LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13KÕ2 KOHALIKU OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHEND Analüüs Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2014 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Tapa Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse ja Tarvastu Vallavalitsuse. Erinevalt Tapa Vallavalitsuse ametijuhendile on Põltsamaa ja Tarvastu ametijuhendis väljatoodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Tapa Vallavalitsuse ametijuhendis pole ka välja toodud, kellele sotsiaaltöötaja allub. Tarvastu Vallavalitsuse puhul on selleks vallavanem, kuid Põltsamaa Vallavalitsuse puhul on selleks sotsiaalabi osakonna juhataja. Leian, et kõige mõistlikum on sellekohapealt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KOHALIKE OMAVALITSUSTE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDITE ANALÜÜS Analüüs Mõdriku 2014 1 Valisin sotsiaaltöötaja ametijuhendi võrdluseks Viljandi Vallavalitsuse, Suure- Jaani Vallavalitsuse ja Abja Vallavalitsuse.Kõigi kolme ametijuhendites on välja toodud, et sotsiaaltöötaja nimetab ametisse vallavanem. Ametijuhendites on väljatoodud, kellele sotsiaaltöötaja allub, see on kõigil erinev: Viljandi Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja allub abivallavanemale, Suure-Jaani Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja sotsiaalosakonna juhatajale ning Abja Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja vallavanemale. Arvan, et kõige mõistlikum on
Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013 Valisin kolme vallavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Kohtla-Nõmme, Salme ja Halinga vallavalitsust. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Kohtla-Nõmme ja ka Salme sotsiaaltöötajad omavad alluvaid, kuid mitte Halinga vallavalitsuse sotsiaaltöötaja. Ametikoha eesmärkides on erinevusi peaaegu kõigil, näiteks Halinga valla peamiseks sihtgruppiks on eakad ja puuetega isikud kui Salme Vallavalitsuses on välja toodud
KAASUS 1. Martin Tamm on õigustatud saama X Vallavolikogu 16.11.2010. a määruse nr 37 „X valla eelarvest toimetuleku kindlustamiseks peretoetuste maksmise ja lapse koolitee kulude hüvitamise korra kinnitamine” (edaspidi nimetatud Määrus) alusel makstavat koduse mudilase toetust. Toetuse suurus on 120 eurot kuus. Oktoobrikuu eest Martin aga toetust ei saanud. Martin hakkas uurima, milles asi. 2. X vallavalitsuse ametnik vastas talle järgmiselt: „Kuna Teie perel oli X valla ees maksetähtaja ületanud võlgnevus, siis antud perioodi eest ei ole õigust koduse mudilase toetusele. Teie koolis käiva lapse Marta klassijuhataja saatis Jaana Tammele (lapse ema) e-kirja, milles teatati, et vald kavatseb osta lastele õpilaspäevikud, mille ligikaudne maksumus pidi olema 3 eurot. Neil, kes ei soovi päevikut osta, paluti sellest õpetaja e-postile teada anda. Jaana Tamm sellest teada
kogemust. Tahaksin saada ülevaate oma teoreetilise ettevalmistuse sobivust antud praktilise soorituse edukaks läbimiseks. Saaksin sõnastada ettepanekud praktikakoha töö paremaks korraldamiseks, näha ja nimetada kiiduväärset ning ära tunda kitsaskohad. Tahaksin saada kogemust sotsiaalosakonna personali juhtimises. 3 1. .............. VALLAVALITSUS Tutvumisel töökohaga õppisin tundma vallavalitsuse majandamise ja juhtimise seaduspärasusi. Konkreetselt juhib igapäevaselt tööd .............. Vallavalitsus, mis moodustatakse ja allub ning kooskõlastab oma otsused Volikoguga. Vallavalitsus valmistab ette otsuste eelnõud ja vastutab nende täitmise eest. Kohalike omavalitsuste ( edaspidi KOV) tegevuse oluliseks õiguslikuks aluseks Eesti Vabariigis on Põhiseadus ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. KOV ei ole riigi haldussüsteemi osa, vaid iseseisev haldusekandja
ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse. Kõikides kohtades määrab sotsiaalnõuniku oma ametikohale vallavanem. Nii Avinurme kui ka Orava sotsiaalnõunikud omavad alluvaid, Vastseliina aga mitte. Ametikoha eesmärkidest tuleb välja ka erinevusi nimelt on Avinurme ja Orava valla peamiseks eesmärgiks ikkagai aidata valla elanikke lähtudes erinevatest aspektidest nagu tervishoid, rahaliselt hättajäänud isikute toetamine, kui Orava vallavalitsus tegutseb lähtuvalt Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
4) nimetab ametisse ja vabastab ametist maavalitsuse koosseisu kuuluvad riigiteenistujad jms. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, mis valitakse vabadel valimistel 4 aastaks. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus koguda ja kehtestada kohalikke makse. Samuti saab toetust riigieelarvest. Vallavanem vallavalitsuse juht, kes valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. ülesanded: kirjutab alla määrustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ning juhatab vallavalitsuse istungit esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja
teise vallaga liituvat küla mitte kuidagi avalike teenuste arendamise, transpordi või elukvaliteedi tõstmise suhtes. Eks suures plaanis see inimeste elu märgatavalt ei muudaks, lihtsalt kõik dokumendid, mis nagunii suures osas on internetipõhised, tuleks esitada teise kohta. Praegu on Raasiku vallakeskuseks Aruküla. Seal asub samas hoones Raasiku vallavalitsus ja Aruküla kutluurimaja. Kui vaadata just Raasiku valla juhtumit, külastatakse vallavalitsuse hoonet samas majas asuva kultuurimaja pärast. Kui vallavalitsuse asukoht muutuks, siis kultuurimaja jääks. Vallavalitsuse asukoht on tähtis gümnaasiumiõpilastel sõidukompensatsiooni avalduste ja vähekindlustatud peredele toetuse avalduste esitamiseks. Lisaks veel ühekordsed probleemid, nagu ehitusload etc. Kuid kellelgi igapäevaseid tegevusi seal teha ei tule ning vallarahvast liigub vallavalitsuse koridorides vähe.
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja
Paberlehtede liigitamine Ilmumissagedus: päevalehed, ilmuvad vähemalt 2-3 korda nädalas; nädalalehed Levi ulatus: globaalsed, riikidevahelised, üleriigilised, regionaalsed, kohalikud Temaatiline suunitlus: üldlehed, noorte- ja lastelehed, majanduslehed, kultuurilehed, spordilehed Omand: eraomandus, riiklik omandus Levi iseloom: tasulised või tasuta Vallalehti ei loeta reeglina ajalehe hulka, sest nad kajastavad tihti vaid vallavalitsuse mõtteid. Ajakiri Ajalehest erinevas formaadis Ilmumissagedus on väiksem, tavaliselt kord kuus, kord kvartalis Peab ilmuma vähemalt kaks numbrit aastas Trükisõna kasutuse statistika Tiraaz Loetavus (paberil+veebis), nt raamatukogudest laenutamine Auditooriumi hõlmatus väljaandega (regulaarne lugemine + juhulugemine) Lugejaskonna sotsiaaldemograafiline koosseis- vanus, haridus, amet
Vanaisa tuletorn Sisu-Raamatu peategelane Eerik jäi järsku töötuks , kuna ta lasti oma kauaaegsest töökohast saeveskist lahti.Ühel põeval lugesid valla külaelanikud vallalehest,et sotsiaalmaana arvel olev peopidamise koht kavatsetakse muuta ärimaaks.Külaelanikele see aga sugugi ei meeldinud.Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas.Eerik läks kohe sõber Priiduga haiglasse oma naist vaatama.Mõne päeva põrast sai Taimi haiglast koju.Mõni päev hiljem leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise.Eerikule oli see väga ränk löök ning ta
Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati
Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS Venestamisaeg ei lämmatand eestlaste omaalgatuslikku tegevust 19. saj tõusevad esile karskusseltsid Moodustusid ka kutseühinguid, käsitööliste ühendusi ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse Palju vastukaja sai ka Jakob Hurt rahvaluule kogumisega 1890 aastal korraldati
haud ja Assamalla luht on tema nahk". Emumägi • Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. • Kõik algas Kalevipoja hobuse neerudest - nii väidavad kohalikud muistendid. Teretutvus tänase Neerutiga algas tuhandete inimeste jaoks aga Rakvere teatri Kalevipoja- etendusest. • Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum, Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja var... Kalevipoja eepos • "Kalevipoeg" on Kalevipoja- muistendeil põhinev Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud regivärsiline kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. eepos
Panustame oluliselt narkoennetusse Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband, vallavalitsuse liige Andrus Braunbrück, volikogu esimees Helikar Õepa Jõelähtme vald - volikogu esimees Art Kuum, aseesimees Tiia Välk, abivallavanem Priit Põldmäe Keila vald - volikogu esimees Heiko Raamat Kuusalu vald - volikogu esimees Tõnu Tamm, vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras Padise vald - vallavanem Leemet Vaikmaa Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused Ettevõtjate Kogu- Tõnis Palts Ettevõtjate Ühendus- Vello Väinsalu IRL Seenioride Kogu- Ann Räämet IRL Naiskogu- Kaia Iva IRL Noorteühendus- Veiko Lukmann Rahvuskultuuri Ühendus- Epp Rebane Sportlaste Ühendus- Toomas Tõniste
tohtinud sünnipiirkonnast lahkuda, tuli hankida nõusolek. 1863 a passikorraldusseadus võimaldas rännata ja asuda elama muudesse balti kubermangudesse. Kaugemale minekuks oli vajalik riiklik pass. Sellega algasid ka väljarändamised venemaale, et saaks maad. 7) 1866 a vallareform. vabastas omavalitsuse mõisnike eestkoste alt. Valla piirideks jäid mõisapiirid. Omavalitsus koosnes valla täiskogust, vallavolikogust ja vallavabemast. Vallavanem moodustas vallavalitsuse, mis palkas vajalikke ametimehi. Omavalitsus püsis sellisena tsaariaja lõpuni, ning oli aluseks omariikluse tekkele.
Ähijärve küla 37 18 19 30 13 17 4 Kolski küla 1 1 - 1 1 - Kasutatud allikad Internetiallikad Küsitlused Vallavalitsuste andmeid Karula Rahvupargi infopunkt 5 Uurimistöö valmimise eest soovin tänada: juhendaja õpetajat Maire Puhmast Antsla vallavalitsuse töötajaid Karula Rahvuspargi töötajaid ning kõiki tublisid küsitluses osalenuid . 6 Tänan kuulamast! 7
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda
sisse. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Eesti jäi ilma ohvitseridest, poliitikutest ja haritlastest. Talvesõda Soome säilitas iseseivuse (loovutades veidi maad) 4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi.
üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni rahvale edastamata. Teisalt aga on meedia väga äraostetav. Tean seda omast käest, sest olen töötanud kaks aastat ajalehetoimetuses ajakirjanikuna. Paljud ajakirjanikud alles kehtestavad end ja kujundavad oma mainet seega peab neil olema palju häid tutvusi ja suhteid. Kui noor ajakirjanik kirjutab näiteks mõnest vallavalitsuse töötajast ja too töötaja palub mõnda lauset mitte artiklis avaldada, on see juba mõneti propaganda. Kuna aga kõik ajakirjanikud ei ole tipptasemel, siis on nad sunnitud survele alluma. Tõsi, on väga menukaid ajakirjanikke, kes ei lase end mõjutada, kuid väikses maakohas, kus kõik tunnevad kõiki, on negatiivsuse kajastamine üsna keerukas. Selle põhjal võin väita, et kuna meedia on äraostetav, on sellel võrdlemisi väike roll demokraatia tagamisel.
Mõiste Jõhvi oma valitsus: Jõhvi Vald vastavalt põhiseaduse Eesti Vabariigi demokraatlikult loodud omavalitsusel on õigus ja võime seaduste alusel ise korraldada ja juhtida kohalikku elu , lähtudes õigustatud vajadustest ja elanikude huvidest. Enesejuhtimise teostatakse demokraatlikult loodud esindaja organite ja asutuste abil, samuti kohaliku elu arvamusküsitlused või üleriigilist algatust. Suhted Jõhvi Vallavalitsuse ja õigusasutustega: (1)Suhete aluseks omavalitsuse ja Jõhvi valla organitega on seadused ja lepingud mille on volitatud riigi-ja kohaliku omavalitsuse asutused Jõhvi vallas . ( 2 ) Organisatsiooni omavalitsusorganid ei tohi delegeerida Jõhvi valla poolt neile usaldatud ülesanded ja pädevus ning vahendid nende rakendamiseks ettenähtud riiklikule asutustele. ( 3 ) Koosolekul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid või muudatusi seadustes ja teistes õigusaktides .
Krossirada on seal aga kogu aeg olnud ja hooned on juba nõukogude ajal ehitatud, vanu hooneid saabki õigeks teha vaid detailplaneeringu kaudu, selleks tuleb esmalt kehtestada detailplaneering, siis saab võtta ehitus- ning lõpuks kasutusloa. Konguta vald alustaski, esitatud kinnistu detailplaneeringu, MTÜ Vellavere külaselts esitas sellele hulga vastuväiteid ja ettepanekuid, millega kohalik volikogu aga ei arvestanud. Konguta vallavalitsuse töötajad arutasid ettepanekuid ainult kinnistu omaniku ja planeeringu koostajaga, ettepanekute tegijaid ei kutsutud arutelus osalema. Ilmneb teine tõsine juhimisalane probleem, ettepanekute tegijaid kohtumisele ei kutsutud. See on ka üks peamine põhjus, miks tartu maavanem detailplaneeringule heakskiitu ei andnud. Nii jõudiski Konguta valla ja Vellavere külaseltsi vaidlus maavalitsusse. 3 1. ERA- JA AVALIKSEKTOR
*Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3. Karl Talpak soomepoiste vaimne juht, Suursõjas silmapaistnud kapten 4. Jüri Uluotsprofessor,peaminister 3.)ENSV võimustruktuur: *Riigikogu nimetati umber Ülemnõukoguks * Vabariigi valitsust kujundas Rahvakommissaride Nõukogu *linna-ja vallavalitsuse asemel moodustati täitevkommitee *EKP kujunes juhtivaks ja suunavaks jõuks ühiskonnas *politsei asemel tuli miilits *kaotati Eesti sõjavägi *seadused NSVL eeskujul * kiideti heaks Moska otsuseid 4.) Hävituspataljonid on: * metsavendade vastased *võitluseks rahvusvaenlaste vastu *vabatahtlikud *nõukogude aktivistid 5.) Repressioonid ja genotsiidid saksa okupatsiooni ajal: *rahvuslaste,sõjavastaste,anglofiidide vangistamine *juutide massiline hävitaminetapeti ilma süüdistuseta ja
kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. 2. Ehitise omanik on kohustatud esitama arhitektuuri ja ehituse osakonnale vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist teatise ehitamise alustamise kohta. Ehitustööde lõpetamise järel on ehitise omanik kohustatud esitama ülevaatuseks arhitektuuri ja ehitus osakonnale ning taotlema kasutusluba.
Näiteks viivad Kernu valla turismiasjalised üheskoos Ruila Põhikooliga läbi Unustatud Mõisate projekti. Oluline on koostöö Lääne-ja Harju Koostöökogu ja piirkonna turismiettevõtjate vahel. Kernu valla ürituste, objektide ning uute arendusprojektide rahastajad on Kernu Vallavalitsus, Pria 900, EAS, erainvestorid, MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts, kohalikud ettevõtjad ning Euroopa Liit. Tulevikus püütakse edendada veel enam turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelist koostööd, korraldades ühiseid ümarlaudu ning vaadates üle ja parandades sihtkoha arengukava. Turismi osatähtsus linna/valla majanduses. Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavdamisele. Turismivaldkonna arengu oluliseks osaks on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud
vallaks 8. juunil 1999 võeti valla lipuna muutmata kujul kasutusele Karksi-Nuia linna lipp.7 Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust, kollane, valge, roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane PMS 116 CV ning roheline PMS 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm. Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 6. Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse
sisemisteks rahulolu-faktoriteks. Välised rahulolu-faktorid: · palk ; · edutamisvõimalused. Sisemised rahulolu-faktorid : · töö ise · juhtimine · kaastöötajad Töötajate rahulolu suurenemisega paraneb ka töötajate suhtumine muudatustesse ja suureneb muudatustes osalemise soov. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuse organisatsioonikultuur ja seda mõjutavaid tegureid. * Kohalik omavalitsus on organisatsioon, mis tegeleb avaliku huvi elluviimisega. * Vallavalitsuse eesmärgiks on oma elanike heaolu edendamine, arvestades valla arengu iseärasusi. * Kohaliku omavalitsuse ülesanded on paika pandud seaduses ja madalamal seisvates õigusaktides. ·Erinevalt erasektorist pole avalike organisatsioonide juhtidel reeglina õigust oma asutuse eesmärke ja funktsioone muuta. ·Samas on neil tihti suur võim sõnastada üldsõnaline eesmärk ümber konkreetseks tegevusplaaniks ·Eesmärkide ebaselgust avalikes organisatsioonides suurendab
Olmejäätmete ladustamine on hea, vallal on prügiveo leping ning Tilsi ja Himma külas on ka sorteerimis konteinerid. Halvem seis on kanalisatsiooniga, Tilsi külas, ja ka mujal külades voolab kanalisatsiooni vesi biotiikidesse, ainult Himma külas voolab kanalisatsiooni vesi settekaevudesse. Valda oleks vaja ehitada kaasaegne reoveepuhasti, kuid hetkel vallal selle jaoks rahalised võimalused puuduvad. Interneti olukord on vallas paranenud, Tilsi külas on vallavalitsuse juures ka tasuta WiFi leviala ja tihedama asustusega aladel on Interneti levik hea. 1.3. Haljasalad Laheda vallas on väikse valla kohta üpriski palju haljasalasid, Tilsi külas Kõrbjärve ääres on korrastatud rannaala, kus on laste mänguväljak ja ka kaks võrkpalli platsi. Tilsis asub ka Euroopa tasemel staadion muruväljaku, jooksuringi ja korvpalliplatsiga. Vana-Koiolas on väike rannaala, staadion ja ka võrkpalliplats. Laheda vallas on ka kolm
1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri tegutsemisvõimalusi, toimus vallareform. Nüüdsest moodustasid vallareformi mõisa territooriumil elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid talupojad ka kõvasti vaeva nägema, näiteks rahvuslik liikumine,mis pidi näitama riigivõimudele rahva vaimu. Rahvuslik liikumis eelduseks oli koolihariduse levik, Eesti majanduslik areng, pärismehe teka ja paljud teised põhjused.
vallavolikogu. Konkurss kuulutatakse välja, kui vallavanema ametikoht on vaba. Konkurss kuulutatakse välja peale vallavolikogu sellesisulise otsuse teatavakstegemist ja loetakse väljakuulutatuks konkursiteate ajalehes avaldamise kuupäevast. Avaldatavas konkursiteates märgitakse 1) kandidaadile esitatavad nõuded; 2) avalduse esitamise tähtaeg; 3) koos avaldusega komisjonile esitatavate dokumentide loetelu. Vallavalitsus Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Aili Kangro Richard Liivak Raul Song Valdo Värk Kohaliku omavalitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning
Ta oli kohustatud korraldust tööle asuda täitma, kui me ei leia ilmselgeid tühisuse aluseid. Siis ta endiselt kehtib, see ei kohusta toime panemist õigusrikkumist ning sellel alusel ta ei ole tühine ja järelikult saab ka distsiplinaarkaristuse määrata seega mõlemad kehtivad. 6 4. A.-le kuulub Tara vallas asuv Kure kinnistu. Tara Vallavalitsuse 10.10.2010. a korraldusega kehtestati Kure kinnistu detailplaneering, millega määrati kindlaks, et Kure kinnistule võib rajada kuni 2-korruselise ehitise, mis sobitub piirkonna puitarhitektuuri. Tara Vallavalitsuse 12.12.2012. a korraldusega anti A.-le Kure kinnistule 3-korruselise betoonehitise rajamiseks ehitusluba. Tara Vallavalitsuse 11.11.2013. a korraldusega anti Kure kinnistule rajatud ehitisele kasutusluba.
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud
· Sihtasutuse Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda loodi 2004. aastal Saare Vallavalitsuse otsusega. Sihtasutuse haldusesse kuuluvad Kalevipoja muuseum, Saare rahvamaja, Saare raamatukogu koos infotoaga ja Kalevipoja varakamber. Sihtasutus Kalevipoja Koda organisatsioon on oma loomisest alates süstemaatiliselt tegelenud Kääpa külas Kalevipoja-teemaliste turismiatraktsioonide väljaarendamisega. Kalevipoja Koda pakub inimestele võimalust osa saada kohalikust kultuurist ning loob võimalused huviringide tekkeks ja arenguks. · 2004
c)Vallakogukond sõltus mõisnikust: · mõisnik kinnitas kogukonna otsused 3. Uus vallaseadus (1866): a) Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad b) Vabaneti mõisnike eestkoste alt c) Võimu teostas talurahva poolt valitav vallavolikogu, mis kinnitas valla eelarve: · tulu saadi maksudest · kulud läksid koolidele, teedele, vaestehoolekandele d) Valla eesotsas oli valitav vallavanem (taluperemeeste hulgast) e) Koos abilistega moodustas vallavanem vallavalitsuse f) Saadi poliitilisi kogemusi valla tasandil, et neid hiljem kasutada oma riigi juhtimisel 4. Talurahva koormised 19. sajandil KOORMISED: vallakogukond vastutas koormiste täitmise eest ühiselt nn. ringkäendus MÕISA- RIIKLIKUD KOGUKOND- KOORMISED: KOORMISED: LIKUD TÖÖD: KIRIKU- MAKSUD
5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalitsus püüdis laiendada oma õigusi ja taotles Eestile autonoomiat,kuid need katsed põrkusid Berliini vastuseisule ning tegelikkuses jäi Omavalitsus pelgalt sakslaste käepikenduseks. Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksama koostisosaks,kõigi taolised plaanid lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline
a) 1866.a omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla omavalitsus koosnes: · Valla täiskogust, kuhu kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest · Valla volikogust, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. · Vallavanemast, kes oli valla tähtsaim ametimees · Vallavanema abilistest, kes moodustasid koos vallavanemaga vallavalitsuse · Vallakohtust Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele.
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks regis...
vanurite hoolekannet, noorsootööd, KOV ülesehitus Omavalitsusorganid on: · Volikogu esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156) · Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ. Volikogu pädevus · Valib volikogu juhtkonna. · Otsustab laenude ja varaliste kohustuste võtmise. · Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud. Valla või linnavalitsuse pädevus · Valmistab ette volikogus arutlusele tulevaid küsimusi. · Lahendab ja korraldab kohaliku eluga seotud küsimusi. · Korraldab KOV ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu. § 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi
Veebruari reostuse likvideerimiseks organiseeris Harku vallavalitsus reostunud ranniku koristamiseks neli koristustalgu päeva ning kattis kõik koristustöödega seonduvad kulud. Valla üleskutsele reageerisid kohalikud elanikud ning talgupäevadel osales ligi 200 vabatahtlikku. Ka Harku valla ametnikud panustasid oma aega koristustööde organiseerimisele ning vajaliku teavitustöö korraldamisele. Vald on nimetanud, et hinnanguliselt kulus reostuse likvideerimiseks vallavalitsuse töötajatel ligi 167 töötundi ja valla eelarvest tasuti 5 600 euro ulatuses otseseid kulusid rannikureostuse likvideerimiseks vahendite soetamiseks, jäätmete käitlemiseks ning muudeks toiminguteks. Vallavalitsus on taodelnud Päästeametilt vastavate kulude katmist, kuna leiab, et Päästeamet on ekslikult asunud seisukohale, et kohalikul omavalitsusel oli reostuse kõrvaldamise kohustus. Aprilli masuudireostuse likvideerimise võttis üle Päästeamet.
inimeste kaitseks. See on ohutusnõue. Ennem kui polnud seda teed siis toimus palju õnnetusi aga kui seda teed nüüd tehakse siis õnnetuste protsent muutub väiksemaks 4. MTÜ arvates on õigus küll Mardil selle suhtes, et tema kodu peab olema puutumatu kuid ei ole võimalik võtta riigimetsast puid kui see on kultuuripärand. Mardile tuleks ehitada uus osa, et ta saaks sinna rajada oma õunapuud. Pühametsa vallavalitsuse otsus: 1. Paragraaf 33 alusel on Mardil õigus, et ta kodu on puutumatu sinna ei tohi sisse minna. Tee tuleks teha kuskilt mujalt. 2. MTÜ-l on õigus sellepoolest, et teisel pool teed on riigimets ja seal on palju ristipuid mida ei tohiks maha võtta, sest need on pärandkultuurid. 3. On vaja otsida kompromiss MTÜ ja Mardi vahel. Ma pakuks välja, et teha tee läbi Mardi valduse. 4. Anda Mardile tagasi teha valdus kuskil mujal. Teha maja ligidal anda talle tükk maad.
territooriumil asuvaid lasteaedu sihtotstarbeliselt igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. 20.02.2010 sõlmisid vallavalitsus ja Mõmmiku Lasteaed OÜ lepingu. Lepingu kohaselt pidi vallavalitsus toetama lasteaeda sihtotstarbeliselt personalikulude ning õppevahendite kulude katmisega igakuiselt 3 300 krooniga lapse kohta. Aasta keskel näitas prognoos, et valla tulubaas (laekumised eelarvesse) hakkab vähenema. Reaalsesse ohtu võis sattuda vallavalitsuse hoone käimasolev renoveerimine. Sellega seoses tühistas vallavalitsus oma 11.01.2010. a määruse ja võttis 8.06.2010 vastu uue määruse, kus toetussummaks nähti ette 2000 krooni lapse kohta. Pärast määruse avalikustamist vallavalitsuse kantseleis saatis vallavalitsus Mõmmiku Lasteaed OÜ-le kirja, milles teatas, et tulenevalt valla eelarve vähenemisega ning vastavalt vallavalitsuse 8.06.2010. a määrusele on toetuse suuruseks ühe lapse kohta senise 3 300 krooni asemel 2000
................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 1.1 Vanemate õigused ja kohustused............................................................................. 4 1.2 Lapse äravõtmine vanemalt .................................................................................... 4 1.3 Linna-/ vallavalitsuse kohustused ............................................................................. 5 2. VANEMA ÕIGUSTE ÄRAVÕTMINE............................................................................... 5 2.1 Vanema õiguste äravõtmise tagajärjed ja taastamine............................................... 5 3. PEREKONNA SIDEMETE SÄILITAMINE....................................................................... 6 4. LASTE ERALDAMINE PEREKONNAST EESTIS AASTATEL 2000 2007.............
maksuvõimetuse kohta, välja arvatud juhud, kui sooviavaldaja esineb palvega naturalisatsioonimaksust vabastamiseks § 14 kolmanda lõike korras. § 13. Kui tunnistuste või nende ärakirjade esitamine käesoleva seaduse § 11 p.14 tähendatud asjaolude kohta on võimatu või raskendatud seetõttu, et vastavad perekonnaseisu muudatused on registreeritud välismaal, võidakse § 11 p.14 tähendatud asjaolusid tõendada politsei või vallavalitsuse tunnistusega, mis on välja antud vähemalt kahe usaldusväärse tunnistaja ütluse põhjal. § 14. Välismaalane, kes soovib esitada sooviavalduse Eesti kodakondsusse astumiseks naturalisatsiooni korras, maksab riigi heaks naturalisatsioonimaksu, mille suurus on 20 krooni neil, kes kuni sooviavalduse esitamiseni on Eestis alaliselt elanud vähemalt kaks aastat, ja kõigil teistel juhtudel 30 krooni. Kui isik on maksuvõimetu, võib Siseminister ta vabastada naturalisatsioonimaksust politsei,
Valla täiskokku kuulusid kõik pärisorja rendiperemehed ning kümnendik maameeste esindajatest.Täiskogu valis volikogu,kuhu võis kuuluda vastavaltelanike arule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem,kes valiti taluperemeeste hulgast, temal oli politseivõim kõigi talupojaseisusest isikute üle oma kogukonna territooriumil nii talu kui ka mõisamaal.Vallavanem koos abilisega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmeid ametimehi:vallakirjutaja,rõugetepantija,kool meister. Toodeti:vilja,viinapõletamine,loomakasvatu s,kartulikasvatus. Tööstuse liigid:vabrikutootmine,laevandus,vee- energia,masin- ja metallitööstus,paberitööstus. Laevandus-merekool Heinastes Tööstus-rajati kalevivabrikuid Narva,Sinti ja Kärdlasse. Raudtee-kiirendas uute tööstusettevõtet
Euroopa Liidus on 500 miljonit inimest ja 28 liikmesriiki. EL loodi 1951. Euroopa ühendus kujutati ringi 1982 EL-ks e toimus Euroopa Liidu sünd. EL toetub 3 sambale: *ühisturg ja rahaliit, *julgeolek ja välispoliitika, *justiits- küsimused, politseitöö, kuritegevuse tõkestamine. EL-i seadusandlik võim: 1)EL Parlament (766 kohta), 2)EL Nõukogu. EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2...
Talude müüki Eestimaa kuermangus alustati 1880. Seadus reguleeris kooli kohustust, kooli pidas ülal Talupoegade koormised: ...mõisa ees- teotöö, rahamaksud, naturaalandamid ...riigi ees- pearaha, nekrutiandmine ...kogukonna ees- teede korrastamine,magiaida ja kooli ehitamine ja muud valla tööd ...kiriku ees- kirikumaksud vallakogukond: moodustumine- valla täiskogu valib volikogu (3-24 liiget) talumeeste hulgast valitakse vallavanem, vallaametnikud palgatakse vallavalitsuse... ülesanded-kohtupidamine, magasiviljaait, vaeste hoolekanne mõisniku roll valla elus- politseivõim jäi mõisnikule MAJANDUS JA LINNAD: Talude päriseks müük sai alguse Lõuna -Eestis 1850, Põhja-Eestis 1860 Esimesed taluostjad saavad raha linakasvatusest. Kui ei suudetud järelmaksu maksta pandi talu võlgade katteks oksjonile ja müüdi maha Randlastele pakkus meri transpordi ja salakaubanduse võimalusi 1863a passiseadus andis eestlastele võimaluse väljarännuks
12. Kes on kaupleja? · isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust · isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames korraldab turukaubandust · ettevõtte nimel kliente teenindav isik 13. Kes on kaubanduse korraldaja? o isik või asutus, kes majanduse- või kutsetegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil linna- või vallavalitsuse majandusosakond igas jae- ja hulgikaubandusega tegelevas ettevõttes ametis olev müügijuht 14. Kas õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastavat kaupa võib müüa? · Ei, nõuetele mittevastava kauba müük on keelatud · Jah, sellise kauba müük on lubatud · Jah, kui selline kaup on eraldatud õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavast kaubast ja vastav info on müügikohas olemas 15. Kui kauba märgistuse kohta ei ole õigusaktis nõudeid kehtestatud siis...
Mats Traat "Pommeri aed" Jaan Pommeri tegevus, põhimõtted, kujundid. Jaan Pommer oli Jaagusilla koolmeister. Raamatu lõpuks oli ta koolmeister olnud 38 aastat. Koolmeister on maa sool, puhtaksharjatud klaasiga lamp, mis ei tohi eales tahmuda. Ja temas peab alati õli olema. Paraku ei aita vallavalitsuse poolt muretsetud petrool, kuigi ka see on tähtis. Hoopis tähtsam on aga see õli, mida ei saa inimestesse valada, mis peab tal juba sündides kaasas olema. /.../ Ta peab oskama põrsaid kohitseda, kelli parandada, teadma isegi valuvõtusõnu. Kui kellelgi peaks pähe tulema küsida, mis asi on väävelhape või mis mehed Bismarck või Livingstone, peab tal jalapealt vastus valmis olema.(lk. 142 ). Ta tahtis, et koolis oleks kord majas ja selle jaoks kasutas ta oma salasilma
töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) Kaubandus-, äriõigus- reguleerib ettevõtluse alustel *Avalik õigus- üheks pooleks on riik (N: kohalik, protesting politsei tegevusele, vallavalitsuse peale jne). Riigiõigus- riigiõiuguslike normidega määratletakse:, riigijuhi tegevus/presidendi tegevus, seadusandlik võim ( Riigikogu), täidesaatev võim Haldusõigus (e. Administratiivõigus ) - lahendatakse protestid riigiorganite ja -ametnike pihta Kriminaalõigus ( Crimen kuritegu ) - määratleb millist tegu või tegevusetust, nimetada SÜÜTEOKS. (väärtegu ja kuritegu ) *(Rahvusvaheline õigus)- Ei kuulu riigi õigussüsteemi! riikidevahelised suhted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
