· Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdused Taani kuningas Frederik II, kes ostis need oma vennale Magnusele. 1560. aastal algas Eesti talupoegade ülestõus. 1560. aastal üritas Kettler peatada venelasi Härgmäe (Oomul, Hoomul) lahingus, kuid sai hävitavalt lüüa
avastasid kristlased palju teisi Euroopa rahvaid, keda ristida. Ristisõdade tulemused Kaubavahetuses algas kiire tõus. Juhtivateks linnadeks said Itaalia linnad. Samuti õpiti tundmatuid käsitöövõtteid. Nt hakati valmistama paberit. Suur oli ka kultuuriline mõju. Muutusid mood, riided. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Vaatlen neid eelkõige esimestel lehekülgedel toodud nelja punkti abil Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud, viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Vabaneda kaubanduses Bütsantsi vahenduses. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus, pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud
vaatamata sellele, et 1917 oli hakatud looma rahvusväge ei onud Eestil veel tõelist sõjaväge ja ka relvadest oli suur puudus. · Ajapikku aga inimesed hakkasid aru saama, et just nüüd pidid nad Narva lahing · Vabadussõda algas 1918 aasta 28.novembril Narva lahinguga. · Taas ei antud noorele Eesti Vabariigile hingetõmbeaega. Samal päeval mil lahkusid viimased sakslased alustasid rünnakut vene väed Narva all mille tulemusena vallutati Narva, Jaanilinn. Johan Laidoner 1919 määrati sõjaväe ülemjuhatajaks Johan Laidoner, kes seadis sõjaväes sisse kindla korra, edutas juhtivatele kohtadele noori andekaid mehi, moodustas vabatahtlikest (koolipoisid ) eriväeosad nt: Kuperjanovi partisanipataljoni, Kalevlaste maleva jt. Murrang sõjategevuse käigus Kui alguses oli Punaarmeed saatnud suur lahinguline edu mille tulemusena olid nad vallutanud suure osa Lõuna- ja Ida Eestist s.h
1. Iseloomustage revolutsiooni tähtsamaid etappe. Revolutsiooni algus Ühiskonnas oli kasvanud rahulolematus ja rahavpoliitiline aktiivsus, rahvas hakkas looma kodnikukaitset rahvuskaarti. Pariisis vallutati rahva hulgas vihatud monarhia sümbol Bastille kindlus. Sellega algas revolutsioon. Ümberkorraldused Levisid monarhiavastused väljaastumised koalikul tasandil toimus munitsipaalne revolutsioon. Kaotati seisuslikud eesõigused. Kiriku maad pandi oksjonile, vaimulikud hakkasid kindlat palka saama. Kaotati aadliseisus. Monarhia kukutamine Seadusandlikus kogus ja riiis tugevnesid monarhia vastased meeleolud. Eriti aktiivsed olid selle koha pealt jakobiinid
Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud.
Bütsantsi hiilgeaeg (527-565) Keiser Justinianuse valitsusaeg. Majanduses oli hiilgus. Justinianus vallutas mitmeid piirkondi: ida-Gootidelt (Itaalia) ja Vandaalidelt (Põhja-Ameerika). Pärast Justinianuse surma tabas Bütsantsi mitu rünnaku lainet: 1)Põhja suunast tungisid slaavlased ja Bütsants kaotas Balkani saare põhjaosa 2)Ida suunast tungisid araablased ja Bütsants kaotas Vahemere ida ranniku ja põhja-Aafrika alad 3) 11 saj tungisid Bütsantsi türklased-seldzukid. Aastal 1453 vallutati Konstantinoopol Keiser Basileios II (976-1025 valitsusaeg)- vallutati Bulgaaria riik. RIIGI KORRALDUS Keiser oli piiramatu võimuga valitseja. Senat võis ainult nõu anda keisrile. Rahvas jagunes nn hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. Keisrile allusid ametkonnad. Talupojad moodustasid enamiku Bütsantsi elanikkonnast, olid isiklikult vabad, kuid maksukohustuslikud.
Esimesed katsed Fulco ja Nicolaus Eestis. Soome vallutamine Rootsi poolt. Lübecki linna rajamine ning Saksa kaupmeeste huvi Daugava jõe vastu. Rootsis ja Taanis oli keelatud paganatega kauplemine, mööda Läänemerd ning Daugava jõge oleks olnud hea kaupa transportida. Aktiivseks muutusid paganarahvaste mereröövlid. Fulco määrati eestlaste preestriks ning Nicolaus oli tema abiline. Soome ristiusustati ja vallutati rootslaste poolt. 4. Misjonäride jõudmine Liivimaale ehk Maarjamaale Meinhard ja Theoderich. Meinhard ja Theoderich saabusid siia Saksa kaupmeestega ning pidid alustama misjonit. 5. Kaupo isik. Kaupo ristimine, tema edasine tegevus. Kaupo oli liivlaste, täpsemalt Turaida vanem. Ta oli esimene liivlaste vanem, kes ristiti ning ta alustas koostööd sakslastega. 6. Piiskop Albert, tema tegevus Liivimaal Albertist sai ristiusustamise peaorganisaator Liivimaal.
9.aprillil hõivas Saksamaa vastupanuta Taani ja ründas Norrat. Norra osutas sakslastele ägedat vastupanu, neid toetasid ka inglased-prantslased, 1940 suveks oli aga Norra vallutatud. Samal ajal , 10.mail, ründasid sakslased ka Belgiat ja Hollandit, kasutades selleks langevarjureid. Kiiresti ja ootamatult õnnestus needki alad valluatada, prantsuse ja inglise väed põgenesid. Seejärel tungis hitler lõunasse, viies sõja Prantsusmaa aladele. Vallutati 2/3 Prantsusmaast, sealhulgas Pariis. 9. Välksõda mis oli, mida tähendab, miks kasutati Sõda, kus eesmärk oli võimalikult kiirelt võita. (Mõne nädala või kuu jooksul) 10. Compiegne'i vaherahu mis oli, kuidas erines I MS Compiegne'i rahust, kelle vahel ja millal sõlmiti, milles kokku lepiti Pärast Pariisi vallutamist, 22.juunil 1940 sõlmiti jälle Compiegne'i metsas Sasksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. (I MS ajal lõpetas Compiegne'i rahu sõja) 11
Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261. a taastas Bütsantsi keiser oma võimu, mitte aga hiilgust. *Türgi riik -14. saj tugevnes Osmani dünastia all. Osmanid laiendasid oma võimu Väike- Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP. Riigikorraldus · Keiser e basileus piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks
Jeruusalemma kuningriik. Seal üritati kehtestada feodaalset hierarhiat, nagu Lääne-Euroopas, kuid see ei õnnestunud. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Ristiusu levitajatel oli selline teekond: Prantsusmaa, Püha-Rooma keisririik, Rooma, Ungari, Bütsantsi keisririik, Konstantinoopol, Antiookia ja Jeruusalemm. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi
Keskaeg, kui Eesti ajaloo pöördepunkt Keskaeg hakkas aastal 476, kui Lääne- Rooma riigis kukutati viimane keiser, kuigi selle perioodi lõpu kohta on eri arvamusi, olen mina õppinud, et lõpuks on aasta 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika. Eestisse jõudis keskaeg ristisõdijatega ning ametlikuks aastaks sai 1227, kui Eesti alad lõplikult vallutati ja kestis kuni 1558. aastani ehk Liivi sõja alguseni. Ristisõda peetakse negatiivseks sündmuseks, kuna tulid võõrad inimesed, kes hakkasid oma usku peale suruma ning lõpuks Eesti vallutati ja jaotati Liivi ordu, piiskop- ja hertsogkondade vahel. Kaotusega ristisõjas tekkisid kirikud ja mõisad, mis tõi kaasa hariduse arenemise ning suurenes kaubandus Hansa liidu näol. Muistne vabadusvõitlus kaotati, kuna eestlastel olid kehvemad sõjariistad, vähem mehi, sõja
Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner. Ettevalmistusi uute rahvusväeosade loomiseks alustati kohe peale sakslaste lahkumist
7.Missuguseid leiutisi tehti keskaja lõpul, uusaja alguses suurtükk, ladina purjed, karavell, kompass, püssirohi, paber, trükikunst, pärgament, malmi valamine 8.Täida lüngad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis aastatel 1208-1227. Lahing, mille eestlased võitsid oli Ümera lahing 1210 aastal. 21.sept. 1217 aastal tõimus eesti maleva ja saksa ristirüütlite vahel Madisepäeva lahing, kus hukkusid kaks vanemat: Lembitu ja Kaupo. Lindanise linnus vallutati taanlaste poolt 1219 aastal. 1220 ründasid Liivimaad ka rootslased. Aga erilist edu nad ei saavutanud. Mandri-Eesti viimane kants Tartu langes 1224. Saaremaa vallutamisega 1227 aastal oli kogu Liivi- maa allutatud võõrvägedele. Viha vaenlaste vastu lõi lõkkele 1343 aastal kui puhkes Jüriöö ülestõus. See kestis kaks aastat ja lõppes 1345 aastal ristisõdijate võiduga. Taanlased müüsid Põhja- Eesti valdused (kellele?) Saksa ordule aastal 1346.
linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217
Vastupidiselt meie arusaamadele, oli araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum. Praegu sõidavad nende järglased luksusautodes ja mõjutavad maailmamajandust. Rikkuse aluseks on must kuld - nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga ehitanud üles moodsa riigi. Araablaste vallutused ajaloos Vallutati naabermaid, et saada elamiseks sobivat pinda Koraan kutsus muhameedlasi võitlema islami usu levitamise eest Rünnati Bütsantsi ja Pärsia riiki Vallutati ka Hispaania, Põhja-Aafrika, Afganistan, Kesk-Aasia ja suur osa Kaukaasiast Uueks pealinnaks sai Damaskus, kuhu rajati uhkeid losse kaliifidele 8.saj said Mesopotaamia asevalitsejad Damaskuse üle võimu ja riigi uueks pealinnaks sai Bagdad 9
I periood Kohtumõistjate aeg Juutide esimene kuningas Saul. Teine kuningas Taavet, kuid Saul ei loobunud oma troonist. Valitsesid samal ajal. Ühes lahingus Saul ja tema poeg hukkuvad. Taavet sai võimule. Vallutati vilistide (tänapäeva palestiinlased) tähtsaim linn Jeruusalemm. Taaveti poeg Saalomon (970-930 eKr). Saalomoni ajal jagunes riik kaheks: 1. Põhjapool Iisrael Kogu elanikkond küüditati, Jeruusalemma tempel hävitati 2. Lõunapool - Juuda 587 eKr vallutati Juuda Uus-Babüloonia poolt. Paabli vangipõlv. 550 eKr vabastatakse juudid pärslaste poolt. Hiljem Aleksander Suure valdused. Juudid rändasid kodumaalt välja DIASPORAA Juudid taastavad/loovad oma riigi 1948. a. Varasemalt hakati juute taga kiusama, sest arvati, et nemad lasi Jeesuse risti lüüa. Juutide ajaloo tumedaim ajajärk HOLOKAUST ,,Siioni tarkade protokoll" põhjus, miks arvati, et juudid tahavad vallutada maailma. Iga juudi laps õpetati lugema Toorat.
saada, nemad aga ei tunnistanud teda prohvetina, peale mida ta hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks. 5. Millist aastat ja millist sündmust loevad moslemid oma ajaarvamise alguseks? 622 pKr, Muhamedi lahkumine mekast mediinasse 6. Millised muutused leidsid aset pärast prohvet Muhamedi surma? Peale tema surma valisid moslemid talle asemiku, s.o kaliif 7. Missugused suurriigid jäid islami vallutuste teele? Missugused alad araablaste poolt vallutati? Miks olid moslemid usu levitamisel nii edukad? Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium, vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja
Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik 1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate piiramine oli aga loid. Pärast toiduvarude täiendamist muutus piiramine hoogsamaks, kui kuuldi aga, et appi on tulemas (loomulikult vastaspoolele) Mossuli emiir Kerbogha, läks ristisõdijate seas paanika lahti. Antiookia lõpuks vallutati ja eelkõige tänu Itaalia normanne juhtinud Robert Giuscard´i poeg Bohemundile. Ta tunnistati enne võitlust Antiookia valitsejaks, vastasel juhul oleks ta oma normannidega lahkunud . 1099. 4. Juuli hommikul algas tormijooks ja pärast lõunat see vallutati. Eesmärk oli saavutatud. Mitmed uhked rüütlid, sealhulgas ka Godefroi de Bouillon tagasi ei pöördunud. Ta suri Jeruusalemmas ja maeti Kristuse oletatava haua lähedale. II ristisõda 1147-1149
NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12.märtsil 1940 sõlmiti vaherehu Saksamaa pealetung Läänes · 9.aprillil 1940 vallutati Taani · 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland o Belgia · Selleks kulus 2 nädalat · Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia · 14.juuni 1940 Pariis langes Prantsusmaa alistumine 22. juunil alistus prantsusmaa saksamaale II maailmasõja lõpp · 1942 Ühinenud rahvad (edaspidine ÜRO)
käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, kuna massihävitusrelvi, millede kindlast olemasolust USA luure 2002. aastal teatas, ei leitud neist riikidest kunagi. 2004. aastal teatas ÜRO, et Iraagis ei ole massihävitusrelvi olnud pärast 1994. aastat, kuid juba haaratud kontrolli pole tänaseni käest antud. Oli see saatuslik viga või pahatahtlik valeinformatsioon, seda teavad vaid vähesed, kuid selle sõja kasulikkust USA-le pole raske näha - peamiste nafta eksportriikide enda võimu alla võtmine ei ole just näide
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust
Kolooniad jagunevad: ·ümberasumiskolooniad - kohalik rahvas hävitati või saadedti muudele aladele ·muud kolooniad Muud tüüpi kolooniad jagunevad: ·faktooriad - kaubanduslik sõjaliselt tugipunktid ·istanduskolooniad - suure pindalaga taimekasvatusettevõtted, kus on valdav odav käsitsi töö ·ressursikolooniad - oli sageli terve riik, mida vallutaja kasutas mitmel erineval otstarbel ·reservkolooniad - kolooniad, mis vallutati nö igaksjuhuks, ilma et oleks suudetud neid industraliseerida ·poolkolooniad - säilitasid osalise iseseisvuse ja omaenda valitsuse
Viljandi lossivaremed Merili Hubel Turism · Üks populaarsemaid kohti Viljandis · Korraldatakse kontserte ja festivale · Käiakse jalutamas, pildistamas Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad
Ühel hetkel osutus ikkagi diktatuuride vaenulikkus suuremaks lääneriikide vastu kui nende omavaheline vaen. Hispaania kodusõda Aeg- 1936-1939 Osapooled vabariiklased ja rahvarinne Tulemused-ülestõus marokos Farnco poolt, 1937 hõivasid suurema osa hispaania territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma -Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt -paljud luksuskaubad kadusid tootmisest -ersatskaubad
sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati
süvenes vaen. Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. Minu arvamus on see, et iga konflikt on kontakt. Ristisõdade käigus õppisid erinevad kultuurid üksteist lähemalt tundma. Kas ristisõdade põhjused ja ootused täitusid? Soov leida uusi maid, kuhu elama asuda ei täitunud- viimaks vallutati kõik eurooplaste tugipunktid Ees-Aasias. Itaalia linnadel soov saada juhtivateks täitus pärast ristisõdu arenes kaubandus ja käsitöö ning juhtivateks saidki peamiselt suured Itaalia kaubandus- ja sadamalinnad. Kristuse haua vabastamine, usuline vajadus ei täitunud, siiski said palverändurid seal käia, kuid kristliku Euroopa valitsuse alla see ei läinud. Väike ja Ees-Aasia vabastamine, üleoleku näitamine ei vabastanud territooriume idas, kuid Bütsantsist
edastas kümme käsku. Ta on Teise Moosese raamatu peategelane. Taavet (u 1004-965 eKr) oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Jehu Aastaarvud: 2000 eKr iisraellased rändasid Palestiinasse 1700 a eKr iisraellased asusid elama Egiptusesse 1250 eKr iisraellaes põgenesid Moosese juhtimisel Egiptusest 1000 eKr vallutati Palestiina tagasi 925 eKr iisraellaste riik lagunes kaheks Juudamaa, Iisrael IX saj. eKr kujunesid prohvetid 587 eKr riik vallutati Nebukadnetsar II poolt VI-IV saj. eKr koostati Vana Testament Rooma numbrid M 1000. D 500. C 100. L 50. I 1. II 2. III 3. IV 4. V 5. VI 6. VII 7. VIII 8. IX 9. X 10. §19. Juutide usk ja kombed Vana Testament juutide püha raamt. 1. Juutide püha raamat, Piibli vanem osa 2
5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9. Juunil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks ja alustas põhiseaduse koostamist. Hakati looma rahvuskaarti 14. Juuli 1789 vallutati Bastille'i kindlusvangla. Kuningas oli sunnitud alluma Asutavale Kogule. Üle kogu riigi toimusid munitsipaalsed revolutsioonid. Augustid 1789 kaotati seisuslikud ebaõiglused, kaotati kirikukümnis ja talupoegadel teotöö. Võeti vastu inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 1790 kaotati aadliseisus 1791 võetakse vastu Asutava kogu poolt põhiseadus. 1. oktoober 1791 tuli kokku Seaduslik Kogu
talupoegade väljaandmiseks; Hagi e adrakohtunikud- talupoegade väljaandjad. Träälid e orjad-sõjavang, võlgnik, surmamõistetu; Adratalupojad- maksma andameid+ kandma teokoormisi; Sulased, teenjatüdrukud; Üksajalad- uute maade ülesharijad, koormised olid adratalupoegadest väiksemad; Vabatalupoeg-koormisest vabaks ostnud; Maavabad- vabastatud koormistest, kohustus kanda sõjaväeteenistust, oma maa harimine Jüriöö ülestõus 1343-1345: Harju: Vallutati mõisad, Padise kloostri valluamine; Kanavere lahing lõppes eestlaste taganemisega Sõjamäele, kus nad kaotasid. Saare: Pöide ordulinnus- 8p kestnud piiramise järel alistusid selles olijad nind kui nad linnusest väja läksid visati nad kividega surnuks; 1344- tungisid Ordu väed Saarde, rünnates Karja linnust, vallutati ja saarlaste kuningas Vesse poodi üles, Saaremaa sai vabaks ordu lahkumisega, 1345- sõlmiti rahu: saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad
Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda kuulutati välja 1145. aastal, pärast seda kui Edessa riik, üks suurimaid ristisõdijate riike, mis oli rajatud pärast Esimest ristisõda, langes moslemite kätte. Ristisõja kuulutas välja paavst Eugenius III, Samal ajal algas ka esimene Põhjala ristisõdadest, mille eesmärk oli pöörata paganaid ida-Euroopas kristlusesse. Need sõjad kestsid veel sajandite jooksul ning nende käigus vallutati ka Liivi- ja Eesti. Kolmas ristisõda (1189-1192) Pärast Teise ristisõja läbikukkumist oli ühendatud Süüria Seldzuki päritolu Zengidi dünastia alla. Zengidi dünastial oli aga konfliktFatiimide dünastiaga Egiptuses, mis lõppes Egiptuse ja Süüria alade ühendamisega Saladini poolt. Kolmas ristisõda oli nagu teine ristisõda läbi kukkutatud. Kuus aastat hiljem puhkes neljas ristisõda. Neljas ristisõda (1202-1204)
Eestlased II maailmasõjas Kristiina Anton Algus 1939. Eestisse jõudis samal aastal. 28.09. kirjutati alla vastastikuse abistamise paktile 1940. suhete pingestamine Venemaa poolt Venemaa okupatsioon 1940-41 Sõjaväe, politse ja kohtuasutuste likvideerimine Juuniküüditamine (14.06, 11 000 inimest) 41. aasta suvel mobiliseerimine, 32 600 eestlast Hävituspataljonid Punaarmee 07.07 Saksa ületab piiri 20.07 üldmobilisatsioon 28.08 vallutati Sakslaste poolt Tallinn, Saksa okupatsioon Sundmobilisatsioon, alates 16-aastased noormehed Okupatsioon oli 41. aasta septembrist – 44.aasta oktoobrini Punaarmees olnud inimesed viidi vangilaagritesse, või hukati Nov. vabastati 2400 meest, kes olid vabatahtlikult nõus minema sõdima. Vastupanuliikumised (rühmitused ja organisatsioonid) II Vene okupatsioon Venemaa lähenes Narvalt, et siis Tallinnani jõuda Uus üldmobilisatsioon Saksamaa poolt
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel...
ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus Aleksander Suur sai ka Mesopotaamia osaks hellenistlikust tsivilisatsioonist ja selle linnad muutusuid(kreekastusid). Ning hiljem vallutasid jälle selle pärsalased ,mil sellest sai islami maailmavõimu tuuumikala. Mesopotaamia jõudis oma looga muuta lääne ja ida kultuuri.
Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase huvitavat Erebus avastati 27.jaanuaril 1841.aastal, selle nimetas Erebusiks avastaja Sir James Clark Ross, kes nimetas selle oma laeva Erebus'i järgi 1.korda vallutati mägi 1908.aastal Edgeworth David poolt. Kasutatud materjalid Entsüklopeedia "Tuntuimad vulkaanid" www.et.wikipedia.org www.google.com http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/ http://www.volcano.si.edu/gvp/ Tänan tähelepanu eest! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Jan Verner Pulles Tartu Kommertsgümnaasium 9B Asukoht I maailmasõda ja Palestiina 1917-1918 - Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse vallutasid Palestiina piirkonna. 1917 – Võeti vastu otsus, et juudid said territoorumi endale, mis vallutati Brittide poolt. 1920 – Kaotanud Iraak, Süüria ja Liibüa saavad osalise iseseisvus. 1923 - Juutidele anti Jordani jõest läände jääv osa ning araablastele ida poole jääv osa Iisraeli riigi väljakuulutamine 14. mai 1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine Pealetung Iisraelile peale iseseisvumist. 1949 – Lõppes Iseseisvus sõda 1950 – Iisrael Annekteeris Transjordaania Läänekalda ametlikult
ta tahtis nüüd rünnata Prantsusmaad. 3. Sõja algus- 1. Saksamaa ründab 1 sept 1939 Poolat ja 2 nädalat hiljem 17sept ründab NSVL ka Poolat. Poola alistatakse üsna kiiresti.2.Prantsusmaa ja Inglismaa kuulutavad Saksale sõja. 3. Kummaline sõda- Saksamaa koondab oma mehed Prantsuse piirile kaevikutesse aga kumbki sõda ei alusta. 4. Saksamaa ründab järgmisena Taanit ja Norrat. Vallutab kiirelt Taani aga Norral olid tugevad sõjalaevad ja läks natuke aega, kuid vallutati siiski. 5.Välksõda- Prantsusmaa vastu. Algul suunasid suured väed Hollandisse ja Belgiasse, et Prantslased arvaksid, et ründavad uuesti sealt. Ning Prantsusmaa koondaski väed põhja. Kuid rünnak tuli hoopis Luxenburgi kaudu. Vallutati ära Pariis ja vallutati ära. Sõlmisid Compiegue vaherahu ning Prantsusmaa kapituleerus. Lõuna-Prantsusmaal moodustati Saksast sõltuv võike riik Vichy vabariik. Kes polnud nõus, põgenesid Inglismaale ning seal moodustati prantslastes
neil ei tule per et ülal pidada. Naiste liikumisva b a d u st ja suhtle mi st per ek on d a d e mittekuuluvate me e st e g a on piiratud. Mee s võib nais e st lahutada põhjen du si esita m ata, naine nii ei või. Mee s võib võtta endal e kuni 4 naist, nain e nii teha ei tohi 5. Selgita araablaste vallutuste põhjuseid ja mõju. Millised alad vallutati 8-9 saj? Vallutustele leiti õigu stu st islamist. Koraan nägi ette, et iga mo sl e m pea b usu nimel pingutam a. Kujune s arusa a m m ille koha s elt kogu maailm jagun e b kahek s suurek s piirkonnak s: islami kojaks ja s õja kojaks. Uus Pärsia teenistu s e s oli palju araabia päritolu palga s õ d u r eid, kes ei taht om a suguv e d a d e vastu võidelda se e oli e elis ek s .
asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi. Normannide riigid rajab sõjameestest ülemkiht, kes on lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. 8. ja 9. saj
Novembris toob punaarmee piiri taha 12000 meest (venelased, lätlased, Eesti kommunistid) Eesti Valitsus mobiliseerib rahvast: 1) Kaitseliitu 2) Rahvavägi + abipalved Soome ja Inglismaale 28. novembril 1918 Punaarmee ründab Narvat ~ 29. novembril vallutatakse ~ Eesti Töörahva Kommuuni rajamine ~ juht Jaan Anvelt: · Ettevõtete riigistamine · Nn. punane terror · Kommuunide loomine mõisate asemele 1918 aasta detsembris vallutati Rakvere, Tartu, Võru, Valga ~ 1919. aasta jaanuaris toimub murrang: · Sundmobilisatsioon (jaan. 1919 13000 sõdurit) · Vabatahtlike väeosad · Vähem desserteerumisi · Soomusrongide tegevus · Meredessandid vaenlase tagalasse · Johann Laidoneri tegevus vägede juhatamisel 6. jaanuaril 1919 Rahvaväe pealetungi algus. Jaanuari keskel Narva ja Tartu vabastamine. 31. jaanuaril Paju lahing ~ J. Kuperjanovi surm + võit
kõrgel kohal. Valgustussajand ja Prantsuse revolutsioon � 18. sajandil hakkasid Prantsusmaal levima uued ideed, mis taotlesid ühiskonna korraldamist ratsionaalselt. � Enamus linnarahvast oli kohutavalt vaene samal ajal, kui õukonnas valitses minnalaskmise-meeleolu, riik oli pankroti äärel. � 1789. aastal kutsuti üle pika aja uuesti kokku generaalstaadid, kellest osa moodustasid asutava kogu, puhkesid rahutused – vallutati Bastille ja võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. � Kuningat kahtlustati riigi reetmises – ta giljotineeriti, rahva meeleolu muutus aina revolutsioonilisemaks – giljotineeriti peaaegu valimatult. � Edukas väejuht, Napoleon Bonaparte, otsustas, et suudab riiki juhtida paremini, kui direktoorium ning kroonis ennast 1804. aastal Prantsusmaa ainuvalitsejaks. Napoleoni sõjad
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon.
esimene ümbermaailma reis. Minu arust olid maadeavastused lausa vajalikud. Miks maadeavastused olid head? Sellepärast, et need laiendasid oluliselt eurooplaste maailmapilti. Peale Euroopa, Aasia ja Aafrika avastati ka Ameerika. Saadi teada, et on olemas ka Vaikne ookean. Eurooplased hakkasid varemast rohkem purjetama ning merereise tegema. Levis ka kuuldus, et põhja pool Mehhikos, kus on asteekide riik, leidub väga palju kulda. Asteekide riik vallutati hispaanlaste poolt ja Mehhiko langes nende ülemvõimu alla. Nüüd suundusid ka teised eurooplased kulla otsingutele. See avardas veelgi nende maailmapilti. Maadeavastuse tulemusel said eurooplastele tuntuks ka kartul, tomat, mais, kakao jne. Kuid miinuseks võib lugeda seda, et vallutatu Ameerika kõrgkultuuride maad. Söödi välja maajad, inkad ja asteegid, kes lõpuks hävisid täielikult. Mistõttu toodi juurde Aafrikast neegerorju.
välja Saksa LV, idas Saksa DV Berliini ülestõus 1953. a juunis alustasid Ida-Berliini ehitustöölised streiki Massimeeleavaldus Rahutused kogu Ida-Saksamaal, mitmel pool said meeleavaldajad võimu enda kätte Lääneriigid olid lubanud vastuhakku kommunismile toetada, kuid tegelikult ei olnud kindlat plaani rahva abistamiseks Kommunistlikud võimukandjad surusid ülestõusu kiiresti maha Meeleavaldused aeti jõuga laiali, vastuhakkajate poolt üle võetud asutused vallutati tagasi Berliini müür 1961 1989 Üks külma sõja ja Saksamaa eraldamise tuntumaid sümboleid Eesmärk takistada massilist idasakslaste põgenemist läände 1949-1962 4 miljonit inimest, 1962-1989 üle müüri 5000, läände alla 200 tuhande inimese Täname tähelepanu eest!
Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõda kuulutati välja 1095. aastal Rooma paavsti Urbanus II poolt, eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite alt. Peagi sai sellest Prantusmaa rüütlite ettevõtmisest üleeuroopaline üritus, kus osalesid nii rüütlid kui talupojad mitmetest rahvustest. 1099. aastal Jeruusalemm vallutati ja rajati Jeruusalemma Kuningriik ning ka teisi ristisõdijate riike. Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost eurooplaste ekspansioonis. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Ristisõdijaid tuli ka meritsi ja maitsi kõikjalt Euroopast, nii üksi kui gruppidena. Bosporuse väina juures piirasid Seldzukid ristisõdijate põhiväed ümber ja hävitasid peaaegu täielikult
Ristisõja kuulutas välja paavst Honorius III, ristisõdalaste vägesid hakkasid juhtima Austria kuningas Leopold VI ja Ungari kuningas Andreas II. 1218 liitus sõjaga veel sakslaste armee ning hollandi-flaami-friisi segaarmee, mida juhtis William I, Hollandi krahv. Esialgu rünnati Damietta linna Egiptuses. Oldi liidus Seldzukkidega Anatooliast, kes ründasid samaaegselt Ajiubiite Süürias. Nii ei pidanud ristisõdijad võitlema kahel rindel. Damietta vallutati üsna kiiresti ning ristisõdijad tegid sellest oma baasi. Edasi tungisid ristisõdijad lõunasse, Cairo suunas, juulis 1221. Esialgu tundus sõjakäik olevat edukas, moslemite väed olid paanikas, ei suudetud organiseerida korralikku kaitset. Ainsad aga, kes võitlusvõime suutsid säilitada, olid Türgist pärit orisõdurid mamelukid. Nad peatasid ristisõdijate varustamise toiduga ning panid nad taganema.
See oli suur ja mitme aasta peale jagatud tegevuskava. Põhjused: 1. ületootmine 2. ebamajanduslik käitumine 3. riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimisse Erines eelnevatest majanduskriisidest sest: 1. hulgi toodetud kaubale ei olnud tarbijaid 2. suur tööpuudus, nälg, mässuoht, muud probleemid 3. kestis kauem, 5 aastat Aasias (1931) Eesmärk: Jaapan tahtis saada kogu aasia valitsejaks alustades Hiina vallutamisega Sissetung: jaapanlased tungisid Hiinasse (Mandzuuria) Tagajärg: vallutati Mandzukuo, Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast Itaalia (1935) Eesmärk: Rooma Impeeriumi taastamine Sissetung: Etioopiasse (Abessiinia) asumaid vallutama Tagajärg: Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania (1936) Eesmärk: taheti teistsugust valitsust ja kehtestada Franco diktatuur Sissetung: sõjaväelaste mäss (1936-39) kasvas kodusõjaks. tulid juurde teised riigid Francole tuli Saksamaa appi, vabariiklastele NSVL. Tagajärg: Franco diktatuur kehtestati
Viimane Reliikvia Lühikokkuvõte: Film toimub 16. sajandi keskpaigal. Ajaloost on teada, et Pirita klooser põletati ja vallutati maha aastal 1577 Venelastest sissetungijate poolt. Filmis ei ole seda arvestatud ja Vene tsensuuri tõttu olid filmis Venelaste asemel talupojad. Filmi sisu on võetud ajaloolisest jutustused ,,Pirita kloostri viimased''. Lugu ise on romantiline ja räägib kartmatust mehest Gabrielist võitleb õigluse ja kurjuse vastu Vene-Liivi sõja ajal. Sellest raamatust on võetud vähe. Ühised on ainult osad nimed, kui Gabrieli ja Agnese armastus on mõlemas teoses sama. Võtted toimusid 1969
Prantsuse revolutsioon 18. saj lõpus oli Louis XVI poolt absolutistlikult valitsetud Prantsusmaa jõudnud sügavasse kriisi. ● Kirjuta põhjused, mis soodustasid Prantsusmaal revolutsiooni tekkimist. I põhjus - kõrged maksud II põhjus - halb majanduslik kord III põhjus - pikad sõjad ● Selgita mõistet “generaalstaadid”. Vastus: Seisuste esinduskogu ● Miks on prantslaste jaoks oluline järgmine daatum: 14. juuli 1789. aasta. I selgitus - Vallutati monarhia sümboliks peetud Bastille kindlusvangla II selgitus - Peetakse revolutsiooni alguseks ● Asutav Kogu, mis oli III seisuse esinduskogu, võttis vastu aastatel 1789-1790 olulised otsused, mis muutis Prantsusmaa ühiskonda. Nimeta viis otsust. I otsus - kaotati seisuslikud eesõigused II otsus - võrdsustati seisuste maksustamine III otsus - võrdsustati õigusted riigiametitesse astumisel IV otsus - Talupojad vabastati teotööst V otsus - Kaotati kirikukümnis
1215. alguses rikuvad sakslased vaherahu 1215. suvel alistuvad Ugandi ja Sakala 1217. meie võit Otepää all (liitlasteks venelased) 21.IX.1217. Madisepäeva lahing (hukkusid Kaupo ja Lembitu) 1219. taanlased vallutavad Põhja-Eesti 1220. rootslased Lihulasse saarlased tapavad nad peaaegu täielikult maha (oluline võit meile) III periood 1222-1227 1222. lüüakse taanlased Saaremaalt välja 1223. eestlaste üldine pealetung, kogu maa vabastati, pantvangid vahetati tagasi 1224. vallutati Tartu ja ülejäänud mandriosa 1227. Muhu ja Valjala vallutamine muistne vabadusvõitlus jõudis lõpule tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli inimjõude oli vähe ja kaitsetaktika oli mõeldud üskikute sõjakäikude, mitte suure vallutussõja vastu puudus riik talupojad võitlesid muu töö kõrvalt ehk amatöörid vs. professionaalid Taani kuninga ja Liivi ordu vahel pidevad tülid ja sõjalised konfliktid Kesk-Eesti maade pärast.
väljatreenitud rüütlitest, kellel oli tugevam relvastus kui eestlasel. Ordu koosnes rüütlitest, preestritest ja abiväest. Rüütlid kandsid valget mantlit, millel oli punane rist ja mõõga märk. Preestrid kandsid valget mantlit punase ristiga. Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud. Sõda algab. Esmalt vallutati liivlased ja lätlased. 1208. aastal alustati eestlaste vallutamisega. Sakslased tungisid esmalt Ugandi maakonda seal põletati külad maatasa. Seal põletati maha ka Otepää linnus. Ja sellest algasidki pidevad sõjaretked üksteise vastu. 1210.aastal piirasid eestlased Võnnu linnust. Kui eestlased said teada, et sakslastele saabub lisavägi, teesklesid nad põgenemist ja sakslased asusid neid jälitama. Ümera ääres metsas tormati sakslastele ootamatult kallale ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
