MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
koos maaga. Igapäevaselt harin põldu, kasvatan loomi, lina, teen heina. Ühesõnaga hoolitsen kogu majapidamise eest. Armudes ning leides endale sobiva elukaaslase, soovin ma muidugi, et meie ühine kodu oleks päriselt minu oma. Laste sündides saaksid nemad tunda, et see on nende sünnikodu, mis on nende ema ja isa oma. Hiljuti võeti õnneks vastu esimene talurahva seadus, mille kohaselt manitsetakse talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning meil lubatakse omada vallasvara. Kõik talupojad, kaasarvatud siis mina, said talukoha põlise kasutamisõiguse. Tingimusel, et kõik meie koormised ja maksud oleks mõisa heaks täidetud. Samuti vabastati meid ehk talupoegi ka orjusest. Nüüd ei ole me enam mõisnike omad, vaid moodustame nüüdseks juba isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ainus kurb asi on see, et meie vabastamine toimus ilma maata. Maa jäi mõisnike ainuomandiks. Mina ning ka teised talupojad peame nüüd maad rentima
Viljandi Valga Järva maakond Joonis 2. Kinnis- ja vallasvara notariaalselt tõestatud ostu-müügitehingute arv Eestis 2003. aastal Allikas: Lisa 1 3 17000 16000 15000 14000 13000 registreeritud sõiduautode arv 12000
Aadlimatriklid kaitsesid siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest. Roseni deklaratsioon 1739 seletuskiri siinne talupoeg oli pärisori, mõisnik võis temaga kõike teha. Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi. Talurahvas langes õigusteta pärisorja seisundisse. §28 Browne positiivse määrused 1765, asehalduskord Kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Vallasvara õigus võis saaki vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistel. Ülempiir karistuseks 30vitsavõi kepihoopi Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism Pietism uus usuvool Saksamaalt
Oli tõke Venemaa ja Baltimaade vahel. Aitas säilitada siinse piirkonna kultuurilist omapära. Välistas kolonisatsiooni. Võimalus säilitada tihedad suhted Lääne-Euroopaga. Tagas siinsete alade kiire arengu. Negatiivne Balti erikorra puhul. Baltisaksa aadli piiramatu võim. Eestlaste õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle
1739- eestikeelne piibel A.-T. Helle August Wilhelm Hupel-ajaleht Johann Gottfried Herder- rahvaluule Garlieb Merkel- raamat talupoegade raskest elust Katariina II (valitses 1762-1796) 1765.a Liivimaa kubermangus Valgustatud keisrinna, soovis ellu viia talurahva reform: vallasvara, esinduskogu idee, muuta talupoegade koormistele piirid, õigus mõisnik elu. kohtusse kaevata. Suutis laiendada Venemaa piire: Türgilt vallutas Musta mere põhjaranniku, sai suure osa Poolast. Venemaa 19.sajandil Eesti alad 19.sajandil Aleksander I (valitses 1801-1825): Valdav osa elanikkonnast elas maal, Valitsemisreform: ametnikkonna kasv, linnades enamuses saksakeelne
Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi väljamakseid summades, mis jäävad fikseeritud krediidilimiidi piirdesse. Kui makstakse korraga tagasi rohkem kui on kliendi kohustused arvelduskrediidi lepingust lähtuvalt, siis käsitletakse arvelduskrediidi kontot nagu jooksvat arvelduskontot. Arvelduskrediiti võttes peab olema tagatiseks hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda maaelu edendamise sihtasutuselt või KredExilt. Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. SEB pakub arvelduslaenu, et ettevõte saaks ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada laenulimiiti pidevalt ning igapäevase majandustegevuse jaoks vajalikus ulatuses
Lühiajalise laenu tingimused: Miinimumlimiit 2000 eurot Tähtaeg kuni 18 kuud lepingutasu 1% summast, kuid vähemalt 195 eurot intressimäär oleneb laenuvõtja suutlikkusest laenu tagasi maksta tagatise seadmisega ja kindlustamisega seotud kulud Tagatised: hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale täiendavat tagatist on võimalik taotleda Maaelu Edendamise Sihtasutuselt või KredExilt Swedbanki poolt aktsepteeritud kinnisvara hindajad. Laenusumma välja- ja tagasimaksmine: Pank maksab laenusumma välja korraga või osade kaupa. Laenusumma väljamaksmise tähtaeg on üldjuhul kuni kolm kuud. Pank kannab laenusumma laenuvõtja arvelduskontole või laenuvõtja soovi korral müüja
teos: "Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal ka teokoormiste normeerimine, s.o nende vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega (sama 1804 ka Eestimaa kubermangus) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine Piirati mõisnike kodukariõigust kahepäevane arest või 15 kepihoopi, taluperemehed vabastati sellest hoopis Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks
1. Talurahvareformid a) Uuenduste vajalikkus: pärisorjuslik mõisamajandus ei suutnud mõisnike vajadusi rahuldada, kelle majanduslik olukord halvenes talupoegi tulemuslikumalt tööle panna on võimalik üksnes nende olukorda parandades Aleksander I mõistis pärisorjuse negatiivset mõju ühiskonnale ja pooldas selle kaotamist vähemalt Balti kubermangudes b) Talurahvaseadused: Aasta Olulisemad sätted 1802 Lubatakse omada vallasvara Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Määrati kindlaks talupoja koormised Piirati kodukariõigust – mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1817 Isiklik vabadus – talupoeg ei kuulu enam mõisnikule 1819 Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida Anti piiratud liikumisvabadus
Majanduse KT Vajadused mida peab majanduses rahuldama ettevõte · Füsioloogilised õhk, toit, vesi, seks, uni, seedimine. Dormeo, aktiivia · Turvalisus kaitse keha, tervist, perekonda,töö,vahendid,moraal. Aktimel, suitsuandur. · Armastus ja lähedus, seksuaalne läh., perekond, kuulumine, sõprus. Nissan BMW, durex plesuremax · Lugupidamine enesearmastus, enesekindlus, saavutamine, teiste austamine, teiste austus minu vastu. Riided, kosmeetika · Eneseteadvus moraalsus, loovus, prob. Lahendamine, eelarvamuste puudumine, faktidega leppimine. Kampaania " Sõida kaine peaga!" Ressursid majanduslikud vahendid, varud Tootmisressursid jagunevad: Masinad Reaalkapital Hooned Kapital Sularaha Finantskapital Väärtpaberid Arveldusarved Hulk ...
pearahamaks. II 1. Balti erikord taastati pärast Katariina II surma Paul I ajal 2. Venemaa poliitika Eesti- ja Liivimaal määrati kindralkubernere, Katariina II ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk?- Mõõgavendade ordu, valitseda Sakalat ja suurt osa Kesk-Eestist 5. Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses?-Henrik 6. Kes olid: - Kaupo-Turaida vanem https://et.wikipedia.org/wiki/Kaupo - Lembitu-Maleva juht https://et.wikipedia.org/wi...
Manufaktuurikontor, kelle ülesanne oli hankida välismaalt toorainet ja oskustöölisi. Peamiseks tööstusharuks jäi ikkagi rauatööstus, raud oli ka tähtsaim väljaveoartikkel. Taanis, Norras, Rootsis, Soomes sai 18. sajandil uue riigikorra aluseks valgustatud absolutism, mis mõjutas väga laialdaselt nende maade arengut. 1765. aastal tõi muutuse Eesti talurahva seisundisse talurahvaseadus. See uus seadus sätestas, et talupoegadel on õigus omada vallasvara, kuid sisuliselt jäid talupoja omandiks vaid riided ja maja sisustus. Manufaktuurtööstus arenes ka Eestis. 1734-36 rajati Räpinasse paberimanufaktuur, mis oli hilisema paberivabriku eelkäija. Samuti loodi palju ettevõtteid, mis tootsid klaaspudeleid ja aknaklaasi, aga ka portselani. Suurimaks nende seas oli Rõika- Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Samuti arenes 18. sajandil kirjaoskus ja hakati trükkima eestikeelset kirjavara. Esimene
Nad olid sunnitud mõisniku määratud koormistega leppima. Talupoegadel polnud oma maad ega eluaset ning nad pidid rentima mõisnikult talu ja põllumaad, olles kohustatud rendina ära andma osa talu toodangust. Raskeim tegevus oli teokohustus, mis ulatus kuni kuue päevani nädalas. Sellegipoolest oli mõisnikul õigus talupoega müüa ning karistada, ainult surmata ta talupoega ei võinud. Antiikaja orjadest eristas Eesti orje see, et ta vöis omada väiksemaid esemeid ning loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues
Abiturient-keskkoolilõpetaja paragrahv-lõik või alajaotus tekstis absoluutne-täielik paralleelene-rööbitine abstraktne-mõtteline,meeltega tajumatu personal-isikkoosseis absurdne-mõttetu,võimatu pidzama-ööriietus akrobaat-võimleja pokaal-karikas,väike jalgadega nõu alfabeet-tähestik presitent-vabariigi riigipea alkohol-viin propaganda-ideede,õpetuste levitamine anekdoot-lühike ,huvitav enamasti väljamõeldud looke prozektor-aparaat kaugete esemete apldeerima-käsi plaksutama valgustamisek arhitekt-ehituskunstnik psühholoogia-hingeteadus,hingelaad aa...
Reduktsiooni tulemusel kasvas riigi maaomand Eestimaal 54 protsendini, Saaremaal 75 protsendini ning Liivimaal koguni 83 protsendini. Redutseeritud mõisad anti senistele omanikele rendile. Nii kasvasid riigi sissetulekud müisnike kasumi arvel. Et mõisnikud seepeale veel rohkem talupoegi ei kurnaks, määrati rendimõisates kindlaks talupoegade koormised. 4. Võrdle antiikset orja ja varauusaegset pärisorja Sarnasused: Õigus orja müüa ja kinkida, orja võib peksta Erinevused: Õigus omada vallasvara (pärisorjadel), mõisnikul polnud õigust otsustada orja elu üle (pärisorjadel) 5. Mõisted Reduktsioon – aadlile annetatud maade taasriigistamine Balti erikord (Peeter I baltiaadlile antud eriõigused) – Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus Kodukariõigus – mõisniku õigus karistada pärustalupoegi ihunuhtlusega Pärustalupoeg – pärisorine talupoeg
Eesti Vene impeeriumi osana Haldus ja majandus Haldusjaotus PE→Eestimaa kubermang LE+PLätimaa → Liivimaa kubermang Kubermangu juhib kindralkuberner tavaliselt vene armees karjääri teinud välismaalased Näiteks: 1.Otto Douglas (Rootsi) 2.Woldemar Lõwendahl (Taani) 3.Peter Lacy (Iirimaa) Suurim privileeg oli see, et võis tsaarivalitsuse ukaase välja mitte kuulutada, kui see ei sobinud Balti erikorraga Tegeles jooksva haldustegevusega Vastutas oma kubermangus sõjaväe ülalpidamise eest Kontrollis riigi tulude laekumist Kuna kuberner oli sõjaväelane ja tavaliselt elas Peterburis, juhtisid provintsi tegelikult kaks kohalikku valitsusnõunikku Säilisid rüütelkonnad (Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa) 173040 koostati aadlimatrikkel Tööd jätkasid maapäevad Säilisid linnade omavalitsused Balti erikord Eestimaa kubermang läks Vene riigi koosseisu autonoomse osana Säilis luteri usk Asjaajamiskeeleks jäi sak...
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
sajand Eesti elu täpsemalt? Kui alustada päris sajandi algusest, siis tooksin välja Aleksander I reformid. Aleksander I soovis muuta Venemaad läänelikumaks, ning ta leidis, et erilist tähelepanu tuleks pöörata talurahvale selle suure enamuse tõttu. Talurahva osakaal tolleaegses ühiskonnas oli ligi 90%. Aleksander I eestvedamisel võeti vastu talurahvaseadus, mille ülesanne oli muuta ning täpsustada talurahva õiguseid. Seaduse järgi võisid talupojad nüüd omada vallasvara ning maad osta. Talurahvaseadusega fikseeriti talupoegadele täpsemalt ka nende koormised. Aastal 1816 kuulutati eestlastele, et nad on nüüd pärisorjusest vabastatud. Siinkohal tasub märkida, et 1816 vabastati pärisorjusest Eestimaa talurahvas ning alles 1819 Liivimaa talurahvas. Pärisorjuse kaotamine tähendas seda, et talupoegade ostmine ja müümine keelustati. Lisaks sellele said talupojad omale nüüd perekonnanimed, neil tekkis võimalus
rüütlikirjandus(ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu.) 7.Kirjelda 4-5 lausega keskaegset linnaelu Linnaelu juurde kuulusid sotsiaalsed vastuolud ja pinged (n kaupmeeste ja tsunftide vahel; Itaalia linnades keisri ja paavsti pooldajad jne), mis võisid teinekord üle kasvada relvastatud kokkupõrgeteks. Linlased arveldasid oluliselt rohkem rahaga kui talupojad ja feodaalid ning vallasvara moodustas nende rikkusest suurema osa. Rikkust peeti linnades suuremaks väärtuseks kui päritolu. Linnakodanike liigse toretsemise ja varanduse pillamise vastu hakkasid raed välja andma luksusmääruseid, mille aluseks oli varanduslik tsensus, hiljem ka seisus või rahvus. Erinevalt maapiirkondadest sulandusid linnades erinevad traditsioonid ja seal võeti kõik uus ning tavapäratum kergemini vastu.
Talurahvareformid-,,Iggaüks.." 1802;Pärisorjuse kaotamine;vallasvara pärandumis õigus;tunnistatakse talurahva õigust vallasvarale, talude kasutusõiguse ärandamine. Liivimaal said talupojad omandiõiguse vallasvarale, võisid maad osta nind talu järglastele pärandada. Omavalitsus-vallakohus,koolide ülalpidamise kohustus, magasivilja kogumine, vaeste hoolekanne Riiklikud ja kogukondlikud koormised-pearaha nekruti andmine/teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms tööd vallas 1866.a.vallareform- olulisem tagajärg oli omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. Valla täiskogu- volikogu-vallavanem-vallavalitsus Tartu Ülikool- 1632-avamine,1710 suleti, 1802 taasavati; 4teaduskonda:usu,arsti,õigus,filosoofia;õppetöö ladina ja saksa keeles;õppejõud saksamaalt;esimene rektor G.F. Parrot Parrot-Ülikooli esimene rektor VonBaer-embrüoloogia rajaja Ühtluskool-neljaastmeline ühtluskool:kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium...
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli ...
Tsaarivõimu esindasid kindralkuberner ja kubermanguvalitsused. Nikolai I ajal piirati kirikuseadusega luteri kiriku eesõigusi, kogu impeeriumis sai ametlikuks usuks vene õigeusk. Tartu ülikoolis püüti ametliku asjaajamiskeelena kehtestada vene keelt. Rüütelkondade ja linnade omavalitsusele tuginev Balti erikord püsis ja isegi tugevnes. 1802.a Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse tingimusel et kõik koormised ja maksud mõisa heaks on täidetud. Määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigust. Järgmiseks vabastati talupojad pärisorjusest (eestimaal 1816, kuramaal 1817 ja liivimaal 1819a). talupojad ei olnud enam mõisnike omand vaid moodustasid vaba talurahvaseisuse. Maa jäi aga mõisnike ainuomandiks ja talupoeg pidi seda rentima ja selle eest tasuma teotööga(teorent)
Itaalias toimus rahvuslik liikumine Itaalia osade ühendamise eest riigiks. Saksamaal aga nõudsid tudengid ühtse riigi loomist. Nendel südmustel on mõlema riigi ajaloos tähtis roll. Need südmused aitasid kaasa ühtsete riikide tekkeks. Kas ka 19. sajand oli eesti ajaloos pöördepunktiks ? Esimeseks tähtsamaks sammuks oli 1816 aastal vastu võetud seadused, millega vabastati talupojad pärisorjusest. Nende seadustega keelati lõplikult talupoegade ost ja müük, talupoeg võis omada vallasvara, sõlmida lepinguid, kuid ei saanud vahetada elukutset. Nende liikumisvabadus oli siiski piiratud, kuna nad vabastati maast lahus ja nad pidid maad rentima mõisnikelt. Järele mõeldes võib väita, et nende seadustega muutus vaid talupoegade juriidiline seisund talupoegadest sai vaba talupoja seisus. Ka said talupojad seadustega perekonnanimed. 1816. aasta seadus oli tähtis samm, kuid palju enam viis edasi 1849 aastal vastuvõetud seadus, millega said talupojad õiguse osta maad
sajandil? (3p) Koostati talurahvaregulatiiv mis andis talurahvale õiguse vallasvarale, keelustas koormiste tõstmist, ei lubanud talupojalt talu ära võtta kui ta oli seda korralikult majandanud ja ta võis seda pärandada oma lastele, ka piirati mingil määral talupoegade müüki. Keskvalitsus kiitis Liivimaal heaks talurahvaseaduse mille alusel olid talupojad ikkagi pärisorjad kuid nende liigutamine maast lahus oli keelatud, vallasvara võisid omada, maad osta ning pärandada ja koormisi leevendati. Võeti vastu ka eestimaa talurahvaseadused, mis oli kahjuks liivimaa seadustega võrreldes ebasoodsam. Kujunes talurahva omavalitsus e. Vallakogukond. Algas järkjärguline üleminek teorendilt raharendile ja 1868 kaotati see üldse. 4.Millised õigused laienesid talupoegadele 1816. ja 1819. a. talurahvaseadustega? (3p) Pärisorjus kaotati, talupojast sai vaba talupojaseisus. Talupojad võisid sõlmida lepinguid,
neil on ka poeg. Taaveti kohta ei või esialgu midagi kiitvat öelda, sest ta pole vana Aniluige moodi, vaid hoopis kerglasema eluviisiga. Ka Taaveti naabrid arvavad, et noormehel logiseb peas kruvi, mis teisi kruvisid kinni hoiab, samuti ei kiida nad heaks, et noor Aniluik võttis naiseks Soola Roosi, kes oli puruvaene karjatüdruk. · Taavet leiab vallaseinalt paberi, kus kuulutatakse, et Aiaste vallasvara müüakse oksjonil maha, Taaveti võlakirja katteks. Taaveti võlg seisnes selles, et ta hakkas Karli sõbra käemeheks, kui kord vintis peaga linnas korteris ja hiljem restoranis oli lõbusasti aega veetnud. · Taavet kohtab kõrtsis Käo Pauli, kes Aiaste noort peremeest oksjoni pärast mõnitab. Pärast kõrtsiskäimist laseb Taavet Pauli kiuste oma tarele sindelkatuse peale lüüa, mis Roosile pahameelt teeb, kuna vihm rikub palju mööblit ning naisele ei meeldi
Barclay de Tolli oli üks kõige silmapaistvamaid baltisaksa ohvitesere Vene armees. Ta aitas vene armeel sõjaks ettevalmistada, oksas hoiduda piirilahingust ja viis ellu taganemisplaani, säilitades vene armee võistlusvõime. Paljud süüdistasid teda kui võõramaalast ja nõudsid ta lahkumist. · Talurahvaseadused 19. sajandil (1802/1804; 1816/1819; 1849/1656/1865) 1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m: · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga · vallakohtud · teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819:
1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu oma vallasvarale.23. mai 1816 Eestimaa talurahvaseadus; 1819 Liivimaa talurahvaseadus Mõlemale kirjutas alla Aleksander I. 1817 võeti vastu Kuramaal talurahva seadus
1.Viini kongressi eesmärgid ja ülesanded olid a)Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides. b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus. 2. Uue Euroopa loomise põhimõtted: a)seadusandlik ehk leiitiimsus põhimõte sooviti kõigi Pr. Rev. Eelsete dünastiate võimuletulekut. b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka ...
Lääne-Euroopa arengutee pooldajad ning slavofiilid Venemaa ainulaadsuse kaitsjad. EESTI 1876- selle aastani valitses Balti kubermange kindralkuberner 1832-tehti kirikuseadus mis piiras luteri kiriku eesõigusi, ametlikuks riigiusuks sai vene õigeusk 1802-võeti vastu esimene talurahvaseadus mis algas sõnaga ''Iggaüks'', selles seaduses manitseti talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubati neil omada vallasvara. 1804- uus seadus millega määrati kindlaks eesti ja läti talupoegade koormised ning piirati mõisnike kodukariõigusi 1816- eestimaal kaotati pärisorjus ( 1817 kuramaal ja 1819 liivimaal) 1849(liivimaal, eestimaal 1856) talurahvareformide ajastu lõpp nende kehtestatud seadustega. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile ning talude päriseksmüümine talupoegadele. 1866- talurahva omavalitsus vabanes mõisnike kontrolli alt 1840
õigusi; · nii võlgnik kui ka kolmas isik Pandiga võib tagada · Igasugust rahalist või rahaliselt hinnatavat nõuet · Tingimuslikku nõuet · Tulevikus tekkivat nõuet · Kõrvalnõued(intressid ja leppetrahvid), mis nõudega seotud · Menetluskulud · Asja seotud kulutused · Pandipidaja poolt pandieseme säilitamiseks tehtud vajalikud kulutused Asjaõigus tunneb kahte pandi like: 1. Vallasvara tagatisel antavat panti ehk vallaspanti 2. Kinnisvara tagatisel antavat panti ehk kinnispanti(hüpoteeki) Vallasvara pantimisega võib pantimine toimuda kahel erineval viisil(vallaspandi liigid): 1. Käsipant panditud asi antakse üle pandipidaja valdusse(); 2. Registerpant valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris. 1.Käsipant
võõrvõim , mis käsitas baltikumi kui rootsi riigi viljaaita. 1739 aastast pärineb Liivimaa maanõuniku parun Roseni seletuskiri Vene ,monarhile talupoegade õiguste kohta Baltikumis, mis on tuntud kui Roseni deklaratsioon. Vastavalt sellele oli eesti ja läti talupoeg mõisniku pärisori, kellega mõisnik võis teha mida tahes kuni tema surmani. Talupoeg pidi maa kasutamise eest kandma mõisniku kehtestatud koormisi. Ka talupoja vallasvara kuulutas Rosen mõisniku omandiks. 1765 aastal kehtestusid Liivimaal nn talurahvakaitseseadused ehk positiivsed määrused, millega sätestati järgmist : talupojal on õigus vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võib oma ülejäägid turustada, talupoegade koormisi ei tohi mõisnik suvaliselt suurendada, kodukariõiguse ülempiiriks määrati 30 hoopi, talupojal on õigus kaevata oma mõisniku peale.
Talurahva omavalitsus 1. Esimesed talurahvaseadused ja pärisorjuse kaotamine Aasta Kubermang Olulisemad sätted 1802 Eestimaa · Lubatakse omada vallasvara · Talu põline kasutamisõigus, kui mõisakoormised on täidetud 1804 Liivimaa · Määrati kindlaks talupoja koormised Eestimaa · Piirati kodukariõigust mõisniku õigust anda talupojale ihunuhtlust 1816 Eestimaa PÄRISORJUSE KAOTAMINE: 1819 Liivimaa · Isiklik vabadus talupoeg ei kuulu enam mõisnikule
7.2.8. Talude päritav kasutamisõigus. 7.2.9. Õigus kaevata mõisarentniku peale. 8. Vene aeg 8.1. Talurahva olukord pärast Põhjasõda 8.1.1. Majandusreglemendi kehtima jäämine kroonumõisatele. 8.1.2. Kroonumõisate vähenemine. 8.1.3. Mõisate tagastamine. 8.1.4. Talupoegade langemine pärisorja staatusesse. 8.1.5. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. 8.1.6. Õigus omada vallasvara. 8.1.7. Koormiste tõstmist takistas feodaalne traditsioon 8.1.8. Talupoegade pagemine. 8.2. Agraarümberkorralduste algus. 8.2.1. 1765. aastal nõudmine parandada talurahva olukorda. 8.2.1.1. Tunnustada talurahva omandiõigust vallasvarale. 8.2.1.2. Piiritleda teokoormised. 8.2.1.3. Anda õigus kaevata mõisniku peale 8.2.1.4. Laiendada ka eramõisatele.
Aadli majanduslik seisukord halvenes, kuna pärisorjus ei suutnud enam mõisnike majandusolusi rahuldada Paljud mõisnikud said aru, et pärisorjuse kaotamine on hea, kuna siis võib olla talupoeg huvitatud oma tööst ja tahab paremini töötada. Selleks tuli pärisorjus kaotada. 19. sajandi esimesel poolel kaotatigi. Talurahvareformide ajastu 1802 võetakse vastu esimene talurahvaseadus ("Iggaüks...") Talupojad saavad õiguse omada vallasvara Talupoeg saab talukoha põlise kasutamisõiguse kui kõik koormised ja maksud on mõisa heaks makstud. 1804 määratakse kindlaks Eesti ja Läti talupoegade koormised. Piiratakse mõisnike kodukari õigust (Täielikult kadus see 1865) Kodukariõigus mõisniku õigus kohtuta karistada oma talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga 1816 talupoegade vabastamine pärisorjusest. Kuramaal 1817; Liivimaal 1819.
koolis, vaid ka kodus. Lugema õppimiseks oli vaja aga eestikeelset lugemisvara. Peamiseks lugemisvaraks olid kiriklikud palve ja lauluraamatud. 4. Talurahva omavalitsused loodi vallakogukonna näol, mis olid mõisniku kontrolli all. Talupoegadesse puutuvad funktsioonid koondusid Vallakohtusse, vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. 4.1. Talupoeg jäi endiselt maa külge kinnistatuks. Talle anti õigus omada vallasvara ning kaevata mõisahärra peale. Mõisnik võis talupoegi müüa ilma maata ning neid talust ära ajada. Mõisniku kodukariõigust piirati 30 kepihoobi piiresse. Talurahva kohustused määrati kindlaks vakuraamatutes. 4.2. Eestimaal aastal 1816 ja Liivimaal 1819. Talupojad muudeti teoorjadeks. Nad vabastati ilma maata, pidid maad mõisnikult rentima (teorent), nende liikumisvabadus jäi piiratuks, said perekonnanimed. 4.3
Absolutism ja valgustatud absolutism- sarnasused ja erinevused Selle arutlusega püüan ma välja selgitada kahe valitsemisvormi- absolutismi ja valgustatud absolutismi sarnasusi ja erinevusi. Absolutistlik valitsemisviis tähendab seda, et kogu võim riigis kuulub piiramatult ühele isikule. Absolutistliku valitsemisviisiga valitsejad olid rumalad ega hoolinud riigist ega rahvast. Peaeesmärk oli riigile võimalikult palju raha sisse tuua. Ka valgustatud absolutistlikus valitsemisviisis kuulus võim ühele isikule, kuid ta oli haritud ja tundis end Jumala poolt määratud rahva teenrina. Esimest absolutistlikku valitsemisviisi täheldati Euroopas 17. sajandil Prantsusmaa kuninga Louis XIII valitsemisajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt välja anda seadusi, otsustada sõja alustamise ning lõpetamise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgeid riigiametnikke. Ainult ühes valdkonnas oli ta võim piiratud- maksu...
Grammofon Aparaat heli taasesitamiseks heliplaadilt Grandioosne suurejooneline Humaanne Inimlik; inimese olemusele vastav Illustreerima Teksti selgitavate piltide või joonistega varustama; selgitavaid näiteid esitama Insener Kõrgharidusega tehnikaspetsialist Intelligent Haritlane, vaimuinimene Intervjuu Küsitlus, usutlus, ajakirjaniku vestlus mõne isikuga Inventar Asutus, ettevõtte või firma vara, eriti vallasvara Kabinet Vastuvõtu- või töötuba Kandidaat Koha taotleja Karahvin Pikema kaelaga klaasist lauanõu jookide serveerimiseks Karakull Teatud lambatõu nahk Karikatuur Pilkepilt Karussell Puuhobustega jm pöördkiik Kissell Puuviljast, piimast jm tärklisega valmistatud magustoit Kitarr 6-7 keelega keelpill Konkreetne Reaalselt eksisteeriv; üksikjuhuline, üldistamata Konkurent Võistleja
laienesd ka Eestimaa kroonumöisatele. Möisarentnike kodukariöigust piirati, kusjuures taluperemeest karistamine keelati. Keelatud oli talupoegade vöörandamine maast lahus. Fikseeriti koormised. Talupoegadele anti pöäritav kasutamisöigus, samuti öigus kaevata rentniku peale.reduktsioon a 1680 Vene ajal: Suurem osa sensed kroonutalupoegi sattus eramöisnike valdusesse. Täielik pärisorjus. Ei kuulunud nekrutikohustuse alla. Vöisid omada vallasvara. Pageti. Piiritleti teokoormised- Browni pos määrused 1765. andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles I sammuks teel pärisorjuse kaotamisele, luba omada vallasvara, karistusi ei tohtinud tösta, saab motivatsiooni.. Restitutsioon talupoeg kuulub mäisnikule .Roseni deklaratsioon 1739. Pearaharahutused: 1784. Pearahamaks tekitas suurt arusaamatust. Bläblä , lk 108-109 4
Ainuomaniku firma e. sooloettevõtte eelised on kasumid, maksud ja isiklikud saavutused, miinused aga piiramatu vastutus, piiratud fondid ning piiratud potents. Partnerettevõtte eelised on lisafondid, võimed ning organisatsioon, puudused aga piiramatu vastutus, piiratud eluiga, jagatud fondid ning jagatud kohustused. Aktsiaseltsi eelised on piiratud vastutus, edasiandmise kergus, piiramatu eluiga ning maksesoodustused, puudused aga maksumus, topeltmaksustamine ning seadusandlus. Eesti äriseadustikus liigitatakse ettevõtted järgmiselt: FIE (isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid), täisühing (vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga), usaldusühing [vähemalt kaks omanikku, kellest vähemalt üks on täisomanik (vastutab ettevõtte kohustuste eest kogu oma varaga) ja vähemalt üks isik on piiratud vastutusega usaldusisik (vastutab ettevõtte kohustuste ees oma sissetulekute ulatuses)],...
ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks; *Maa jäi mõisnikule; * Talupoeg võismaad mõisniku käest rentida; *Koormised asendati rendilepingutega.Tulemused ja tagajärjed: *perekonnanimede panek; *talupoja isiklik
9. Missugune kunstistiil tuli 18. saj.? klasitsissm - Tartu Ülikooli peahoone, Pärnu linna volikogu hoone. 10. Iseloomusta vennastekogudusi. Nad olid usuliikumised, muutsid inimeste elusse uskumist ja kutsusid üles vagale jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. 11. Missuguseid talurahvareforme teostas Aleksander I 19.saj. algul Baltikumis? 1. pärisorjuse kaotamine 2. pärandamisõigus 3. vallasvara õigus 4. kohtu kaebamisõigus 12. Millal ja kuidas kaotati pärisorjus Baltikumis? 1816 ja 1819. Inimesed polnud küll orjad, aga nad polnud vabad ka, sest elukohti ikka ei olnud ja tuli mõisas töötada. Üldiselt läks olukord hullemaks. 13. Kuidas protestisid Eesti talupojad raske olukorra vastu 19.saj. alguses? Protestijad üritasid meeldida vene tsaarile, vahetades usku, kuid see ei andnud tulemust. 14. Millal lõplikult kaotati orjatöö mõisas ja mis põhjusel? 1849
· Praktiline museoloogia-kuidas teha igapäevast tööd muuseumites Objekt -> musaliseerimine -> museaal Museaalidega on tihedalt seotud mõisted AEG ja VÄÄRTUS. Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada
Rootsi aja lõpuks. Talupojad jäid endiselt mõisniku meelevalla alla ning Vene riigivõimul polnud tahtmistki kaitseseaduste ranget täitmist nõuda. · 1802-1804. a seadused (3): 1) Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; 2) Teokoormiste normeerimine; 3) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Talude pärandatav kasutamisõigus ning voli vallasvara omada tekitasid talupoegades püsivama huvi jõukuse suurendamiseks. Loodi vallakohtud, mis aitasid kaasa talupoegade eneseteadvuse ja õiglustunde kasvule. · 1816-1819. a seadused: Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. a ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819.a. Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks. Et oma talus aga edasi elada,
· Talupoegi püüti värvata sõjaväkke. 4) Mis on: Balti erikord: Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Roseni deklaratsioon: Dokuments, millega kinnitati talupoegade pärisorjus (1739). 5) Talurahva reformid Eesti 19. Sajandil. Aasta Kubermang Reformi sisu 1802 Eestimaa Talupoegadel oli õigus omada vallasvara, talude pärandatav kasutamisõigus, ,,Igaküks" 1804 Liivimaa -//-, koormised normeeriti, piirati kodukariõigust 1816 Eestimaa Talupojad said isiklikult vabaks, maa jäi endiselt mõisniku omandiks, talupojad said endale perekonnanimed 1819 Liivimaa -//- 1849 Liivimaa Talude päriseks ostmine, teorent asendus raharendiga, toimus talude krunti ajamine
) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a. Asepresident:Rein Minka Asepresident:Märten Ross · Tulevik: Eestis on suudetud tootlikkust suurel määral tõsta. langusjärgne kohandumine lõi aluse tootlikkuse tõusul põhinevale majanduskasvule ning 2012. aastal ulatub toodang töötaja kohta tõenäoliselt kõigi aegade kõrgeimale tasemele. · Kui Eesti võtab 1.jaanuarist kasutusele euro, saab Eestist Euroopa majandus- ja
- järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas. III pärisorjuse kaotamine 1812 Napoleoni sõjakäik Venemaale -peale selle lõppu asub keskvõim (Al. I) uuesti pärisorjust kaotama. 23
Käsipant –pandiese antakse üle võlausaldaja (pandipidaja) valdusesse Registerpant – valduse üleminekut ei toimu, pantimine registreeritakse vastavas registris Õiguste pantimine–tekib (nagu käsipantki) väärtpaberi valduse üleandmisega ja vastava kokkuleppe sõlmimisega Nn Kinnipidamisõigus võlausaldaja seaduslikku valdusesse sattunud võlgniku asjadele (seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant) PANDI ESE