1)Selgita mõisteid kinnisasi ja kinnisvara. Kinnisvara: kinnisasi + vara Kinnisasi: 1. piiritletud maatükk, koos tema oluliste osade ja asjaõigustega. 2.piiritletud maatükk, koos sellel asetsevate hoonete ja rajatistega(parendustega) 2)Mis on kinnisasja olulised osad. Olulised osad ehitised, mets, taimed jms. 3)Loetle kinnisvara üldisi füüsilisi omadusi. Kindel asukoht, unikaalsus, piiratud hulk, 3 mõõdet, kinnisvara ei saa hävitada. 4)Loetle kinnisvara asukohast tulenevaid omadusi. Mõõdud, topograafia, kasutatavus(sihtotstarve), infrastruktuur, ligipääsetavus, maapinna siseehitus. 5)Loetle kinnisvaratehingutes sagedamini esinevaid maa sihtotstarbe liike. Ärimaa, elamumaa, põllumaa, mets 6)Millest koosneb sotsiaalne infrastruktuur. Haridus, kultuur, noorsootöö ja lastekaitse, sport, sotsiaalhoolekanne, tervisehoid, avalik kord ja turvalisus. 7)Millest koosneb tehniline infrastruktuur. Energeetika (elekter, soojus) Kommunik...
kinnispandiks vastavalt tagatise esemele. Vallaspandi õigused jagunevad omakorda: 1. Käsipandiks 2. Registerpandiks panditud asi jääb pantija valdusesse ja pandi tekkemomendiks on pandileppe alusel pandi registreerimine seaduses ette nähtud avalikus registris. Registerpanti on võimalik rakendada, mille regamiseks on vajalik toimiv süsteem. Registerpandi alaliik on kommertspant, mis koormab ettevõtja vallasvara. Käispandi puhul on nõutav lisaks pantija ja pandipidaja vahelisele pandiseadmise kokkuleppele ( mis kui panditud asja väärtus ületab 500.- peab olema sõlmitud kirjalikult) ka panditava eseme valduse üleadmine pandipidajale väljapoole nähtavuse eesmärgil. Pantida on võimalik ka varalisi õigusi, mida on võimalik ka üle anda ja õiguste pantimisena on käsitletav ka väärtpaberite pantimine. Kinnispandi põhiliigiks on hüpoteek
Rüütelkonnad ja raed saadeti laiali. Mõisnikud said võrdsed õigused, nii ka linnaelanikud kodanikuõigused. Loodi linnaduumad. Kehtestati ühtne pearahamaks, korraldama hingeloendusi. Peale Katariina II surma aga vana kord taastati, et hoida ära konflikte aadliga. Pärisorjuse kaotamine 1802/1804 võeti vastavalt Eestimaal/Liivimaal vastu esimesed talurahvaseadused. Selle olulisem säte oli talude pärandamisõigus ja õigus omada vallasvara. Liivimaal normeeriti sellega ka teokoormised. Kodukariõigust piirati, kusjuures taluperemehed vabastati selle alt üldse. Loodi vallakohtud, kus kohtumõistjateks olid talupojad ise. Need seadused ei rahuldanud aga kumbagi poolt mõisnikud arvasid, et neid on liialt piiratud, talupoegade arvates nendest ei piisanud. Uus talurahvaseadus kinnitati Aleksander esimese poolt Eestimaal/Liivimaal 1816/1819. Sellega kuulutati talurahvas pärisorjusest vabaks. Maa jäi aga
aastal võttis Eestimaa maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonnakohtud. 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. 10. Kohtukorraldus keskaegses Eestis. Neli seisust: talupojad, linnaelanikud, aadlikud, vaimulikud. Igal seisusel oma kohus. Foogt oli linnas kohtu esimeseks astmeks. Teine instants oli raad. Tallinn oli emalinn (Lübecki õigus). Tütarlinnadeks oli Narva, Haapsalu, Rakvere. Lõuna-Eestis oli aluseks Riia õigus. Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu- kasutasid Riia õigust. Nt
Pärisorjade töötulemused olid liiga väikesed. Lääne-Euroopas (välja arvatud Ida-Preisimaal) oli pärisorjus kaotatud. Eeldused: Mujal euroopas oli pärisorjus kaotatud. Vene tsaar Aleksander I oli reformimeelne ja katsetas pärisorjusest vabastamist enne Eesti- ja Liiwimaal, kui sise Venemaal; tahtis venemaal konstitustiooni kehtestada. TALURAHVA SEADUSED: 1765 "POSITIIVSED MÄÄRUSED" GEORGE BROWN: mõisnikud pidid toetama vallakoole talupojal oli õigus omada vallasvara talupoeg võis oma talutootmise ülejääke müüa reguleeris mõisakoormisi reguleeris talupoegade karistusi (maksimaalselt 30 keppi või vitsa hoopi) 1802 "IGGAÜKS..." (EESTIS): Talude kasutamis õiguse pärandamise õigus. Talunik võis omada vallasvara. Talunik võis pärandada vallasvara. Talupoja õigus mõisnik kihelkonnakohtusse kaevata. 1804 LIIVIMAA TALURAHVA SEADUS: Koormised normeeriti, vastavalt iga talu võimetele. Kodukari õigus piiratud. (Levis eestimaa kubermangu)
inimesel ühes kuus kasutada olla l. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel m. Absoluutne vaesus olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks n. Toimetulekuressursid · Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid, tulusiirded) · Füüsiline vara ehk kinnisvara ja vallasvara (maa, eluase ja kestvuskaubad) · Vaimne vara (teadmised, oskused, sotsiaalsed kontaktid) 92) Mis on peamised riigi poolt vaesuse leevendamise meetmed? 93) Toimetulekutoetust saavate perede struktuur Eestis a. Tööotsijate ning töötute pered b. Lastega pered c. Üliõpilaspered d. Pensionäripered e. Puudega inimeste pered 94) Nõusta järgmisi inimesi, kuidas pääseda toimetulekuraskustest a
talupoegade ja mõisnike suhted. Keiser pooldas pärisorjuse kaotamist vähemalt ühel osal impeeriumi territooriumil. Balti aadli majanduslik olukord halvenes, kuna pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud enammõisnike vajadusi rahuldada. Paljud mõisnikud said aru, et neile endalegi on kasulik kui muudetaks talurahvaseadusi, siis tahab ka talupoeg paremini töötada. 19.sajandi l poolel kehtestatigi uued talurahvaseadused. 1802.aastal kehtestatud seaduse järgi võis talupoeg omada vallasvara, kuid neid manitseti ka kokkuhoidlikule majapidamisele. Talupojad said põlise talukoha kasutamisõiguse, juhul kui kõik koormised ja maksud olid mõisa heaks täidetud. 1804.a määrati kindlaks talupoegade koormised ja piirati mõisnike kodukariõigust e mõisniku õigust karistada talupoega ihunuhtluse või lühiajalise arestiga, täielikult kaotati see alles 1805.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817 ja Liivimaal 1819. Talupojad moodustasid vaba
1. Riigikontrolli sõltumatus, piirangud KOV kontrollimisel. Riigikontroll on seaduse piires vaba oma kontrollitegevuse kavandamisel; kontrollimise aja, iseloomu, kontrollimeetodite ja ulatuse valikul; samuti kontrolliobjektide ja kontrollijate kindlaksmääramisel. Riigikontrollile ei saa anda kohustuslikke kontrolliülesandeid, KOVi kontrollimisel saab Riigikontroll kontrollida ainult nende valdusse antud riigi kinnis- ja vallasvara, riigieelarvest antavate sihtotstarbeliste eraldiste, toetuste ning riiklike ülesannete täitmiseks eraldatud raha kasutamise osas. Tallinna Majanduskool 2017 11 Ella Käi
maakonna. Eesotsas keskvõimuseatud vojevood. Maakogud Seisuslik esindus tekkis Venes 16saj, esimene esinduskogu kutsuti kokku 1547a, seoses Moskva ülestõusuga. Ivan IV oli vastu, kuid siiski sunnitud aksepteerima maakogu. 1584.a nim. ametisse ta poeg Fjodor, Boriss Godunov. 1613.a. nimetati ametisse Mihhail Romanov. Tähtsaid otsuseid langetas see kogu 1648-1649, samal aastal võeti vastu maakogu seadustik, järelandmised aadlikele, talupoegade pärisorjus, selle päritavus.Talud ja nende vallasvara - mõisahärra omand. Kaasnes ka sunnismaisus. Reformid PeeterI ajal Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi. 1711.asutati kõrgeima riigasutusena Senat, alustati kolleegiumide loomist. Kolleegiumi president, tegutses kantselei arvukate ametnikega. Sõjaväe ja riigiametnikud jagunesid 14 teenindusasutusse. Kubermangude süsteem.Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal absolutism väga ehedal kuhul. 1721
Parim näide vabakaubanduse süsteemi edust. Teema 49 Maareform Eestis ja eellugu Eellugu: Pärisorjuse kaotamine Balti kubermangus. 1801 Paul I määrati Aleksander I troonile. Paljud Balti-Saksa mõisnikud oli pärit Saksamaalt. Keskvalitsus tahtis katsetada maareformi mõju Balti kubermangude peal. 1802 kevad koostati seaduseelnõu, mille kohaselt fikseeriti senised koormised talupoegadel õigus omada vallasvara ning pärandada nende kasutuses olevat maad. I Keriser eraldas riigi kassast võetud laenu krediidi kassade loomise uuenduste.....pooleli
Talurahva hulgas puhkesid rahutused. Talurahvaseadus vajas revideerimist. Eestimaa maapäev esitas 1811. aastal keisrile omapoolsed ettepanekud. Ettepanekute põhjal tuli talupojad vabastada pärisorjusest, kuid maa jätta mõisnike omandiks. Tsaar kinnitas uue talurahvaseaduse alles 23. mail 1816. aastal, millega: · kaotati pärisorjus; · Eestimaa talupojad moodustasid vaba talurahvaseisuse; · talupoegi ei tohtinud osta ega müüa; · talupoeg võis omandada nii vallasvara kui ka kinnisvara; · talupojad ei saanud vabalt elukutset vahetada, võisid tegelda ainult põllutööga; · maa kuulutati täielikult mõisnike omandiks; · talu tuli mõisnikult rentida. 18. Eesti põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist (külvipinnad, põllumajanduse harud) Eestimaa ja Liivimaa mõisnike peamiseks sissetulekuallikaks jäi viinapõletamine. Konkurents sundis aga mõisaid viinatööstust ümber korraldama. Eestimaal läks mõisa viinaköökidesse
puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1. käsipant – nõude tagamine vallasasjaga selliselt, et pantija annab asja üle pandipidaja valdusse 2. registerpant – valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris Vallaspandi alaliigid on ka kommertspant (pant seatakse ettevõtja varale registerpandi
1721. a Uusikaupunki rahu- Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Tagajärjed: Ingeri, Eesti-ja Liivimaa liideti Vene riigiga. Venemaa sai vaba pääsu Läänemerele. Rahvaarv langes 170 000 inimeseni, sest 1700-1710 toimus laastav sõjategevus Eestimaa pinnal, pluss 1710-1711 tugev katkulaine. 19.saj talurahva reformid 19.saj algul olid talupojad pärisorjad. 1802.ja 1804. a talurahva muudatused- põline talude kasutamisõigus, kindlad koormised, piirati kodukariõigust, lubati vallasvara, hakkas kujunema vallakogukond 1816.ja 1819. a seadused- isiklikult vabad, osaline liikumisvabadus(kuid maa jäi ikka mõisnikule), perekonnanimed, teokoormised muutusid teorendiks(mõisnik määras), loodi vallakogukond, valiti vallaesimees (E-vallatalitaja, L- vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863
Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant. 35. Mis on vallaspant? Vallaspant on vallasasjale seatud pandiõigus. Vallaspant jag: · käsipant - vallasasi panditakse, kui see antakse üle pandipidaja valdusesse ja kinnitatakse pandilepingu sõlmimisega. · registerpant - vallasasi panditakse, kuid asi jääb pantija valdusesse (hoiule, pantija ei saa kasutada) ning pant(nt. laev, lennuk, jms sõidukid) registreeritakse. · kommertspant ettevõttele kuuluva vallasvara pantimine. Registreeritakse ning tehakse märge äriregistrisse. Registerpani järgi võib pantida patenti, kaubamärki, tööstusnäidist, kasulikku mudelit ja muud registreeritud intellektuaalse omandi vormi. 36. Mis on kinnispant? Kinnispant on kinnisasjale seatud pandiõigus. Kinnispant ehk hüpoteek rakendub kinnisasjale selliselt, et hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteek kehtib kande
liitlased Napoleoni väed. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti Atlandi ookeanis asuvale Püha Helena saarele, kus ta 1821.a. suri. 1840.a. toodi ta surnukeha Pariisi ja pandi Pariisi Invaliidide kirikusse sarkofaagi. Pilet nr. 2 ; (2) 1802.a. võeti Eestimaal vastu esimene talurahvaseadus, mis sai tuntuks esimese sõna ,,Iggaüks..." järgi.Seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikumale majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. Tp said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel, et kõik koormised ja maksud on mõisa heaks täidetud. 1804.a. Liivimaal ja Eestimaal määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust.kodukari õigus kaotati täielikult alles 1865.a. Talupojad vabastati pärisorjusest Eestimaal 1816, Kuramaal 1817, Liivimaal 1819.a. Tp ei olnud enam mõisnike omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maa jäi siiski
Vajalikud on kulutused, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest. Kasulikud kulutused on need, millega oluliselt parandatakse eset ja toreduslikud on need, millega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. Asja harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind ehk turuhind. Vara. Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vara võib olla kas vallasvara või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, kusjuures ta ei pea olema omanik. Valdus võib olla seaduslik või ebaseaduslik, sõltuvalt sellest, kas tal on õiguslik alus või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks kuni pole tõestatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne.
5. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. 6. Mis on katastripiirkond? katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire 7. Mis on vakantsus? 12 8. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? 9. Kes algatab detailplaneeringu?- Kohalik omavalitsus 10. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) 1. Kontrolltöö Variant III 1. Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.
12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud 5. Kellele kuuluvad piiril kasvavad puud ja põõsad? Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis. 6. Mis on katastripiirkond? katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire 7. Mis on vakantsus? 8. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? 9. Kes algatab detailplaneeringu?- Kohalik omavalitsus 10. Millised on kinnisvaraturu eripärad võrreldes efektiivse turuga? (nimeta 5) 12 1. Kontrolltöö Variant III 1. Kuidas toimub juurdepääs avalikult kasutatavale teele? (1) Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või
täitmist nõuda. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest.
ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla kas kupongvõlakiri või diskontovõlakiri. Kupongvõlakirja omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt kaks korda aastas). Diskontovõlakirjalt saab võlausaldaja tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (kuni 7 a); *pikaajalisteks (kuni 30 a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivaraga tagatud. 27. Tuletisväärtpaberid e derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta/müüa mingit finantsvara - Optsioonid võimalus suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale, võimaldavad maandada investeeringu riski. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option)
POLIITILINE AJALUGU SUUR RAHVASTERÄNDAMINE, SELLE PÕHJUSED JA KÄIK. Suur rahvasterändamine algas 370 aastal hunnide liikumisega Ida-Euroopasse. Nad purustasid gootide väe, mis omakorda põhjustas gootide liikumise. Gootid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikusid hunnid Kesk-Euroopasse pannes liikuma ka teised rahvad. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulised rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid ning germaanlased. Eeldused: Rooma sisestabiilsuse nõrgenemine (Rooma lagunemine, Caracalla edikt 212- > kodakondsuse laienemine kõigile vabadele, Konstantinoopoli nim. Uueks pealinnaks) Põhjused: Barbarite rahvaarvu kasv -> sellest tulenev maapuudus, üleüldine kliima jahenemine-> sundis inimesi liikuma lõuna poole ADRIANOPOLI LAHING 378: 9. august peetud lahing, milles läänegoodid purustasid Rooma keisri Valensi väe ja tungisid Balkani poolsaarele. GERMAANI, TÜRGI JA IRAANI HÕIMUD EUROOPAS II-IV SAJAND. Rooma...
kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu ja sõidukeid ning vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. 34. Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia? Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud. Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut
täitmist nõuda. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Aleksander I- Vene tsaar, kes kinnitas talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse Eesti-ja Liivimaal. "Iggaüks..." 1802, 1804 talurahvaseadused: talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine(vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega), keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Vallakohus- koosnes 3 liikmest(ühe nimetas mõisnik, teise valisid endi hulgast peremehed ja kolmanda sulased). Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate üleastumiste eest.
kes oma mõtteid, ideid peale surusid. Liikumisvabadust veel ei piiratud. Teotöö oli pidi tegema 35 päeva tööd. Kauplemist ei piiratud. 14. saj pärimisõigusega on nii, et kui talupojal pole pärijat, lähevad koormised suuremaks. Oli katk, mistõttu rahvast jäi vähemaks. Maarahval oli vähem õigusi. Koormised ja loonusrent suureneb. 15. saj teotöö suureneb. Sunnismaisus, ehk talupoeg ei tohi kuhugi mujale kolida. Talupoeg maad pärandada ei saanud, aga vallasvara saab pärandada. Kauplemisvabadusi piirati, talupoja oma hüvanguks kauplemine vähenes. Talupojad jäid järjest rohkem võlgadesse. 16. saj veelgi halvem olukord. Koormised suurenesid, teopäevi tuli juurde. Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis. Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida,
oleksid erinevate isikute omandis. Hoonestusõigus: tähtajaline õigus, kuni 99 a. on üldjuhul tasuline kantakse kinnistusraamatusse. Pant: Pandi mõiste Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud (AÕS § 276). Asjaõiguses 2 liiki pandid: vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda 2. erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kinnispant ehk hüpoteek Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel (AÕS § 325).
*eestlase igapäevaelu hõlbustamiseks hakati avaldama kirjandust Liivimaa ,,Postiivsed määrused" · LM rüütelkonna 14-punktine maapäevamäärus, mis põhines von Browne vahendatud ettepanekutele - Kindralkuberner avaldas kahe patendina 1765 ka eesti- ja läti keeles Sisu: 1. Tp sai I korda juriidilise kinnituse vallasvara omandiõigusele(va ,,raudvara": talude tegutsemiseks vajalikud vahendid) - Vilja ülejäägi sai tp vabalt turustada 2. Mõisakoormistele kindlad piirid ja suurendamine ilma rahalise kompensatsioonita keelatud 3. Tp sai õiguse kaevata sillakohtus oma isanda peale ja põhjuseta kaebused karistatavad 4. Kodukariõiguse hoopide ülempiiri fikseerimine · Tp kaitseseadused kehtisid vaid LM-l ja Eestimaa tp jäid välja
takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja kohustused. Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse. Neid ei tohtinud enam osta ega müüa, kinkida ega pantida, nad võisid sõlmida lepinguid ja omada kinnis- ning vallasvara, kuid nad võisid tegeleda vaid põllutööga. Tegelik olukord. Isiklik vabadus oli aga suurel määral näilik, sest mõisnik võis ka edaspidi talupoega sunniviisiliselt tööle suunata, säilis peksukaristus, püsima jäi ka varem levinud tükitöösüsteem. Piiratud oli ka talupoja liikumisvabadus. Vabadust ei antud ka kohe. Eestimaa kubermangus määrati üleminekuajaks 14 aastat. Nende talurahvaseadustega loodi juriidilste üksustena talurahvakogukonnad (vallad).
Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi: Asendatavad asjad- vallasasi, mis on arvu, mõõdu või kaalu järgi Äratarvitatavad asjad vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse 1. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on juba antiikajast peale olnud õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: Vallasvara tagatisel antavat panti Kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspandi liigid: Käsipant panditud asi antakse üle pandimaja valdusse Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 1. Kinnispant e hüpoteek. Isikul, kelle kasuks on kinnispant e üpoteek seatud, on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 2. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle
Liivimaa: 5mk(Pärnu, Tartu, Saaremaa, Viljandi, Võru) Maakonnakeskused linnadeks: 12 linna. (Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru) Pearahamaks: Maks, mida iga talupoeg pidi tasuma vene riigile (tekkisid rahutused, kuna ei tahetud enam koormisi teha) Puuaiasõda. Positiivsed määrused 1765: Vallasvara omamine Turustamine (anti õigust teha oma saadustega, mis koormistest üle jäid, mida tahtsid) Fikseeriti veelgi rangemalt mõisakoormised. Kepihoopisid võis anda ainult 30 :) Kohtusse kaebamise võimalus. 29. Talurahvaseadused 19. sajandi esimesel veerandil Pärisorjus ei tasunud ära: tarbimine ületas tootmist/sissetulekuid. (Luksuskaubad.)
Mari lotovõit (1 miljon eurot) Peale abielu lahutamist. 1. Anna Marile ja Jaanusele nõu, kuidas nad peaksid edasi käituma. Selgita, mida üks või teine pool saab nõuda ning mida mitte. Hüpotees: Mari ja Jaanus saavad nõuda ühisvara jagamist PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 alusel. Mari nõuded: Jaanuse nõuded: 1. Jagada poolte vallasvara niimoodi, et 1. Jagada poolte vallasvara niimoodi, et Mustang jätta temale Mustang jätta temale 2. Müüa avalikul enampakkumisel 2. Müüa avalikul enampakkumisel Annelinna korteri ning jagada Annelinna korteri ning jagada saadud raha niimoodi, et Mari saab saadud raha poolte vahel võrdselt
õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Pandi mõiste Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Asjaõigus tunneb 2 liiki panti: vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kinnispant ehk hüpoteek Isikul, kelle kasuks kinnispant ehk hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
isiklikult osaühingu kõigi kohustuste eest, vastutab oma sissemaksuga osakapitali; osaühing vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. *Aktsiaselts- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Osanik ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kõigi kohustuste eest vastutab vaid oma sissemaksuga; aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 92. Mis on ettevõte? ettevõte on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms., mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jms. Ettevõte kui selline ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt
Äriõiguse keskseks subjektiks on ettevõtja. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivakss tegutseks, ning seaduses sätestatud äriühing (ÄS §1). Seega on ettevõtjad õiguste ja kohustuste kandjad, kes on juriidiliselt lepingupoolteks, omavad õigus- ja teovõimet jne (st isikud). Mõistet ettevõte kasutatakse seadusesobjekti tähenduses, st ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektis, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste erastamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones just nimelt subjektidega, seega ettevõtjatega, mille aga objektidega (ettevõtetega). Ettevõte aga omab olulist tähendust võlaõiguse jaoks, kus tuleb selgelt fikseerida lepinguobjektid.
nõudmised tagasi, neile oli vastu see, et riigivõimu esindaja sekkub talupoja ja mõisnike suhetesse. Browne ei lasknud end häirida ja jõudis selleni, et rüütelkond loobus oma vastuseisust. Maapäev avalda oma otsuse positiivseste määruste kujul. Patent (Liivimaal), publikaat, plakat – kubermanguvalitsuse korraldus mingi olukorra reguleerimiseks Tegemist oli esimeste seadustega, mis reguleerisid talurahva olukorda eramõisates. Talupoeg sai selge õiguse vallasvara omamiseks ja käsutamiseks. Samuti keelati koormiste tõstmine, normeeriti mis viisil võib mõisnik karistada talupoega. Talurahva tegeliku olukorra parandamisele nad eriti kaasa ei aidanud. Positiivsed määrused puudutasid vaid Liivimaa kubermangu, Eestimaal olid omaette arengud, riiklikul tasandil seal talurahva olukorda ei parandatud. Talurahva eraseadused Üksikud mõisnikud otsustasid eraviisiliselt talupoegade olukorda parandada. Sai
Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel.
Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viise, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Pandi mõiste Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud (AÕS § 276). Asjaõigus tunneb 2 liiki panti: 1) vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant; 2) kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda 2 erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: 1) käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; 2) registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris (nt sõiduk). Kinnispant ehk hüpoteek
keeldusid sellest (Seaduse rikkumine). Mõisahärra ei tahtnud, et tööjõud lahkuks. 1765. aasta positiivsed määrused: 1765. aasta positiivsed määrused, mis puudutasid ainult Liivimaad. Kindralkuberner George Browne hakkas Katariina II korraldusel sekkuma Liivimaa talurahva olukorra reguleerimisse. 1765. a algas Liivimaal maapäev, kus Kindralkuberner nõudis talurahva olukorra parandamist: Nõudis, et talupojal peab olema omandiõigus vallasvara üle (Kõik, mis talupoeg on ise endale saanud). Mõisnik ei tohtinud määrata talupojale surmanuhtlust. Kindlat mõisakoormised. Mõisnike kodukari õiguse piiramine (KARISTAMINE). Pearaharahutused: Puhkes Liivimaal, talupoegade seas, 1784 suvel. Varem pidi kõik maksud toimetama mõisahärrale ning tema toimetas osa riigile. Kuid nüüd pidid talupojad ise toimetama maksud riigile (üks osa mõisnikule teine riigile). Mõned
- Sündikaatlaen · Maksete teostamine Muud pangateenused Usaldusleping Valuutavahetus Krediitkaart Kindlustus Akreditiivid Investeeringud Konsulteerimine Kindel hoiukoht Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt
1-41-11), kusjuures üksuse tegutsemise eesmärk ei ole oluline. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingudettevõtte Ettevõtte ülemineku hindamiskriteeriumid: Spijkersi kohtuasja (24/85) järgi tuleb analüüsida: 1. äriühingu või ettevõtte tüüpi 2. kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud 3. vara väärtust ülemineku ajal 4. kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud 5. kas kliendid on üle läinud 6. tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut 7. tegevuse peatumise aega Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (3-2-1-82-10) Ettevõtte ülemineku alused (sh erisused pankrotimenetluse korral): 1
Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. (MKS § 72 lg 1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. (MKS § 72 lg 2) MKS § 72 lg-te 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata
Reaalservituut tekib teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõiguskokkuleppe ja kinnistusraamatu kande alusel. Reaalservituud on ka näiteks välja üüritud korter. Isiklik servituut - esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Isiklik servituut on näiteks firmaauto. Pant - asja nõudega koormamine. Valdus - kinnisvara vist. Jagunevad veel kinnipant - mis on notari poolt kinnitatud. Vallaspant - tagatiseks on isagusune vallasvara. Kinnisvara. Loomad. Kõrvalkohustused: 1) Käendus on lisatagatise kindlustamine. 2) Garantii eesmärk on koormata teenusepakkujat ja läbi koormamise kindlustada õiguste ja kohustuste tasakaal. 3) Käsiraha eesmärk on tõestada, et üks on nõus ja võimeline lepingust kinni pidama. 4) Leppetrahv - lepingu rikkumisega tekkiv kompensatsioon. Äritegevus on tagatud äriseadustikuga: mis tagab 1) Vastutuse 2) Reguleerib majandusliku tegevuse riigi poolt
Reformikavas tutvustati ka ideed luua Kuuse tänavale üks kool, aga see mõte ei meeldinud kõigile. 2012. aasta juulis allkirjastas haridusminister 3 Aaviksoo ühisgümnaasiumi moodustamise käskkirja (Lääne elu. Aaviksoo...), mille järel alustati Wiedemanni koolimajas remonti. Gümnasistide jaoks tähendas see aastakese veetmist Haapsalu Gümnaasiumis suures ruumikitsikuses (Ilves 2011a). Kolimisega kaasnes ka suur kevadpuhastus: hinnati vallasvara mis läheb põhikoolile, mis riigikoolile. (Ilves 2011b) Konkurss kooli direktori kohale algas 2012. aasta märtsis. 24. septembril kinnitas halduskomisjon, et Läänemaa Ühisgümnaasiumi direktoriks saab Leidi Schmidt, kes oli seni olnud Wiedemanni kooli õppealajuhataja. Ühisgümnaasiumi direktorina alustas Schmidt 8. oktoobril. Schmidti sõnul osales ta konkursil seetõttu, et Wiedemanni kool oli viimastel aastatel palju tegelenud suunaõppega
liisingettevõttelt. Koos viimase maksega läheb üle ka omandiõigus. Vara läheb kliendi bilanssi ja ta saab arvestada amortisatsiooni. See vähendab maksustatavat kasumit. Liisingfirma omandab rentniku huvides vara ja liisib siis selle rentnikule välja kas kapitalirendi või kasutusrendi kujul. Kapitalirent moodustab poole Eesti liisingettevõtete liisingportfellist). Liisitakse nii kinnisvara (hooned, korterid, maa) kui ka vallasvara. Rentimisega kaasneb vabatahtlik kindlustus renditavale objektile. Teatud ulatuses nõutakse rendilevõtjalt esialgset sissemakset. N : 30 % (sõltub objekti likviidsusest) renditava vara väärtusest, et vähendada rendileandja riski. 6. Faktooring tehing, millega ostetakse finantsnõudeid (debitoorsed võlgnevused, laenud) Müüja müüb kauba ja esitab arve ostjale, mille alusel see kohustub tasuma teatud tähtpäevaks.
Pärast tema surma läks Maakogu õiguseks ka tsaari ametisse kinnitamine või valimine.(Fjodor, Romanov) Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos, käsitledes eelkõige välispoliitikat. Eriti tähtsaid otsuseid langetas Maakogu, mis kogunes paljusid linnu haaranud ülestõusu tõttu. ,,Maakogu seadustik", mis tegi järeleandmisi eeskätt aadlikele. Laiendati maavaldust ja kinnitati selle päritavus. Seadustik vormistas lõplikult pärisorjuse. Talupojad ja nende vallasvara muutusid mõisahärra omandiks. Sellega kaasnes ka sunnismaisus. Pärast 1653.a Maakogu enam kokku ei kutsutud. 12. Vene riik 18.sajandil. Reformid ja valgustatud absolutism Riigiasutuste reformid Peeter I (1682-1725) ajal Peeter I reformis riigiasutuste süsteemi. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse, kõrgeima riigiasutusena asutati Senat. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist. Kolleegiumi juhtis president. 21
Asja osad: Reaal- ja mõtteline osa, Oluline osa, maatüki olulised osad,ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt krunt ja sellel asuv maja). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto, tolmuimeja, jope), kes asja valdab on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on vahend/asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all on asi, ei pea olema omanik. Asja võib vallata ka ka rend, üüri, hoiu, pandi või muu suhte alusel.
tooraine. Lisaks on ta aasta varem, täpsemalt 03.03.2009, koormanud kinnisasja hüpoteegiga panga L kasuks. 1) Kas pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist? 2) Kas ta saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed? (1)Hüpotees: pandipidaja P saab nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel. EELDUSED: 1. Pantija on ettevõtja (+) 2. Pandi esemeks on pantija vallasvara (+) - antud juhul kalamehekummikud 3. Pandi ese jääb pantijale (-) - OÜ O on kalamehekummikuid juba müünud. 4. Tehakse notariaalselt tõestatud kommertspandileping ja kanne kommertspandiregistrisse (+) (1)Järeldus: pandipidaja P ei saa nõuda kommertspandi realiseerimist OÜ-lt O AÕS § 276 lg 1alusel. (2)Hüpotees: pandipidaja P saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed AÕS § alusel. EELDUSED:
nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet, tingimuslikku nõuet ja ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandiga on tagatud ka nõudega seotud kõrvalnõuded, sh intressid ja leppetrahvid, juhul kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Vallas- ja kinnispant Asjaõigus tunneb kahte pandiliiki: 1) vallaspanti ehk vallasvara tagatisel antavat panti ja 2) kinnispanti (hüpoteeki) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti. Vallas- ja kinnispandi eristamine sai võimalikuks kinnistusraamatute süsteemi rakendamisega. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil, need on vallaspandi liigid: 1) Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse 2) Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
1502. a toimus uus ordu (Plettenbergi) retk Venemaale, Smolino lahing, venelased pidid taanduma 1503. a sõlmiti Venemaaga vaherahu, mida pikendati pidevalt kuni Liivi sõjani 2.4 Talurahva olukorra muutumine Jüriöö ülestõusu järel Pärsiorjuse tunnused: sunnismaisus keeld vabalt elukutset valida talupoegade müümine maast lahus allumine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule võimaluste puudumine esitada kaebusi mõisahärra vastu (alates 18. sajandist) kitsendused vallasvara omamisel feodaalrendi piiramatus relvakandmise keeld (alates 1507. aastast) talupoegade eemalolek riikliku tasandi avalikust elust Põhjused: mõisade rajamine, 16. sajandi keskpaigast teada 500 mõisa LääneEuroopas algas kiire linnade areng ja kasvas vajadus teravilja järele koos mõisapõldude laienemisega kasvas vajadus teotöö järele Rendistruktuuri muutus: valdavaks muutus teorent loonusrent absoluutsuuruses kasvas, kuid selle osakaal vähenes kümniseks maksti peaaegu ¼ saagist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
sammuke edasi, aga talupoegade olukord jäi ikka veel kaugele maha sellest, kuhu oli jõutud Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. o 1802,1804 talurahvaseadused Eesti-ja Liivimaal- talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, teokoormiste normeerimine, keelati talupoegade müümine ja võõrandamine, piirati kodukariõigust. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. Pärisorjuse kaotamise põhjused o Majanduslikud põhjused o Mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine o Senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu o Poliitilised põhjused o Aleksander I soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
