natsidega seondava eemaldamine natsidega seondava eemaldamine avalikust elust avalikust elust Külma sõda (1945-1991) *Lääneriikide demokraatia ja idaploki kommunismi reziimi ja pikaajaline vastaseis erinevates eluvaldkondades Eluvaldkonnad: 1)Diplomaatide riigist välja saatmine 2)Võidurelvastumine 3)Sõjaliste liitude sõlmimine 4)Oma õpetuste levitamine 5)Käsilassõjad 6)Kosmose vallutamine *Võidurelvastumine-riikide püüd saavutada teistest riikidest üleolek sõjaväe ja relvastuse osas *Tuuma- ja tavarelvastus Luureteemad USA NSVL FBI-Vastuluure, NKVDM KGB-1954 terrorismivastane vastuluure ja välisluure CIA- välisluure GRV- Sõjaväe
Põhimõte: munkade elu pidi jagunema töö ja palve vahel. Cluny klooster; Tsiterlased-nimi asukoha citeaux järgi, kombeid karmistati veelgi, loobuti luksusest, nõuti järjekindlat füüsilist tööd.clairvaux klooster; Kerjusmungaordud: frantsisklased-nimi looja franciscuse järgi, rõhutati äärmis alandlikkust, truudus katoliku kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. I ristisõda(1096-99) peamine eesmärk saavutati--vallutati jeruusalemm,
lahingud 1940. aasta suveni, mis järele jäänud dessantlased evakueeriti ja Norra lõplikult alistati. NSV L Saksa välksõja taktika blitzkrieg · Motoriseeritud jalavägi - Wehrmacht. · Tankidiviisid läbimurre, rünne, sissepiiramine. · Lennuvägi/Luftwaffe sõjaliste ja strateegiliste objektide pommitamine. Maaväe toetamine. Luure. · Eriüksused (langevarjurid, mineerijad jm) strateegiliste objektide vallutamine tagalas · Suurtükivägi. · Sõjalaevastik kontroll merel, blokaad, dessant vm. Nõukogude Liidu agressioon 1939. - 1940. a · MRP salaprotokolli realiseerimine. Endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine sept 1939. Poola ohvitseride vangilangemine ja mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939
riigiks (Ida-, Lääne- ja Lõuna Frangi riik) Tähtsamad 1. saj keskel eKr Perioodi Kogu Gallia Islamiusuliste sündmused Caesari vallutus lõpetas vallutamine. võitmine lõpetas frankide Ristiusu Poitiers' iseseisvuse. vallutus. vastuvõtmine. lahingus 732. Saali õiguse a. koostamine. Kirikuriigi Riigi tekkimine
Talupojad olid küll isiklikult vabad, kuid rahulolematud sellega, et pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Tekkiv kodanlus rikkad kaupmehed, arstid, advokaadid jt soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid (esimest korda pärast 1614. aastat) 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi
Jumalad: Apollon(päikese), Artemis(jahijumalanna), Ares(sõja), Aphrodite. Trooja all võideldi linna üldist piiramist polnud, võideldi vaid müüride ääres või linna ja mere vahele jääval väljal, sagedased olid röövretked linnalähedastele saartele ja ümbruskonna linnadesse,. Lahinguvarustusse kuulusid odad,mõõgad,soomusrüü ja kiiver(oli pronksist), lihtsõdurid võitlesid jala ja ülikud sõjavankreil. Trooja vallutamine ahhailased jätsid randa hiiglasuure puust hobuse,püüti kinni üks allesjäänud mees, kes seletas et hobune tehti Athena auks ja selleks nii suur et troojalased teda linna ei jaksaks vedada. Troojalased toimisid vastupidi, preester Laokon küll hoiatas neid kuid teda ei kuulatud, öösel tulid hobusest välja mehed kes avasid linna väravad teistele sõdalastele, trooja riisuti paljaks ning põletati maha, mehed tapeti ja naised viidi orjadeks. Ilias
uus riik rajada.See skulptuur pidi Meelis on kirjanduslik tegelane, kuid sümboliseerima eesti ja vene rahva Vjatsko oli ajalooline isik. Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Skulptuurigrupp_'Meelis_ja_Vjat igavest sõprust. %C5%A1ko_Tartu_kaitsel'_Tartus_Kassitoomel,_eestvaade,_20._september_2011.jpg Sõja lõpp Muhu- ja Saaremaa vallutamine Kolm aastat teevad ordu- ja piiskopiväed ettevalmistusi Muhu- ja Saaremaa vallutamiseks. 1227. aasta algul oli meri jääs ja ristivägi tungis Muhumaale. Muhu linnus piirati ja vallutati. Tapeti kõik linnuse kaitsjad. Edasi liiguti Saaremale. Saarema tugevaima linnuse Valjala kaitsjad mõistsid, et igasugune vastupanu ei ole mõistlik ja otsustasid alistuda ja end ristida lasta. EESTI OLI VALLUTATUD. Eestlaste allajäämise põhjused. Sõjaline ülekaal oli vastase poolel
väejuht ja marssal, Hjalmar Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht Saksa okupatsiooni ajal, Johannes Vares Barbarus Eesti arst, poliitik, EKP liige ja valitsusjuht, Otto Tief Eesti sõjaväelane ja poliitik ja moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse ning peaministri asetäitja. 23.08.1939 MRP sõlmimine, 01.09.1939 08.05.1945 / (Euroopa: Kesk- ja Ida-Euroopa jäid Moskva meele alla, Saksamaa jagamine okupatsioonideks, Berliini vallutamine Punaarmee poolt) 02.09.1945 (Aasia: tuumapommid Nagasakile (09.08.1945) ja Hiroshimale (06.08.1945), mis murdis Jaapani vastupanu) Teine maailmasõda, 1941 1944 Saksa okupatsioon, 01.09.1939 Saksa kallaletung Poolale, 17.09.1939 NSV Liit tungis Poolale kallale, 10.05.1940 Saksamaa ründas Hollandit ja Belgiat, 22.06.1940 Compiehne´i vaherahu Prantsus- ja Saksamaavahel, 14.06.1940 NSV Liidu ultimaatum Leedule ning 16.06
kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227.aasta Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpp 1558.aasta Liivi sõja algus. Keskaja alguseks loetakse Eesti ajaloos 1227. aastat, mida loetakse Eesti Muistse Vabadusõja lõpuks. Selle sündmuse tagajärjel jagati Eesti ala maaisandate vahel, keda enne Jüriöö ülestõusu oli 4. Maaisandad jagasid osa oma valdusi läänimeestele e vasallidele. Vastutasuks kohustus vasall maaisandat ustavalt teenima, pidi maksma teokoormist eest. Lääni
heidetud riidetükki. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt v_aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria ja kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. Kreeka lahjendatud veini
1963 - Meeleavaldused Kashmiris, sõjaväega maha surumine 1965 - Paksitan toetab meeleavaldusi, äärmuslasi 1971 - Kodusõda Kashmiris 1972 - Kontrolljoon Pakistani / India / Hiina vahel India - Pakistani sõda Ida-Pakistanis toimusid vastupanuliikumised, suruti maha sõjajõuga 10 miljonit sõjapõgenikku India näeb lahenduseks Ida-Pakistani iseseisvumist India Pakt NSVL-ga India valmistab armee sõjaks Pakistani õhurünnakud Kiire Ida-Pakistani vallutamine, Läänes blokaad Bangladeshi teke Indira Gandhi allakäik 1975 - Indira Gandhi valimiskampaania rahastamise skandaal 1975 - Eriolukord riigis opositsiooni nõrgendamiseks 1977 - Indira partei kaotab valimistel, Janata partei tuleb võimule 1979 - Janata partei läheb laiali 1980 - Indira saab tagasi võimule 1984 - Operation Blue Star Operation Blue Star (1984) Sikhi ekstremistid, baasiks püha sikhide tempel Armee saadeti neid hävitama
tugevneb protestantlike riikide arvel) sõjalis-strateegilised( sõda varem v hiljem rootsi terr-l, kus peaksid sõdima), majanduslikud( kus odavam, kas vaenlase v enda terr-l, sadamad), õiguslikud ja eetilised (kas saksa minek on üldse õiglane ja kas seda võimalik ka maailamle tõestada mitte jätta endast muljet kui julmast ja ebaõiglasest väikeriigist), psühholoogilised( kuidas mõjutab rootsi kodaniku patriotisti see, et peab sõdima võõral terriotooriumil) Näide 3: Ameerika vallutamine Peaküsimus: Kas indiaanlased on inimesed nagu me ise?? Vastusest sõltusid käitumisnormid: kas me peaksime nad endale allutama v suhtlema kui võrdne võrdsega, kas viime ristiusu vägivallaga? Tekitas ka abstraktsemaid küsimusi: mis on ,,inimene"? kas eu inimese eluviis ainus võimalik mudel? 2 laadi ideed: kirjeldav(empiirilised, võivad põhineda nii kogemusel kui abstr. Mõtlemisel, mis on maailma, mis inimese loomus, mis tungid teda juhviad, kuidas
· valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine · suured koloniaalvaldused olid Suurbritannial, Prantsusmaal, Hollandil, Belgial, Taanil, Saksamaal, Portugalil 4. antisemitism · antisemitism juudivaenulikkus · 20 sajandi algul antisemitism tavaline nähtus. Juute peeti süüdlasteks kõiges maailma hädades. Juute kujutati omakasupüüdlike tegelastena, kelle eesmärk oli maailma vallutamine. · Eriti raske oli juutide olukord Vene impeeriumis, kus nende liikumisi ja elukutsevabadus olid piiratud. 5. naisõiguslus · 20. Sajandi algul algas maiste võitlus valimisõiguse eest · Kõige aktiivsem oli võitlus Inglismaal · Euroopas said naised esimesena valimisõiguse Soomes · Võitluse üheks vormiks oli meesterõivastuse kandmine, rõhutatult mehine käitumine (suitsetamine) 6. tööliste võitlus õiguste eest
AINUKE meest EDUKAS · 1099 vallutatakse Jeruusalemm RISTISÕDA!!!! · Ristisõdijate riigid(Jeruusalemma kuningriik) Teine ristisõda · Louis VII ja Konrad III (1147-1149) · 1187 Saladin vallutab Jeruusalemma Kolmas ristisõda · Friedrich I Barbarossa, Philippe II Auguste, Richard I Lõvisüda (1189-1192) Neljas ristisõda · Bütsantsi vallutamine (1202-1204) KOKKU TOIMUS KAHEKSA RISTISÕDA!!! Linnad (valitsemine, käsitöö ja kaubandus) Linnad tekivad transpordiliselt soodsatesse kohtadesse( teede ristumispaigad, meredeede äärde jne). Kaks peamist kekspunkti: · Katedraal · Turuplats · (Raekoda) Linnakodanike õigused: 1)Kohut võis mõista vaid linnakohtutes 2)Ainult nemad võisid tegeleda linna piires käsitöö ja kaubandusega 3)Vabastatud tollimaksust 4)Võisid kasutada linna metsasid, heina-ja karjamaid
Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata said üheksa kadetti. Üks löögirühm ründas Toompea lossi, seal asunud Riigikogu, Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse ruume. Teine lööksalk tungis Riigivanema korterisse, mis asus Nevski katedraali taga (praegune Saksa suursaadiku residents), kuid Riigivanem Akelil õnnestus tagaukse kaudu eluruumist lahkuda. Edukalt läks ründajatel Lasnamäel asunud sõjaväe aerodroomi ja lennuväedivisjoni kasarmute vallutamine, kus osa divisjoni sõdureid ühines ründajatega. Kuid kohale saabunud abijõud lõid ründajad põgenema ning lennuväe riviüksuse nooremleitnandid Fleischer ja Rätsep mõisteti välikohtu otsusel allaandmise eest surma. Mässajad röövisid kaks lennukit ning üritasid nendega Nõukogude Liitu põgeneda. Pealik Roobachi lennukit õnnestus piloodil hädamaandada veidi enne Narvat, kuid teine mässujuht Grünbach sai põgenema.
Jõuti Saksa piirile Venelases jõuavad Ida-Preisimaa PIIRINI SEPT Sooma-NSVL vaherahu Sept-okt vallutab NSVL eesti ja Lätit 1945 - NSVL vallutab Varssavi, tungib saksa aladele 1945 veb Jaltas konverents (Stalin, Churchill, Roosevelt) kooskõlastati, kuidas Saksat lõplikult purustaa. Määrati ka Ühinenud Rahvaste Org asutamiskonverentsi aeg ja koht (1945 apr-jun San Franciscos) kirjutati alla ÜRO põhikirjale ÜRO sünnipäev 24 okt 1945 7-8 mai 195 Berliini vallutamine (Hitler seks ajaks ennast tapnud) kirjutatakse alla Saksa kapitulerimis aktidele 9 mai purustab NSVL Tsehhis viimased Saksa üksused. sõjategevus euroopas lõppeb Potsdami konverents (1945 jul-aug) Saksamaa jagati SB, USA, PR, NSVL vahel neljaks oktson ja Berliin neljaks sektoriks (taheti anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla) Pärasy Saksa alistumist oli sõjatandriks Kaug-Ida
riigivõlg, milles süüdistati kuninganna luksuslikku eluviisi. Marie Antoinette´i vastases propagandas kasutati ära ka tema Austria päritolu, väidetavat truudusetust ja kaelakeeafääri. Louis XVI kaotas piinamise ja sinekuurid, samuti vähendas ta õukonna kulutusi. Ulatuslikumad reformid nurjusid aadli ja kohalike parlamentide vastuseisu tõttu. 1789 oli Louis XVI sunnitud uute riigitulude kehtestamiseks kokku kutsuma generaalstaadid. Bastille´i vallutamine 14. juulil, mida loetakse tänapäeva revolutsiooni alguseks, jäi tema nagu ka enamuse kaasaegsete silmis suurema tähelepanuta. Järgnenud revolutsioonisündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu, kuid andis järjest järele, lootes vältida hukatud Inglismaa kuninga Charles I saatust. 6. oktoobril 1789 sunniti ta koos perekonnaga Versailles´st Pariisi ümber asuma. Ta langes sügavasse depressiooni ega olnud enam võimeline tegutsema.
4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused : · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. november - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsamaa · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing - rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia, Pärnu, Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus. Eesti läks Venemaa kätte. Balti erikord - balitsaksa aadli seisuslikel eesõigustel põhinev autonoomne
kallale NSVL, hõivates Ida-Poola. 6. okt sõda lõppenud, Poola riiki ei eksisteerinud. Kummaline sõda 1939-1940: Lääne-Euroopas kujunes rinne, kus olid vastamisi ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa (Maginot' liin) ning teisel poolel Saksamaa (Siegfriedi liin). Sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 toimus nende vahel nn. kummaline sõda. Kummaline sõda sõda, kus pealetung puudus, vastaspooled istusid kaevikutes, harva toimus tulevahetus. Prantsusmaa vallutamine: 10. mail 1940 algas Saksamaa pealetung läänerindel alistusid Luksemburg, Holland, Belgia. Kuna aga Prantsuse ja Inglise väed olid veel nõrgad, nad ei suutnud Saksamaale vastu panna. 14. juunil jättis Prantsusmaa valitsus Pariisi maha, 22. juunil sõlmiti Compiègne`vaherahu. Saksamaa okupeeris 2/3 Prantsusmaast. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne Vichy valitsus eesotsas Petainiga. Charles de Gaulle lõi aga Inglismaal Vaba Prantsusmaa ning jätkas võiltust
oli 17. sajandi alguses vallutanud osa Venemaale kuulunud Läänemere-äärseid maa-alasid. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Neeva suudmeala vallutamine võimaldas Peetril asutada uus meresadam. Sankt Peterburile valitud asukoht oli kehv, ümberringi laius soo. Puitu oli küllalt kuid mitte kivi, mis oli Peetri lemmikmaterjal. Kivide saamiseks pidi Peeter rakendama karme meetmeid. Kõik linna sissesõitvad vankrimehed pidid iga kord tooma kaasa kolm sillutuskivi, laevakaptenid 30 kivimurrust toodud ehituskivi. Peetrit vaevasid seljavalud, mädanikud ja kuseteede põletik. Kõik see aga ei takistanud teda
Ta tahtis arendada ka Poola majandust. Rootsi tahtis täielikku ülemvõimu Läänemerel. 8. Milline oli Põhjasõja lõpp (vaherahu + tingimused) Tallinna kapituleerumisega otsene sõjategevus Eestis lõppes. Sõida ise jätkus veel kümmekond aastat. 1721. aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Rootsi aeg eestis oli lõppenud. 9. Aastarvud:1558,1582, 1583, 1629,1645,1660,1721 1558- Narva ja Tartu( esimene viiest Vana- Liivimaa riigist) vallutamine. 1582- Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis kõik venelaste vallutatus linnused Liivimaal Poolale. 1583- Venemaa ja Rootsi,Pljussa vaherahu jättis Rootsi kätte nii Põhja- Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linused. 1629- Altmargi vaherahu jättis kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. 1645- Brömsebro rahu- selle vaherahuga sai Rootsi Taani alad. 1660- Oliwa rahu, millega Poola tunnustas lõplikult Rootsi õigusi Liivimaale.
aasta oli suur pöördepunkt ajaloos. Reformatsioon tõi endaga kaasa palju uusi mõtteid. Selle levikule aitas palju kaasa pool sajandit varem leiutatud trükikunst. Kuigi lihtrahvas suures osas veel lugeda ei osanud, siis raamatute levikuga hakkasid ideed ka lihtrahva sekka jõudma. Raamatutetarkusi kanti edasi suuliselt ja see andis rahvale mõtteid ja julgust iseenda eest siesta. Ideed levivad kandjate kaudu, ka raamatute olemasolu on vaid eeldus, et neid ka loetakse. Näiteks Bastille' vallutamine ja Suur Prantsuse revolutsioon 1789. Aastal toimus sellepärast, et valgustusideed olid rahva seas juba levima hakanud. Prantsuse ühiskonnas levisid ideed salongide, kohvikute,klubide ja raamatukogude kaudu. Kirjandus oli kättesaadav ja ideed levisid kõrgklassilt ja haritlastelt ka lihtrahva hulka. Bastille' vallutas lihtrahvas, kelleni olid uued ideed juba jõudnud.
olevate vägede tööd ning tapsid olulisi okupatsioonivõimu tegelasi. Okupatsioonivõimud üritasid nende vastu võidelda, kuid tulemusi see ei andnud. 13. Saksamaa purustamine Vastavalt Jalta konverentsil otsustatu, hakati 1945. aasta kevadtalvel Saksa relvajõudude lõplikku hävitamist. Saksamaa oli jäänud ilma liitlasteta. Vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas berliini vallutamine. 7.-8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele. Saksamaa jagati SB, USA, Prantsusmaa ja NSVL vahel neljaks okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 14. Jaapani purustamine Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA koos liitlastega jätkas 1943-1944 vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Jaapani armee olukord oli väga masendav, eriti lennuvägi
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Kurvet-Käosaar POSTKOLONIALISTLIK TEOORIA JA KRIITIKA Uue Maailma vallutamine Eurooplaste poolt: al. 15. Sajandi lõpust, peam Hispaania, Prantsusmaa, Inglismaa, Portugal, Madalmaad. 19. sajandil Suurbrittania kui suurim koloniaalvõim, 20.s ajandi alguseks Briti impeerium > veerand kogu paakera pindalast (sh. India, Austraalia, Uus-Meremaa, Kanada, Iirimaa, suuri osi Aafrikast, Lääne-Indiast, Lõuna-Ameerikast, Lähis-Idast, ja Kagu-Aasiast). Briti koloniaalvõim kestis II MS lõpuni, India sai iseseisvaks 1947 aastal, teised kolooniad järkjärgult peale seda
Prantsusmaal Suur Prantsuse revolutsioon Kuninga Poliitiline Absolutism autoriteedi langus Majanduslik Ebavõrdsed Suured maksud kulutused ühiskondlik Ebavõrdsed Seisuste õigused rahulolematus Bastille 14.-18- saj. Bastille vallutamine Neckeri vallandamine ja tagurlikuks peetava valitsuse loomine algatas mitmel pool rahvarahutused. Vangla oli kaotanud selleks ajaks suurema tähtsuse, hoides endas aind 7 vangi. Bastille vallutamist loetakse siis revolutsiooni alguseks. Uus rahvaesindus Rahvuskonvent Zirondiinid soo Montanjaarid e jakobiinid Kesk- ja Kõrgkodanlus
2.1.2.1. Taastati katoliku kiriku organisatsioon, luteri suuremad kirikud tagastati katoliiklastele 2.1.3. Jesuiidid 2.1.3.1. Tegevus Eestis toimus Tartus 2.1.3.2. Tartus avati jesuiitide gümnaasium (1583) 2.1.3.3. Tõlkide seminar eesmärgiks preestrite koolitamine kohalike seast 2.1.3.4. Tegevuse lõpetas Tartu vallutamine Rootsi poolt (1625) 2.2. Liivimaa Rootsi valduses (alates 1625) 2.2.1. Eesti siiski saksa kultuuriruumi osa 2.2.2. Lõppes nii jesuiitide tegevus kui katoliiklus kogu Eestis 2.2.3. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine 2.2.3.1. Liivi sõda (1558-1583) oli kirikuolud Eestis viinud madalseisu 2.2.3.1.1. Kirikuhooned purustatud ja rüüstatud 2.2.3.1
6) Aristoteles pani paika loogilise mõtlemise reeglid, loogika isaks peeti teda ja uskust et maakera on kerakujuline. 15.Kes oli Aleksander Suur ja millega ta on ajalukku läinud ? V:Aleksander Suur oli Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II poeg. Mõne aastaga vallutas Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda vallutamine nurjus. 16.Kuidas jagunes A. Suure riik pärast tema surma? V:Pärast tema surma jagunes riik kolmeks väiksemaks Egiptus, Seleukiidide riik ja Makedoonia. 17.Mida tähendab hellenism? V:Hellenism on ajajärk Aleksander Suure vallutuste järel. 18.Nimeta hellenismiaja kuulsad linnad. V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia. 19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis? V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e
Inglismaa · Napoleoni sõjad > 1) Vallutati Prantsusmaa kolooniad 2) Mandri-Euroopa vajas rauda ja tekstiili>metallurgia ja söekaevanduse areng 3) Koloniaalimpeerimu teke 4) Tööstusrevolutsioon · 1829 avati esimene raudteeliin · 1820-30 tööpinkide kasutuselevõtt>linnadesse vabrikute teke 1) Tööpäeva pikkus 16-18 tundi 2) Pooled töölistest alaealised 3) Masinate purustamise liikumine 4) Töötute ja vaeste arvkasv 5) 1834 võeti vastu parlamendis vaesteseadus 6) Töömajade loomine · 1830.-datel võitlus parlamendi reformi pärast 1) Kehtis majoritaarne valimissüsteem 2) Tekkisid pehkinud kohakesed 3) 1832.a pehkinud kohad linnadele 4) Parlamendis 2 parteid: konservatiivid ja liberaalid · Sajandi vahetusel toimus suur Iiri ülestõus>Inglise surve kasv>1840.-datel Suur nälja...
Ü. Kõiv NSV Liit pärast Teist maailmasõda 1. Sissejuhatav meenutus a) NSV Liit oli üks maailmasõja puhkemise põhjustaja · MRP · agressorriik alates 17. sept 1939 kuni 22. juunini 1941. Sellesse aega jäävad Poola vallutamine, Balti riikidele baasidelepingute peasesurumine, Soome Talvesõda, riigipöörete korraldamine Leedus, Lätis, Eestis ja augustis 1940 nende inkorporeerimine NSV Liitu. 1941 aasta juuniküüditamine 2. Kaart. Millised alad sai NSV Liit seoses sõjaga? Kellelt? · osa Poolast · Baltikum · osa Soomest · osa Saksamaast (osa Ida-Preisimaast) · osa Rumeeniast
Vabadussõjas tervikuna jäid kohalikud enamlased tühiseks vähemuseks Eesti vabariigi hävitamiseks rakendatud punavägedest. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise Vene impeeriumi alad sh. Balti alad, mis olid sõjas langenud Saksa poolele 2. Lenini idee suurest maailmarevolutsioonist, mis reaalsuses oli kommunistide maailmavallutuskava esmajärjekorras oli Euroopa vallutamine. 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I maailmasõjas 4. Eesti riik oli juba olemas ja paljud Eesti noored olid isamaaliselt meelestatud ning valmis kallaletungijaid tagasi lööma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske? Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi
Sõja algus 28.07.1914 kuulitas austria-ungari Serbiale sõja. Mobilisatsioon venemaal Saksamaa kuulutas 1.aug. sõja Venemaale vastuseks mobilisatsioonole saksam Prantsusmaale sõja. Vastuseks mobilisatsioonile Suurbit. Sõja saksam Austria ungari sõja venema. Sõjaplaan Saksamaa- schliffeni plaan. välksõjaga purust prantsusm, seejärel rünnata venemaad.. välksõda. Prantsum vallutamine 39 päevaga, kogusõda 3-4 kuud. Prantsusmaa- plaan 17. passiivne kaitse strateegia. Lotringi ja Elsassi hõivamine. Sissetung Saksamaale. Venemaa- aururulli taktika e. sakslaste löömine massiga, relvastus ja väljaõpe oli puudulik ja aegunud. Inglismaa- lootis saksa purustada liitlaste kätega, algselt ainult 70000 meest. Versailles konverents ja rahuleping 18. jan.1919 avati Pariisis rahukonverents saksamaaga sõdinud või katkestanud riikide vahel
sajand → taastati absolutistlik kord → Bojaaride → Prikaasid → Djakid → 1649 pärisorjus → 1656 kirikulõhe Peeter I → läänelik ja absolutistlik → 1703 Peterburi rajamine (1712 pealinn) → võtab keisri tiitli → senat ja kolleegiumid → aadli teenistusastmetabel → sõjaväe reform → pearahamaks Katariina II → haldusreform → kohtu – ja politseiasutused → hariduse edendamine → oli valgustatud valitseja → rajab Paldiski ja Võru linna → Poola vallutamine Rahvusvahelised suhted: Põhjasõda osapooled: Rootsi ← Taani, Poola, Venemaa põhjus: soovivad Rootsi alasid saada, tema mõjuvõimu nõrgestada tulemus: Venemaa võitis, saab Baltikumi ja Ingerimaa Hispaania pärilussõda Osapooled: Prantsusmaa, Hispaania ← Inglismaa, Holland, Saksa riigid, Portugal põhjus: oht, et Prantsusmaa ja Hispaania kroon ühendatakse tulemus: Hispaania troonile saab Bourbonid
Tapetute mälestuseks kujundati Krediitkassa keldri uks iseseisvusajal monumendiks. Kui Teine maailmasõda kommunistliku korra tagasi tõi, siis monument mõistagi hävitati, kuid vaid osaliselt: graniitplokilt taoti maha asjakohane kiri, kuid plokid ise, millega ukseava oli pärjatud, jäid alles. Need kõrvaldati alles 1970. aastail, kui ukseava mingil põhjusel suuremaks raiuti. Kuid pöördugem tagasi 1919. aasta jaanuari. Tartu vallutamine oli oluline võit eelkõige moraalses ja emotsionaalses mõttes ikkagi suuruselt teine Eesti linn ja Emajõe Ateena. Strateegilises mõttes Tartu vallutamine nii oluline ei olnud. Vabadussõjas oli eriti olulisel kohal raudtee. Tartu oli küll raudteesõlm, kuid kaugeltki mitte nii tähtis kui Tapa ja ehk ka Valga. 6 Seetõttu oli Eesti vägede esimeseks mureks pärast Tartu vallutamist saavutatud edu hoida
Türgi soovis tagasi saada Esimeses Balkani sõjas kaotatud alad. · NB! Miks vahetas sõja alguses poolt Itaalia? Keskriikide võidu korral Itaalia poleks oma eesmärke täiel määral täita suutnud. Itaalia vastuolud Austria-Ungariga Aadria mere äärsete piirkondade kuuluvuse pärast. 1.5. Sõjaplaanid: · Saksamaa: nn. Schlieffeni (kindralstaabi ülem) plaan. kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-Prantsuse piiril ning seal purustada. välksõda - Prantsusmaa vallutamine 39 päevaga, kogu sõda pidi kestma 3-4 kuud. · Prantsusmaa: Saksamaa vastaseid sõjaplaane tehtud alates lüüasaamisest 1871.a. Prantsuse-Preisi sõjas. kokku oli prantslastel üle 20 plaani; kõigis oli initsiatiiv jäetud Saksamaale.
Viimasel päeval kirjutasid osavõtjad alla ÜRO põhikirjale. See jõustus 24.okt 1945 ( ÜRO sünna ) 1945.a kevadtalvel alustati saksa relvajõududse lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli Saksamaa jäänud Liitlaseta, vastaste võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis sunniti alistuma viimased Itaalias asunud saksa üksused. Samal kuul kohtusid ka Nõukogude ning lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel- Elbe jõel. Natsi- saksa lõppu tähistas Berliini vallutamine. 7-8 mail 1945a. kirjutasid saksa ülemjuhatuse esindajad ( hitler oli ennast selleks ajaks tapnud) alla saksa tingmusteta kapituleerumise aktidele. pärast seda purustas Punaarmee Tsehhis viimased saksa üksused. Sõjategevus Euroopas oli lõppenud. Saksa jagati USA, Suurbritannia, Prantsuse ja NSV liidu vahelj 4 okupatsiooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks. 1945a. juulis- augustis toimunud Potsdami konverentsil arutasid need neli saksa sõjajärgse haldamise küsimusi
3.2 Ardennide lahing 1944.a. detsembris koondas Hitler läänerindele Saksa tugevamad diviisid, lootes jällegi Belgias asuvad liitlasväedpõhijõududest ära lõigata ning suruda nad merre. Sakslaste pealetung suudeti Ardennide mägedes peatada ja tagasi paisata, mis jäigi viimaseks lahinguks läänerindel. Saksamaa jätkas aga õhusõda Inglismaa vastu, kasutades uusi relvaliike, mille ohvriks langes ligi 10 000 inimest, kurikuulsaks sai Dresdeni hävitamine 1945.a. 3.3 Berliini vallutamine 1945.a. jaanuaris läks Punaarmee Ida-Presimaal pealetungile, aprillis kapituleerus Königsberg, punaarmeelased käitusid ysiviilelanikkonnaga eriti jõhkralt, seetõttu võitlesid sakslased idarindel eriti vapralt. Samal ajal liitlasväed piirasid sisse suuri Saksa väeüksusi, Ameerika väed tungisid kiirelt Berliini peale, kuid selle vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprill alustas Punaarmee pealetungi Oderil, 24. Aprillil jõuti Berliini. Hitler andis käsu
Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimine. Tegelikuks eesmärgiks oli aga maade vallutamine. Vabadusvõitluse kaotuse põhjused: o Ordurüütlid olid elukutselised o Eestlastel puudusid kogemused o Sakslastel oli parem relvastus o Sakslased võisid oma vägesid pidevalt uuendada o Eestlastel oli puudus elavjõust Vabadusvõitluse kaotuse tagajärjed: o Sõda kurnas rahvast majanduslikult o Lõuna-Eesti kuulus Saksa-Rooma riigi keisrile o Põhja-Eesti kuulus Taanile Jüriöö ülestõus (13431345)
Monarhia: Prantsusmaa, Inglismaa ja Saksamaa 1. Inimesed James I (1603-1625) Inglismaa kuningas. Kuningas on võimu saanud jumalalt. Nõudis palju makse. Pillav eluviis, jagas rohkelt pensione, monopolide müük, parlamendi ignoreerimine, ebakuninglik välimus. Charles I (1625-1649) Ajas parlamendi laiali, absolutistlik valitsemine. Kogus makse, mida parlament ei kinnitanud. 1629 saatis parlamendi laiali. Tegi uusi makse. Müüs monopole, puride jumalateenistus keelati. 1640 sõda Sotimaaga vaja raha, kutsuv parlamendi kokku. Ülestõusud. Hukati 1649. 30. jaanuaril. Charles II (1660-1685) Sõlmis Breda kokkuleppe ohvitseridega. Ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. Tahtis olla absolutistluk, parlament takistas. Toetas katoliiklasi. Cromwell 1653 ajas parlamendi ja riiginõukogu laiali. Hakkas valitsejaks lordprotektorina. 1649 ründas Iirimaad (Drogheda kaitsmine, Iirimaa vallutamine) 1652 Iirimaa korraldamise seadus. 1650 vallutas Sotimaa...
soo. Sellest küljest otsustaski Peeter linna rünnata Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste poolt pakutud rahu vastu võtmast. Kuigi rahu poolt olid paljud linnaelanikud. Tsaar Peeter oli kohale palganud sõjaväe asjatundja, kes pidi tegema Narva vallutamise plaani. Selle plaani järgi oleks Narva vallutamine võtnud aega veel mitu kuud. Ta nõudis, et linn peab olema vallutatud vähemalt nädala jooksul.Narva vallutati ruttu. Vangi langenud rootslased lasti koos käsirelvadega minna Tallinnasse ja Viiburisse. Selleks, et ühineda Baltimaadega, oli vaja võtta kohalik balti aadel, kellele lubati säilitada kõik eelistused. Eestimaa ühendamine Venemaaga 1710.a. muudatused Eestimaal. · Talupoegade olukord pärast sõda ei paranenud, vaid halvenes. · Maa elanikkond oli vähenenud
(Konstantinoopol, Aleksandria, Korintose) · Ida-Roomal oli korralik alaline armee ja tohutu riigiaparaat. Sõdurid ja ametnikud said palka puhtas kullas. · Arendati edasi hellenistlikku kultuuri samal ajal, kui lääneosas toimus vaimne tagasikäik. 9. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaja algus Keskaja lõpp 313.a-Constantinus kuulutas välja 1453.a-Konstantinoopoli vallutamine usuvabaduse, mis tähendas Kristluse türklaste poolt, mil lakkas olemast Ida- legaliseerimist. Rooma. 330.a- Constantinus rajas impeeriumile uue1492.a- Ameerika avastamine Kolumbuse pelinna Konstantinoopol. poolt, mil eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud kolooniavallutused. 395.a- Constantinus pärandas riigi oma 1517
pakkunud sõjast tüdinud ja majandusraskustes vaevlevale rahvale sobivaid lahendusi *Bolsevikute oskuslik tegevuse ja populaarsed võitlusloosungid ,,Rahu! Leiba! Maad!" *Bolsevikud saavutasid enamuse Petrogradi Nõukogus ja Lenini juhtimisel hakati ette valmistama riigipööret. Oktoobripööre- 25. Okt. 1917 võimule tulevad bolsevikud, kes lubasid Venemaa sõjast välja tuua mida nad ka tegid. *Tähtsamate asutuste vallutamine *Talvepalees arreteeriti AV liikmed *Võimu ülemineku vormistas II ülevenemaaline nõukogude kongress *Moodustati Rahvakomissaaride Nõukogu- esimene nõukogude valistus *Võeti vastu rahu- ja maadekreet. Bolsevike võimu kindlustamine: *Saamata valimistel enamust, lahkusid bolsevikud AK-st ja ajasid selle laiali * üheparteisüsteem Bresti rahu Saksamaaga 3. Märtsil 1918: *Venemaa loobus suurtest läänealadest sh. Eestist
Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. Idarinne(19141917) Aastal 1914 oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida Preisimaa vallutamine ja tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915 aasta lõpul stabiliseerus
õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad...
Klassitsism (1750 1850, kunstistiil) mõjutused antiigist ja antiikkunsti eeskujude järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel ...
Rahvas kannatas toidupuuduse all, kõrged maksud käisid inimestel ülejõu ning uus Louis ei rahuldanud prantslaste lootusi paremateks aastateks. Kõiges selles süüdistati Marie-Antoinette'. Halastamatult kisti Prantsusmaa kuninganna kaelakeeafääri, millest alates tema ja Louis' XVI elu hakkas allamäge minema. Vaikselt hakkasid tuure koguma revolutsioonimõtted ning kavatsused kukutada monarhia. Rahva seas hakkasid levima rahutused ning Marie-Antoinette tõmbus tagasi. Bastille' vallutamine 1789. aastal andis märku alanud revolutsioonist. Marie-Antoinette' kõige lähedasemad sõbrad olid sunnitud lahkuma Versailles'st, kuid Prantsumaa kuninganna kõrvale tuli ja jäi tema armuke ja tõeline armastus, Rootsi aadlik ja sõjaväelane Hans Axel von Fersen. Oli veel lootus, et monarhia suudab veel päästa Rahvuskogu, eesotsas selle juht Mirebeau, kuid viimase surm mattis lootused. Märatsev rahvas jõudis ka Versailles' lossi, kus sunniti kuningapere jätma
Austria-Ungari : tuli võidelda Serbia ja venemaa vastu nii moodustus 2 rinnet, arvestati saksamaa toetusega. 4. Mis vahe oli positsiooni- ja manööversõjal? Miks nad sellistena väljakujunevad ja mis rinnetel? Positsioonisõda toimus kaevikutes, toimus Läänerindel. Arenes industriaalühiskonnas, kus armee varustamine oli võimalik. Manööversõda, ootamatu rünnak, toimus Idarindel. 5. Mis idee kukkus läbi Marne I lahingus? Pariisi vallutamine. 6. Miks läks Saksamaa võitma sõda välksõjana? Kas sellel soovil oli ka reaalset alust? Ta soovis kiirelt Prantsusmaa hävitada, et ei peaks 2 riigiga korraga võitlema, et mitte jääda vaherindele, sest teiselpool olid venelased. 7. Miks sõja ajend toimus juunis , aga sõda algas 1 kuu hiljem juulis 1914.aastal? Kuu aja jooksul küsitleti liitlasi, et ka nad ikka toatavad, kui teine riik hädas on. Arutleti sõjaplaani. 8. Mis toimus:28.06.1914, 28.07
millega jne. Toote elutsükkel Tasupoliitika See hõlmab endas hinna määramist. Alampiiriks on tootmise, turunduse ja kasumi kulutused. Ülempiiri määrab ära tarbija kasulikkus. Hinna kujundamisel kasutatakse 2 strateegita: Turu koorimine – tootmist alustatakse väikeses mahus ja müüakse kõrgete hindadega jõukamatele ostjatele. Pärast ennde nõudmiste rahuldamist alandatakse hinda ja minnakse järgmiste tarbijagruppide juurde. Majanduslikult kasulik aga riskantne strateegia Turu vallutamine – kohe tullakse välja suurte koguste ja madalate hindadega, et konkurentide ees hõivata turg, kasulik, kui püsikulud on väikesed. Tasupoliitika taktikalised võtted – hinna soodustused majanduslikel kaalutlustel, psühholoogilistel kaalutlustel (499.-), müük järelmaksuga, igasugused sooduskampaaniad. Toetuspoliitika Eesmärgiks on toetada toodete müüki tarbijaga suhtlemise kaudu. Selleks võib kasutada: Reklaami – infolevitamine, mis on tellitud ja kinni makstud
Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.. Kasutati ka orjasid, kelleks muudeti sõjavangid. 3.Kas eestlaste sõjaline tase muinasaja lõpul oli piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näiteid. Ei olnud. Näiteks on Tartu rüüstamine ja vallutamine (1030-1061a.) venelaste poolt. 4. Iseloomusta eeslaste elu-olu 12. sajandil. Eestlased olid suhteliselt pikkakasvu ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest ja mehed kantsid nahkvesti. Peamine riie oli siiski tekstiil, mida kaunistavad ehted, nt rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalkeed.Tarbeesemete hulka kuulus ka nuga. Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
