Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vallutati" - 501 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Lühiülevaade ajaloost

Muinasaeg : (lõpuks peetakse muistse vabadusvõitluse lõpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lõpp ­ 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at ­ 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (Rooma keisririik) 1 at I pool pKr c) keskmine RA (5-8 sajand) d) noorem RA (9-13) 2. Keskaeg (13 ­ 16 saj) (Liivi sõda) (17.saj) 3. Vara Uusaeg ­ sõdade ajajärk, alates Liivi sõda ­ Rootsi-Poola sõdade lõpp 4. Rootsiaeg ­ 17 saj 5. Veneaeg ­ 18-20 sajand Kiviaeg: Pulli asula vanim teadaolev asula. Enne kui see leiti Kunda lammasmägi. Kunda kultuur ­ kütid ja korilased...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Rooma impeeriumi languse ja germaanlaste riikide tekkimisega kaasnes üldine kultuuri langus. Linnad jäeti maha, need hakkasid lagunema ja elati pigem maal (tegeldi taas naturaalmajandusega). Tekkinud germaanlaste riigid olid ebapüsivad. Nende eksisteerimisaeag oli lühike. See oli tingitud ühelt poolt nende omavahelistest sõdadest, aga teiselt poolt ka seetõttu, et osad alad vallutati ajutiselt Ida-Rooma ehk Bütsantsi poolt. 3. FRANGI RIIK Chlodovech Frankide algkodu asus Reini jõe paremal kaldal. Sealt liikusid nad üle Reini jõe ja asusid elama Maasi ja Schelde jõgede vahelisele aldele. Seda võibki pidada Frangi riigi tekkekohaks. Frangi riik tekkis 5. sajandil ja selle rajajaks oli Chlodovech. Clodovech võttis vastu ristiusu (lasi ristida enda ja oma kaaskonna)...

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese arengu etapid. Egiptus

Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Riikluse etapid: Varadünastiline aeg- 3000-2650 a eKr, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, ühendati ülem ja alamEgiptus. Vana riik- 2700-2200 a eKr, pealinn Memphis, suured püramiidid, rangelt hierarhiline riik, tsivilisatsioon. Keskmine riik-2000-1650 a eKr, pealinn Teeba, elukutseline sõjavägi, vallutati Nuubia põhja osa. Uus riik- 1550-1075 a eKr, pealinn Memphis, võimsuse hiigelaeg, suhted naaberriikidega, Teeba oli usukeskus, preesterkonna tähtsus tõusis. Hilis-Egiptuse periood- 1075-525 a eKr, pealinn oli ...........võõramaised valitsejad, säilis siiski traditsiooniline ilme. Matmis tavad: surma järgne elu oli vaid neil keda mumifitseeriti, Vana riigi ajal oli see kätte saadav vaid ülikutele ja vaaraole, mumifitseeriti nii et aju ja sisikond võeti välja, ning asendati mürriga,...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Hiina

Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised saatkonnad. Vlismaa laevad said iguse sita Hiina suurimal jel Jangtsel. Hiina pidi maksma vitjatele suure summa sjakulude katteks. Slminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga, asus Qingi valitsus arveid iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine hbus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu nitas Jaapan. Vttes ettekndeks laevannetuse lbi teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, hivas Jaapan Riukiu saared. Seejrel oli Hiina lhikese sja...

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaljukuppel (Dome of the Rock)

Templiordu, kes uskus, et Kaljukuppel asus kunagise Saalomoni templi kohal, kasutas lähedalasuvat Al-Aqsa moseed oma peamajana suurema osa 12. sajandist. "Templum Domini", nagu nad seda kutsusid, esines ordu suurmeistrite (nagu Evrard de Barres ja Regnaud de Vichier) pitsatitel ning sai arhitektuuriliseks eeskujuks templirüütlite kirikutele üle kogu Euroopa. Ayyubidid ja mamelukid Jeruusalemm vallutati tagasi reedel, 2. oktoobril 1187 Saladini poolt ning Haram pühitseti uuesti sisse islami pühamuna. Rist Kaljukupli tipus asendati kuldse kuusirbiga ja puust madal vahesein paigaldati ümber allpoolse kalju. Saladini õepoeg al-Malik al-Mu'azzam Isa (615- 24/1218-27) viis läbi ülejäänud restauratsiooni Haramil ja lisas varikatusega veranda Aqsa moseele. Haram oli sultanite ulatusliku patronaazi keskpunktiks mameluki perioodi vältel, mis kestis 1250. kuni 1510. aastani....

Religioon
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kommunistlik Venemaa, Fašistlik Itaalia, Saksamaa

KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed...

Ajalugu
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

1222. a sunniti taanlased alistuma Saaremaal. See võidusõnum saadeti üle Eestimaa ja kõiki kutsuti ülestõusule.1223. a algul ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid üle linnused. 1224. a suveks oli mandriosa tähtsamiaks vastupanupunktiks veel jäänud Tartu. 1227. a talvel liikus suur sakslaste vägi üle jää saartele. Muhu linnus vallutati ja hävitati. Edasi liiguti Valjala linnuse alla. Kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused: * Sõjaline ülekaal oli vastase poolel. * Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. * Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondade vahel olid nõrgad. * Lisaks ei pidanud venelased alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi....

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

Kogu selle aja peeti läänerindel nn "kummalist sõda" (3.sept 1939-10.mai 1940) Lääneriigid hoidusid aktiivsest lahingutegevusest Saksamaa vastu olukord hakkas muutuma 1940 aasta kevadel, kui Saksa armee saavutas suurt edu. 1940 aasta aprillis hõivasid Sakslased neutraalse Taani ja tungisid Norrasse. 10. mail alustasid nad otsustavat pealetungi läänerindel. Vallutati neutraalsed Belgia ja Luksemburg, suruti vastu merd ja purustati inglise ja prantsuse vägede tuurid, nende riismed suudeti vaevu Inglismaale evakueerida. Juuni keskel langes Pariis ja Prantsusmaal dekapituleerus pealinn. Suurriikidest jätkas avalikku võitlust Hitleri vastu ainult Suurbritannia. Mille peaministriks oli tõusnud Winston Churchill, Inglismaalt võitlust jätkavate prantslaste juhiks kerkis kindral Charles de Gaulle. Ajal, kui...

10.klassi ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Scoutspataljon

Scoutspataljon Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. 1. SCOUTS-RÜGEMENT VABADUSSÕJAS Viljandis valitses masendav meeleolu, rikkamad kodanikud põgenesid linnast, kartes jääda enamlaste või Vene valgekaartlaste ohvriks. Tasapisi hakkas vaesemgi rahvamass mõjuvõimsamate ,,eeskuju" järgima. Põgeneti teadmatusest ja kindla juhi puudumise tõttu. 17. detsembril 1918 sõlmiti leping sõjaministeeriumi ja idee algatajatega. Reissar pidi tagama meeste ülalpidamise ja palga, ülejäänu eest pidi vastutama sõjaväe valitsus. Ülespandud kuulutuste peale reageerisid paljud kohalikud noorukid. Nad saadeti õppustele. Samal ajal formeeriti mobiliseeritud meestest Vil...

Riigikaitse
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Sõjaline tase ja suhted naabritega a. Relvad: · Oda, tapper ­ sõjakirves, kärp ­ sõjanui, mõõk. · Kaitseks ­ kilp, rõngassärk (jõukamatel). · Malev ­ maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi). b. Suhted naabritega: · Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head. · Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki. · 1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. · Idanaabrite oht vähenes ­ feodaalne killustatus Vana-Vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki. · Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal ­ vaatamata riigi puudumisele suutsid eestlased tagasi tõrjuda lähinaabrite vallutuskatsed. 4. Muinasusund a. Vägi ­ eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades. · Lotsimine, nõidumine, ravitsemine....

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestimaa keskaeg

Ordu ja piiskoppide võimuvõitlus kui Liivimaa sisepoliitika põhitunnus: · Piiskopid ­ pidasid ordumeistrit endale alluvaks läänisõltlaseks, millest ordu kuuldagi ei tahtnud. · Poliitilised intriigid ja kodusõjad, kus vahendajals sageli Rooma paavst. b. Piiskopid kui sõjaliselt nõrgem pool palus ordu vastu abi Euroopa teistelt valitsejatelt või Liivimaa välisvaenlastelt (nt Leedu): · Vaatamata välisabile pidi Tartu piiskop Damerow alistuma orduvägedele 1396, kui linn vallutati . · Tüli lõpetati Danzigi kongressil kompromissiga ­ Riia peapiiskopkond seoti tihedalt orduga (kõrgvaimulikud pidid olema ordu liikmed), vastutasuks olid ordu järeleandmised piiskoppidele ja vasallidele (kodus(?) piiskopi vasallide kohustus osaleda ordu sõjakäikudel ja maakaitsel). 4. Seisused ja maapäevad a. Maaisandad ­ nõrgenev võim: · Sisepoliitilises heitluses vajati sõjalist tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks järeleandmisi. b. Vasallidest läänimehed:...

Ajalugu
445 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti varauusaeg

· Katoliikluse soosimine Rootsis, mida kasutas kuninga onu hertsog Karl ettekäändena vandenõuks, haarates endale kuningatrooni (1604). b. Sõja käik: · Sõditi peamiselt Eestis, kus jooksid kokku Poola-Rootsi piirid. · 1621 alustas uus Rootsi kuningas Gustav II Adolf üldpealetungi Liivimaa vallutamiseks ­ 1625 vallutati Tartu viimase suurema linnana. · 1629 Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Liivimaa Rootsile. 3.Sõjad 17. sajandi keskpaiku a.Brömsebro rahu 1645: · Taani sai Rootsi vastasena mitmetes sõdades lüüa. · Rahulepinguga läks Saaremaa Rootsile. b.Sõjad Poola, Rootsi ja Venemaa vahel: · Pärnu vallutamine poolakatel ebaõnnestus. · Poola-Eesti vaheline Olina(?) rahu (1660), millega Poola tunnistas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale....

Ajalugu
174 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Prantsuse revolutsiooni olemus

Nad soovisid esinduskogus võrdset hääleõigust 1. ja 2. seisusega. Kui nad seda ei saanud, lahkusid nad ja moodustasid Rahvuskogu. Rahvuskoguga liitus ka aadlikke ja vaimulikke. 27.juunil käskis kuningas kõigil seisustel liituda Rahvuskoguga. Siis kuulutas see ennast Asutavaks Koguks. Asutav Kogu pidi koostama uue põhiseaduse. Samal ajal Pariisis hakkas rahvas looma rahvuskaarti. 14. juunil 1789 vallutati Bastille kindlus. Vanglaülema pea aeti teiba otsa ja marsiti sellega mööda Pariisi tänavaid. Bastille kindluse asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsuplatsiks. Endine arst Jean Paul Marat kutsus rahvast üles tapma kuningat. Lousi XVI sunniti kolima Pariisi kesklinna. Aastal 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati maksud ning vabastati teotöölised. Paljud aadlikud lahkusid Prantsusmaalt. Sügisel alustati kirikumaade riigistamist, 1790. aastal kaotati aadliseisus. 1789...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg

1315 lubas Valdemar-E lääniõigus pärandada lääni isalt pole,1329 laiendati seda ja sai ka pärandada tütrele.Üksnes ordu alal jäi kehtima mittepärandatavuse põhimõte.Saksa ordu pidi alluma piiskoppidele.tänu konfliktidele jõuti ka kodusõdadeni,kõrgemaiks vahekohtunikuks oli paavst.15 saj kui Saksa ordud suutsid suruda oma tahtmise peale said nad meelepäraselt valida kanditaate piiskopitoolile,kui ennem olid linnad odut maakaitses siis enam mitte.1396 vallutati Tartu,tüli lõppemiseks nim 1937a. Maa-aadel ja talurahvas 13 saj algul elas hinnatult 150000-180000 inimest.Varanduslikult ja õiguslikult jagunesid talupojad üksteisest tunduvalt erinevateks rühmadeks.Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad,talude peremehi nim üksjalgseteks.Nende õigused olid ühesugused aga talud suurus mitte.Suurtes taludes kasutati palju võõrast tööjõudu.Maavabad olid vallutusperioodi ülikute järeltulijad...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Külmsõda 1945.a

Oli suhteliselt jõuetu. Kriisid ja konfliktid Kriisid 50ndatel Korea sõda · 1950-1953 a. · Osalejad: Põhja-Korea (dikt. Kim Ir Sen), keda toetasid Hiina (Mao Zedng) ja NKL (Hrustsov), tungis kallale Lõuna-Koreale, keda toetas USA (Truman) ÜRO väed (MacArthur). · Põhjused: P-K tahtis kommunismi levitada ka L-Ks. · Sündmused: 1950 tungis P-K L-Ksse, vallutati suur territoorium. Hiljem samal aastal kommunismi kokkuvarisemise ohus tungisid Hiina väed ÜRO vägedele peale. 1951 ÜRO äed panid Hiina rünnaku seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. · Tagajärjed: Esimene suurem sõda pärast 2.Msi. Korea rahvas lõhestati. NKLi tähtsus vähenes, kuna toetas kaotajat. Jaapan sai suurt kasu, kuna USA tellis neilt sõjavarustust. · Külma sõja kajastumine: Jõhker sõda, ideoloogiate põrkumine, võidurelvastumine, propakanda...

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Ajaloo 8. klassi eksamipiletite vastused

1783. aastal kuulutati Versailles' rahuga endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 7. PRANTSUSE REVOLUTSIOON Prantsusmaal valitsesid 18. saj lõpul ühiskondlikud, poliitilised, rahanduslikud ja majanduslikud kriisid, mille järel kutsuti kokku generaalstaadid (seisuste esinduskogu). Ent seal tekkisid samuti vastuolud. Ka rahvas muutus rahutuks ja 1789. aastal vallutati Bastille'i kindlus, millega algas revolutsioon. Kuningas oli sunnitud tegema ümberkorraldusi (näite ks kaotati seisuslikud eesõigused ning võrdsustati seisuste maksustamine, talupojad vabastati teotööst). 1798. võeti USA eeskujul vastu iseseisvusdeklaratsioon, mil nimeks ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1792 kukutati kuningavõim ning Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Jakobiinid (Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi...

Ajalugu
175 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

ajaloost tänapäeval. Kokkuvõte: Liivlased (lätlased ja eestlased) olid ainukesed paganad Euroopas. Sakslased hakkasid neid vägisi ristiusku pöörama. Algul taheti olla leebe ja saadeti piiskope Liivi aladele et meid ristida. Kõik piiskopad tapeti. Viimane ja kõige karmikäelisem piiskop oli Albert kes lõi omale tugipunkti Riia peale Läti vallutamist jõuga. Peeti mitmeid sõdu Eestlastega aga edutult. Kutsuti appi Taanlased. Taanlaste abiga vallutati mandri Eesti. Algas võidu ristimine. Viimane mitte-ristiusku paik oli Saaremaa mis ka alistati aastal 1227. Eestlased jäid ilma vabadusest ja nad sunniti ristiusku....

Ajalugu - 7.klass
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elu keskaegses linnas

Keiser Alexios II oli nendega raske toime tulla. Ometi suutis ta ristisõdijatelt välja meelitada lubaduse, et türklaste käest vabastatud maad tagastatakse keisrile.Jeruusalemma vallutamine võttis aega. Alles 1099. aasta juulis, pärast viienädalast piiramist vallutati püha linn Jeruusalemm. Tapatalgud, mille ristisõdijad seal korraldasid, olid tohutud. Ei halastatud kellelegi. Ainuüksi peamoseestapeti 10 000 inimest. Teine ristisõda(1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldzukkidel osa kaotatud aladest tagasi võita. 1144. aastallanges nende kätte ristiusuliste rajatud Edessa krahvkond. LääneEuroopale oli see raske löök. Tuli...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

Olulisimad ristisõdadega seotud isikud. 31.Prantsusmaa kuningas Louis VII, Saksa kuningas Konrad III, Saksa-Rooma keiser Friehrich I Barbarossa, Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste, Inglise kuningas Richard I Lõvisüda, paavst Innocentius III, paavst Honorius III, Saksa-Rooma keiser Friedrich II, paavst Innocentius IV, Prantsuse kuningas Louis IX Püha 31. Nimeta ristisõdade tagajärjed. a)ajutiselt Püha maa vallutati , sinna kujunesid ristisõdijate riigid b)sõjad panid aluse Itaalia kaubalinnade õitsengule c)toimus ida- ja läänekirikute lõplik jagunemine (IV ristisõda 1202-1204) d)ketserluse levik Euroopas (Idamaiste õpetuste mõjul) e)kultuurivahetus aitas kaasa Euroopa kultuurilisele arengule (tehnilised leiutised (tulirelvad; kompass; tuuleveskid/,elustiilis muutused (vaibad, mööbel, peeglid jne.)) 32. Iseloomusta keskaegset seisuslikku ühiskonda. Esimene seisus- vaimulikud...

Ajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

Jüriöö ülestõus

Seal langes foogt 5 orduvennaga ühes palju muu perega." Sakslaste kättemaks 1344. aasta veebruaris kogus ordumeister aga väejõu ning tungis üle jää Saaremaale, kus ta röövides ja põletades jõudis viimaks saarlaste metskindluse ette, millel krooniku Marburg Wigandi teate järgi olnud kolm väravat, mis olid kinnitatud puudega ja rinnatisega kaitstud. Kindlus vallutati peagi ning saarlaste ülestõusu juht Vesse poodi jalgupidi üles. Sula tuleku tõttu olid ka ordu väed sunnitud kiiresti mandrile naasma. Peagi kindlustati Karja linnus ning ordumeister tungis taas oma vägedega Saaremaale. Peale rüüstamisi olid saarlased sunnitud alla andma. Neil kästi vaherahu tingimustena tuua Lihula linnusesse oma relvad, anda nii palju pantvange kui nõutakse ning hävitada Maasi maalinnus. Jüriöö ülestõusu tagajärjed...

Ajalugu
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun