Kui tegemist on omandi rikkumisega, mis ei ole seotud valduse kaotusega, saab esitada negatoorhagi. Koos negatoorhagiga võib esitada ka kahjuhüvitusnõude. Nt naabril ohtlik hoone, mis võib vajuda teise naabri maale. Kõik rikkumised ei ole alati õigusvastased, nt talumiskohustused, naabrusõigused. Talumiskohustused võivad olla era- ja avalik-õiguslikud. 14. Vallasasja tehinguline omandamine (eeldused, vorminõue) Eeldused: Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vorminõue: Võõrandaja ja omandaja vaheline leping, vallasasja puhul vormivabadus. 15. Vallasasja heauskne omandamine (eeldused, välistavad asjaolud, erandid) Heauskne omandamine vallasasjaõiguses täidab õigusnäivuse ülesannet valdus (kehtib eeldus, et asi kuulub isikule, kelle valduses see asi on). Eeldused: Seaduslik valdus
Valduse säilitusfunktsioon ilmneb valduse üleminekus pärijale (vt AÕS § 38), vallasomandi tekkimises igamisega (vt AÕS § 110) ning kinnisomandi tekkimises kinnistusraamatu kande igamisega (vt AÕS § 123) ja igamisega (vt AÕS § 124). · Publitsiteedifunktsioon Valduse publitsiteedifunktsioon ilmneb vallasasjade juures ja seisneb eelkõige selles, et vallasasja valdaja loetakse asja omanikuks (vt AÕS § 90 lg 1). Sellest tulenevalt on valdus ka omandi ülekandmise vahendiks. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega võõrandajalt omandajale, millega kaasneb kokkulepe omandi üleminekuks omandajale (vt AÕS § 92 lg 1). Valduse ülekandmine on siin omandi ülekandmise vahendiks. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, jääb valduse uuesti üleminek loomulikult ära ja piisab kokkuleppest omandi ülemineku kohta (vt AÕS § 92 lg 2). Kinnisasjade juures täidab publitsiteedifunktsiooni kinnistusraamat. 169. Milliseid valduse liike AÕS käsitleb? Otsene/kaudne
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Otsene ja kaudne valdus. 42. Omandi mõiste. Vallasomandi tekkimine. Kinnisomandi tekkimine Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Vallasomandi tekkimine üleandmisega - Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Kinnistamata merelaev - Omandi tekkimiseks Eesti kohtu juures asuvasse laevakinnistus-raamatusse kandmata merelaevale ei ole merelaeva üleandmist vaja, kui võõrandaja ja omandaja on kokku leppinud omandi koheses
peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle. Valdusel on kohtulik kaitse. Kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta peetakse kinnistusraamatut. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Vallasomand või kinnisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel: 37 · vallasasja üleandmisega võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale
Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: · Peaasi · Päraldis 111. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmine). 112. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand, kinnisomand, ühine omand. 113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel, vallasasja üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel, iganemisega. 114. Mis on reaalservituut? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb? Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja
· Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Nt abikaasade ühisomand. · Seega ühisomandi ja kaasomandi erinevus: ühisomand erineb kaasomandist selle poolest, et ühisomandil puudub omandi igasugune jagamine ühiste omanike vahel, s.h ka kaasomandit iseloomustav jagamine mõttelisteks osadeks (AÕS § 70 lg 4). · Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. · Kinnisomand tekib vastava kande tegemisel kinnistusraamatusse. Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Samuti peab olema notariaalselt tõestatud kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping. · Tsiviilkäive vajab kindlaid aluseid.
jaanuar 1995, Pärimisseadus 1.jaanuar 1997 ja Võlaõigusseadus 1.juuli 2002. Need osad kõik kokku annavadki tsiviilseadustiku. Nendest tsiviilseadustiku osaseadustest ei ole tasemel perekonnaseadus, seda tuleks kindlasti uuendada. Muud osaseadused on päris heas seisus, nendesse on aga ka juba hulgaliselt parandusi tehtud. Eesti tsiviilõiguse süsteem: I üldsätted (isikud, esemed, tehingud) ja nendele sätetele vastab TsÜS 2.07.2002 II asjaõigus ( üldsätted, kinnisomand, vallasomand, piiratud asjaõigused) ja sellele vastab Asjaõigusseadus 1.detsember 1993 III perekonnaõigus ( abielu, ülalpidamisekohustused perekonnas, hooldus) ja sellele vastab Perekonnaseadus 1.jaanuar 1995 IV pärimisõigus ( pärimisalused, testament, seadus, kord) ja sellele vastab Pärimisseadus 1.jaanuar 1997 V võlaõigus ( üldsätted, lepingud, lepinguvälisd kohustused) ja sellele vastab Võlaõigusseadus 1.juuli 2002. 1.4 Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest
tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand ,,pahanduse tekitaja" vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud Lepinguvälised kohustused See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma.
Need 5 seadust olles eraldi vastu võetud, need muudustavad koos meie tsiviilseadustik. Osade peamised reguleerimise vadlkonnad vmt: ÜLDOSA – TsÜs 1-07.2002. Isikud Esemed Tehingud Esindus Hagi aegumine PEREKONNAÕIGUS– PerS 1. 01.95 Abielu Perekond Eestikoste ASJAÕIGUS – Asjaõiguusseadus 1.12.93 (pärasiste parandustega) Üldsätted Omand (omanikaitse) Kinnisomand – „pahanduse tekitaja“ vallasomand Piiratud asjaõigus. PÄRIMISÕIGUS – PärS 1.01 1997 1.01.2009 Pärimise alused (mille alusel päritakse jne) Pärimise käik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) Üldsätted Lepingud Lepinguvälised kohustused See on ratsionaalne oma ülesehituselt. Eelnevad seadused on kohustuslikud järgnevatele ilma et peaks neid eraldi välja uuesti tooma.
P tegutses M-i esindajana. Tegelikult volitus P-l selleks puudus. Valdus läks D-le üle, aga kehtiv kokkulepe puudus TSÜS § 129 lg 1. Oleks kehtiv, kui M oleks tehingu hiljem heaks kiitunud. M seda aga ei teinud. Kehtiv kokkulepe puudub. Heauskne omandamine on samuti välistatud. Heauskne omandamine oleks tulnud vaid siis kõne alla, kui M oleks sõlminud lepingu ise oma nimel. §92 lg1 kohaselt ei tekkinud vallasomand, kuna puudus kokkulepe. D-C laenuleping D-X müügileping enampakkumisega? TMS § 98 lg 3 korteri omanikuks on enampakkumisel saanud X. AÕS § 98 - Enampakkumise õiguslikud tagajärjed (3) Omandi tekkimiseks ei pea olema täidetud asjaõigusseaduses sätestatud eeldused, eelkõige ei pea tegelikult olemas olema täitedokumendis kajastatud nõuet, samuti ei pea enampakkumisel müüdud ese kuuluma võlgnikule
loetelust. RKTKo 3-1-1-148-03 p 8.2.-8.3.2. topeltmüük, viinamarjaväätidega puhvet Asjaolud: Kriminaalasi Jevdokia Borina (süüdistatav) süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi. Süüdistatav müüs kapi Petersonile, aga Peterson (kannatanu) jättis selle kapi süüdistatava juurde hoiule. Süüdistatav müüs aga kapi uuesti kolmandale isikule, kes kapi ka ära viis. Õiguslik probleem: Kas kannatanu sai asja omanikuks? Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega VÕS § 92. Samas piisab ka kokkuleppest omandi üleminekuks, et lugeda vallasasja omand üleläinuks VÕS § 94. V SEMINAR RKTKo 3-2-1-110-08, p-d 11-13 (fotoaparaadi kaasus) – taganemine ja uue lepingu sõlmimine Asjaolud: Tuuliki Vuksi (hageja) hagi Triton Holding OÜ (kostja) vastu ostu- müügilepingust taganemiseks ja 8699 krooni 25 sendi saamiseks. Hageja ostis kostjalt fotoaparaadi, kuid see läks katki ja hageja andis selle kostjale garantiiremonti
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
(nt korteri võrme üleandmisega). Valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest 170. Mis on omand ja millised on omandi liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. // Omand võib olla: 1) Vallasomand. 2) Kinnisomand. // Ühine omand võib olla: 1) Kaasomand Kahele või enamale isikule üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuulub majavaldus omandi osadega ½ majast. 2) Ühisomand Kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 171. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
Morgen US, kuna need olid OÜ rahade eest ostetud. Asjaolu, et nimetatud esemed võisid olla ostetud OÜ Morgen US poolt, ei anna alust asuda seisukohale, et nende omanik oli ka 02.11.2001.a seisuga OÜ, kuna asja materjalidest nähtuvalt olid korterist eemaldatud esemed ostetud ajavahemikul 1998-1999 ja paigaldatud remondi käigus E. Pumani ja R. Pumani ühisvaraks olevasse korterisse. AÕS § 92 lg 1 järgi tekkis vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kuna eelmainitud esemed anti pärast nende soetamist R. Pumani ja E. Pumani ühisvaraks olevasse kinnisasja paigutamise kaudu üle kinnisasja ühisomanikele, siis läks neile üle ka vallasasjade omandiõigus ning lisaks sellele muutusid vallasasjad ja esemed kinnisasja oluliseks osaks
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
