Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas
mehed kui naised (valimised võidab see kes pooldas rahu ja lubas maad) o Eesti keelne asjaajamine kõik dokumendid eesti keelde, koosolekud eesti keelde jne. o Loodu rahvaväeosad: 1. Polk (rahvusväeosa kus in u 3000-5000) käsukeeleks Eestikeel 1917 sügis Eestis · Iseseisvuse idee: loodeti et kui Eesti on iseseisev, siis sõda eestisse ei jõua. · Oktoober: o Saaremaa ja hiiuma vallutamine o Enamlaste võimuletulek: paljud toetavad kuna lubati rahu ja maad (kumbagi ei saanud) · 15. November: o Maapäev kuulutas ennast kõrgeimaks võimuks Eestis · Loodi väissaatkond: juht Jaan Tõnisson, ülesanne oli euroopast leida liitlasi kes annaks nõu iseseisvumise ajal 1918a algus MAAPÄEV: vanemate kogupäästekommitee Päästekomiteese pääsesid: · K. Päts · K. Konik · J. Vlims 1.-14. Veebruar: seda arga polnud 23
,,Uus elu", rõhutas saarel armastuse filosoofilist käsitust Lope de Vega- lamburiteema, ,,Vabastatud Valtemand-,,Hamlet", V ,,Arkaadia" Jeruusalemm"- Tasso saadik, kes eepiline poeem, 20 saadetakse Norrasse laulu, Jeruusalemma vallutamine ristirüütlite poolt. Antiikeeposte eeskuju, avaldati nõusolekuta
Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti tormijooksuga 9. augustil vallutati. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: juuni lõpul Ukrainas toimunud lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Nüüd polnud rootslaste võimsuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida. 29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi
Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist. Erastvere lahing 1701: Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed olulisema võidu Põhjasõjas. Kastre lahing 1704: mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust peipsi poole. Ettevaatuste tõttu sattuti Kastre juures venelaste seatud lõksu. Tartu vallutamine 1704: 12. juuli algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. Vabanenud väed koondati Narva alla, mis samuti tormijooksuga 9. augustil vallutati. Poltaava lahing 1709 ja selle tulemused rootslaste jaoks: juuni lõpul Ukrainas toimunud lahingus purustas Peeter I rootslaste peaväe täielikult. Nüüd polnud rootslaste võimsuses enam Eesti- ja Liivimaad oma valduses hoida. 29. sept. 1710 kirjutati Tallinna lähedal harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule
Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati. 1709. a. Said rootslased rängalt lüüa Poltaava lahingus. *Eesti ja Liivimaa vallutamine Peeter I lubas kinnitada kõik aadlike, kiriku ja linnade vanad õigused ja tagastada mõisad. Tallinn ja Eestimaa rüütelkond alistusid Venemaale 1710. 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega sai Venemaa endale Eesti ja Liivimaa, kuid tagastas Rootsile Soome ja 2 miljonit taalrit. Aastaarvud 1671 vormistati Liivimaal juriidiliselt pärisorjus. 1654 sai Rootsi kuningaks Karl X Gustav 1656 alustas Venemaa Rootsiga sõda 1658 sõlmiti vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel
Alemaid haris kogu küla või saraskond ühiselt. Kord aastas valiti alemaist üks teatud tükk, külvati sellele 34 aastat järjest vilja ja jäeti see kurnatuna 1520 aastaks puhkama. Seejärel võeti see jälle viljuse alla. Sedasi toimus alemaade harimine perioodiliselt mitmete tükkide viisi ja haarasid enda alla suuremaid maaalasid, kui alalised põllud. Mõned sündmused Eesti esiajaloos 1030 Jaroslav Targa sõjaretk maalaste vastu ja Tartu vallutamine. 1219 Novgorodlaste röövretk liivlaste alale. Ordu teine retk Novgorodlaste alale. 1228 Hämelaste ulatuslik vasturetk Novgorodi aladele. Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalmajanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati, kuni 1558.aastal
Loo Keskkool II Maailmasõda Referaat Mari Maasikas 9. klass 2008 Sissejuhatus II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil. 2 II maailmasõda Euroopas Puhkemise põhjused 1. Poliitilised eeldused Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe, Austria Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi Ribbentropi pa...
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
Kr. geograaf. olud,nende mõju tsivilisatsioonile.Mägine-mäed ei võimaldanud luua ühtset riiki, suhtlemine oli raskendatud. Meri-kaubavahetus kr. siseselt ja naabermaadega, see piirkond koloniseeriti, kolooniad toitsid kreekat.Ajalooperioodid(1-ÜK iseloomulikud jooned;2-tähtsamad sündmused;3-kultuurisaavutused)Kreeta- Mükeene per.(2000-1100 eKr) 1)*Ühiskonda juhtis sõjapealik koos sõjalise kaaskonnaga.*Lossid olid sõja-,kultus-,võimukeskused.*Kujunes kiri.2)*Knossose vallutamine ahhailaste poolt.3)*labürinditaolised lossid. Tume ajajärk(1100- 800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabee...
a. saadeti NSVLis kosmosesse esimene tehiskaaslane. Paljud teadlased lootsid leida Marsilt elu. Ilmus palju ulmekirjandust ja -filme. 1960. a. oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSVL. Seal lennutati avakosmosesse esineme inimene (Juri Gagarin) ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist, kiirendas USA oma kosmoseprogramme ja 1969. a. õnnestus ameeriklastel esimestena laskuda Kuu pinnale. Peale seda olid ameeriklased kosmoseuuringutes juhtpositsioonil. Avastati, et kaugete planeetide vallutamine ei toimu siiski nii kiiresti kui loodeti. Kosmoseprogrammid olid kallid ning pealegi olid kosmoselennud eluohtlikud. 7. Too välja põhilised uuendused ja muutused olmes pärast II maailmasõda. Lääneriikides · Täiustati juba tuntuid kaupu: autosid, erinevaid elektriseadmeid, mööblit, riideid, kodukeemia tooteid jne. · Konkurents sundis ettevõtjaid välja töötama ka täiesti uusi olmekaupu. · Lisaks juba tuntud elektrilistele seadmetele külmkapid, pesumasinad,
Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia"). Trooja sõja eeposte tsüklist. Ilias räägib Agamemnoni ja Achilleuse tülist sõjasaagi pärast. Odüsseia räägib Odysseuse kättemaksust. Aristokraatidele. Lüürika lüüra saatel ettekantud luule, mille juurde kuulus viis. Avaldab aristokraatide ellusuhtumist ja maailmavaadet. Palju oli armastusluulet. Silmapaistvaim oli Pindaros.
Pealinnus ümbritseti ka eeslinnusega, mille madalam müür püstitati künka servale. Eeslinnuse teepoolsesse kagunurka püstitati seejärel veel madal, kolme kaitsekorrusega ümartorn. (vt. Lisa 1 pilt 2). Linnuse ehitamine ja täiustamine käis keskajal käsikäes selle purustamisega. Pidi ju iga lõuna poolt Peipsi järve Vene aladelt Eesti aladele tehtud sõjaretk algama Vastseliina linnuse piiramise ja vallutamisega. Ka Liivi sõja üks esimesi avalööke 1558. aastal oli Vastseliina vallutamine. Vene väed jõudsid Vastseliina alla 15. juunil, kuid nende esimene katse linnust vallutada löödi vasturünnakuga tagasi. Seejärel järgnes uus rünnak ja piiramine koos linnuse tulistamise ning mõningase purustamisega, misjärel linnus alistus 1. juulil 1558. aastal. Venelaste kätte jäi Vastseliina 1582. aastani, mil see loovutati Poolale. Rootsi-Poola sõjas 1620tel aastatel langes Vastseliina aga rootslaste kätte. Kõik nimetatud sõjad purustasid linnust tugevalt
pöörlevad ümber oma telje. Giordano Bruno- Itaalia õpetlane. Jumal ja loodus on üx. Vaidlustas põha kolmainsuse, hinge surematuse. Galileo Galilei- Itaalia õpetlane. Avastas 2 jupiteri kaaslast. Suured maadeavastused Eeldused:1)meresõidu oskuste, geograafiliste teadmiste ja tehniliste vahendite täiustumine 2)maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim. Põhjused: 1)vajadus väärismetallide järele.2)Maade tagasi vallutamine 3)Vajadus idamaiste vürtside järele 4)Ristiusu levitamine.5)Soov leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. 1) 1487-1488 jõudis B. Diazi juhitud expeditsioon aafrika lõunatipuni hea-Lootuse neemeni. 2) 1497-1498 sooritasid neli laeva Vasco da Gama juhtimisel reisi ümber Aafrica Indiasse. 3) 1492. Aastal Cristoph Columbus püüdis jõuda Aasiasse sõites ümber maakera ning jõudis Ameerikasse 4)1519-1522 korraldasid Hispaanlased Fernao de
k) Apostel-Rändjutlustaja, saadik 2) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? a) Tiberius ja Gaius Gracchus-roomlased, kes püüdsid luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa oma maast vaestele andma b) Marius-ema nimelised reformid , osales sõjas võimu pärast Sullaga. Otsis tuge rahvakoosolekutest rooma linnas c) Caesar-kolmikliit crassuse ja pompeiusega lõpuks sai ainuvalitsejaks. Kuulsaim saavutus gallia vallutamine rooma riigi võimu alla. Lasi ennast nimetada diktaatoriks. Tuntud ka ajaloo kirjutajana. d) Kleopatra-toetas antoniust, põgenesid koos Egiptusesse kus tapsid end koos. e) Augustus-Octavianuse aunimi .valitsusaeg 30-14 eKr .tema võimuajal arenes kiirelt majandus. Oli tasakaalukas valitseja. (Uskus et pannud aluse kestvale õnneajastule). f) Traianus-98-117 eKr vallutas Daakia ja Mesopotaamina , vallutas suure ala Rooma alla. Kehestas nn. Rooma rahu.
Sakslased kaotasid ligi 300 000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Saksa armee oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki toibuda. El-Alamein nov 1942: Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi,surudes Saksa-Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alzeerias Ühendriikide väed ja võtsid Saksa-Itaalia üksused piiramisrõngasse.Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ja lahinud Põhja-Aafrikas olid lõppenid. Berliini vallutamine: jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. 16.aprill 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. 24.aprillil jõuti Berliini ning 25.aprill kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus. Normandia dessant: 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal Normandias.
uuendused polnud hästi läbi mõeldud ning kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. Igasugusne vastuseid aga suruti maha. Kõik see tekitas rahulolematust valitsuse tegevusega. *Islamirevolutsioon - Rahvas polnud sahhi valitsemisega Iraanis rahul. *Riigikorra muutmine totalitaareks diktatuuriks. Rahvas elas hirmus, naised pidid end katma, lõbustusasutused suleti. Iraak. *Iraani-Iraagi piiril relvastatud kokkupõrked, Kuveidi vallutamine. Põhjuseks sõjakas välispoliitika ja sooviti hõivata Kuveidi rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe regioonis. *Kaubavahetus Iraagiga peatati. Sest Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas ja ÜRO kehtestas säjaka riigi vastu majanduslikke abinõusid. *Iraagi majanduslik olukord halvenes ja elanike elatustase langes. Põhjuseks ÜRO surveabinõud. 2)Ajatolla Homeini ja Saddam Husseini roll nendes kriisides. Kes nad olid? (lk 84-86)
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
Kuninavõim asendus vabariigiga (rahva võimalused poliitikas kaasa rääkida suurenesid; Napoleoni dikatatuur) Revolutsioon ühendas rahvast, rahvustude tugevnemine (teisalt suur terror ja hukkamine) Revolutsiooniliste ideede levik (Euroopa kuningakodadele hirm rev. Levimise ees; rahva kõrgeim võim riigivalitsemise üle) IJKÕ deklaratsioon (inimesed võrdseks) Kuupäevad: Bastille' vallutamine 14. juuli 1789 Kuninga hukkamine - 21. jaanuar 1793 Jakobiinide diktatuur - 1793 - 1795 Napoleoni riigipööre 1799. aastal Mõisted: Generaalstaadid vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal. Suverään sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis Deklaratsioon pidulik avaldus Veto riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine
käskis kokku hoida. Ka tema ebaõnnestus, seega reformid Ei saavutanud edu! 2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja
preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid pr piirile õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.zirondiinid olid sõja poolt. Kõik kroonitud peda mõtlesid, et pr rev ideede levik tuleb peatada selleks, et säilitada oma troon.26- apr kinkis rouget de lisle strasbourgi'is rahvale ilusa laulu la marseillaise.1.aug.sai linnavalitsus braunschweigilt ultimaatumi,:kuningapere ei tohi puutuda muidu having. Tuileries vallutamine 10.aug 1792 SPR tähtsamatest daatumitest.konst monarhia lõpp seadusandliku kogu lõpp Kolmas parlament-konvent(la convention)ja vabariigi sünd-peale 10.aug sündmusi sai Dantonist zirondiinliku valitsuse kohtuminister.Ta andis käsu arreteerida riigile ohtlikud isikud. Marat õhutas patrioote rahvavaenlaste üle omakohut mõistma.2.sept 1792 algas veresaun- Pariisis tapeti 1395.vanglates näidati julmust
Rooma Linna rajamine Mis aastal see sündmus toimus? (21 aprill) 753a eKr 2p 3. Vali üks periood Rooma ajaloost ja iseloomusta seda perioodi! Kirjuta vähemalt 3 just sellele perioodile iseloomulikku joont või sündmust! 4p Periood: Varane keisririik (30eKr 235 a. pKr) Iseloomulikud jooned: 1) Pikk rahu ja õitsengu aeg (Võimul olid senat, ametnikud ja rahavakoosolek) 2) Suurte maa-alade omamine/ vallutamine ja ka nende kaitsmine. 3) 64 a Suur tulekahju 3. Miks on Rooma sümboliks emahundi skulptuur kaksikute poistega? Sest kuningas Amulius ei tahtnud, et ettekuulutus tema võimult tõukamise kohta täide läheks ja seega lasi ta oma vennatütre pojad korviga Tiberi jõkke visata. Vool aga uhtus korvi kaldale ja emahunt hakkas poisse imetama kuni kohalik karjus naisega nad enda juurde võttis. See tõttu on emahunt Rooma linna sümboliks. (Võib lühemalt
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse. Seetõttu läks Rootsi keksvõim tülli kohaliku baltisaksa aadliga). 5) Kuidas mõjutas kuulumine Rootsi riigi koosseisu kaubanduse ja käsitöö arengut Eesti alal? Kuidas muutus Tallinna, Tartu ja Narva positsioon? Eesti linnad kaotasid oma Hansa aegsed eesõigu...
c. Atlandi harta usa ja UK kokkulepe sõja eesmärgi suhtes (1941) d. Ansluss austria liitumine saksamaaga e. Vichy valitsus 1944 Lõuna-Prantsusmaa f. Sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 Talvesõda g. Punaarmee NSVL sõjaline koosseis h. Juutide massiline hävitamine II maailmasõja vahel holokaust i. Ühinenud rahvad hitleri vastu olevad riigid j. Välksõda riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul k. Barbarossa plaan saksamaa plaan NSV Liidu vallutamiseks l. 1940. Sõlmitud liiduleping saksamaa, itaalia ja jaapani vahel kolmikpakt m. Lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930. Aastate II poolel lepituspoliitika n. USA abi N.Liidule ja teistele saksamaaga sõdivatele riikidele lend-lease 5. Märkige nimed: a. C. De Gaulle prantsuse riigimees b. C.G.E.v.Mannerheim soome armee juht Talvesõjas c
Eestist olid huvitatud kõik Läänemere riigid ning kui võitlus oleks kauem kestnud, siis oleks see arvatavasti erinevate rahvuste sissetungiga (mis juhtus ka tegelikult, kuid mitte väga mastaapselt) ning rahvus oleks alistatud veel suuremate kaotustega. Kõik see oleks olnud võimalik, kuna eestlaseid peeti barbariteks ja asi niimoodi enam-vähem ka oli. Siin ei olnud mingisugust ühtset riiki ja rahvas polnud üheski sõjalises liidus. Seetõttu oli teiste rahvaste arves barbarite maa vallutamine täiesti õigustatud, kuna neile oli see vajalik ning polnud mõjuvat põhjust, miks seda mitte teha. Nõnda oli lõpptulemus üsnagi mõistetav ning eestlaste alistamine vältimatu.
Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916.aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt kalennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooledkaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 3.2. Idarinne (1914-1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8.armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpul toimunudTannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida- Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria- Ungari vastu. Pealetungi käigus Galiitsias vallutasidVene väed Lvovi. Austria- Ungari väed sunniti taanduma Karpaatidesse. Idarindel jätkusidägedad lahingud ka 1914. aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda naguläänerindel
Ajalugu Kordamine 1. Seleta mõisted: Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Industriaalühiskond tööstuse saavutustele tuginev ühiskond Industrialiseerimine suurtööstuse arendamine Proletriaat palgatöölised Urbaniseerumine linnastumine Kodanlus ühiskonna keskklass, kes vastandab end ühelt poolt aadlile ja teiselt poolt Talupoegadele ja töölistele Imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale Kolooniaid hõivata. Natsionalism Pärast Prantsuse revolutsiooni hakati natsionalismi all mõistma inimese kiindumust oma rahvuse ühistesse huvidesse. Kogu 19. sajandi jooksul mõisteti natsionalismi all etnilist patriotismi. 2. Mis olid tööstusliku pöörde eeldusteks? Inglise revolutsioon Tarastamine talupojad pidid minema linna vabrikutesse tööle Algkapitali olemasolu ...
1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased. 4) ristisõjad leedulaste ja venelastega kestsid edutult keskaja lõpuni. 5) Põhja-Prantsusmaa vallutas Lõuna-Prantsusmaa albilaste ristisõjaga (katarite vastu), mis lõppes ametlikult Pariisi rahulepinguga (1229) Ristisõjad türklaste vastu: 15. sajand kuni 17 sajand: sakslased ja ungarlased kaitsesid Balkanit türklaste eest
kursuse kohustusliku , kokkuvõte , mis võib kasutada ka terviseteemade õpetamisel. Öeldakse, et teater algab garderoobist, sama moodi iga koolitus algab ettevalmistusest! Ükski koolitus ei alga koolitamisega ehk õppeprotsessiga. Ka algaja koolitaja teab, et igasuguse õppe läbiviimine vajab tõhusat eeltööd (Lõhmus, Jalak, Jõgi, Karu, Visnapuu, Meier, Mölder, Harjo, Lukka-Jegikjan, Abiline, Sved, Liiva & Märja, 2011, 13.) Koolitamine on inimese (isiksusliku, tööalase vm) arengu toetamisele suunatud, üksteisega loogiliselt seotud tegevuste jada, mis moodustab tervikliku protsessi (samas, 14). Vaatame lähemalt protsesside juhtimise skeemi ehk Demingi ring: Vaieldamatult kõige rohkem tähelepanu ja aega kulub ETTEVALMISTUSELE (Lõhmus jt, 2011, 15) Mida siis tuleks ettevalmistuse käigus silmas pidada: selgitada välja sihtgrupi ja õpperühma õpivajadused; koostada õppekava ja planeerida õpet; valmis...
armulikust valitsejast, ta oli helde nõrkuste suhtes, usaldusväärne, jumalakartlik, kõigele lisaks suurepärane sõjamees. Olla veel räägitud, et rüütliks lõi ta üks Prantsuse aadlik, justkui oleks olnud tegu kristliku sõjamehega. 5. Neljas ristisõda (millal, põhjused, sündmused, tulemused). Neljas ristisõda toimus 1202-1204. See oli viimane suur ristisõda, otseseks juhiks oli Rooma paavst. Põhjuseks püha maa ning osaliselt ka Konstantinoopoli vallutamine, kuna see linn tõrkus Rooma kiriku vastu ja oli ennast vihaaluseks teinud. Sõdijate sõjavägi kaldus tänu veneetslastele (raha saamine ning osalt ka selleks, et Bütsants pidas tänu oma suurele laevastikule kogu merd enda omaks) teelt kõrvale ning vallutas Konstantinoopoli. Linna laastamine oli julm ja uhkele Bütsantsile hukatuslik. Uhked majad laastati, sealt leiti kulda, hõbedat, säravaid kalliskive ja kalleid rõivaid, ülikülluses hinnalisi kaupu, nii
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni *Hispaania kodusõda (diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >>Hisp-s kehtest. kindral Franco diktatuur. *Austri...
· Saksamaa · Austria Ungari · Türgi · 1915 Bulgaaria Antant · Venemaa · Prantsusmaa · Inglismaa · Serbia · Jaapan · 1915 Itaalia · 1916 Rumeenia · 1917 aprillis USA Sõjaplaanid : Saksamaa: · nn. Schlieffeni (kindralstaabi ülem) plaan. · kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Marjanne Priidik 12.c klass · Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), möödumine Pariisist ja Prantsuse vägede surumine vastu kindlustusi SaksaPrantsuse piiril ning seal nende purustamine. · välksõda Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 34 kuud. Prantsusmaa: Plaan 17 · Saksamaa vastaseid sõjaplaane oli tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. PrantsusePreisi sõjas.
https://www.youtube.com/watch?v=qPUMAFhfRHk ❧ „Siegfried Line“ https://www.youtube.com/watch?v=4JJEN5lwbBw ❧ „Katjuuša“ https://www.youtube.com/watch?v=Qyxul-0NLoQ ❧ „Püha sõda“ https://www.youtube.com/watch?v=uUHwbppl00s ❧ Untsakad „Surnupealuu sõdurid“ https://www.youtube.com/watch?v=luwkeWGI8RM TEISE MAAILMASÕJA LÕPP JA TAGAJÄRJED ❧ Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ Ardennide lahing ❧ Berliini vallutamine ❧ Saksamaa alistumine. Potsdami konverents ❧ Jaapani purustamine ❧ Pariisi rahukonverents ❧ Nürnbergi protsess ❧ Teise maailmasõja tagajärjed Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine ❧ August 1941 sõlmisid USA ja Suurbritannia Atlandi harta ❧ ei taotleta territoriaalseid nõudmisi ❧ kõigi okupeeritud riikide iseseisvuse taastamine ❧ Natsi-Saksamaa purustamine ja rahu tagamine maailmas
Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju USA Iseseisvussõja mõju !789, mai Generaalstaatide avamine Versaillies`s (300+300+600) Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga, kus igal seisusel on üks hääl. Vaidlused kestsid kuu aega, üksmeelele ei jõutud. Kolmas seisus lahkus Versaillest`st ja kuulutas end 17. juunil 1789 Rahvuskoguks. 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14. Juuli 1789 Bastille`i vallutamine. Augustis võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. 1791 võtis Asutav Kogu vastu põhiseaduse. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu. Muudatused 1789 1791 liberaalne revolutsioon Asutava Kogu otsused kinnitas kuningas:
..................................................... 7 6. Teise Maailmasõja lõpp ja tagajärjed.................................................................................................. 7 6.1 Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine........................................................................................ 7 6.2 Ardennide lahing........................................................................................................................... 8 6.3 Berliini vallutamine...................................................................................................................... 8 6.4 Saksamaa alistumine. Potsdami konverents.................................................................................. 8 6.5 Jaapani purustamine ..................................................................................................................... 8 6.6 Pariisi rahukonverents........................................................................
· Kohalikud otsivad kaitset vöörsilt möisteti idast kasvavat ohtu Sõjategevus kuni 1559: · 22.01.1558 tatari khaani ig-Alei ulatuslik rüüsteretk Tartusse ja idaregiooni · Oli pigem hoiatusliku iseloomuga · Ordu polnud suuteline kaitset organiseerima · Tartu maksu tasumisel lubati rahu · Alates kevadest järjepidev söda · Narva piiramine ja pommitamine · Üks vähestest tsiviliseeritud lahingutest · Tartu vallutamine juulis vürst uiski poolt · Järgnes ulatuslik küüditamine · Aasta löpuks 40% eesti alast vaenlase käes(Eestimaa) · 1559 sõlmiti Taani vahendusel 6-kuuline vaherahu · Ordus toimus võimuvahetus ja algas ogoonia · Viimaseks ordumeistriks sai poola-meelne G.Kettler · Taani ostis Saare-Lääne piiskopkonna · Hertsog Magnuse esilekerkimine Sõjategevus kuni 1563 · 02.08.1560 Härgmäe lahing · Liivi ordu viimane välilahing
Nord jäi Leningradi valvama kuni 1944. aastani ning Süd jäi Kiievit piirama, mis langes sakslaste alla alles 19. septembril. Alles siis sai von Rundstedt loovutada von Bockile II Soomusarmee, mida juhtis Heinz Guderian. Seetõttu ei saanud rünnak Moskvale alata enne 30. Septembrit. Sakslastele oli jäänud vähe aega, sest sügisene vihmaperiood ja karm pakane olid lähedal. Esimesed vihmad algasidki enne operatsiooni algust. Stalin ja tema kõrgem väejuhatus olid kindlad, et Moskva vallutamine on sakslaste tähtsaim sihtmärk. Seda kinnitasid Luftwaffe pommirünnakud Moskvale, mis panid sealse laskemoonatööstuse evakueerima Uurali mägedest ida poole, eemale pommitajate lennuraadiusest. Moskvast lääne poole loodi 3 kaitseliini, milleks tarvitati kohalike inimeste tööjõudu. Armeegrupi Mitte vastu rajati kaks rinnet: Semjon Timosenkole alluval Edelarindel 55 diviisi ja Andrei Jerjomenkole alluval Brjanski rindel 26 diviisi Lisaks käskis Stalin Siberi
Allikale tuli vee eest ka ohverdada. Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167
· 6. juuni venelased vallutavad Vasknarva linnuse · 30. juuni venelased vallutavad Vastseliina linnuse · 7. juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks · 18. juuli venelased vallutavad Tartu · suvi venelaste kätte langevad ka Toolse linnus, Rakvere linnus ja mitmed teised kindlused, samuti kogu Tartu piiskopkond, ainsana ebaõnnestub Paide vallutamine. · oktoobernovember ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutatakse Rõngu linnus. 1559 · jaanuarveebruar venelaste rüüsteretked Lätis · Taani saatkond sõlmib aprillis Liivi-Vene vaherahu kuni 1. novembrini. · 31. august ja 15. september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu · oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11
Uusaeg-15.-16.saj. itaalia humanistid, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Humanism-maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks oli inimene oma väärtuste ja vabadusega. Algas Lõppes 1453-Konstantinoopoli 1914- I maailmasõda. vallutamine(viimane antiikaja riik) 19.saj II pool-20.saj. algus 1492- Ameerika avastamine 1640- Inglise kodanike revolutsioon 1517-luterlikureformatsioon käivitumine 1789-Suur prantsuse revolutsioon Uusajale iseloomulik: a)MAJANDUSES- koloniseerimine, kapitalistlikud suhted majanduses, industriaal- ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIM...
keskaja lõpuks? Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma langemist, Marcus Aureliuse surma või aastat, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol,või Ida- Rooma riigi teket. Keskaja lõpuks peetakse Bütsantsi vallutamist või Kolumbose ameerikasse jõudmist. 2) Täida tabel. Lisa sündmus. Keskaja algus Keskaja lõpp 313. a. 1453. a. Bütsantsi vallutamine. Diocletianuse surm 330. a. Rooma pealinnaks sai 1492. a. Kolumbus jõuab Ameerikasse. Konstantinoopol. Toimub rekonkista. 395. a. Ida-Rooma riigi teke. 1517. a. usupuhastuse ehk reformatsiooni algust saksamaal 476. a. Lääne-Rooma langemine. viimase lääne-rooma keisri Romulus Augustus võimult tõukamine
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus.
Tasupoliitika See hõlmab endas hinna määramist. Alampiiriks on tootmise, turunduse ja kasumi kulutused. Ülempiiri määrab ära tarbija kasulikkus. Hinna kujundamisel kasutatakse 2 strateegita: Turu koorimine tootmist alustatakse väikeses mahus ja müüakse kõrgete hindadega jõukamatele ostjatele. Pärast ennde nõudmiste rahuldamist alandatakse hinda ja minnakse järgmiste tarbijagruppide juurde. Majanduslikult kasulik aga riskantne strateegia Turu vallutamine kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed. Tasupoliitika taktikalised võtted hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel, psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad. Turustuspoliitika Ülesandeks on viia toode turule, teha tarbijale kättesaadavaks õigel ajal ja õiges kohas. See seisneb ühe või mitme vahendaja kujundamises
territooriumist ja 1939 kevadel Madriidi Tähtsus II maailmasõja kontekstis Kehtestati diktatuur, Hitleri pooldaja, kuid sõjaliselt ei sekkunud Hispaania teise maailmasõtta Natside vallutused 1940. Aastal -9.04.1940 vallutati Taani -sama aasta suvel vallutati Norra -10.05 vallutati Belgia ja Holland -2/3 Prantsusmaad sh. Pariis läks sakslaste kätte -Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria sunniti liituma -Jugoslaavia ja Kreeka vallutamine II maailmasõja tähtsamad lahingud Vt. lahingute tabelit Igapäevaelu II maailmasõja ajal -puudus igapäevakaupadest -kehtestati enamikes riikides kaardisüsteem -tsiviilelanikud hakkasid tarbekaupu hankima sõjaväelastelt -paljud luksuskaubad kadusid tootmisest -ersatskaubad -naised tööle -ameerika filmid levisid üle maailma Nürnbergi protsess 1945-1946 4 võitjariigi kohtunikud 24 süüdlast Süüdistused (rahuvastased kuriteod, agressioon, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod)
Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia neutraliteeti. 4)Sõdivate poolte plaanid. Saksamaa- Saksamaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu. Saksamaa koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu, selle vallutamine pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli võita 3-4 kuuga. Prantsusmaa-eesmärk oli vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastoofi. Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem. See nägi ette Elsass ja Lotringi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani eesmärgiks oli hoogne pealetung. Inglismaa-Valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Saadeti 70 000 meest. Iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa-Suur armee, aga vilets varustus
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9
12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi
Riigi ametlikuks poliitikaks oli rassism Aaria rass kuulutati valitsevaks rassiks maailmas. Alamrassid juudid, mustlased, slaavlased tulid hävitada või nad pidid teenima valitsejaid . Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse, kuis nad tapeti või neid sunniti tegema kurnavat tööd natside heaks. Välispoliitika eesmärgiks oli Versaillesi süsteemi tühistamine ning Suursaksa riigi loomine ja teiste rahvaste vallutamine. 16.Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo, Dikatuurile olid omased julgeolekuametid ja relvastatud politsei.Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo . 17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus
· Konkreetne toode-kauba eriomadused, stiil, kvaliteet, margitunnus, pakend · Laiendatud toode lisateenused (paigaldamine, järelhooldus, garantii jne.) TOOTE ELUTSÜKKEL Juurutusfaas -müügile ilmumine ja turu vallutamine -kaupa veel ei tunta -suured turunduskulud (reklaam) -väike müügitempo (vähene tuntus) -kasum sageli negatiivne Kasvufaas -kasvab toote müügimaht ja kasum -kulud stabiliseeruvad -kaupa tunnustab ja ostab esmatarbija
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
