omavate asjade näol, nt kui kellegil on perekondlik väärisasi, nt vana raamat, siis sellise asja hävitamine võib olla kvalifitseeritav § 203 alla, kui tekitatud on oluline mittevaraline kahju. § 215 – vastutus omavolilise kasutamise eest. Eristab vargusest see, et asi antakse omanikule tagasi. Süüdlasel puudub ebaseadusliku omastamise tahe ning omanik ei jää asjast püsivalt ilma. Objekt- võõras vallasasi Tegu: kasutamine, mis on ajutine, lühiajaline ja see peab toimuma omavoliliselt ehk omaniku või valdaja loa olemasoluta. Kuidas eristada kasutamist lihtsast valdamisest või käes hoidmisest? Kasutamine eeldab asja kasulike omaduste tarbimist, asja vilja omastamist ning äratarbimist. Selline lihtne-valdamine- käeshoidmmine-uudistamine ei ole asja kasutamine. Kasutamine eeldab et asja tarvitatakse. Nt auto kasutamise puhul, eeldatakse, et sellega hakatakse sõitma.
Valdus vôib üle minna ka pärimise teel. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegelikku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Valdaja võin oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamats seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi saada. Otsene ja kaudne valdus. 42. Omandi mõiste. Vallasomandi tekkimine. Kinnisomandi tekkimine Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle
kohaldamises pooled on kokku leppinud. Kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamini seotud. Kui on toimunud lepinguvälise kohustuse aluseks olev sündmus või tegu, võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. 10. ASJAÕIGUS Asjaõiguse reguleerimisobjekt on asi. Asi on kehaline ese. Asju liigitatakse: · kinniasi maatükk e maapinna piiritletud osa · vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 36 · asendatav vallasasi, mida käibes määratletakse arvu, mõõdu või kaalu järgi · äratarvitatav vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast.
Tehingu võivad pooled teha mistahes omavahel kokkulepitud vormis, kui aga seadus sätestab tehingu kohustusliku vormi, tuleb sellest kinni pidada. Vastasel juhul on tehing tühine. 21. ASI JA SELLE LIIGITUS Asi seaduse tähenduses on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Kiinisasi maatükk koos selle oluliste osadega Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi 2) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks Üldine asi oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri. Võib asjadeks nimetada tinglikult Avalik asi kuulub riigi või munitsipaalomandisse ja on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (laevatatavad veekogud, väljakud, pargid) Eraasi ei ole avalik ega üldine ning võib kuuluda igale omanikule
JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused: juriidilisi fakte: ...
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
18. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn .Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega.
ASJA osad Asja oluline osa on see, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Oluline osa ei saa olla eraldi õiguste esemeks. Kinnisasja olulised osad- kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, kinnisasjaga seotud asjaõigused Kinnisasja oluliseks osaks ei ole- võõrale maale asjõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis; maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. ASJA päraldised Päraldis on alati vallasasi, mis ei ole peaasja oluline osa. Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse süüteokoosseisu ehk deliktistruktuuri kontrollskeemi esimest tasandit. Avatakse süüteokoosseisu mõiste ja selle sisu. Teises...
ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 2. üldkasutatav maa (017; Üm) avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? o Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19
ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 14) ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 15) üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja oluliseks osaks on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused. 19. Kuidas võib kinnisasi tsiviilkäibes olla?
sama ehitist. Seega ei ole põhjust ka alajaama lugeda just selle ehitise oluliseks osaks, milles see paikneb. Alajaama ehitise oluliseks osaks lugemist ei õigusta ka asjaolu, et selle kaudu elektriga varustatavad tarbijad paiknevad samal kinnistul. Ehitise olulise osa määramisel ei saa kinnistut ehitisega samastada. (p 18) Kuna alajaam on üldreeglite järgi vallasasi, ei ole selle valduse väljanõudmise nõude lahendamisel tähendust, kas seda lugeda ka eri ajal eri redaktsioonis kehtinud sätete järgi tehnorajatiseks. Tehnorajatisi reguleerivad sätted laiendasid üldreeglitega võrreldes võimalusi mingi rajatise mittelugemiseks kinnisasja osaks ja tehnorajatise omamiseks lahus kinnisasjast, kus see paikneb. Kui mingi asi on vallasasi juba üldreeglite järgi, ei mõjuta selle tehnorajatiseks
Asjaõigus Asjad Asi on kehaline ese. Teatud juhtudel loetakse tsiviilõiguste järgi asjadeks ka õigused ja neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: 10 By Matti `98 1. Kinnisasi on ainult selline asi, mis on seotud maaga, koos sellel olevat e hoonetega. 2. 1) Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, ndx koguse põhjal. 2) Asendamatu asi 3. 1) Äratarvitatav asi on vallasasi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa 2) Äratarvitamatu 4. 1) Jagatav asi on asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku 2) Jagamatu 5. 1) Üldine asi on asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi, on kõigi oma, ndx õhk
Reguleerivad: äriseadustik, mittetulundusühingute seadus, sihtasutuste seadus. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Lisaks nt TTÜ, Kaitseliit, Eesti Haigekassa jne. 77. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asi ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
Eestis reguleerib jäätmetesse puutuvat jäätmeseadus sisu * üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks * üldnõuded jäätmehoolduse korraldamiseks (eesmärk: vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust) * vastutus nõuete rikkumise eest uus seadus vastu võetud 2004 Jäätmete mõiste. Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema (JäätS 2 lg 1). Jäätmete liigitus: tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei ole ohtlikud jäätmed ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe JäätS 8-s nimetatud ohtliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale (JäätS 6 lg 1).
Ограниченные вещные права - piiratud asjaõigused Сервитуты servituudid Реальные повинности reaalkoormatised Право застройки hoonestusõigus Преимущественное право покупки ostueesõigus Залоговое право pandiõigus Недвижимая и движимая вещь - kinnisasi ja vallasasi Части вещи - Asja osad: реальная часть и идеальная доля - reaal- ja mõtteline osa существенная часть - oluline osa земельный участок maatükk Строение ehitis Возведение строения ehitise ehitamine Принадлежности - päraldised Плоды - viljad издержки kulutused возмещение издержек - kulutuste hüvitamine
kahju hüvitamise kohustus olla kahju tekitajal endal. 65. Missuguste eelduste esinemisel, missugust kahju ja kellele võib tekitada, kasutades omaabi vallasasja valduse kaitseks? Neljas õigusvastasust välistav asjaolu. Omaabi eeldused AÕS §-s 41: - § 41 lg 1: valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta ületamata seejuures hädakaitse piire - § 41 lg 2: kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus vallasasi kohe ära võtta. - § 41 lg 3: kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt, salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavolitseja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi tagasi oma valdusesse võtta
- vorminõuded: koormav haldusakt, § 56, tegemist kaalutlusotsusega, otsuses märkida kaalutlus, millest otsuse tegemisel lähtuti. teatud osas on rikutud ärakuulamisõigust, kuid see pole kaalukas, § 58 põhjendamiskohustusega võib minna vaidlema, ei selgu mis oli kaalumise aluseks, milles seisnes avalik huvi, miks erahuve silmas ei peetud? Muinsuskaitseseadus (MuKS) § 2. Mälestise mõiste Mälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnistatud mälestiseks. § 11. Ajutine kaitse (1) Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle mälestiseks tunnistamise vajadus. [...] § 12
a. neid, mida saab omada ainult inimene. 5. Õiguse objekt Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks. Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis- ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. TEEMA V: ÕIGUSE RAKENDAMINE 1. Õiguse "täpsus" ja õiguse realiseerimine Õiguse täpsus ehk arusaadavus puudutab situatsiooni, elulisi asjaolusid, mida õigusega korrastatakse. R
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
müüa tarbijale vallasasju või pakkuda teenuseid või muid sooritusi. Väljaspool äriruume sõlmitavaks lepinguks loetakse ka lepingut, mille sõlmimiseks on tarbija teinud pakkumuse seaduses sätestatud asjaoludel. Äriruumiks on nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav kinnisasjal asuv ehitis, kus ettevõtja alaliselt tegutseb, ning nii müügiks, teenuse osutamiseks kui ka muu soorituse tegemiseks kasutatav vallasasi või muu pind, kus ettevõtja tavaliselt tegutseb. Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping vastab ka mõne teise tarbija ja ettevõtja vahel sõlmitava lepingu kohta sätestatule, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut koos selle teise lepinguliigi kohta sätestatud erisustega. Kui väljaspool äriruume sõlmitav leping on sõlmitud Eestis tarbijaga, kelle elukoht on Eestis või teises Euroopa Liidu liikmesriigis,
muid asjaõigusi. Asi on kehaline ese. Tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes. Asju liigitatakse: o kinnis-ja vallasasjad; o asendatavad asjad; o äratarvitatavad asjad. Kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud. Määrav on nende arv, mõõt või kaal (nt viiskümmend tihumeetrit männipalki, kolm kotti tsementi, viis kilo suhkrut, mingi rahasumma jne), mille järgi toimub ka ostu-, laenu-, hoiu-jms lepingute sõlmimine. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse
seda võimu teostab ja peab seetõttu järgima teise isiku poolseid, asja kohta käivaid korraldusi Valduse teenija seisundi toime: 1. Valduse teenija ei ole valdaja 2. Valdusnõude puudumine 3. Õigus teostada valdaja omaabiõigust (nt vargaid tagasi tõrjuda) · AÕS § 41. Omaabi (1) Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. (2) Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. (3) Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud valdaja õigust omaabile võib kasutada ka § 33 3. lõikes
Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. ...
Vt. Laenu tagasimaksmine. jaotamata kasum; aruandeperioodi kasum/kahjum; pangahoiused, mitmesugused õigused ja nõuded 1. Kinnisvara laenu puhul tuleb laenuvõtjal teha üldine pangandusreserv; reservkapital, aazio Käsipant e. otsene pant on pandipidaja valdusse antav mõningaid kulutusi: 1)kinnisvara hindamise tasu; 2)Täiendavad omavah.- allutatud kohustused; pandi esemeks olev vallasasi ise või vallasasja 2)laenulepingu tasu; 3)notaritasu ostu-müügi lepingu ümberhindamiste reserv; mmud kapitali isel. kirjed. puutumatust tõestav dokument 2.1 Register-pant e. sõlmimisel; 4)vara registr. tasu; 5)notaritasu pandi- Brutoomavah.= esmased omavah.+ täiendavad kaudne pant. Panditud asi jääb pantija kasutusse ja pant lepingu sõlmimise eest; 6)registr. tasu, 7)kindlustus- omavahendid. Netoomavah
olla õiguse subjektiks. 4. Õiguse objekt. Õiguse objektiks on kõik see, mis on subjektiivsete õiguste esemeks. Mõistega "õiguse objekt" on hõlmatud kehalised esemed ja mittekehalised esemed. Mittekehalised on näiteks: õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Asjad omakorda võivad olla kinnisasjad ja vallasasjad, asendatavad või asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagamatud. Õiguse objekt võib olla asjade kogum. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on väga tihedalt seotus subjektiivse õiguse kandjaga. Juhul, kui subjektiivne õigus on kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks (kasuks). Näiteks kui inimesel on omandiõigus eluruumile, siis on tal elamusuhete objektiks temale kuuluv eluruum.
Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ehitise olulised osad on asjad, millest need on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (nt küttesüsteem, mört hoone kivide vahel jne). Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (nt 1/3 mõttelist osa elamust). Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed.
Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai. 4. Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii
Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 21 teises lauses sätestatut (TMS§ 15,lg.1;2;3). Mitteresidendi puhul maksustatakse tulumaksuga kasu vara võõrandamisest, kui · müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või · registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või · võõrandatud asjaõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga või · võõrandati vähemalt 10%-list osalust äriühingus, kelle varast võõrandamisele eelneva majandusaasta viimase päeva seisuga koostatud bilansi alusel üle 50% moodustasid Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad.
1) kinnisasjad (res immobiles) = maatükk koos selle oluliste osadega; piiritletud maatükk ja siis koosseisu kuulub ka kõik see, mis on selle maaga püsivalt ühendatud. Püsiv õhendus võib olla nii kunstlik kui ka looduslik. Näiteks puud, taimed, põõsad, lilled. Kunstlikult on püsivalt ühendatud igast hooned ja rajatised. Kui me tahame seda määratleda siis tuleb vaadata TsÜS§ 50 lg üks ja § 54. kõik mis ei ole kinnisasi on vallasasi. 2) vallasasjad (res mobiles). Peamine erinevus on omandamise vorm. Kinnisasja omanik on see, kes on kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne).
kvalifitseeritud koosseis) vastavalt teises, mõnikord ka kolmandas lõikes. ( Näiteks KarS § 199 - vargus - kirjeldab esimeses lõikes varguse lihtkoosseisu, mis näeb ette karistuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus) ja teises lõikes vargust kvalifitseerivatel asjaoludel ). Antud näite puhul on objektiivseteks tunnusteks 1) võõras vallasasi, 2) selle võtab ära süüdlane ebaseaduslikult teise isiku valdusest, 3) teeb seda omastamise eesmärgil. Kirjeldatud tegevusest (võõra asja äravõtmine, asja valduse rikkumine) ja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgist tuleneb kuriteo subjektiivne tunnus, s.o kavatsetus või otsene tahtlus. Varguse ohtlikuma e kvalifitseeritud koosseisuga on tegemist juhul, kui varguse objektiks on kas: 1) tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas või
Inimkehast eraldatud kehaosad muutuvad pärast eraldamist asjadeks (juuksed, hambad), inimese laip on asi, kuid selle käsutamine on piiratud. Loomi ei loeta asjadeks kuid nende tsiviilkäive toimub asjaõiguse alusel. Asjade liigid: 1. Kinnisasjad- maapinna piiritletud osa, koos oluliste osade ja päraldistega, käsitada saab vaid kinnisasju mis on kantud kinnisturaamatusse 2. Vallasasjad- asjad, mis pole kinnisasjad ega selle osad 3. Asendatavad asjad- vallasasi, mida määratletakse mõõdu, arvu, kaalu järgi// Asendamatu asi 4. Äratarvitatav asi- lakkavad otstarbekal kasutamisel olemast, võõrandatakse, otstarbekas kasutmine seisneb üksikute asjade võõrandamises (kaubalaos olevad tooted) Asjade olulised ja mitteolulised osad: Mitteoluline on asja osa, mida on võimalik asjast eraldada ilma et asi sellepärast häviks või oluliselt muutuks. Oluline asja osa on selle koostisosa, mida pole võimalik asjast eraldada
sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka; (KMS § 15 lg 4 p 10) 11 - kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki; (KMS § 15 lg 4 p 11) - töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja; (KMS § 15 lg 4 p 12) - KMS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud reisijateveo teenus, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa; (KMS § 15 lg 4 p 13) - teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale KMS § 15 lg 3 p-s 5 või 6 nimetatud
(nt hoone ja uksed ja aknad ja põrandad). Kui on võõrandatud asi, siis see oluline osa kuulub sinna juurde. Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised.
(nt hoone ja uksed ja aknad ja põrandad). Kui on võõrandatud asi, siis see oluline osa kuulub sinna juurde. Kui ei ole oluline asi, siis see ei oma õiguslikku tähendust. Kui nt mööbli asjus ei ole midagi öeldud, siis need ei ole. PM peab ühendatud olema vmt. Pg 56 – mõtteline osa on tüüpiliselt see, kui mingi asi on kaasomandis. See mõtteline osa on osa õigusest kogu asjale, mille alusel määratakse kindlaks kasutuskord. 4.2.4 Asja päraldised Mõiste - Pg 57. See on mingi vallasasi, mis ei ole peaasja osa, kuid ometi teenib teda ruumilise seose ja majandusliku eesmärgi kaudu. Kui ta on päraldis ära määratletud, siis ta kuulub juurde. Päraldis jagab peaasja saatust (nt viiul ja poogen). Päraldis on füüsiliselt eraldatav. Ta on vallasasi. Pg 56-57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja võtab valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised
laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi. Varalisteks tagatisteks on vallaspant ja kinnispant. Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. 16 Finantsaruandluse analüüsi metoodika on toodud peatükis "Bilansi ja kasumiaruande analüüs". 17 Seda käsitletakse pikemalt peatükis "Pikaajaline finantsplaneerimine". 18 Howell on öelnud: "Võlausaldajal on parem mälu kui võlgnikul." 20
Tal on õigus enda lisatud mugavus- ja meeldivusesemed ning ilustused asja rikkumata ära võtta. 18. Kinnisvaraomaniku ja valdaja õigused seoses oma (kinnis)vara kaitsega. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. Kui vallasasi on valdaja võimu alt sattunud teise isiku valduses olevale kinnisasjale, on selle valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist, edasise rikkumise ärahoidmist ja kahju hüvitamist. Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist ja kahju hüvitamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. 19.
tähenda solidaarset, vaid täiendavat vastutust, mis rakendub vaid siis, kui võlgnik ei ole võimeline ise laenu tasuma. Seetõttu on garantii andmine pangale kehvem, sest pärast ise maksmist ei ole tal enam õigust nõuda võlgnikult tasutut tagasi. Vallaspant jaguneb omakorda käsi-, registri-, väärtpaberi- ja ehitisepandiks. Käsipant (lombard) on pant, mille korral antakse panditav ese üle pandipidaja valdusse. Registerpant on pant, mille korral jääb panditud vallasasi pantija valdusesse ning pant registreeritakse vastavas registris. Registripandi liikideks on transpordivahendite pant, kommertspant, intellektuaalse omandi pant. Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja. Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant. 63
(1) Jäätmed on mis tahes käesoleva paragrahvi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi enam nõutaval tasemel, nagu saastunud happed, lahustid, ära visanud, kavatseb seda teha või on kasutatud karastussoolad;
Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa – seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (⅓, ⅔, ⅙ jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada). Ehitise
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. PRAKTILINE ÜL: NÄITED: 1. TLÜ(subjekt) ja üliõpilane (subjekt) kvaliteetne kõrgharidus(objekt). Tegemist on subordinatsioonisuhtega. Normid: ülikooliseadus.§13"vastavad normid inimesele, kes soovib ülikooli astuda. §13,3 ülikooli õigus nõuda teaud juhtudel üliõpilaselt õppekulude hüvitamist. (relatiivsed subjektiivsed õigused)
mitteteadmisega. Kinnisasjade puhul täidab avalikkuse funktsiooni kinnistusraamat, kuivõrd kinnisasja õiguste kehtivuseks on vajalik kande tegemine kinnistusraamatusse, mille kannetega võib igaüks tutvuda, st ta on avalik. Asja mõtteline osa seaduses on defineeritud asja mõtteline osa, milleks on tegelikkuses piiritlemata asja osa, mille suurust väljendatakse murdosana asjast (, , jne) (vt TSÜS §56). Päraldis. Päraldis vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku võti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). Päraldiseks olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Selle puudumisel ei saa asjal olla ka päraldist (nt kui vabriku ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad päraldiseks, sest hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada)
kohta, et sissemakse on osaühingule üle antud ja selle väärtus katab osa nimiväärtuse, samuti käesoleva seadustiku § 143 3. lõikes nimetatud juhtudel vandeaudiitori aruanne mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamise kontrollimise kohta; 7) osaühingu sidevahendite andmed (telefoni ja faksi numbrid, e-posti ja Interneti kodulehe aadress jms); 8) muud seaduses sätestatud dokumendid. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust või registrist, kus vallasasi on registreeritud. Kui jääb registrisse kandmata (ÄS § 520 lg 5) · Kui äriühingut registrisse ei kanta, võib ühingu nimel registrisse kantud vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti kontot käsutada üksnes kohtumäärusega määratud korras. · Samuti tagastatakse kohtumäärusega määratud korras registripidaja deposiitkontole või asutatava
Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja kasutas oma õiguste teostamiseks või kaitseks õigus- tatult omaabi (VÕS 1045 lg 2 p 4). Omaabi on sätestatud AÕS 41. Saab eristada 3 liiki omaabi valduse kaitseks: 1. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire (AÕS 41 lg 1). 53 2. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta (AÕS 41 lg 2). 3. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta (AÕS 41 lg 3).
Abieluvaralepingu sisu: Abieluvaraleping varasuhte valikuõigus Varasuhte muutmisõigus vs ühisvara jagamise leping Tähendus kolmandatele isikutele: Abieluvararegistri kanne (PKS § 61, AVRS § 7) 16 Tüüpilised lahuvara kindlaksmääramise põhimõtted abieluvaralepingutes Vara kuulub abikaasale: Kelle nimele on kinnisasi kantud kinnistusraamatusse; Kelle nimele on vallasasi kantud registrisse; Kelle ettevõtluse tulemina see on tekkinud; Kelle töö tulemusena see on tekkinud; Kelle pangaarvel on raha; Kelle nimel on registris aktsiad, osad või väärtpaberid; Kes on teinud tehingu vara omandamiseks Varaühisus Abikaasade varamassid Vara valitsemine Vara mõiste ja kuuluvus (PKS § 25,
Asi on kehaline ese. Õiguse objektid on nii kehalised esemed (-asjad: kinnis/vallas, asendatavad/asendatamatud, jaotatavad/jagamatud jne) kui mittekehalised esemed (õigused, nõuded, objektiivsed väärtused nt elektri tootmine) või asjade kogum (moodustavad ühe nimetuse all õiguste ja kohustuste suhtes ühe eseme). Õigused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad üldjuhul ka päraldisele., Seega on päraldis õiguse objekt. Päraldis ise on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Õiguse objekt on tihedalt seotud subjektiivse õiguse kandjaga. Kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas õigust omava õiguse subjekti huviga, võib nimetada õiguse objekti ka hüveks. Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu ja tervis. Inimese jaoks kujutab elu suurimat väärtust.
(2) RMK on Keskkonnaministeeriumi valitsetavat riigimetsamaad ja RMK valduses olevat muud vara valitsema volitatud asutus. (3) RMK valdab, kasutab ja käsutab tema valduses olevat vara riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigimetsa kasutusõiguse ja metsamaterjali valdamise, kasutamise ja käsutamise korral rakendatakse käesoleva seaduse §des 45 ja 46 sätestatut. (4) Kui RMK valduses olev vallasasi või maatüki oluliseks osaks olev ehitis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ega tulu saamiseks ja selle säilitamine on majanduslikult ebaotstarbekas, võib RMK juhatus nimetatud vara tunnistada kõlbmatuks ja see kantakse RMK juhatuse otsuse alusel maha ning vajaduse korral hävitatakse. (5) Riigile kuuluva ja RMK valduses oleva kinnisvara müügi kooskõlastab RMK keskkonnaministriga.
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
