aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid · Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi · Konfliktid patritsiaadi ja tsunftide vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta · Kuna abielluti suhteliselt hilja, levis linnades prostitutsioon · Lihtrahva abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia alusel, linna aristokraatia abielud perepeade kokkuleppel murdeealiste tüdrukutega · 23.3 · Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal · Vallasvara omas linlaste rikkuses suurema osa kui feodaalidel või talurahval · Rikkust hinnati kõrgemalt kui päritolu · Luksusmäärused olid liigse ja mitteseisusekohase toretsemise vastu · 23.4 Linnapidustuste kavas näitemängud (müsteeriumid) religioossetel teemadel (,,Aadama mäng") Linnakirjandus värsivormilised lühilood (fabliood); prantsuse eepos ,,Rebaseromaan" · Domineerisid ilmalikud motiivid · Pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ja elukutsete
19. sajandi viimasest veerandist algas uute moodsate, korstnaga elamute ehitamine. Ehitati nii hoogsalt, et 1940. aastateks olid säilinud vaid üksikud suitsutared. Ilmselt pärinevad praegused Vormsi taluelamud kõik 20. ja 21. sajandist. 19. sajandi ehituspärandit esindavad vaid mõned kõrvalhooned. 1943 lubasid Saksa okupatsioonivõimud vormsilastel lahkuda Rootsi tingimusel, et maha ei jää tühje talusid ega peremeheta vara. Kinnisvara haldamine korraldati rendilepingutega ja vallasvara anti naabritele või usaldusmeestele säilitamiskviitungite vastu. Oli tavapärane, et eri otstarbega kõrvalhooned ehitati ühte rivvi üksteise külge. Kuna õued olid võrdlemisi väikesed, ehitati kõrvalhooneid nn pöördusega, kus pika hoone eri osad asetsesid üksteise suhtes nurga all. Laudaruumidega olid ühendatud heinaküünid, katusealused, kuurid, aidad ja muudki ruumid. Hoone võis moodustada lausa kolmest või neljast küljest suletud karjaõue. (Vormsi lugu 2013) Joonis 5
Valdus võib olla heauskne ja pahauskne.Valdus on heauskne juhul, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või teasel isikul on suurem õigus asja vallata. Pahauskne on, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub seaduslik alus või mõnel teasel isikul on suurem õigus asja vallata. See tuleneb vanast roomast ja tagatiseks oli lubadus või hea sõna. Asjaõigusseadus tunnistab 2 pandi liiki: Vallasvara tagatisel antav pant ehk vallaspant. Kinnisvara tagatisel antav pant ehk kinnispant ehk hüpoteek. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja seega ka õigusi. Asju võib pandiõigusega koormata selliselt, et iskul, kelle kasuks pant on seatud on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet ei ole koheselt täidetud. Pantijaks võib olle võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga on tagatud ka nõudeg aseotud
Eesti valitsemine Põllumajandus 19. s Valitsemine: Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus: 19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele. U 1200 mõisat 1910 U 1-2 tuh ha maad igal Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks Mõisa süda: härrastemaja...
kehtestatakse maks). Esimesel juhul rakendatakse üldreeglina tulumaksu või kapitalimaksu. Kapitalimaksu objektiks on sageli hoiuseintress, dividendid, üüritulu, tulu väärtpaberite võõrandamisest jms. Omandimaksu kehtestamise eelduseks on üldpõhimõte, et vara peab olema registreeritud ning omanikust eraldatav (immateriaalne vara). Omandimaksude liigitamisel lähtutakse vara liigist ja selle registreeritusest: · Materiaalne vara - kinnis- ja vallasvara (-asjad). Kinnisvara on alati registervara, vallasvara võib olla registervara või registreerimata vallasvara. · Väärtpaberid õigused aktsiad, osad, võlakirjad, vekslid jms, üldreeglina registreeritud. · Immateriaalne vara patendid, litsentsid jm õigused ainult registreeritud immateriaalne vara saab olla omandimaksu objektiks. Kinnis- ja vallasvara omandimaksu aluseks võib olla: 1) omandiõigus (õiguslik suhe maksustatavasse objekti);
Sündikaatlaen Maksete teostamine Nõudehoius Nõudehoius on pangas olev arvelduskonto, millelt klient saab nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. Tähtajaline hoius ehk Hoius, mida ei kasuta kokkulepitud ajaperioodi jooksul, saades deposiithoius selle eest intressi näol vastavat tasu Tarbimislaen Tarbimislaen on mõeldud igasuguse vallasvara soetamiseks. Laenusumma on tavaliselt piiratud ja tagasimaksetähtaeg lühike ning tagatisena piisab enamasti käendus. Hüpoteeklaen Antakse kinnisvara tagatisel. Laenusummad on suuremad ja tagasimaksegraafik pikem. Ka intress on tavaliselt oluliselt madalam kui tarbimislaenul. Arvelduslaen Arvelduslaen võimaldab kliendikontol jääda ajutiselt miinusesse.
sakslastele eluruum. NSDAP – natsionaal sotsialistlik saksa töölispartei. Saksa rahvusel ei olnud kihte. 1921 – SA (Pruunsärklased). Rünnakrühmlased a la saksa sõjaväe tuumik (wermaht). Ülesandeks rünnata kõiki poliitilisi vastaseid. 1925 – luuakse SA sees SS (kaitsemalev). Ülesandeks partei sisekontroll. Natsi idealoogia põhi elluviia Teise maailmasõja ajal – kõige hirmsam organisatsioon. 1933 – SS alluvusse loodi Gestapo. (19.11.13) Kinnisvara on liikuvvara, vallasvara aga ei ole. Erastamisreformi ja maareformi abil hinnati kinnisvara rahasse ümber ja seejärel jagati see... EVP... Igasugused erikorraldused tähendavad, et konstitutsioon enam ei kehti. 1935 – Saksamaa hakkab laienema! Saarimaa oli antud Saksamaa osana Prantsusmaale 15-ks aastaks, mille järel peaks toimuma rahvahääletus. Otsustati liituda Saksamaaga. Saksamaa laienes seaduslikult. Hitler seab sisse kahe aastase sõjaväe kohustuse. See oli otsene (Esimene?) Versailles´i rahulepingu
Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui vallasvara. Naised kuulusid kas isale või abikaasale ning neid võis pärandada, osta ja müüa. Kuid SaudiAraabias kehtib see siiani. Küll olid islamieelsel ajal naiste elu palju raskem. Esines rohkelt naissoost vastsündinute tapmisi, kuna enne Koraani peeti tütre sündi häbi allikaks. Koraanis keelustati selline põhimõte ning kästi pidada tütre sündi samamoodi õnnistuseks. SaudiAraabia on üks ainukesi riike,
reguleerida, kuid 1765. aasta agraarseaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. 1801. aastal troonile tõusnud Aleksander I toetas entusiastlikult baltisaksa aadlike reformimeelsemat tiiba, nähes Balti provintsides eeskuju kogu Venemaa reformimiseks. 1802. aasta Eestimaa ja 1804. aasta Liivimaa agraarseadus asendas sisuliselt pärisorjuse sunnismaisusega: seadus määras kindlaks talupoegade koormised, lubas neil omada vallasvara, keelas talupoja oma kohast väljatõstmise ja lõi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud; kõik need uuendused taotlesid mõisnike omavoli vähendamist. 16) Tooge näiteid talurahvarahutustest 18. sajandil. Mis rahutusi põhjustas? Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1. Vara arestimine, hindamine ja hoidmine Eelarestimine Kui võib eeldada, et asi, mida ei või arestida, muutub lähemal ajal arestitavaks, võib selle arestida, kuid asi tuleb jätta võlgniku valdusse. Täitemenetlus eelarestitud asja suhtes võib jätkuda alles pärast asja arestitavaks muutumist. Arestimine Vallasasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur asja üles ja keelab selle käsutamise. Arestimise tagajärjeks on võlgnikule keeld asja käsutada ja käsutuskeeldu rikkuv tehing on tühine (TMS § 54). Arestimisakt tuleb võlgnikule kätte anda. Registervara puhul laseb kohtutäitur lisaks kanda registrisse keelumärke näiteks sõidukite, ehitiste, aktsiate jm puhul. Kui keelumärge kantakse registrisse enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist võlgnikule, loetakse juba märke kandmist arestimiseks. Arestimisega tekib asjale siss...
otsida ehitisregistrile esitatud dokumente ja vaadata nende andmeid 3.Maakataster - riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus? Vakants iseloomustab mitu % pinda on antud kinnisvaraturu sektoris välja rentimata. Mida tähendab õiguslikus mõttes vallasvara? Vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused Mis on absorbeerumismäär? Ehk turu neeldumismäär iseloomustab pinna hulka, mida turg suudab vastu võtta teatud aja jooksul Mis on servituut? Piiratud asjaõigus, võõra kinnisasja kasutamise õigus teatud juhtudel, kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamisel seatud piirang. Servituudid on kinnisasja koormatised, mis kohustavad omanikku lubama kellelgi teisel
Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning ka müsteeriume. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Linnakirjandust iseloomustavad kõige paremini värsivormilised lühilood-fabliood, mis pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid(kuulsaim teos "Rebaseromaan") Ristiusk ja kirik 1 Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud
kohalikele mõisnikele välja. Viimased kuulutasid selle sisu oma talupoegadele ja andsid neile iga adramaa kohta uuest regulatiivi st ühe eksemplari. 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. Kuni talurahvaseaduste vastuvõtmiseni koosnesid eramõisad reeglina kahest osast: mõisamaast, mis oli mõisa kasutuses ja mille eest ei pidanud maksma riigimakse ning talumaast, mida talupojad said kasutada mõisas teotöö tegemise, mitmesuguste andamite ja maksude eest. 5
majandamiseks. Miinimumkapitali nõue on 400k. Tulundusühistu äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve, läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: - tarbijate v muude hüvede kasutajatena - hankijatena - tööpanuse kaudu - teenuste kasutamise kaudu - mõnel muul sarnasel viisil 18. Ettevõte Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, s.t. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega). 19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu
Tori Põhikool 9.klass Kadi Köster Antisemitism Referaat Tori 2009 Sisukord 1.Antisemitismi tekkimine.Põhjused..............................................................1 2.Holokaust............................................................................................2 3.Teise maailmasõja sündmused...................................................................3 4.Antisemitism Eestis...............................................................................5 5.Lõppsõna............................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks olen valinud antisemitismi ehk juudivastase poliitika.Valisin selle teema, sest see pole noorema põlvkonna hulgas eriti aktuaalne...
paigaldamist. Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil. Maksuhaldur võib kaasata eksperdi. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus- või kutsetegevusega mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu, sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist. Maksuhalduril on õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet seaduses sätestatud juhtudel. Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks. Maksuhalduril on õigus nõuda volitatud esindajalt selle tõendamist, et füüsiline isik ei saa ühel eelnimetatud põhjustest oma kohustusi täita
· Riigimaad vähenesid, suurenesid kohalike ja vene aadlike maad · Maakasutus- ja maksustusühikuks oli ikka adramaa, kuid arvestati tööjõuliste inimeste arvu · üldiselt mõisapõlde tuli juurde seega ka teokoormist tuli juurde (teorent valdavas osas) 2. Millist mõju avaldas Balti erikorra reformimine maasuhetele (18 saj)? Balti erikorra reformimine- talupojad said õiguse omada vallasvara ja seda vabalt kasutada, kui nad polnud mõisnikele midagi võlgu (va põhilised tööriistad, tööloomad, lehmad ja viljaseeme) · Koormused määrasid mõisnikud- lubati kehtestada kindlad koormised aga mitte ületada kehtivaid · keelati talupoegade avalik müük · piirati kodukari ülemmäära 3. Milliseid maakorraldustöid tehti Eestis 18 saj vene impeeriumi võimu all olles ja milline oli sellel ajal maamõõdu asutuste süsteem Venemaal?
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma. Võisid olla kuninga õükonnas, aga pidid jumalateenistuses olema. 2 seisus- aadlikud. Maksuvabad, aga pidid teenima sõjaväes. 3 seisus-linlased ja talupojad. Pidid makse maksma ja võisid oma riigis elada. Louis XIV oli Prantsuse kuningas. Ta ehitas Varsaillesse mitu lossi ja väga ilusa pargi. Siia tulid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Tänu team hiilguse, pidustuste, tseremooniate ja üritu...
ning riiklikud toetused. Taotleja või tema esindaja esitab Rakvere Linnavalitsusele avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendi hooldust vajava isiku kohta: 1) isikut tõendava dokumendi koopia; 2) pensionitunnistuse koopia; 3) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta; 4) juhul, kui puuet ei ole määratud, arsti ja/või geriaatrilise hindamiskomisjoni kinnitus hooldekodusse paigutamise vajalikkuse kohta; 5) isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara ning seadus- ja/või lepingujärgse ülalpidaja(te) olemasolu või nende puudumise kohta; 6) seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed; 7) dokumentide koopiad viimase 3 aasta jooksul kinnisvaraga sooritatud tehingute kohta. Avalduse võib esitada kantseleisse Tallinna tn 5. Nõustamist hooldekodusse paigutamise kohta saab sotsiaalosakonna juhatajalt Lea Kivipõld`ilt aadressil Ed. Vilde 2a esmaspäeviti kella 10.00 – 12.00 ja kolmapäeviti 13
2 ks - rahuldatakse võlanõuded 3 ks annakute täitmine sihtkasvundid või sihtmäärangud Vara ei tohi enne jagada kui pärandist on möödunud 30 päeva Asjaõigusseadus : Räägitakse asjades mis on materiaalset ruumi täitvad loomade kohta käivat jutt Asjadega seotud kulutused : vajalikud , toredad ja kasulikud Asja hindamise alused : turuhind ja isikust lähtuvalt valdaja eriline huvi Tulu ehk viljad loodusviljad õigusviljad Päraldis vallasvara mis kuulub kinnisasja juurde Kinnisasi on piiritletud maatükk millel onn ehitised ja liikumatu vara Vallasasi on see mida saab liigutada Valdus tegelik võim asja üle otsene ( kelle käes parajasti on ja kaudne valdus on õiguslik võim asja üle Valdaja ja valduse teenija töötaja kes on peremehe juures tööl Õiguspärane ja õiguspäratu vars on õiguspäratu Täis ja osavaldus Omandita ja omandiline valdus Hea usuline ja paha usuline valdus Ainuvaldus ja kaasvaldus
7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja
Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 6. MOSEE
Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 6. MOSEE
mõõtmine olemasoleval tasemel, olid suuremad kui Liivimaal ● Mõisniku kodukariõigust piirati: *2 päeva aresti või 15 hoopi, v.a *30 hoopi taluperemehed. ● Vallakohtute loomine, kus kohtumeesteks olid talupojad, õigus kaevata mõisniku peale. ● Õigus omada vallasvara. ● Talupojal õigus osta maad ● - (omada kinnisvara) ● Abieluks pole mõisniku luba ● Mõisnik pidi kihlused heaks vaja. kiitma. ● Keelati talupoegade müümine, kinkimine ja muud tehingud, mis talupoega maast eraldasid. Milline tähtsus oli talupoegade jaoks a) talude pärandataval kasutamisõigusel?
Immateriaalne vara Vastavalt AÕS § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või kinnisvara hulka selle järgi, kas nende esemeks on kinnis- või vallasasi (lg 1); võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused kuuluvad vallasvara hulka (lg 2). Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse õigustele asjade suhtes kehtivaid sätteid (AÕS § 7 lg 1-2). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või muu hüve, mis võib olla õiguse objektiks; üldised hüved ei saa olla omandis ega esemeks. Õigusele kohaldatakse (kinnis)asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46- 48)
Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv. 1802 Tartu Ülikool taasavati. 1804 Talurahvaseadus. 23. mai 1816 Eestimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 26. märts 1819 Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest 1838 Õpetatud Eesti Selts (ÕES)
Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. Tunnistus antakse isikule, kelle kohta see on koostatud, samuti tema esindajale. abieluvaraleping- leping, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes erinevalt seaduses sätestatud. ühisvara- üheaegselt kahele või enamale isikule kuuluv vara. Juriidilises kontekstis tähistab mõiste ühisvara sagely abikaasadele ühiselt kuuluvat abielu kestel soetatud vara (kinnisasjad, autod, vallasvara, laenud, liisingud, dividendid, pangakontod, väärtpaberid jne) lahusvara- Ühisvara hulka ei kuulu kummai abikaasa lahusvara. ülalpidamiskohustus- elatis- ehk alimendid. elatisraha- vanemlikud õigused- annak- pärandaja testamendis või pärimislepingus tehtud korraldus, millega ta jätab kellelegi mingi asja (kinnisasja,auto jms), õiguse (nt korteris seeselamise õiguse või õiguse saada elitist), rahasumma või vabastab kellegi kohustusest (laenu tagasi maksmisest pärijatele)
raha ( võõra vallasasja äravõtmises) omastamise eesmärgil. 30 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS,lk 66- 67 Teo objektiks e. rünnatavaks õigushüveks on B -le kuuluv raha , mis on A suhtes võõras vallasasi. A välist käitumist iseloomustab aktiivne käitumisakt, mis seineb tegevuses ja väljendub: valduse murdmises ja võõra vallasasja äravõtmises, sissetungimise teel. Tagajärg on B-le kuuluva vallasvara vähenemine Teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos seisneb selles, et A tegevuse tulemusena, mis seisnes B-le kuuluva raha äravõtmises on vähenenud B-le kuuluv vallasvara. A- d kui subjekti iseloomustab , et A-l puudub seaduses eetenähtud isikutunnus ja A on vahetu täideviija, sest pani kirjeldatava teo toime ise. Subjektiivne koosseis Koosseisutahtlus: A tegutses kavatsetult- A seadis eesmärgiks B-le kuuluva raha omastamise sissetungimise teel
Abikaasad sõlmisid ise lepingu, millega lahutuse korral tagatakse kummalegi osapoolele ühesugused õigused ja kohustused. Kaasavara läks tagasi naisele ja laste ülalpidamine oli mehe kanda. Naistel oli oma osa ni koduses majapidamises kui ka avalikus elus. Naised said varandust nii kaasavarana kui ka pärandusena kas vanemate või abikaasa käest. Kodune majapidamine kannatas välja mehe eemalviibimise, mitte aga naise äraolekut. Kaasavarana said naised vallasvara, mitte maad. Naistele kuulus ka maju ja kortereid, mida võis välja uurida, aga ka müüa. Naised tegutsesid ka ametites, eeskätt kudujatena, toiduvalmistajatena, lapsehoidjate ja ammedena. Samuti oli naisi baari-ja kõrtsipidajate hulgas. Kui kasvas perekeskus ja perekond läks üle avalikku ellu, muutus naisele kuuluv kodune majapidamine tähelepanu objektiks. Naised säilitasid väga kaua oma kultuuri oma kommete ja riietustega. Hellenism tunneb ka õpetatud naisi
õnnistust nende kooselule. Teiste jaoks on paraku olulisim paari panemise pidulikkus - orel mängib, kaunistatud kirik jms. 7. Sina ei tohi varastada. Algselt ei käsitlenud see käsk vargust, vaid inimröövi. Kuritegude nimistus, mille eest järgnes surmanuhtlus, oli ka: "ja kes inimese varastab, kas ta tema ära müüb või tema käest leitakse, see peab surma surema." Aegapidi laienes see käsk ka koduloomade varguse kohta ning viimaks muugi vallasvara kohta. Iisraelis ei loetud aga varguseks seda kui keegi, kellel oli suur nälg, läks ja sõi kellegi viinamäel või viljapõllul või aias oma kõhu täis. Aga kaasa ei tohtinud midagi võtta seda loeti juba varguseks. Varga karistamise kohta olid kehtestatud karmid seadused: "kui keegi varastab härja või lamba ja tapab ja müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu. Kui varas tabatakse
äriprojektide finantseerimiseks. Sellise laenu kasutajateks on peamiselt uued ja arenevad ettevõtted, kes vajavad laiendamiseks täiendavaid vahendeid. Laenu summa kantakse, kas laenusaaja arvele osadena või otseselt finantseerimisobjekti kontole. Liisingfinatseerimine Tegemist on pikaajalise finatseerimise hübriidvormiga, kus kombineeritakse pikaajalise laenu tingimused ja vara järelmaksuga müügi tingimused. Kasutatakse nii vallasvara, kui ka kinnisvara tehingutes. 2 liiki: Kasutus- ja kapitaliliising. Peamine erinevus on vara arvestuses. Kasutusliisingu perioodil maksab liisija liisingmakseid, mis sisaldab ka intressiosa. Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama
pidevalt intressi, fondsäästmine säästude paigutamine investeerimisfondidesse, investeerimishoius tähtajaline hoius, milles hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgude liikumistelt. · Laenud: Tähtaja järgi, tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi järgi, tagasimaksmise viisi järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi. · Tarbimislaen auto ostmine, remont, vallasvara ost jne. Tarbimiseks. · Hüpoteeklaen kinnisvara tagatisel. · Arvelduslaen ootamatute ja erakorraliste kulude katteks. · Sündikaatlaen mitu laenatajat. · Riiklik õppelaen õpilasele ja üliõpilasele antav laen hariduse omandamisel kaasnevate kulude katteks. · Õppemaksulaen maksta õppelaenu ja kursuseid. · Pensionifond normaalse pensioni tagamiseks tulevikus. · Kogumispension 2 % sinu brutopalgast läheb fondi.
täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Ehitisregistrite tegevus. Omavalitsuste tegevus ehituse valdkonnas. Maa, ehitusgrunt, ehitusplats. Ehitusobjekt, vallasvara, kinnisvara. Hoonestusõigus. 44 Ehitusfirma põhivara ja käibevara definitsioonid. Põhivara soetuste finantseerimise allikad. Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine
Linnades valitses Saksamaa riikides oli põllumajanduspööre toimunud 19.sajandi tsunftisund, s.t mingi kindla tööstusharuga võisid tegeleda vaid alguseks. teatava tsunfti, ametiala meistrid. Tsunftid (näit kingavalmistajad) 28) 1802./1804. a. talurahvaseadused Eesti- ja Liivimaal?Selle moodustasid omaette kildid (tsunftide ühendused).Selle süsteemi seadusega anti talurahvale õigus omada vallasvara ja õiguse struktuur tugines oma liikmete ametivendlusele ja vastastikusele pärandada käsutusolevat maad. toetusele. Oluline oli see, et ühte tsunfti kuuluvate meistrite vahel Parandati ka maksukoormisi. ei olnud konkurentsi. Rangelt oli ette kirjutatud ja ära määratud,
von Bismarck Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa Eestimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust
sõjaretke Liivimaale ja Liivi Ordu ei suutnud sellele vastu panna ja lasi maad rüüstada. 9) Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg? Plettenberg- tungis 1501. aastal arvuka väega Venemaale. Suurim armee kogu Vana-Liivimaa ajaloos (80 000meest). Damerow- · Pärisorjuse tunnused o Sunnismaisus o Keeld vabalt elukutset valida o Talupoegade müümine maast lahus o Ei võinud omada vallasvara o Relvakandmise keeld o Feodaalrendi piiramatus · Rendistruktuuri muutus o Valdavaks muutus teorent · Talupoegade kategooriad ja tunnused o Adratalupojad Nimetus adramaade järgi arvestamisest Neil on teokohustus Neid oli kõige rohkem Kasutasid talus ka võõrtööjõudu o Üksjalad Nimetus tuli kohustusest teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas
tuletisväärtpaberite turg) 56. Kuidas liigitatakse väärtpaberid, nende selgitused ning alaliigid. Võlakiri väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Jagunevad maksetähtaja järgi: *lühiajalisteks (kuni 1a), *keskmise pikkusega (2-10a); *pikaajalisteks (üle 10a). Jagunevad tagatuse järgi: *obligatsioonid e kinnisvara, vallasvara või väärtpaberitega tagatud, *debentuurid e kindlustamata võlakirjad, *hüpoteegid e ainult kinnivara tagatud Aktsiad omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis näitavad selle omaniku õigust osale ettevõtte varast või kasumist. Jagunevad: *lihtaktsiateks omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab aktsionärile hääleõiguse aktsionäride koosolekul; *eelisaktsiateks omandiõigust
saj mindi loonusrendilt üle raharendile 16. saj alguseks kujunes Eestis välja sunnismaisus(talupoeg isiklikult pole vaba ning kuulub maatüki juurde) ja pärisorjus(talupoeg oli mõisniku enda omand) Talupoegi võis müüa, vahetada, kinkida ja pärandada Soodsam olukord oli vabatalupoegadel Haagi- ehk adrakohtunikud – ära pagenud talupoegade kindlaks tegijad, ülesotsijad ja tagasitoojad Pärisorjus – talupoeg võis omada vallasvara, kuid pidi tegema mõisa põllul tööd ja maksma koormisi Sunnismaisus – talupoeg ei tohtinud väljarännata Adratalupojad – nimi tulenes adramaade(1adramaa=1 adraga haritav maa= u 10 ha) järgi arvestamisest, kõige arvukam kiht, kohustused mõisa ees: teotöö ja loonusandam Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes isatallu ei mahtunud, rajasid talu kuhuhgi ääremaale, kohustus mõisa ees teha üks jalapäev nädalas
Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal õigus reaaliseerida
mida tavaõiguse vormis rakendasid spetsiaalsed turukohtud ja mille menetlus oli suunatud protsessi lühendamisele. Teine eraldiseisev õigus oli mereõigus, mis pärines Vahemere piirkonna tavaõiguslikust õiguskorrast antiikajal ja mis osaliselt esines ka rooma õiguses. Linnaõiguses domineeris käibehuvi, mis eristas teda maaõigusest, kus oli esikohale seatud omandiõiguse kaitsmine, mis põhjustas erinevate indikatsiooni reeglite tekkimise vallasvara suhtes. - Maal oli iseenesestmõistetav, et omanik pidi varastatud asja kolmandalt isikult tagasi saama. Linnas loodi mitmeid kompromisslahendusi, mis reeglina põhinesid omaniku kohustusel maksta lunamaksu, kui ta soovis varastatud asja tagasi saada. 2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond
Pantida võib nii asju kui ka õigusi. Pantijaks võib olla nii võlgnik kui ka kolmas isik. Pandiga võib tagada igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet, tingimuslikku nõuet ja ka tulevikus tekkivat nõuet. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti ja kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti (hüpoteeki). Vallas- ja kinnispandi eristamine sai võimalikuks kinnistusraamatute süsteemi rakendamisega. Nõude tagamisel vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda neljal erineval viisil, mida võib nimetada ka vallaspandi liikideks: käsipant - panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse; registerpant - valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris; väärtpaberite pantimine - toimub nagu käsipant väärtpaberivalduse üleandmisega; 6
· Mõisnikud olevat õigustatud talupoegi oma suva järgi karistama. Samad seisukohad olid ka Eestimaa ülemkohtu vastuses. Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu. Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil. Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde.
saj. keskpaigas, mida kujutas endast talurahva omavalitsus, miks toimus väljarändamisliikumine ja nn keisri usku minek. Eestis kaotati pärisorjus 1816 , Liivimaal 1819 ja kuramaal 1817., kuna mõisnikud said aru et talupoja teeksid siis paremini töö kui neil oleks parem ja nad poleks enam pärisorjad. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kehtestati uued talurahvaseadused. Talupojad tohtisid omada vallasvara. Nad said talukoha põlise kasutamisõiguse juhul, kui maksud ja koormised mõisa heaks olid täidetud. Talupojad vabastati pärisorjusest aga maa jäi siiski mõisnikule, talupoeg pidi seda rentima. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogus sõltumatud seadused läksid jõusse
Oma privileegide kaitseks kasutas Hansa liit kaubanduskeelde ja blokaade või vajaduse korral ka relvajõudu. 4.6. Linlaste ellusuhtumine ja linnakultuur: Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu. Ka kirjaoskuse tase oli linnades kõrgem. Linnades,
Oma privileegide kaitseks kasutas Hansa liit kaubanduskeelde ja blokaade või vajaduse korral ka relvajõudu. 4.6. Linlaste ellusuhtumine ja linnakultuur: Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades Keskaegne ühiskond KESKAEG 15 suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti
Kui Soome OÜ teeb dividendi väljamakse Eestile, siis…. LITSENTSITASUD - tasu intellektuaalse vara kasutada andmise eest. Tulumaksuga maksustatakse (TuMS §16 lg2p2?) TEGELIK KASUSAAJA LITSENTSITASUD Artikkel 12 p 1 - kasu saab see, kes annab litsentsi kasutada, Eesti siseriiklikus seaduses puudub regulatsioon, eraldi juhtumid vaadeldavad Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6 1. VAADATA SISERIIKLIKU SEADUST Allikariigi õigus Palgid – vallasvara – tulu tekkimise riigis Hoonestusõigus – õigus hoonestada kellelegi teisele kuuluval kinnistul. (hoonestusõigus on võõrandatav). Pangal intressitulu (artikkel 11) – intressitulu teises riigis (Eestis), siis teises riigis (Eesti) maksustatav., kuid siseriiklikult Eestis ei kohusta intressi pealt tulumaksu kinni pidama. FI tulumaksu maksab FI. Kinni peab agent - tööandja. Intressidelt tulu saaja pank – maksumaksja, äriühing on kinnipidaja. Maksuagendid koha peal. Soome pank
KOV määruse eelnõu ettevalmistamine ………………….. määruse „Valla eelarvest sotsiaaltoetuste määramise ning maksmise tingimused ja kord „ näitel. Referaat Juhendaja Anne Rähn PÄRNU 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. KOHALIKU OMAVALITSUSE OLEMUS JA ÕIGUSLIKUD ALUSED..................4 1.2 KOV-d ülesanded.....................................................................................................4 1.3 KOV õigustloovate aktide järelevalve.....................................................................5 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÄÄRUSTE NORMITEHNILISED NÕUDED....6 KOKKUVÕTE......................
kasutaja ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (vajalik fikseerida kinnistusraamatus) Kasutusvalduse esemeks võib olla: maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus korterihoonestusõigus, nii üksikasjad kui asjade kogumid. Kasutusvaldus laieneb ka vallasasjadele, mis on kinnisasja päraldisteks (nt põllutööriistad, vilja seeme, põllumajanduslik vallasvara, mis teenib põllumajandusliku kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist). Ka laevakinnistusraamatusse kantud laevad Kasutusvaldusega võib välistada mõne kindla kasutusviisi või kinnisasja mõne osa kasutamise (AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
