ka head sõjaväge ja selle eest Karl Suur juba hoolitses. Ta nõudis oma alamatelt militaarsfääris üpriski palju. Tema sõjakäikudel pidid osalema kõik vabad mehed. Kohusest kõrvale hiilimise korral võis oodata kopsakat trahvi. Ainus Karl Suure ebaõnnestumine, sissetung Hispaaniasse, peatas tema püüdlused valitseda kogu Euroopat. Kuid Karl Suure teised vallutused tegid temast keisri. Tema kroonimine Rooma paavsti poolt 800. aastal tõi kaasa pöördelise muutuse paavstiriigi poliitikas ehk Karl Suure keisrikssaamine seadustas tema võimu Rooma üle. Karl Suur mängis tähtsat rolli Lääne-Euroopa vaimu- ning kultuurielus. Oma õukonda Aachenisse kogus ta kokku Euroopa kõige silmapaistvamad õpetlased, et õpetada välja uus vaimulike põlvkond, kes omakorda levitaks kristlikku kultuuri rahva hulgas. Hakati
Vastupidiselt meie arusaamadele, oli araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9
Rooma avalik elu Kui ma oleksin ori- Nagu Kreekas oli ka Roomas orje, aga Roomas oli meid palju rohkem. Me töötasime kõigil elualadel. Paljudes linnades jäi enamik töödest meile ja meie pidime kõike rasket tegema. Roomlaste saavutused olid võimalikud ainult tänu sellele, et meie, orjad, tegime kõigi eest tööd ära. Mul poleks olnud mitte ühtegi õigust ja ma pidin lihtsalt käsku täitma. Kui ma oleksin Rooma sõjaväe sõdur- Meie vallutused olid võimalikud ainult tänu tugevale ja väga hästi välja koolitatud sõjaväele. Meie sõjaväe peajõu moodustasid raskerelvastuses sõjaväelased ning meie peamisteks väeüksusteks olid leegionid. Igasse leegionisse kuulus umbes 5000 meest. Algul koosnes sõjavägi Rooma kodanikest ja siis pidime me oma relvadega vajadusel sõtta minema. Aja jooksul hakkas sõjaväegi nõrgenema, sest meil polnud raha, et endale varustust osta. Kui
aastaks enda võimu alla Paide ja Pärnu. Tallinna ning Põhja-Eesti alistumine Rootsile muutis Vana-Liivimaa pärandi jagamise keerukaks. Poola-Leedu, Taani ja Rootsi asusid omavahel võitlema ja 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, kus Rootsi väed Hiiumaa vallutasid. Seitsmeaastane sõda lõppes Rootsi ja Taani vahelise rahulepinguga. 1583. aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele tagasi nende vallutused Ingerimaal. Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale
Vana maailm Vanad kõrgkultuurid: Assüüria, Babüloonia, Egiptus, Palestiina Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kuid kõlas ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Muusika kohta võib oletusi teha vaid arheoloogide poolt väljakaevatud pillide keelte ja sõrmeavade järgi. Aulos. Detail Vana-Kreeka keraamiliselt taldrikult, umbes aastast 460450 eKr Vanakreeka muusika Muusika kreeklaste jaoks oli jumaliku päritoluga. Esimeteks muusikuteks pidasid kreeklased päikesejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost Muusika kaks põhiprintsiipi: Apollonlik korrastatult harmooniline ja mõistuslik Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi n...
Karnak ja Luxor Sotsiaalne hierarhia: 1)vaarao-seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester 2)asevalitsejad- piirkonna valitseja 3)preestrid-riigi nõuandja, religioosne kombetalitlus 4)kõrgemad väepealikud- sõjakäikude juhtija 5)kirjutajad-kontrollida kohustusi ja nende täitmist 6)talupojad-maa harimine, maksud, kasvatasid loomi, põhi töö tegijad Egiptuses 7)käsitöölised- ülikute tellimuse täitjad 8)orjad- abitöölised Sõjavägi ja vallutused: Vana riigi ajal ei olnud alalist sõjaväge, Uue riigi ajal aga oli hästi treenitud alaline armee, seal olid noored mehed, enamasti talupojad, nad võeti eluaegsesse väeteenistusse. Egiptuse armee oli riigi hiigelaegadel tugevaim ja kõige paremini korraldatud kogu Lähis-Idas. Lihtrahva elu: põhi töötegijad olid talupojad, harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katustega savionnides, söödi nisu-odra leiba, kala. Käsitöölised täitsid
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
Gutenberg ja trükikunsti leiutamine. Trükikunsti leiutamine oli keskaja suurim saavutus. 1445a leiutas Gutenberg trükikunsti. Kõige esimene raamat, mis trükiti oli piibel 1456a. 13. Feodaalne killustatus Venemaal. Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri. 15. Moskva esiletõus. 13.saj suutis Moskva vürst Mongoolia valitsejad üle kavaldada ja Moskva tugevust suurendada. Mõne aja pärast oligi kujunenud mõisast suurlinn. 16. Isikud kõrg- ja hiliskeskajast: a) Aleksander Nevski- Novgorodi suurvürst. b) Dmitri Donskoi- Moskva valitseja.
poole püüdlevad järjekindlalt väga paljud noored. Äärmuseni arenenud omamiskirg ja edujanu saavadki üldjuhul alguse juba varajases nooruses. Adleri teooria selgitab, et inimene püüab kogu elu kompenseerida lapsepõlves kogetud alaväärsust, mis ongi ta hilisemate saavutuste allikaks. Nii sai näiteks Johnny Weismüllerist olümpiavõitja ujumises. Beethoven kirjutas oma geniaalsed helitööd, kuigi tal oli kuulmispuue ja Napoleoni vallutused kompenseerisid tema lühikest kasvu. Lapsepõlves naabripoisist odavama mudelautoga mänginud laps püüab täiskasvanuna veelgi enam, et tema sõiduvahend oleks võimsam kui töökaaslasel. Siit ka uus võrdluspõhine lähenemine rikkusele- rikas ja õnnelik on see, kelle aastapalk on suurem kui naabrimehel. Tänapäeva meelelahutusele orienteeritud maailm kujundab järjest enam lastest ekstraverte kui introverte.Palju rohkem on ühiskonnas sangviinikuid ja koleerikuid kui flegmaatikuid. Seega
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster. Ivo Schenkenberg - käsitööliste väesalga juht Tallinnas; tema retked ulatusid Tartuni; hiljem sattus venelaste kätte ja hukati.
Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasjades, fikseerisid kirjalikult kohustused Talupojad võeti tavaliselt sõjaväkke, pärast seda said maatüki, mida harida, sunnismaised
1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi 1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki Austria lüüasaamisega lagunes ka esimene Prantsusmaa-vastane koalitsioon 1798. aastal alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et ohustada Inglismaa valdusi Indias Prantsusmaa jätkuvad sõjalised vallutused sundisid Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaavastase koalitsiooni. Koosseisuga - Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi Napoleon Bonaparte Revolutsiooniaegne eluolu Püüti luua uut olustikku Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus
1795. aastal sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, tunnustades viimase vallutusi 1797. aastal sõlmis ka Austria Prantsusmaaga rahu Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki Austria lüüasaamisega lagunes ka esimene Prantsusmaa-vastane koalitsioon 1798. aastal alustasid Napoleoni väed Egiptuse alistamist, et ohustada Inglismaa valdusi Indias Prantsusmaa jätkuvad sõjalised vallutused sundisid Euroopa riike moodustama 2. Prantsusmaavastase koalitsiooni. Koosseisuga - Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi Napoleon Bonaparte Revolutsiooniaegne eluolu Püüti luua uut olustikku Üldiseks kõnetlusvormiks sai ''sina'', kaotati pöördumisvormis ''härra'', ''proua'', ja ''preili'` Viisakaks ja lojaalseks kõnetlusvormiks muutus ''kodanik'` Suured muutused moes : loobuti aristokraatlikust rõivamoest, seda asendas lihtrahva rõivastus
panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Roomale ei meeldinud Kartaago vallutused ja läks talle kallale, Rooma alistas Kartaago ja too hävitati, Rooma oli Vahemere valitseja. 9. Isikud a) Hannibal Kartaago vähejuht b) Caesar väejuht, poliitik ja kirjanik. c) Gracchused ja nende reformed reformid kukkusid läbi. d) Marius ja tema reform üleminek palgasõjaväele. e) Augustus Vana-Rooma keiser f) Traianus Vana-Rooma keiser, andis välja edikti, mille järgi tuli surmata
Venemaa 19. saj esimesel poolel. Aleksander I Sai valitsejaks 1801. aastal. Uus keiser oli noor, haritud, kasvatatud. Aleksander mõistis hukka pärisorjuse ning püüdis seda kaotada. Kahjuks tal see ei õnnestunud, sest aadlid olid vastu. Aleksandri reformid- Korraldati põhjalikult ümber riigivalitsemisesüsteem. See tõi kaasa ametnikkonna kasvu ja võimu kuritarvitamise. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli kirjaoskamatu . Haritud inimesi vajati üha rohkem riigiasutustes, kaubanduses, sõjaväes. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. 1802. a taasavati Tartu ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool ja kihelkonnakool. Tagurluse pealetung- Pärast Napoleoni sõjakäiku venemaale hakkas Aleksander I liberaalne poliitika taanduma. Ukrainas ja Novgorodis hakati rajama sõjaväegesi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Sõjaväeasukate elu muutus keerulisem...
ka suured maavaldused, sest ta oli kõrgem seaduseandja. Kuningas osales usurituste korraldamisel. Kui kuninga võim tugevnes, langesid templid ja preesterkond tema võimu alla. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli riigi ülempreester, teda peeti jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid üldjuhul mitte jumalaks endaks. Mesopotaamias pidi kuningas kuulama ülikute seisukohti. Ülikud toetasid tugevat kuningat, kelle vallutused tõid sõjasaaki ja uusi maid. Edutut kuningat ähvardas ülikute vandenõu ja võimmult kõrvaldamine. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kõige tipus oli kuningas, talle järgnesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid, kellele järgnesid sõdurid, kirjutajad ja käsitöölised, kes olid osalt eraettevõtjad, osalt aga riigi kontrollile alluvad sõltlased. Peale ned tulid talupojad, keda oli kõige rohkem ja kõige madalamal olid teisejärgilised orjad
inimestest, ülikutest kõrgemale oma rahva ees, kuid üldjuhul mitte jumalate tasemele jumalaks endaks * ta osales riigi kõige olulisematel * kuningas pidi kuulama ülikute religioossetel pidustustel seisukohti. Ülikud toetasid tugevat * kui kuningas oli nõrk, siis kuningat, kelle vallutused tõid preesterkond tõusis võimule sõjasaaki ja uusi maid. Edutut * valitsemine pidi tagama kuningat ähvardas ülikute vandenõu loomuliku korra riigis ja võimult kõrvaldamine Hierarhia * ühiskond oli rangelt hierarhiline * kuningas * tipus jumal- kuningas * preesterkond- prestiiz ühiskonnas * kõrgemad riigiametnikud ja väga kõrge
Paljud läksid Soome kommunismiga võitlema, et mitte Saksa poolel olla(soomepoisid). 1944. murdis NSV läbi saksa kaitse Leningradi ja jõudis Narvani. 2. sept. 1944 astus Soome sõjast välja. Eestist ja Leedust ära taantudes 1945 Saksamaa lõpuks kapituleerus.NSV eest põgenesid sajad tuhanded elanikud. 18. sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus
Pontus de la Gardie oli Rootsi vägede juht. 19. Mida tähendas Jam Zapolski rahu? Rahu sõlmiti Poola ja Venemaa vahel, kus Ivan Julm sai küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, kuid ise pidi loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused. Seega läks Lõuna Eesti Rzeczpospolita riigi võimu alla. 20. Mis oli Pljussa rahu? Oli rahu Venemaa ja Rootsi vahel, kus rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. 21. Millised olid Liivi sõja tulemused? Eestimaa jäi jagatuks kolme kuninga vahel: Rootsi, Poola ja Taani. Erinevate piirkondade haldamises oli vähe ühist nii lõhestati Eesti isegi veel suuremal määral kui Vana Liivimaa ordu- ja piiskopriikide aegu. 22. Võrdle halduskorraldust Rootsi alal, Poola alal ja Taani alal. 23. Mis iseloomustas kohaliku aadli seisundit 3 kuninga võimu perioodil? 24. Milline oli talupoegade olukord 3 kuninga võimu perioodil?
Sõda Preisimaa ja Venemaa vastu lõppesid Prantsusmaa võiduga. Venemaaga sõlmiti Tilsiti rahu, mille alusel: 1) Venemaa tunnistas Prantsusmaa tegevusvabadust Lääne-Euroopas 2) Venemaa kohustus liituma kontinentaalblokaadiga 3) Preisimaa poolt vallutatud Poole aladest moodustati Varssavi hertsogkond 4) Venemaa sai endale tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas ning vallutas sõjas Rootsiga (1808-1809) endale Soome VI Suured reformid Saksamaal (lk 87) Napoleoni vallutused mõjutasid Saksamaad ja tingisid mitmete reformide läbiviimise. 1) Pärisorjuse kaotamine enamikes Saksa riikides 2) Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused 3) Kaotati aadliõigused 4) Sõlmiti rohkem ilmalikke abielusid 5) Sisse seati vandemeeste kohus 6) Juutidele anti kodanikuõigused 7) Osades Saksa riikides võeti kasutusele Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks" 8) Preisimaal tehti põhjalik sõjaväereform VII 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda (lk 88-89)
sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg) 1186 piiskop Meinhard asub liivlaste seas ristiusku levitama (misjon) 1198 piiskop Berthold toob kaasa esimesed ristisõdijad 1199 pühitseti Liivimaa piiskopiks Breemeni toomhärra Albert, kellest saab vallutussõja peamine organiseerija ja juht. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja purjetas Väina (Daugava) jõe suudmesse. Vallutused saavad sisse tõelise hoo 1201 rajati vallutuste tugipunktiks ja piiskopi eluasemeks Riia linn 1202 rajati vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" e. Mõõgavendade ordu vallutuste läbiviimiseks 1208 vallutatud on enamus läti alade rahvaid (1206 liivlased, 1208 latgalid), järg jõuab eestlaste kätte (Ugandi ründamine) Eestlaste võitlus
ühiskondlikus elus; muutus naiste mood: lühikesed seelikud ja poisipea; seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. 5) Sõda tõi enesega kaasa vaimseid kannatusi; tekkis nn kadunud sugupõlv. 5) Tähtsamad lahingud: Jüüti merelahing Marne´i lahing Ypres´i lahing Verduni lahing Somme´i lahing 6)Imperialism- suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks (NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19.sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus.
,,Marseljees" on Prantsusmaa riigihümn Aastaarvud: 16101643 = Louis XIII valitsemisaeg 16431715 = Louis XIV valitsemisaeg 1789 = Versailles' lossi rüüstamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus 1791 = põhiseaduse kehtestamine 1792 = vabariigi väljakuulutamine 179394 = Jakobiinide diktatuur 1799 = Napoleoni riigipööre Pariisis 1804 = Napoleon sai prantslaste keisriks ehk imperaatoriks 18051807 = vallutused ( Austria, Preisi, Venemaa, Inglismaa blokaad) 1812 = Sõda Venemaaga 1814 = märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi 1815 = Napoleon sai lüüa Waterloo lahingus, Elba saar jne..
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
Sageli leiti küladest, kuhu olid tunginud rindest läbi tulnud punaste salgad, metsikult mõrvatud naisi ja lapsi. Eesti väeosadel tuli pidevalt võidelda kümneid kordi ülekaalus oleva vaenlasega. Seal oli Punaarmee ülekaal elavjõus 4,8-kordne, soomusüksuste osas 12-kordne, automaatrelvades 11- kordne, miinipildujates 18-kordne ja kahurite osas 5-kordne. Pealetungi korral oli vastase ülekaal elavjõus isegi kuni kümnekordne. Kuna punaarmee on kõigi sõdade põhjuseks, siis hakkavad vallutused Eesti üle võimust võtma. Põhjus kõige alguseks 1944 oli see, et sõjaline olukord neil endil saksamaal muutus äärmiselt ebasoodsaks, sest väga palju väeosi viidi Narva alt ära ja tänu sellele väejuhatus hakkas oma vägesid tagasi nõudma. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist siis juba, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Kuna sellel ajal kuulutas Eesti Omavalitsus välja ka üldmobilisatsiooni, mida hakkasid toetama ka rahvuslikud ringkonnad,
andsid end täielikult Poola kuninga valitsemise alla. Poolale kuulsid Ordu ja Riia peapiiskopkonna alad. Rootsile Tallinn ja lähim ümbruskond. Narvast Viljandini Venemaa käes Saare-Lääne piiskopkond Taani käes Liivi sõja lõpp: 1578. aastal alustas Poola pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Poolale läks terve Läti ala ja Lõuna-Eesti. Rootsile Põhja-Eesti Taanile Saaremaa. Poola-Rootsi jätkusõda Liivimaal: 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega kestis 1629.aastani Edu saatis rootslasi, viimase suurema Eesti linnana langes 1625
Millega on ajalukku läinud?: · Homeros- pani kirja eeposed, oli vana kreeka laulik · Pindaros- koolilüürik, tegi spordivõistluste saateks laule · Aischylos- kuulus Ateena traagik · Sophokles- samuti kuulus Ateena traagik Hellenismiperiood (õ lk 128-133) Mis on hellenism? Ajajärk , mida iseloomustab kreeka kultuuri ja keele levik Idamaadesse ning Idamaade mõju kandumine ühtlasi ka Kreekasse Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnesid kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse, tänu millele hakkas levima kreeka kultuur ja keel . Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Linnriigid püsisid , kuid need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Suurriikide eesotsas seisid peaaegu piiramatu võimuga
12. Ühiskonna ja seaduste kiire muutumine. 13. Erakondadevahelised nääklemised. Demokraatia tugevus seisneb rahva aktiivses kaasatuses ja huvitatuses. Tegurid, mis kutsuvad esile erinevused ühiskonnas Ajalugu Rahva põlised Maa geograafiline asend väärtushinnangud 1. vaba rahvas 1. Vabadus 1. Läänemere kaldal 2. Saksa ristirüütlite vallutused 13. saj. 2. Võrdõiguslikus 2. Kaubateede läbikäik 3. Liivi sõda (Rootsi, Taani, Poola) 16. 3. Sallivus (suhted) saj. 4. Vägivalla hukkamõist 3. Kliima 4. Alates 1645. algas Rootsi aeg 5. Haritus 4. Loodustingimused 5. Põhjasõda, algab Vene aeg 1710 6. Kodanikualgatus 5. Maavarad 6. 1917
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad lagunesid, põllud jäid sööti. Tehnoloogiline taandareng: kadus oskus töödelda kivi, mistõttu sai puidust varakeskajal peamine ehitusmaterjal. Alla käisid kombed, lokkas barbarite vallandatud vägivald ja kuritegevus. Kujunesid germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik. Suur osa Euroopast ristiusustati ja kirikust sai ühiskonna stabiilsuse nurgakivi. Vana-Rooma
Muud suuremad muutused on tekkinud sihipärase keelekorralduse tulemusel: o oleva käände kasutuselevõtt K. A. Hermanni poolt 19.saj lõpp, 20.saj algus o Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmus (suurim, mustim, käsist) o maks-, nuks-, nuvat-vormi juurdumine 20.saj II poolel (tegemaks, teinuks, teinuvat) Eesti keele kujunemine sakslaste Piibel 1739 vallutused 13. saj vanaeesti murrangueesti uuseesti vältevaheldus maks-vorm n-i kadu i-ülivõrre pts-i muutus sisekadu kaasaütlev õ teke kt muutus lõpukadu de-mitmus olev 500 1000 1200 1500 1700 2000
aastal, mille lääneroomlased võitsid, see oli ka nende viimane väljapaistev saavutus sõjatandril. IDA-ROOMA RIIK EHK BÜTSANTS Bütsants oli Rooma tavade ja kultuuri säilitaja keskajal. Võimsaim riik Vahemere ääres 5.-6. sajandil. Ametlik keel kreeka keel (7. sajandist). Linnad väga arenenud, pealinn Konstantinoopol (rajatud 330). Geograafiliselt soodne asend. Kogu võimutäius kuulus keisrile ehk basileusile. Kuulsaim keiser Justinianus I (527-565). Teda iseloomustavad suured vallutused. Ta võttis eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamise endistes piirides. Seda ta teha küll ei suutnud, ometigi vallutas ta Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared. Samas võitlus Pärsiaga edukas polnud. Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu. Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid
Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks. Mediinas saab ilmutusi edasi -> sealhulgas korralduse palvetada Meka poole. Koraani kirjapanek palmilehtedele (roheline = pühavärv) Lahingud mekalastega. 630 naaseb Mekasse. 632 Muhamedi surres on Araabia poolsaar islami usku Kalifaat ja araablaste vallutused Kaliif – prohveti asemik, kelle valisid moslemid -> Araabiat nimetati kalifaadiks. Džihaad – püha sõda islami eest ja muu-usuliste vastu Araablased olid vallutustes väga edukad, sest põhjapoolsed riigid Bütsantsi keisririik ja Uus- Pärsia impeerium olid tol hetkel omavahelisest sõjast nõrgestatud. Bütsantsi elanikud polnud rahul keisrivõimuga. Uus-Pärsia riigi teenistuses oli palju araabia palgasõdureid, kes ei tahtnud oma suguvendade vastu võidelda.
Nende vahel oli pidev pinge, kelle vahel oli kliendi ja patrooni suhe. PATROON oli rikas, kes andis tüki maast vaesemale, ta kaitses KLIENTI, aga viimane pidi talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile. Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile. 8. Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele. Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike paganate vastu. Näiteks ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil. Ristisõdade kitsam tähendus: Lääne-Euroopa feodaalide vallutused Lähis-Idas 1096-1270. Ristisõdade põhjused: · Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada. · Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu, ettekäändeks toodi paganate ristimine. · Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege (võlad tühistati, patud anti andeks jne)
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat.Jumalariik pol avatud eeskätt mitte edukaile ja endaga rahulolevaile,vaid pigem viletsaile ja põlatuile,keda maised hüved jumalast eemal ei hoia. Kristluse levik-Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger-juba õpetaja eluajal.Sai pärast Rooma esimeseks piiskopiks.Paulus seevastu pöördus ristiusku alles pärast Jeesuse surma.Ta aitas tõhusalt kaasa kr...
PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD PÄÄSEVAD TAEVASSE, OOTAMATA ÄRA VIIMSET KOHTUPÄEVA, MILLE TULEKUT PROHVET KUULUTAS. EDU TAGAS SEE, ET BÜTSANTSI KEISRIRIIK JA UUS-PÄRSIA IMPEERIUM OLID SEL HETKEL LAASTAVAST SÕJAST NÕRGESTATUD
asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare. Ka kõikjal levinud hobuseraua kujuline kaar on pärit visigoodi arhitektuurist. Islami ülemvõim 8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa Islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal (Astuuria, Navarra ja Aragón) Põhja- Hispaanias õnnestus oma vabadus säilitada. Islami ülemvõimu all tunnistati juute ja kristlasi kui "raamatuinimesi". Nad võisid küll vabalt praktiseerida oma usku, ent siiski neid diskrimineeriti mõneti. Pöördumine islamisse toimus stabiilselt kasvavas tempos, alates
Aga tänu sellele, et muhameedlased elasid Indias, hakkas seal levima ka islami usk. Loodeosas sai islami usk ülekaalu, aga muudes piirkondades jäi siiski enamik elanikke hinduismi usku, aga kõigele sellele kaotas ainult budism oma senise tähtsuse, aga sellega ta ei kadunud täielikult, ta levis naaberaladele nagu näiteks Tiibet ja Ida-Aasia. Aga kuna ajapikku hakkas Delhi sultanaat nõrgenema siis India langes uute islamiusuliste vallutajate alla. Muhameedlaste vallutused ei mõjutanud India kultuuri, küll jäi hindude ja islamiusuliste suhted pingeliseks, kuid kultuur tegi pöörde ja hakkas ühte sulama. Tol ajal olid Indial suured ja tihedad suhted ka muu maailmaga ja India ookeanil käis vilgas merekaubandus hindude ja araablaste vahel, tänu millele sai tähtsamaks India läänerannikul paiknev kaubalinn Kalikut, sest seal veeti India kaupu Araabiasse ja edasi muudesse Euroopa maadesse. Eurooplastele olid lemmikud India kaupadest vürtsid, muidugi
PÕHIRASSID: 1) Europiidne ehk valge rass 2) Mongoliidne ehk kollane rass 3) Negriidne ehk must rass Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas Miks tuntakse eestlasi rassistidena? - Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest? - rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive Millal on iive positiivne? - Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb Millal on iive negatiivne? - Siis, kui sureb rohkem kui sünnib ja rändab välja rohkem, kui sisse tuleb. (EESTI) Põhjused miks Eesti iive on negatiivne: - töötus - vähe võimalusi - majanduslangus - uudishimust reisimine Miks sünnib Eestis vähe lapsi
Ja seda seepärast, et keskaja masinad olid nõrkustega madal efektiivsus ning tööriista domineerimine. Samuti ei toimunud terve keskaja vältel mehhanismides peaaegu mitte mingisugust kvalitatiivset progressi. Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000 · Euroopa sünd : vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus 950-1350 / Robert Bartlett, Tallinn : Kunst, 2001 · Guillaume le Maréchal, ehk, Maailma parim rüütel / Georges Duby, Tallinn : Varrak, 2007 · Keskaeg. I osa : [ajalooõpik 7. klassile] / Mait Kõiv, Priit Raudkivi, Tallinn : Avita, c2004 · http://www.waterhistory.org/histories/waterwheels · http://en.wikipedia.org/wiki/Watermill · http://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
• Napoleonil oli lapsi ka abieluvälistest suhetest: • Krahv Charles Léon (1806–1881), suhtest Louise Catherine Eléonore Denuelle de la Plaignega • Krahv Alexandre Joseph Colonna-Walewski, suhtest krahvinna Marie Walewskaga • Lisaks võisid tema lapsed olla ka: • Karl Eugin von Mühlfeld, suhtest Victoria Krausiga • Hélène Napoleone Bonaparte (1816–1910), suhtest Albine de Montholoniga • Jules Barthélemy-Saint-Hilaire (1805–1895) Napoleoni vallutused • http:// www.avita.ee/pdf/maailma_ajaloo_atlas_napoleoni_ajast u.pdf • 1810. aastaks oli Prantsusmaa liitnud enda valdustega Madalmaad, Põhja- Itaalia, Illüüria • Napoleoni sugulased valitsesid Hispaanias, Itaalias, Poolas; Reini Liit oli Prantsusmaa protektoraat. • Prantsusmaa liitlased olid Preisimaa, Taani, Rootsi, Austria, Venemaa (Tilsiti rahuga 1807) 1812. aasta sõjakäik Venemaale õ. lk.89. • 24. juunil 1812 alustab Napoleon 450.000 mehelise armee
14. juuni 1941 massiküüditamine. 5) Suvesõda 1941.a. Iseloomusta Saksa okupatsiooni 22.juuni Saksa väed NSVL piiri Vene-Saksa sõja algul taandus Punaarmee korralikult. Saksa Tundus parem kui NSVL valitsus. Sakslased hõivasid kiiresti Läti ja Leedu, 7 juuli ületasid Eesti piiri. Punaarmee rinne stabiliseerus Pärnu-Vändra-Türi-Põltsamaa-Tartu joonel. 22.juuli jätkasid saksajõud pealetungi. Laialdased vallutused. 28. August Saksamaa sai Tallinna. Peagi kogu Lääne-Eesti saared. Sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Juuli alguspäevil ründasid nad kogu Eestis nõukogude asutusi, punaaktiviste ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Suurimat edu saavutasid metsavennad 10.juulil Tartus- rahvuslik ülestõus. Metsavendade vastasteks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid. Suvesõja lõpuks mõrvati 2000 tsiviilisikut.
Kes olid viikingid- loojad või hävitajad? Viikingid olid varakeskaja normanni mereretklejad. Viikingite hulks kuulusid lisaks talupeogadele veel ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised, laevaehitajad aga ka kuningad, kes olid tavaliselt tüürimehed, kelle käed olid meretööst parkunud. Viikingid olid veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid...
ja maj.sõltuv territoorium,mis pole selle riigi osa. Annektsioon-võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liigendamine oma riigi kylge(okupatsioon) Internatsionalism-ideoloogia mis peab tähtsaks rahvusvahelist tegevust Oligarhia-valistemisvorm kus võim on koondunud väikeste inimeste rühma kätte(vene) Monopol-valitsev riik,millel puudub konkurent. Imperalism-suurriikide poliitika,mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Sufrazetid-naistele valimisõiguse andmise pooldajad. Inglise-Buuri sõda Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali ja Oranje vastu 1899-1902.
Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi, Portugal. *1813.a. - Leipzigi lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele. *1814.a. - koalitsiooniväed vallutasid Pariisi 1815.a. moodustasid koalitsiooni Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Venemaa, Rootsi ja toimus seitsmes koalitsioonisõda: *1815.a. - Waterloo lahing, Napoleon kaotas koalitsioonivägedele ja loobus lõplikult troonist. Ta saadeti üksikule Püha Helena saarele, kus ta ka suri 1821.a. 1815.a. - Napoleoni sada päeva Napoleoni vallutused nõudsid küll hulgaliselt inimohvreid, aga aitasid palju kaasa kaasaegsele ühiskonnakorraldusele ja vabadusliikumistele ning nõrgestasid feodaalkorda.
Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka. Toimus Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii majanduses, ühiskondlikes suhete ja kultuuris. See tekkis täna Aleksander suurte vallutustele. Aleksander suur vallutas aastatel 225- 323 eKr. 234 eKr Aleksander Suur suri. Aleksander suure vallutused: Kreeka (isa poolt), Väike Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India (jõudis välja, kuid ei vallutanud). 324. Aastal jõudis tagasi Mesopotaamiasse. Pärast Aleksander Suure surma tekkisid deadohhide(väepealikud) sõjad. Tekkis neli hellenistliku riiki. Need olid: 1. Pergamon- väike-aasiasse 2. Seleukiidide riik- Kaananimaa, Mesopotaamia ja Pärsia 3. Ptolemaioste riik Egiptus 4. Antigoniidide riik- Kreeka ja Makedoonia
Tähtkujud erinevates kultuurides Referaat 2010 Lääne astroloogia Lääne astroloogia kujunes põhijoontes välja antiikajal, oma osa selles on kreeka tagapõhjal ja egiptuse traditsioonidel ning palju olulist lisati hellenistlikus Egiptuses ja Roomas. Kuna makedoonlaste vallutused põhjustasid aktiivse kultuurivahetuse Mesopotaamia, Egiptuse, Kreeka ja Iraani alade vahel, võime nende rahvaste panust ka astroloogiast leida. Kõikidele teistele jääb siiski vaid täiendaja roll, sest astroloogia aluspõhi, ideoloogia ning peamised meetodid pärinevad ikkagi Mesopotaamiast. Seda tunnustades langevad astroloogiasõbrad sageli teise äärmusse ja väidavad tähistaeva põhjal ennustamise Mesopotaamias juba aastatuhandeid umbkaudu samasuguse olevat, nagu keskaja Euroopas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
