,,Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt" Juta Vallikivi 4. detsember, Postimees Juta Vallikivi otsib oma artiklis muukeelsete ebavõrdse kohtlemise juuri. Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene
Eenetsid nimetasid end ise varem klanninimede järgi. (Eenetsid, 2018) 2.2 Asuala Eenetsite traditsiooniline asuala on Krasnojarski krai põhjaosas Taimõri poolsaarel Jenissei jõe vasakkaldal jõe suudme lähedal(vt. Lisa 1). Eenetsid elavad arktilises tundras. Eenetsid jagunevad kaheks: tundraeenetsid ja metsaeenetsid. Enne paikseks jäämist rändasid tundraeenetsid Jenissei ja Pjassino vahel ja metsaeenetsid Dudinkast lõuna pool taigaaladel. (Eenetsid, 2018; Vallikivi, 2018) 2.3 Eenetsi keel Eenetsi keel kuulub samojeedi keelte põhigruppi. Eenetsid räägivad kahte murret: tundra- (ehk bai) ja metsa-(ehk madu, somatu) murret. Eri murrete inimesed elavad üksteisest 400 kilomeetri kaugusel ja ei puutu eriti kokku. Venemaal elas 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 227 eenetsit, kellest 102 emakeel oli eenetsi keel (Venemaa statistikaamet). 1990. aastate alguses tehtud uuring näitab, et sel hetkel oskas eenetsi keelt vabalt umbes 40%
kohtumõistmisel jne. Õiguse üldpõhimõtted hõlmavad täna ka rahvusvahelise õiguse enese poolt aegade jooksul välja arendatud õiguspõhimõtteid, nagu nt riikide võrdsus, tüliküsimuste tehtud lahendite lõplikkus, lepingute õiguslik kehtivus, heausksus, merede vabadus jne. Õiguse üldpõhimõtted on küll praktikas sekundaarse tähtsusega, kuid aitavad täita rahvusvahelise tavade ja lepingute rakendamisel tekkivad tühikuid. (Hannes Vallikivi 2010) Kohtuotsused ja õigusteadlaste arvamused Kumbki neist allikatest ei loo õigust, pigem annavad need tunnistust teistest allikatest pärineva õiguse sisu kohta. Rahvusvahelise Kohtu põhikirja art 59 kohaselt on Rahvusvahelise Kohtu otsused kohustuslikud ainult vaidluse osapooltele. Sellegipoolest kasutab Rahvusvaheline Kohu ise oma varasemaid lahendeid ja Haagi kohtu lahendeid kasutatakse rahvusvahelise õiguse normide tõlgendamisel riikidevahelises suhtluses laialdaselt.
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
Tarkus tarviline vara Mis on tarkus? Tarkust võib mõista mitmeti. Näiteks kaasasündinud tarkus ehk instinktid ja elu jooksul omandatud tarkused. Kaasasündinud tarkusi läheb meil vaja selleks, et hakkama saada oma elu esimestel aastatel. Edasise elu jooksul läheme lasteaeda, kus õpime algtarkusi, seejärel põhikooli, kus algab täiendatud tarkuse omandamine. Formaalharidus annab sulle raamteadmised ja oskused, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib (koolitunnistus ja eksamid). Peale formaalhariduse on olemas ka veel mitteformaalne haridus ning informaalne haridus. Mitteformaalne haridus on sisult ja vormilt vähem piiritletud ja osalemine on vabatahtlik. Selle käigus pakutakse rohkesti sotsiaalsete oskuste arendamise võimalust. Informaalne õppimine toimub aga täiesti koolivälises keskkonnas: huviklubides, sõpradega aega veetes, reisides, lugedes, internetis surfates jne. See on rohkem ...
Tln Valgus, lk 6 http://www.arteso.com/1thrones.php http://miksike.ee/documents/main/lisa/7klass/1teema/ajalugu/ajalugukeskaeg.htm http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www2.newhouse.ee TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS GOOTI MÖÖBEL Koostaja: Jaanika Oissar Juhendaja: I. Vallikivi 2010
12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu: Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, sündis 14-ndal detsembril 1935 aastal Märjamaal. Arvo Valton on tuntud, kui proosa- ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, õppis 1943-1949 Märjamaa algkoolis. Koos vanematega väljasaadetuna jätkas õpinguid 1949-1951 Novosibirski oblasti Tsanovski sovhoosi 7-klassilises koolis, 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis. 1954 lõpetas Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tuli tagasi Eestisse. 1954-1959 õppis TPI keemia- ja
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
Kõrge väärtusega on just see, mis teeb meid õnnelikuks ning kui me oleme tehtuga rahul. Vahel tunneme, et oleme aega raisanud ning tahaks seda tagasi kerida. Paraku ei saa me tehtut muuta, kuid alati on võimalus tulevikus teha paremini. Kahetseda ei ole mõtet, sest keegi ei tea, mis on siin maailmas õige ja mis vale ning alati on mündil kaks poolt- tehtud vead on parimad õpetajad. Ei ole mõtet ka heietada tühjalt kasutatud aegu, nagu on öelnud ka Arvo Vallikivi:,,Ära raiska nüüd vähemalt oma aega selle peale mõtlemisele, et oled kunagi arutult aega raisanud!'' Tihti tunneme, et ei oska ajaga midagi peale hakata. Arvame, et peame aja täitma tegevustega ning end rakkes hoidma,vältimaks mõtlemist, et ei ole suutnud midagi saavutada. Aega tuleb kasutada mõistlikult ning ebamugavustest hoidumiseks, on üheks lahenduseks näiteks ajakava koostamine. Selle abil oskame rohkem arvestada ning lihtsam on oma tegemist jälgida . Inimene ei ole
_ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus _ Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism – šamaani ümbritsev usundiline kontekst _Põhja-Ameerika šamanism
kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid Revitalisatsioon ehk taaselustamine; nt eelkristlike traditsioone püütakse taaselustada ja tuua ausse. SAMANISM
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat DISAINIAUHIND BRUNO Juhendaja: Ilmar Vallikivi 203-SAK Tallinn 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ajalugu 4 Disainiauhind Bruno 5 2012 6-7 Kasutatud kirjandus 8 2 Sissejuhatus Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006. aastal, kui tootedisaini kategoorias pälvis auhinna
Näit. Lase jalga Miljöö – teose aeg-ruum Miniatuur – lühike, täpse sisuga proosa-väikevorm, mida iseloomustab lüüriline meeleolu Näit. Lydia Koidula ,,Talvine meeleolu“ ja A.H.Tammsaare „Poiss ja liblik“ Monoloog – ühekõne Näit. Juhan Smuul „Muhu monoloogides“ ja Jaan Kross „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ Muinasjutt – üks rahvaluule põhiliike, mis pajatab väljamõeldud sündmustest Näit. Araablaste „Tuhat üks ööd“ ja Arvo Vallikivi ,, Ajaprintsess“ Muistend – välja mõeldud lugu, mis taotleb tõepära. On seotud, kas kohaga, ajaga, esemega, uskumusega või isikuga. Näit. F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd“ ja ,,Koit ja Hämarik“ Mõistatus – mingist asjast, nähtusest antud jutt, mille põhjal peab ära arvama, millest jutt käib Näit. Üks ema, üheksa last (kartul) Mõtteriim - ühe värsi mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine Näit.
Tallinna inglise Kolledz MINIMALISM Referaat Koostaja: Karin Kristen Tapupere 9.b Juhendaja: õp. Kadri Vallikivi Tallinn 2011 Sisukord: MINIMALISM...............................................................................1 Sisukord:.................................................................................................................2 Sissejuhatus: ..........................................................................................................2 Mis on minimalism?..................................................................
esitatud avaldusi, hinnates erakonna organite tegevuse kooskõla põhikirja ja programmiga ning suurkogu ja volikogu otsustega; · esitab vähemalt üks kord aastas volikogule ülevaate oma tegevusest; · arutab Isamaaliidu liikmete poolt esitatud edasikaebusi erakonnast väljaheitmise kohta ning langetab neis küsimustes lõplikke otsuseid. Isamaaliidu aukohtu liikmed Tiit Sinissaar, Arvo Vallikivi, Allan Lahi, Lia Murs, Urmas Viilma Kasutatud kirjandus: www.isamaaliit.ee
maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus. Autobiograafilise kallakuga romaanis ,,Masendus ja lootus"(1989) viib autor lugeja kokku küüditatute eluoluga Siberis. Arvo Valtoni lasteraamatud kannavad kirjaniku kodanikunime Arvo Vallikivi. Nende hulgas on populaarteaduslik lugu maavarade tekkest (,,Retk ooboluste riiki"1978), kunstmuinasjutte (,,Ajaprintsess" 1981) ja omamütoloogiat (,,Põhjanala paine 1983). Arvo Valton on üks tõlgitumaid tänapäeva eesti kirjanikke. Tema teoseid on ilmunud umbes 30 keeles. ,,Eesti kirjanduslugu" Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker, lk 488-493(492) Arvo Valton, kodanikunimega Vallikivi, on sündinud Märjamaal. Lapsena
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Oliver Stimmer SUUR DEPRESSIOON Aastatöö Tertia aste Juhendaja Peep Eenraid Pärnu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esi...
üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed. Muinasjuttudel on omad seadused : kindel algus ja lõpp [elas kord, kui nad surnud ei ole...], sündmustiku kordumine, tegelased on vastandlikud. Enamasti on õnnelik lõpp. [Arvo Vallikivi "Ajaprintsess" ja Lilli Prometi "Taputilgake" Muistend - rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõesteks. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul [Kalevipoja säng, Vanapagana kivi]. Tuntumad on tekkemuistendid, vägilasemuistendid.
eesmärkidest. Ühe maailma suurima organisatsiooniga tutvumine aitab mõista, mida ja kes teevad, et maailmas valitseks rahu ning kuidas toimub arenguriikide abistamine. Kasutatud materjalid WWW http://www.un.estemb.org/est WWW http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chinenud_Rahvaste_Organisatsioon WWW https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=555597 WWW http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/85 Värk, R. (2005) Sissejuhatus rahvusvahelisse õigusesse, TÜ Kirjastus Kiviorg, M., Miil. K., Vallikivi, H., Land, K. (2007) Rahvusvaheline õigus, Juura
ametiisik on sellest keeldunud. Mistahes õiguskantsleri tegevuse takistamine on keelatud vaba juurdepääsu takitamine, seletusest andmise keeldumine. 22.Advokatuur, advokaat?- *Advokaat kõrgema juriidilise haridusega jurist, kes on advokatuuri liige. *Advokatuuri juhatuse esimees Hannes Vallikivi *Tänasel päeval on advokatuuris 1000 inimest. *On olemas ka Eesti noorte advokaatide ühing kuni 45 aastased *Advokatuur kutseühendus; eriline roll on riigi õiguabi realiseerimine toimub suures ulatuses eesti advokatuuri kaudu.
47 PS § 13 lg 2 kohaselt kaitseb seadus igaühte riigivõimu omavoli eest. See norm sätestab õigusselguse põhimõtte. Viimane nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt 42 Maruste, R. Kommentaarid §-le 20. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002 § 20 komm 1. 43 Ernits, M. Kommentaarid §-le 19. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, § 19 komm 1 ja 2. 44 Vallikivi, H. Põhiõiguste ja vabaduste piiramise seadusliku aluse põhimõttest. Juridica 1997 nr 5, lk 241. 45 Ernits, M. Kommentaarid II peatüki sissejuhatusele. - Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2002, II peatüki sissejuhatus komm 10. 46 Ernits. M. Op.cit, komm 10.1. 47 Hääletustulemused. 15.06.2009. Arvutivõrgus kättesaadav: www.riigikogu.ee (09.09.2009). 17
millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel
millest tuleb üldjuhul võitjana välja positiivne pool. Kriminaalkirjanduse tuntud viljelejad on inglased Arthur Conan Doyle (1859 -1930) ja Agatha Christie (1891 -1976) ning prantslane Georges Simenon (1903 -1989) jt. 23. Kunstmuinasjutt - muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputilgake". 24. Kõnekäänd - rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. Kõnekäändusid kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja ilmestamiseks. Näiteks: Tõnu ei seisa pudeliski paigal. Talle oli see nagu hane selga vesi. 25. Metafoor - tähenduse ülekanne sarnasuse alusel
· Sünkretism · U.Masing "Keelest ja meelest" Santeria (Kuuba) (2004) Vodou (Haiiti) · V.Maya "Voodoo" (2000) Candomble (Brasiilia) · www.folklore.ee · www.erm.ee (Pro Ethnologia) 5 · Laur Vallikivi "Arktika nomaadid · Mall Hiiemäe & Mare Kõiva (toim.) samanismi ja kristluse vahel" (2005) "Rahvausund tänapäeval" (1995) JUDAISM 25. sept 2007 -on teinud ajaloos läbis suuri muutusi, aga on väga paljud asjad jäänud läbi aegade samaks. Judaism on aluseks olnud läbi aegade. Üheks läbivaks ideeks on see, et pühakirjas Tooras on antud see usk rahvale millisele, see on küsitav.. 1000 e.m.a sai Taavet kuningaks
suuda oma huvisid piisavalt kaitsta. Eriti problemaatiline on olukord nendel rahvastel, kellest suur osa elab diasporaas (nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid. HANDID Laur Vallikivi, Edgar Saar NIMETUSED Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakiteks: see nimi käibib mõnedes keeltes erialakirjanduses veel kohati tänaseni. Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". ASUALA
kollektiivse isiksusena. Kultuur jaguneb aineliseks (arhitektuur, mööbel, mänguasjad jmt) ning vaimseks (kujutav kunst, kirjandus, muusika, teadus jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake". kunstmuistend vt muistend. kuplee koomiline või satiiriline naljalaul, mida kantakse ette estraadil, operetis või vodevillis. Näiteks: Ha-ha-ha-ha (COUPLET) Comic (In Estonian) 1. Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja oleneb muidugi kohast igal pool küll ei saa eila ma naisterahva põõsa alt leidsin (palja) see nali ajas mind naerma naersin: ha ha ha ha / / 3.
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
tee 15 - 313 620 2811 Viiu Paalme Akad.tee 15 - 217 620 4430 Vilja Mardla Akad.tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908 Alina Sivitski V 416 620 3209 Allan Vrager Kopli 116 -221 620 3906 Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908
avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues jutus on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valton on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ning kaks luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk ooboluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu, "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboreilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Mütoloogia kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.) 1979
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
Hoogsat uute raamatute ilmumist ei ole viimasel ajal olnud. Arvo Valton s 1935. Väsimatu tänase päevani välja. Raamatuid ilmunud palju ja kogu aeg uusi teoseid. Hakanud välja andma kogutud teoseid. 2014 jõudis 24nda köiteni. Mängib 60-70-80ndate proosas olulist rolli. Debüüt 1963 Veider soov - sellel raamatul pole midagi viga, aga mingis mõttes tüüpiline sulaajastu proosa. Samal ajal tuleb Unt ja tüüpilisust hakkab Unt kiiremini muutma. Valton jõuab hiljem kirjandusse. Arvo Vallikivi (valton vana suguvõsa nimi) perekond viiakse Siberisse, lõpetab Venemaal keskkooli, tuleb Siberist tagasi. Õpib filmidramaturgiat ja filmistsenaariume kirjutanud. Kõige tuntum stsenaarium "Viimne reliikvia" Valton senimaani ei ole selle tulemusega leppinud, et rahvusromantiline tilulilu tuli millegi tõsise asemel. Hilisemas eas järjest rohkem tegelnud soome-ugri rahvaste kultuuridega. Väikerahvaste autoreid eesti keelde tõlkinud. Peaaegu kõik uuemad tõlked temalt. Tegelenud poliitikaga
tee 15 - 313 620 2811 Viiu Paalme Akad.tee 15 - 217 620 4430 Vilja Mardla Akad.tee 15-336 620 4393 Villem Bender II 106 620 3008 Vladislav-Venjamin Pustõnski II 127 620 3001 Mehaanikateaduskond Aadu Paist Kopli 116 - 207 620 3902 Agu Ots Kopli 116 - 212 620 3910 Ahti Põlder V 306 620 3207 Ahto Vallikivi V 114 620 3358 Aigar Hermaste VB 205 620 3269 Aili Kaevats V 202 620 3532 Alar Konist Kopli 116-213 620 3905 Aleksandr Hlebnikov Kopli 116 - 209 620 3908 Alina Sivitski V 416 620 3209 Allan Vrager Kopli 116 -221 620 3906 Andrei Dedov Kopli 116-209 620 3908
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
