Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnil...
Asutus toimib teenistusalastes suhetes tööandja rollis selle tavapärases mõistes, kuid samal ajal vastutab ka avaliku halduse tõhusa toimimise eest. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus amitiasutuse töö korraldamiseks anda teenusalaseid akte. Valla ja linnavaltsus kaks tähendust: 1) Valitsus kui kollegiaalset linnapeast ja linnavalitsuse liikmetest või vallavanemast ja vallavalitsuse liikmetest koosnev KOV organ 2) Linnapea või vallavanema poolt juhitav KOV asutus Eristamine on oluline haldusorgani sisepädevuse jaotamise võimalikkuse aspektist, mis esineb vaid viimati nimetatud, mitte esimesel juhul. 22. Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus. KOVi üksuse ametiasutuse hallatav asutus on KOVi eearvest finantseeritav astutus, mille põhifunktsiooniks on on avaliku teenuse/avalike teenuste osutamine – munitsipaalseadused, põhikoolid ja gümnaasiumid kui munitsipaalkoolid,
kontekstis pigem pildi puudumist, enda silmade ees nii palju kordi, et nad ei pane enam seda tähele ning aju ei registreeri ära uut informatsiooni. Kui sotsiaalmeedias kehtib kirjutamata reegel, et palju pilte, vähe teksti ja löövad laused, siis valla Facebooki vaadates on olukord risti vastupidi: postitused on pikad ja lohisevad, pilte tihti pole ning kõik need pikad, lohisevad artiklid on viidatud vallavanema kodulehele, mis mõjub isiklikult mulle nagu juhikultusena ja väga ametlikult, samas võõralt ja üldse mitte koduselt. Isegi, kui seal on üleskutse vallaga liituda, siis kaob see kiiresti areenilt. Rääkimata strateegilistest postitusest ja niinimetatud oma stiili tekitamisele. Kui uus vallavolikogu valiti, oli nende ühine lubadus, et toovad valla rahvale lähemale. Kui vahepeal kästakse istungitelt inimestel lahkuda, siis samamoodi käitutakse inimestega ja
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: o Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus - nagu kohalik põhiseadus o Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. o valla või linna eelarve o kohalikud maksud ja maksusoodustused o volikogu esimehe ja aseesimehe valimine o linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. o osavalla või linnaosa moodustamine b) Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet
Budism - u 400 miljonit Taoism - u 400 miljonit Pilet 10 1) Kohalik omavalitsus, selle töökorraldus ja ülesanded. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus, millel on riigi keskvõimu kõrval oluline otsustusõigus valitsemisküsimustes. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Valitsus on sellest tulenevalt täidesaatva organina volikogu ees aruandekohustuslik ning vallavanem või linnapea ei kanna otseselt vastutust mitte kohaliku omavalitsuse elanike, vaid volikogu ees. Küll aga põhineb volikogu ja valitsuse usaldus siiski valijatel. Omavalitsuse tuluallikad · Osa üksikisiku tulumaksust · maamaks · riigi toetus · kohalikud maksud · laenud · laekumised teistelt omavalitsustelt · trahvid ja riigilõivud
Tänavavalgustus Prügivedu Veevärk Hoolekanne Soojamajandus .... jne Kohaliku omavalitsuse tulud: Eelarve peab olea vastu võetud 1. aprilliks. Osa üksikisiku tulumaksust, riigitoetus, fondid-projektid, kohalikud maksud (Viljandis teede- tänavate sulgemismaks, reklaamimaks), annetused, vara müük, trahvid VOLIKOGU PÄDEVUS Eelarve kinnitamine, laenu võtmine, arengukava kinnitamine, kohalike maksude kehtestamine, linnapea või vallavanema valimine, umbusaldamised, esindaja valimine presidendi valimiskogusse VALITSUSE ÜLESANDED Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine, volikogule materjalide ettevalmistamine, omavalitsuse esindamine, määruste ettevalmistamine. KOHUS JA KOHTUMENETLUSED Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus
11) osavalla ja linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet
Eestlaste koolid vene keeles, samas kirjandus venekeelne proletarjaatlik, mis andis tõuke hakata tegelema omariikluse loomisega. Kohalik omavalitsus tegi läbi suure hüppe 19. saj. Alguses. Eestlased ise said tegeleda osade probleemidega ise. (nekrutid, vallavaesed,magasivili) 1866 –võeti vastu vallakogukonna seadus – see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline- mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. See oli eeldus omariikluseks tekkimiseks Olles jõudnud sajandivahetusse: Venekeelne kooliharidus oli meil, vene riigi seadused kehtisid. Elu käis sissetallutud rada mööda. Vene valtsuse prohmakas: kaotasid balti-sakslaste lojaalsuse Lubati luua majanduslikele ettevõtmistele. 1900.1904-rahulik aeg I Vene revolutsioon Ühiskond on hästi informeeritud Põjused: rahulolematus aegunud agraarseadusega – Vene-jaapani sõda – mille venemaa kaotas. Hirm Venemaa ees vähenes
hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mavra, terve ja nutikas naine, polnud kogu oma elu jooksul sünnikülast kuskil kaugemal käinud, kunagi linna ega raudteed näinud, aga viimased kümme aastat istus ühtsoodu ahju taga ning tuli välja ainult öösiti. ,,Mis selles imelikku!" ütles Burkin. "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma kooresse, pole maailmas vähe. Võib olla, on see atavismi nähtus,
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalits...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19. XI 1918 leping Saksa riigi Baltimaade peavolinikuga (August Winnig) 20. XI 1918 Maapäeva kogunemine Võimu ülevõtmist komplitseerinud tegurid: · Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis) · võimusegadus (kolme vallavanema probleem) · Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli · enamlaste õõnestu 4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4.1 Vabadussõda Sõja ettevalmistused ja algus 11. XI 1918 Venemaa Kommunistliku Partei Eesti Osakondade Keskkomitee koosolek: · koondada Eesti kütipolgud piirile · täiendav mobilisatsioon Eesti kütipolkudesse · paluda sõjalist abi Balti laevastikult 13
aastaks enne kohalikke valimisi, kuid volikogu peab arvestama sellega, et liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega. Volikogu pädevusse kuuluvad järgmised olulisemad tegevused: · valla või linna eelarve vastuvõtmine; · kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; · valla või linna arengukava kinnitamine; · laenude võtmine; · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine; · vallavanema või linnapea valimine; · osavalla või linnaosa moodustamine jne. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. Määrused sisaldavad üldkohustuslikke ettekirjutusi, otsuseid tehakse üksikküsimustes. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu valitud linnapea või
3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana; 5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 6) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige,kui ta saab selle eest tasu; 1 7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond Postimehe lühiajalise individuaalse mõju analüüs Meedia efektid ja efektiivsus 1. kodutöö Liis Buht A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus......................................................
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
Kohaliku omavalitsuse kätte on käesolevaks ajaks koondunud avaliku teenuse osutamine selle põhilises osas. Volikogu pädevus Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on esitatud konkreetse loetelu näol ainupädevusena, mille delegeerimine kolmandatele isikutele, institutsioonidele või ametitele ei ole lubatud. 51.Kohalike omavalitsuste täidesaatvad organid ja nende pädevus. Nendeks on linnavalitsused ja vallavalitsused linnpea või vallavanema juhtimisel. On sellistena määratletud "Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses", valitakse ja moodustatakse volikogude poolt.. Pädevuse määrab seadus.Linna- või vallavalitsuse volitused piirnevad volikogu otsuste ettevalmistuse ja volikogu otsuste täitmisega, riigi poolt seadusega või lepingulisel alusel kohustuslikuks tehtu elluviimise ja küsimustega, mis ei kuulu ühegi muu võimuorgani vastutusalasse. Vallavanem või linnapea esindab kohalikku
13. soojamajandus kaugküte 14. planeerimine 15. maine Rahaallikad: 1. Üksikisiku tulumaks 2. Riigitulu 3. Fondid 4. Laen 5. Kohalikud maksud (teede ja tänavate sulgemise maks, reklaamimaks) 6. Trahvid 7. Annetused 8. Teenused 9. Vara müük 10. Maamaks 11. Teistelt omavalitsustelt Kohaliku volikogu pädevus (27 liiget) 1. Eelarve kinnitamine 2. Arengukava kinnitamine 3. Kohalike maksude kehtestamine 4. Linnapea või Vallavanema valimine 5. Volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine 6. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine 7. Valitud isikute umbusaldamine 8. Presidendi valimiskogusse esindajate valimine Valitsuse pädevus 1. Volikogule eelnõude ettevalmistamine 2. Omavalitsuse igapäevase elu korraldamine 3. Linna või valla esindamine Valitsemise struktuur rahvas VOLIKOGU (4a) Komisjon koh.
Eestis on kaks KOV organit — esinduskogu (volikogu) ja täidesaatev organ (valla- või linnavalitsus). Volikogu suurust otsustab volikogu enne kohalikke valimisi, kuid liikmete minimaalne arv sõltub omavalitsuse elanike arvust ja on määratud seadusega - vähemalt 7. Pädevus: valla või linna eelarve vastuvõtmine; kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine; arengukava kinnitamine; laenude võtmine; vallavanema või linnapea, esimehe ja aseesimehe valimine. Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid. ≥ 1% hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks. Istungid on avalikud. Valitud linnapea või vallavanem moodustab valitsuse ja esitab selle volikogule kinnitamiseks. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi; esindab valda või linna kohtus
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
lambatall, jooksis uksele ja vaatams et rohkem pealtvaatajaid ei oleks olnud. Riinu juuksed tükkisid pea püsti. Riinu oli Hinnule veel 100 rubla võlga, aga Hinn ei olnud sellest rohkem rääkinud ja see kivi langes südamelt. Riinu ütles, et Kadaka Hinn korralik mees käib kirkikus, Liisu hakkas sellepeale naerma. Riinu ütles et mis naerad, et tema ise näeb seda kõike, ja et Hinn hiilib tuppa, vaga nagu vader. Vallavanema sisseastudes ei tahtnud Liisu ja Riinu sellest enam rääkida, et mitte tuhinat tekitada. Riinu läks ka üsna pea minema. Riinul tuli jälle hirm peale peale Liisuga rääkimist. Eideke palus vallavanemat et see Tammistul ka läbi astuks, kui liiga uhkeks ennast ei arva. Eidekesel oli pakkuda vaid seda mida maalt leidub. Riinu läks Miinat tädi juurest ära kutsuma. Miina rääkis kirikujuures juhtunud loo
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 20 tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena,
a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees. 9.4. Omavalitsuse ülesanded: Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja
KOKS § 57 lg 2 p 4 KOV ül täitm-ks sisepädevuse andm valitsusele ja vanemale. Osavalla või linnaosale ei saa anda üldaktide, so määruste, andmise õigust. PS § 154 lg 1 ja EKOH art 6 lg 1 = KOV enesemääramisõigus (sisemiste struktuuride isemääramine seaduse raames). Osavallavanem ja linnaosavanem on vastavalt valitsuste kui KOV ametiasutuse juhiks. Vanemad nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Vanem võib anda üksikakte või sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Õigustloovat akti ei tohi anda. Täiendavalt võib muidki kogusid luua, nt linnaosade halduskogud. Need mood isikutest, kelle posiv elukoht linnavolikogusse kandideerimisel on rahvastikuregistri järgi vastavas linnaosas ja kes on kandideerimisel avaldanud soovi osaleda halduskogu töös. KOV organ, ametiasutus, ametiasutuse hallatav asutus Organ: valla ja linna kui a-õ jur isiku oluline osa
aug. selles KOV-s. · Valimised on üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. · Igal valijal on 1 hääl. · Ametisoleku aeg on 4 aastaks. · Hääletamisõigus on: o Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas; o välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Valla- ja linnakogu moodustamine · Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes on vallavalitsuse juht. · Vallavanem/linnapea ei tohi olla volikogu esimees. · Vallavanemal/linnapeal on volitus moodustada valla/linnavalitsus. 19 Tartu maavanem on Esta Tamm Eelarve · Tulud: maksud, kaupade ja teenuste müük, s.h lõivud, vara müük, tulud varadelt, toetused (s.h välisabi), muud tulud (s.h trahvid)
Kus vanamees on? – Võtku pagan! Jälle mõni tuleb! (Ronib parsile tagasi.) 18 -6- Jüts (talutab Kure Aadu õuest tuppa). Enn (parsil). JÜTS: Tule aga siiapoole, Kure onu! Eit on leemepaja juures, taati ma küll ei tea praegu. AADU: Soo, soo! (Kuklatagust sügades.) Kanade päralt, see on kibe käik mulle, ehk ma küll (iseeneses uhkeldades) külakubjas olen ja vallavanema parem käsi! See Peeter neid mulke ei salli silma otsas, ja nüüd tahab üks veel tema TÜTART! Aga Märdil on veel neid Kadrina vanu (kõrvalt tasku vaadates) Kadrina rublatükk - rublatükke ja on muidu tubli poiss; häda ka ära Vene keisrinna taganeda. Katariina I
Aivar tegi katse ta tagasi tuua inimeste sekks. Elab vanaema juures ja teeb talutöid. Saab katuse, söögi jne. vahur pidas vastu 2 nädalat. Miks ei suutnud tagasi tulla vahur vastas ta ei suutnud leppida ajalise raamistikuga. 54.42 kikas arvab veel, et kolooniates sotsiaalis on a-seksuaalsed. Vaesussubkultuuri point on see, et kohandumine, takistab kõik katsed tagasi pöörduda. Eristab müüriga. Kikas toob näite, programmidest, kuidas töötuid tagasi tuua. Emmaste valla vallavanema projekt. Oma raha eest hakkas vendi tagasi tooma tööturule. Lewise järgi vaesus on koguaeg muutumises. Muutub ühiskond, muutub vaesus. 1.05. Teine koolkond kaasaegne ühiskond ei saa eksisteerida ilma sotsiaalprobleemideta. Sotsprobleemid täidavad ühiskonnas teatud rolle. Ja kogu ühiskond tervikuna ei ole huvitatud sots probl kaotamisest. Kanz??? Toob 15 põhjust, miks vaesus on kasulik. Kasu saab kogu ühiskond.
maaomaniku arvamusest. Õigus selleks on kohalikul omavalitsusel. Lisaks metsas viibimise keelule võib keelata ka puidu ja teiste metsasaaduste varumist. Kui põud on juba nii suur, et annab loodusõnnetuse mõõdu välja, võib Eriolukorra seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsus kehtestada keelupiirkonnad nii suurel territooriumil kui tarvis. Vastavad otsused tuleb teada anda meedias, arvestada tuleb, et need hakkavad kehtima 3 päeva pärast allakirjutamist nt vallavanema või peaministri poolt. Elanikkonna teavitamist tuleohust peavad tegema ka metsaomanikud. Selleks võib kasutada nt metsa minemist keelavaid plakateid. Tuleohu lõppemisel tuleb plakatid ära võtta. Sõidukite liikumise keelamiseks võib üles panna liiklusmärgi 311 ,,Sõidu keeld" punane ring kollasel taustal. Märk peab olema nõuetekohane ja kõigile üheselt mõistetav. Mootorsõidukite metsa pääsu võib piirata ka tõketega, tõkkepuuga või selle puudumisel
Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud SEADUSED Eesti Vabariigi põhiseadus: 19 saj. hakati välja andma talurahva seadusi, sest see, et polnud seadusi pärssis arengut. Et talurahvas saaks omandiõigust (18161819 ilma maata vabaksalgas linnastumine) linna jõudsid1878 1866 võeti vastu vallakogukonna seadus see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. 1906 I tsaariaegne seadus manifest EV manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. 1920 Asutava Kogu poolt põhiseadus, oli väga demokraatlik, riiki esindas riigivanem. 1933 vapside poolt koosataud põhiseaduse kava, kava kiideti rahvahääletusel heaks ja hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris
Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud SEADUSED Eesti Vabariigi põhiseadus: 19 saj. hakati välja andma talurahva seadusi, sest see, et polnud seadusi pärssis arengut. Et talurahvas saaks omandiõigust (18161819 ilma maata vabaksalgas linnastumine) linna jõudsid1878 1866 võeti vastu vallakogukonna seadus see vormistas ära olemasoleva . loodi vallavolikogu. Tekkis kohalik omavalitsus kui selline mis valitakse rahva poolt. Volikogu valib ise vallavanema. 1906 I tsaariaegne seadus manifest EV manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. 24. veebruaril 1918 toimus iseseiseva Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas. 1920 Asutava Kogu poolt põhiseadus, oli väga demokraatlik, riiki esindas riigivanem. 1933 vapside poolt koosataud põhiseaduse kava, kava kiideti rahvahääletusel heaks ja hakkas kehtima 1934. aasta jaanuaris
Vabariigi Valitsuse korraldused – üksikaktid, millega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha jne). Ministeeriumi juhi käskkiri – teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes Kohtu otsused ja määrused Peaministri korraldused KOV volikogu otsused KOV valitsuse korraldused Maavanema korraldused Vallavanema või linnapea käskkirjad Õiguskantsleri ettepanek 5) Õigusaktidele esitatavad nõuded. Õigusakt peab olema kooskõlas kõikide teiste sama või kõrgema juriidilise jõuga õigusaktidega Õigusakti tekst peab vastama eesti kirjakeele normile ja olema üheselt arusaadav. Õigusaktis kasutatakse kehtiva õiguse ja reguleeritava valdkonna termineid. Uusi termineid võib kasutada: 1) valdkonna esmasel reguleerimisel;
Omariikluse alguses oli Eestis esmalt kahetasandiline omavalitsus: 1. Vald, alev, linn. 2. Maakond. 1933. aastast muutus see ühetasandiliseks. Nõukogude võim lähtus võimude ühesuse printsiibist. Kohalikel asutustel sisulist otsustamisõigust ei olnud. Iseseisvuse taastamisel rajati uuesti ka omavalitsus. Praegu ühetasandiline. Omavalitsusüksuste esinduskoguks on volikogu, mis valitaksekolmeks aastaks. (Oktoobri kolmandal pühapäeval.) Volikogu valib vallavanema või linnapea, kes moodustab kohaliku linna- või vallavalitsuse. 1999. aprillis: · Tamsalu vallavolikogu esimees - Marmelt Riibe. · Tamsalu vallavanem - Toomas Uudeberg. · Tamsalu linnavolikogu esimees - Ants Tamme. · Tamsalu linnapea - Urmas "U2" Tamm. Maakonnad on Eestis riigi haldusüksusteks. Maavalitsus täidab riigi keskvõimu otsuseid. Kõrgeimaks riiklikuks ametiisikuks on maakonna piires maavanem (praegu Marko Pomerants). Maavanema määrabametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus
mis valitakse neljaks aastaks. Hääleõiguslikud on kõik vastava omavalitsusüksuse territooriumil elavad alalised elanikud. Kandideerimisõigus on vaid Eesti kodanikel. Volikogu pädevuses: Igal omavalitsusel on tema enda poolt vastu võetud põhimäärus Kohalik volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid: valla või linna eelarve kohalikud maksud ja maksusoodustused volikogu esimehe ja aseesimehe valimine linnapea või vallavanema valimine, kes moodustab valla(linna)valitsuse. osavalla või linnaosa moodustamine 20 o Maakonnad on riigihaldusüksused - neil ei ole valitavat esinduskogu ega maksustamisõigust. Maavanema nimetab 5 aastaks ametisse vabariigi valitsus. Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal
"Kvantitatiivse uuringu tegijad töötavad pigem nagu demograafid. Nad ei tegele sotsiaalse reaalsusega, vaid numbritega" (Blaikie, 2010) "Kvalitatiivuuringu eesmärgiks pole mitte luua standartiseeritud ranget üldist käsitlust mingist nähtusest/probleemist, vaid selle nähtuse sügavuti uurimine" (Blaikie, 2010) Kvantitatiiv ja kvalitatiiv uuritavate aspektide ja juhtumite suhe Üks näide Kvantitatiivne strateegia: Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja kaasamisest teab ja milliseid kohaliku demokraatia aspekte tähtsaks peab Kvalitatiivne strateegia: Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik demokraatia seal tegelikult toimub ning kui kaasavalt ning demokraatlikult vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad.
Ta võttis teki ümber, hambad lõgisesid ja ta mõtles, mis siis saab kui ta jääbki talveks kolme maja peale ihuüksinda alles. Tormituul virutas öösel tahvli akna eest maha, selle nurk tabas Pauline oimukohta. Perekond: mees Osvald Allikas Surmapõhjus: Vana koolitahvel kukkus akna eest ära ja selle nurk tabas oimukohta. 46 4.131. Virve Vuuk Sünnikoht: Harala Tervis: pooleldi halvatud Olemus: arglik, sest ei julgenud hiljem vallavanema juurde minna, see võis muidugi ka uhkus olla; Lugu: Tema mees ei tulnud hommikul välja, brigadir käis teda kogu aeg üles ajamas. Too oli väga sõbralik ja muretu mees. Partei seadis ta külanõukogu esimeheks. Kunagi tikkus ta Virvele karjalaudas ligi, hiljem ei tulnud vaatamagi. Ta oli saanud vallavanemaks. Pidas kõnet, kirjutas lehes, kuidas arendada omavalitsust. Virve ei hakanud vallavanemat tülitama, mis sest, et küte sai otsa, süüa polnud. Perekond: mees Alfred
põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla või linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud juhul; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema või linnapea valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele;
kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle (Indrek Teder). Eesti Riigikontroll - kontrollib ametnike majanduslikku tegevust ja ametiasutuste käsutuses oleva vara otstarbekohast kasutamist; juhib riigikontrolör (Alar Karis). Valla või linna tegevust korraldab ja juhib elanike poolt valitav esinduskogu - volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani ehk valla- või linnavalitsuse ja valib neljaks aastaks vallavanema või linnapea. Kohaliku omavalitsusüksuse valivad omavalitsusüksuse valimisõiguslikud inimesed vabadel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. Volikogus peab olema vähemalt seitse liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes valla- või linnaelanike arvust.
*) 1897. aasta seisuga, kui toimus esimene Venemaa rahvaloendus, siis väljaspool Eesti alasid elas umbes 100'000 eestlast. * 1866 anti välja vallaseadus, mille kohaselt vald vabanes mõisniku kontrolli alt. -) Vallas oli kõige tähtsam, valla täiskogu, kus olid kõik peremehed ja ka 1/10 maatameestest. -) Valla täiskogu valis valla volikogu kolmeks aastaks. *) Seal oli 4-24 inimest. *) Pooled pidid olema peremehed, pooled maatamehed. -) Valla täiskogu valis ka vallavanema, kes pidi olema kindlalt peremees. -) Valla volikogu, koos vallavanemaga valis koolmeistri, vallakirjutaja, kallakasaka(s). -) Igal vallal oli ka vallalaegas ja vallamaja. * 1874 toimus ka sõjaväe reform, mille kohaselt teenistusaeg lühendati kuuele aastale. -) Mida rohkem inimene oli haridust saanud, seda lühemaks muutus tema teenistusaeg. Kultuur 19. sajandi esimesel poolel * Aastal 1802 toimus Tartu Ülikooli taasavamine, sest 18. sajandil, siin kehtis Venevõim ei
Jõukates majades olid juba olemas ka elekter, eraldi vannituba, tualett. Maale jõudsid kõik need uuendused palju hiljem. Maaelanikkonna hügieen hügieenitingimused olid väga tagasihoidlikud. Igapäevane käte ja näo pesemine. See oli mitte argipäevane tegemine. Seda peeti pigem piduliku sündmuse jaoks, kui tehti end peo jaoks korda. Pesunõud polnud veel levinud, pesemiseks kasutati suvalisi köögikausse, kõik kasutasid ühte käterätikut. Vallavanema, poeomanikud, rätsepad nende hügieenitase oli veidi kõrgem kui talurahval. 30-40-datel muutus kätepesemine levinumaks, näiteks enne söömist. Hammaste hügieeni ei peetud tähtsaks. Terve ihu pesemine oli harv juhus enamasti 1-2 nädala pärast. Saun oli maarahva peamine pesemiskoht. Enamasti oli tegu suitsusaunaga. Korstnaga sauna veel eriti ei tundu. Paljudel taludel aga sauna polnudki, sellisel juhul pesti end näiteks rehetoas.
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
.. niimoodi. – Kvalitatiiv sobib nähtuste/protsesside/koosluste sügavuti uurimiseks. Kui tahad teada, kuidas asjaosalised asju mõistavad, kuidas mingid protsessid/sündmused kulgesid, mis on sügavamad põhjused ja mehhanismid? Tahad koguda rikkalikku infot keeruliste teemade kohta. • Põhimõtteliselt erinevad uurimuslikud lähenemised: üks number kvalitatiivuuringus ei tee seda veel kvantitatiivseks uuringuks! • Kvantitatiivne strateegia: – Uurin 100 Eesti vallavanema arusaamu kohalikust demokraatiast ja kaasamisest – ning saan üldise pildi, mida üks keskmine vallavanem demokraatiast ja kaasamisest teab ja milliseid kohaliku demokraatia aspekte tähtsaks peab • Kvalitatiivne strateegia: – Valin välja 3 erinevat valda ja uurin, kuidas kaasamisprotsess ja kohalik demokraatia seal tegelikult toimub ning kui kaasavalt ning demokraatlikult vallajuhid reaalses poliitika kujundamise protsessis toimivad. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
