Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Asjaõigus tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Subjektiivne asjaõigus on õiglusik seisund, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 10. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse erinevatel alustel, mis kajastuvad asjade liikide nimetustes: kinnisasi ja vallasasi, asendatav asi, äratarvitatav asi. Asja osad on: Mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Reaalosa on võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud. Vastavalt asjade omavahelisele majanduslikule seosele eristatakse peaasju ja päraldisi. Päraldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
kokku leppida ehitustööde mahud, ehitustööde hinnad, ehitustööde kvaliteet ja rida muid tingimusi. Kes maksab elektri ja vee eest? Ehitustööde üleandmise tähtaeg. Lepingu hind olgu kivist. Kes vastutab töö juhusliku hävimise eest? Leppetrahvid ja viivised lepingu rikkumise eest. Ehituse koguriskikindlustus CAR. Ehitustööde kontroll. 21. Mis on kinnisasi? Olulised osad, ehitise olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 22. Mis on mõistlik võlaõiguses? Kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on mõistlik aeg 30 kalendripäeva. Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad
Kultuuripärandi säilimist tagavad seadusandlikud aktid Seadus Terminoloogia Kogumispõhimõtted Säilitamispõhimõtted Muinsuskaitse Mälestis - riigi kaitse all Muinsuskaitse alla käivad Mälestise hävitamine või olev kinnis- või vallasasi kõik alad või asulad, mis rikkumine on keelatud. või selle osa või asjade omavad mingisugust Mälestise omanik või kogum või terviklik kultuurilt väärtust. valdaja vastutab ehitiste rühm, millel on Samuti on ka olemas mälestise säilimise eest. ajalooline, ajutise kaitse all olevaid Mälestise omanik või
Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks
Tsiviilõiguses käsitletakse asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Tsiviilõigussuhte objektiks võivad olla asjad. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asjade liigitus: 1) kinnis- ja vallasasjad: kinnisasi on maatükk e maapinna piiritletud osa. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets jne). Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatükile oluliseks osaks. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. 2) asendatavad asjad: vallasasjad, mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse põhjal. 3) äratarvitatavad asjad: vallasasjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana. Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eralduv osa häviks või oluliselt muutuks
edastamiseks 36. Insaider-asjatundja, omainimene, seesolija. 37. Installeerima-paigaldama, sisse või paigale seadma 38. Instrueerima-juhendama, juhtnööre andma. J 39. Jae-jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi 40. Jaekett-kaupluste, kaubamajade või-hallide rühm, mis tegutseb ühe nime all ja ühtlustatud hindadega K 41. Kaup-müügiks pakutav või müüdav vallasasi 42. Kaupleja-isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub osutab teenust 43. Kemikaal-keemiline aine 44. Kiosk-kaupleb omaette rajatisena. Müügisaal puudub, neis müüakse väikesemõõdulist kaupa 45. Klient-asutuse, isiku vm teenuste kasutaja 46. Komisjonimüüja-võtab toodangu oma valdusse ja müüb iseenda nimel ilma pikaajalise leppeta komisjonitasu eest 47
laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa. Asjade liigid Oluline on liigituse juriidiline tähendus. Kinnisasjad ja vallasasjad nende õiguslik reziim on väga erinev. Kinnisasjade omandamine ja võõrandamine toimub läbi kinnistusraamatu. Vallasasjade puhul valduse üleandmise teel. Oluline on ehitise vundament. Va need ehitised, mis on püstitatud hoonestusõiguse alusel. Samuti kõik, mis kasvab, on kinnisasja oluline osa ja kuulub selle hulka. Vallasasi on kõik see, mis ei ole kinnisasi. Hoonestusõigus kehtestatakse pikaks ajaks 36 kuni 99 aastat. Kõik kinnisasjaga seonduv käib läbi kinnistusraamatu servituudid jne. TSüS §50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut.
vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saadakse, kui isik on vallanud asja, kui omanik rohkem kui viis aastat. Valduse kaitse 1) Vindikatsioon – asja välja nõudmine ebaseaduslikult.
Asjad omakorda võivad olla: kinnisasja ja vallasasjad; asendatavad või asendamatud; äratarvitatavad või äratarvitamatud; jagatavad või jagatamatud. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid, kodumasinad, raamatud, loomad jn Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega. Õiguse objekt võib olla asjade kogum.Päraldis on õiguse objekt. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Tööandja tagab, et olmeruume hoitakse puhtana ja neid koristatakse vähemalt üks kord päevas. Olmeruumid peavad olema ventileeritavad ja nende temperatuur peab vastama kasutusotstarbele. Töötajatele peab olema tagatud nõuetele vastav kvaliteetne joogivesi koos ühekordsete või pestavate jooginõudega. TOOTE JA TEENUSE OHUTUSE SEADUS1 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp? id=12895171 Mis on toode? Toode Toote ja teenuse ohutuse seaduse tähenduses on vallasasi, mis on mõeldud tarbijale või mida tarbija võib eeldatavalt mõistlikul viisil kasutada ka juhul, kui see ei ole tarbijale ette nähtud, samuti teenuse osutamise korral tarbijale kättesaadavaks tehtud toode, mida tasu eest või tasuta pakutakse või tehakse kättesaadavaks majandus- või kutsetegevuse käigus, sõltumata sellest, kas toode on uus, kasutatud või parendatud. Kuidas toimub toote ohutuse kontrollimine?
24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad. 25) Kinnisasi ja kinnisasja olulised osa- kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Kinnisasjaks loetakse kõiki antud maatükiga seotud osi, mida ei saa lugeda eraldiseisvaks ning mida ei ole võimalik muul moel teisaldada. 26) Kinnisasja päraldis- on vallasasi (all mõistetakse enamasti eraomandit, mis on liikuv, vastupidiselt kinnisvarale või kinnisasjale), mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Päraldised on küll iseseisvad asjad, kuid nende õiguslik staatus on tihti seotud peaasja omaga
toimunuks. Kui äramuutva tehingu tingimus ei saabu, jääb tehing kehtima. Kui tingimus on võimatu, on tehing tühine. Tehinguid võib teha ka esindaja kaudu. 11. Asi, valdus, omand (Õigusõpetus, lk. 13-144) Asi on kehaline ese. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjad jagunevad: • Kinnisasi – asi mis on seotud maaga, koos sellel olevate hoonetega • Asendatav asi, vallasasi mida saab määratleda mingi liigitunnuse põhjal, näiteks koguse • Asendamatu asu • Äratarvitatav asi on vallas asi, mis otstarbekohasel tarvitamisel saab otsa • Äratarvitamatu asi • Jagatav asi, mida saab jagada ilma asja olemust rikkumata. Iga osa jagatud asjast moodustab omaette terviku • Jagamatu asi • Üldine asi, mis oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellelegi,
Põhiseadus, seadused, valitsuse määrused, ministri määrused ja kohtupraktika. 6. Mis on esindus? Isikud teevad tehinguid ise või esindaja kaudu. Juriidiline isik saab teha tehinguid ainult esindaja kaudu. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja tegutseb esindatava nimel: - tehinguga antud esindusõigus (volitus) - seadusjärgne esindusõigus 7. Millised on peamised kasutuslepingud võlaõiguses? Üüri ja rendilepingud 8. Mis on vallasasi? Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole maatükiga piiritletud, näiteks auto. Vallasasjad jagunevad kaheks: - asendatav vallasasi (raha, puit, ehitus-, metsamaterjal) ja - asendamatu (kunstiteos) 9. Kes on teie sugulased perekonnaõiguse alusel? Ülenejad (ema, isa, vanaema, vanaisa), Alanejad (lapsed, lapselapsed) ja horisontaalset liini pidi ka õed-vennad. 10. Mis on pärimine ja kuidas saab pärida?
kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb EI ole vara. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab võtta – kinnisasja koostisosa, aknad, uksed jne, kõik nö kruvitavad asjad sinna ei kuulu) Mõtteline osa – piiritlemata, selle suurus väljendatakse murdosana asjast (abikaasade ühisomand) Mõttelise osa vastand on reaalosa. Reaalosa – on kindlalt piiritletud, füüsiliselt (?) Päraldis – vallasasi, mis teenib peaasja huve (näiteks autovõti, auto on peaasi ja
Ühekorrapakend. Mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Pakendiseaduse mõistes on pakendimaterjali liigid järgmised: klaas plastik paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong metall puit muu materjal Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. Jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Reovesi juhitakse tarbija juurest reoveepuhastisse Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist.
.. asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. §48 TSÜS 15. Mis on esindusõigus ja nimetage erinevad esindusõiguse liigid. Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. §117.(1) TSÜS Volitus ja seadusjärgne esindusõigus §117.(2) TSÜS 16. Subjektiivne tsiviilõigus on ... juriidiliselt tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist 17. Päraldis on ... Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. §57.(1) TSÜS 18. Mis on eksimus? Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. §92.(1) TSÜS 19. Millised asjad ei saa olla õigusobjektideks? Õigusobjektideks ei saa olla asjad, mis ei ole mitte kellegi omad (voolav vesi, õhk) Õigusobjektiks ei saa tänapäeval olla inimene. 20. Mis on hõljumisaeg?
Ehitise olulised osad on asjad illest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatava asja oluliselt kahjustamata. Maaga ja ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole nende olulisteks osadeks. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Hoone on katuse ja välispiiretega, siseruumidega ehitis. Rajatis on ehitis mis ei ole hoone. Päraldis on vallasasi mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmörgi ja sellele vastava ruumilise seaose kaudu. Päraldised on iseseisvad vallasasjad. Päraldise ja peaasja ühine eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav fuktsioon. Asja oluline osa ei ole päraldis. Eeldatakse et asja koormamise ja võõrandamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi
Mina tahan teada,kuidas kasutatakse vanapaberit. Mis on jäätmed? Jäätmed on inimtegevuses tekkinud esemed, ained, materjalid või nende jäägid, mis kuuluvad kasutusest kõrvaldamisse, näiteks esemed, millele valdaja ei leia edasist kasutamist, lõppenud kasutusajaga ja praaktooted, kõlbmatuks muutunud ja saastunud materjalid ja esemed, tööstusprotsesside jäägid jms. Eesti jäätmeseaduse kohaselt on jäätmed mis tahes, jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmete teke ja käitlemine on kujunenud üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks. Enamik
raadiosagedusi, kasutades toote- või saadetisekohast informatsiooni 89. taktikaline hinnakujundus- kannab selliseid eesmärke nagu uute klientide ligimeelitamine, käibemahu suurendamine, konkurentsi mõjutamine jne. 90. tarnima- kedagi millegagi varustama, (kellelegi midagi) kasutada andma v pakkuma, eelsõlmitud lepingu alusel müüma 91. teenindus- mille korral tehakse töö kliendi tellimusel tasu eest või tasuta ning mille käigus valmistatakse uusi vallasasi 92. tehnoloogia- ootmismenetlus v -menetluste kogum; tootmismenetluste õpetus; ei soovita tähenduses: tehnika 93. telfon- Fluoroplasite hulka kuuluv elastne, mittepõleva libeda pinnaga sünteetiline ühend 94. terminal- otspunkt, lõppseade; sadama v lennujaama kindla otstarbega osa 95. territoriaalne struktuur- kus müüja pakub firma kõiki tooteid kindlas piirkonnas 96. tooteline struktuur- iga müüja tegeleb kindla tooterühmaga 97
mille tagajärjel tekib uus asi.Justianus andis lahenduse, et ümbertöötatud asi kuulub materjali omanikule, kui asja võib tagasi muuta materjaliks. Kui aga ei saa, siis kuulub ümbermuutjale. 4) Vilja omandamine- peaasja omanik saab vilja 5) Accessio- mitme asja ühendamisel. Üldreeglina on uue asja omanikuks peaasja omanik. Kolm võimalikku asjade liitumist: a) Üks vallasasi liitub teise vallasasjaga b) Vallasasi liitub kinnisasjaga c) Kinnisasi liitub kinnisasjaga(peamiselt veekogude juures) o Tuletatud omandamine- omandaja omandiõigus on rajatud eelmise omaniku õigusele, omandaja on eelmise omaniku õigusjärglane. Nt keegi omandab ostu teel teiselt isikult mingi asja ja see antakse üle. Tuletatud omandamise viisid:
millega kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks. Toitlustamisel võib müüa kaasnevat kaupa või osutada täiendavat teenust; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 4) teenindus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa; [RT I 2008, 8, 58 - jõust. 15.05.2008] 5) tänava- või turukaubanduse korraldamine või kaubanduse korraldamine avalikul üritusel, mille
muud taimed ja koristamata vili. 3. Asja mõtteline osa- tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa uhul asja reaalselt ei jagata. 4.Asja reaalosa – võrreldes teiste osadega tegelikkuses piiritletud, nt ridaelamuboks. Loomad ei ole asjad, neile kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi vaid siis, kui seadus ei sätesta teisiti. Päraldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. Näiteks ettevõtte juurde kuuluvadmasinad on ettevõtte päraldised ja auto ohukolmnurk on auto päraldis. Viljad – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. 22. Tehingu mõiste- tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogm, milles
reaalserlituudi laadsete isiklike kasutusõiguse teostamisel. Mõõduv otstarbega on tegemist siis (üldjuhul), kui ehitise maaga ühendamisel või maatükile paigaldamisel on ettenähtud hilisem eraldamine (nt aiamajakese ja garazi püstitamine üürniku poolt). Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole kantud kinnistusraamatusse või registreeritud riigi või munitsipaal maana maa katastris. Pärandis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (vt TSÜS §57, lõige 1). (nt lukk ja luku võti, tsello ja tsello poogen). Pärandise olemise üheks oluliseks tingimuseks on ühise majandusliku eesmärgi olemasolu. Nt kui vabrikuhoone ehitamine on veel pooleli, siis ei ole kohaletoodud masinad selle pärandiks, sets hoonet ei saa veel ettenähtud eesmärgil kasutada
Kaasust lahendades ei ole vaja saktsioonile viidata. 3. Karistusseaduse kohaldamine Otsustamine, kas vastav paragrahv kuulub rakendamisele. Tohib teha ainult eriosa raames. 3.1.Tõlgendamine: tõlgendusvormid ja –piirid Tõlgendamise eripärasid pole. 3.2. Seaduslünk ja selle täitmine 3.3. Subsumeerimine: mõiste, subsumeerimisjuhend KarS jaoks Asjaolu – tegelikus elus toimunud sündmused, tunnus – seaduse kirjeldus. § 199 – võõras, vallasasi, ära võetud – asjaolud. Tuleb vaadata, kas raha, vallasasi on ära võetud. Tõepoolest oleme paigutanud selle teo seaduses ette nähtud tunnuste alla. Asjaolud ja tunnused on vastavuses – seda paigutamist nimetatakse subsumeerimiseks. Praktikas kasutatakse üldiselt kvalifitseerimist (tegelikult kvalifikatsioon on raskendav asjaolu, mistõttu ei tasuks seda mõistet subsumeerimise asemel kasutada). Subsumeerimisjuhend (kvalifitseerimisjuhend) – justiitsministri määrus RT lisa
täitmiseks o Vara on vajalik MTÜ-le või SA-le tema põhikirjas sätestatud haridus-, teadus-, kultuuri-, keele- või noortetööga seotud ülesande või tervishoiu- või sotsiaalteenuse osutamise ülesande täitmiseks o Kinnisasi on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaat- või kaubandusesinduse tarbeks o Vallasasi on vajalik rahvusvahelises koostöös osalemiseks või arengukoostööprojekti elluviimiseks o Vallasasi on vajalik humanitaarabi osutamiseks o Seadus näeb selle otseselt ette 85. Kuidas võib riigivara võõrandada? Võib tasu eest võõrandada (müüa) avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel).
äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist. Omavolilise valduse tagajärgede eest vastutab ka selle valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kui vallasasi võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus teolt tabatud või jälitatud omavoli tarvitajalt vallasasi kohe ära võtta. Kui kinnisasja valdus võetakse valdajalt ära omavoliliselt salaja või vägivallaga, on valdajal õigus omavoli tarvitaja kinnisasjalt eemaldada ja kinnisasi oma võimu alla tagasi võtta. 1.4. Otsimisõigus, nõuded ja õigused
üle anda ei ole võimalik. Kes on auto omanik? 1. Subjektid: Urmo, Kaarle, Merlin 2. Õigussuhte objekt: Auto ja raha 4. Õigussuhte sisu: Urmo ja Kaarle – Urmol on kohustus raha üle anda; õigus saada auto, Kaarlel on õigus saada raha ja auto anda. Kaarle ja Merlin, Merlin pidi andma raha ja saama auto, Kaarle pidi saama raha ja andma auto. 5. Kes on auto omanik ehk abstraktsiooni printsiip- auto on vallasasi. Kokkulepe oli, et Urmo saab auto omanikuks, kaasuses pole öeldud, et võtmed ehk siis valdus anti üle. Siin on Kaarle omanik. Kaarle ja Merlini vahel oli kokkulepe, valdus anti üle, Merlin on omanik! Vot nii. ISIKUD:Isikute liigid , õigus ja teovõime. § 7. Isik- õiguste ja kohustuste kandja. Loomad on asjad, saab osta-müüa-vahetada. Õigusvõime teeb asjast isiku. Õigusvõime on omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Et eristada isikuid ajsadest
Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant-
Kui asja enam materjaliks muuta ei saa, nii et sellel on veel oma väärtus, sii jääb asi ümbertöötlejale, kes peab tasuma omanikule materjali väärtuse, niipalju, kui palju ta sellest kasu sai. 4. Vili peaasjast eraldudes muutub iseseisvaks asjaks. Peaasja omanik saab ka vilja ja seda orginaalse omandamise viisina. 5. Accessio-toimub mitme asja omandamisel. Uue asja omanikuks on peaasja omanik. On kolm liitumis: a. Üks vallasasi liitub teisega i. Confusio-kallatkse kokku vedelikud ja sulatatakse metallid ii. Commixtio-segatakse teravilja jne b. Vallasasi liitub kinnisasjaga i. Inaedificatio-võõrale krundile ehitatakse hoone . superficies soli cedit- pealeehitis kuulub maa juurde ii. Statio-külvatakse võõralew pinnale. Seem ejääb maaomanikule iii
1. kinnisasjad (maatükk koos selle oluliste osadega) 2. vallasasjad (asjad mida saab ühest kohast teise paigutada, ilma et häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt 3. Asendatavad vallasasjad: puuduvad tunnused, mis eristaksid neid teistest sama liiki asjadest; määratakse arvu, mõõdu, kaalu järgi (vt TsÜS § 51 lg 1). 4. Asendamatud asjad – ei ole võimalik asendada. Kinnisasjad ei ole asendatavad! 5. Äratarvitatavad asjad – vallasasi mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Või otstarbekohane kasutamine seisnebki äratarvitamises ja on ka õiguslikult äratarvitatavad asjad– otstarbekohane kasutamine seisneb asja võõrandamises 6. Äratarvitamatud asjad - asjad mille pruukimine ei seisne nende otseses tarbimises või võõrandamises. Äratarvitamine võib asjade puhul olla kahesugune:
Nt Eesti rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse valdkond (eesmärk) on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
....................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................... 8 Kasutatud allikad.................................................................................................... 9 2 Sissejuhatus Jäätmeseaduse kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Keskkonna saastamine jäätmetega on üsna kasvav probleem. Üha enam kasvab jäätmetega kaetud alade rohkus. Igaüheseaduseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Need on eetilised tõekspidamised, mis tuginevad nii tavadele kui ka seadustele. Kuna inimene on looduse üks osa, peab ta ka ennast ümbritsevat keskkonda hoidma. Sageli aga kasutatakse
Jäätmedirektiivi põhinõuded: Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Jäätmed · Jäätmeseadus (2004) · Pakendiseadus (2004) · Pakendiaktsiisi seadus (1997) · 38 alamastme akti Jäätmed Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne.
käitluslitsentsidele, Jäätmearuandlusele ainult jäätmenimistu aluse on võimalik neist aru saada Jäätmedirektiivi põhinõuded: Jäätmedefinitsioon Jäätmekäitlustoimingute hierarhia Jäätmekäitluse üldise keskkonna- ja tervisekaitselise ohutuse tagamine Jäätmekäitlusvõrgustik Jäätmekavad Jäätmeload Jäätmealane aruandlus Põhimõisted Eesti Jäätme def. jm. Jäätmed on seaduses sätestatud kategooriatesse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Jäätmemõistet täpsustab jäätmeninmistu, ohtlike jäätmete määratlemise kord jne.
Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool. · Elanike arvu suurenemise tõttu materjalide ja energia tarbimine kasvab (eelmise aasta seisuga juba 7 mld elanikku) · Loodusvarasid üha raskem kätte saada. TÄNAPÄEVA JÄÄTMEKÄITLUS MEENUTAB MITTE KESKKONNA KAITSMIST VAID ELLUJÄÄMISKURSUST. Jäätmeseadus (I(1992), II(1998), III(2004)) JÄÄTMED ON MISTAHES VALLASASI, MILLE NENDE VALDAJA ON ÄRA VISANUD VÕI KAVATSEB SEDA TEHA VÕI ON KOHUSTATUD SEDA TEGEMA (RT I 2004). Jäätmed on materjal, millest üht-teist teha/toota annab (materjal, energia) Recycling- ümbertöötlus, taaskasutamine, ringlus (olenevalt kontekstist) Prügi (prügimäele) jäätmed (ressurss) Pakend taara Prügi ladestamine (lademesse asetamine) prügi ladustamine (lattu panemine) Jäätmed, mida saab kasutada, sõltub jäätmete koostisest
on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega. Miks on maa eestlastele nii tähtis? Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed. Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja päraldis on vallasasi, mis teenib mingit peaasja ning on seotud sellega ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis käib alati millegi juurde ning võib oma väärtuse ilma teise asjata kaotada. Nt põllumajandusväärtused. Mis on kinnisasi ja selle mõttelised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk.Mõtteline osa on kujuteldav ning käib omandi kohta. Omanikke on kindlasti +2.
(alaealised, puudega jms), teovõimetud (antud olukorras otsustusvõimetud?). Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Füüsilise isiku teovõime on võime teha iseseisvalt kehtivaid kehtivaid tehinguid. 2) Asjade liigitus Kinnisasi piiritletud maatükk koos sellel olevate hoonetega Vallasasi liikuv vara 3) Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid Päraldis on vallasasi, mis kuulub peaasja (kinisasja) juurde, teenib peaasja, mood komplekti. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised. Asja vili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Hindamine: turuhind keskmine kohalik müügihind
võivad minna vastuollu üldiste huvidega. II loeng ❏ Asjad ---> vallasasjad ja kinnisasjad (kinnisasi - piiritletud maatükk, kantud kinnistusraamatusse). ASJAL VÕIB OLLA MITU KAUDSET VALDAJAT. ❏ Esemed: asjad, õigused ja muud hüved. Muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ehk maatükid, on vallasasjad. ❏ Päraldis (принадлежность) - eraldiseisev vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ja on peaasjaga ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa. ( Ntettevõtte juurde kuuluvad masinad on ettevõtte päraldised) ❏ Vara - kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski väärt omav. Ehitis ei ole kinnisasja oluline osa, on püstitatud mööduvaks otstarbeks, ei ole püsivalt ühendatud. ❏ Omand on asjaõigus. ❏ Valdus on faktiline olukord
130-144) Asjaõigus – tsiviilõiguse ühe instituudina on õigusnormide kogum, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid ASI Asi – kehaline ese; tsiviilõiguses käsitletakse seaduses ettenähtud juhtudel asjadena ka õigusi ja neile kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad 2) Asendatavad asjad 3) Äratarvitatavad asjad Kinnisasi – maatükk ehk maapinna piiritletud osa Vallasasi – asi, mis ei ole kinnisasi Asendatav vallasasi – käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi; sellel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused; eeldatakse, et ülejäänud asjad on asendamatud Äratarvitatav vallasasi – otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse; eeldatakse, et ülejäänud asjad on äratarvitamatud Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma, et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks
§ 49. Asja mõiste (1)Asi on kehaline ese.!!!! (2) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. (3) Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti § 66. Vara mõiste Vara on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Vara ja ettevõtte ei ole sünonüümid. Par 50 Kinnisasi on maa, kõik muu on vallasasi § 50. Kinnisasi ja vallasasi (1) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). (2) Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. (3) Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeldatakse, et asja võõrandamise või koormamise kohustus hõlmab ka asja päraldisi. 4
omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb?
Sellega kohustub (vt VÕS § 208 lg 1): _ müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; _ ostja tasuma müüjale asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 97. Kes on tarbijalemüügi korral lepingupoolteks? Tarbijalemüügileping on leping, mille poolteks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja ja tarbijast ostja. Lepingu esemeks saab olla ainult vallasasi 98. Mis võib olla müügilepingu esemeks? Müügilepingu esemeks võivad olla mitte ainult asjad, vaid ka õigused ja muud esemed, sh energia, vesi ja soojus müügil ühendusvõrgu kaudu (vt VÕS § 208 lg 3). Õigustest võivad müügiesemeks olla nt nõuded, patendid ja kaubamärgid. 99. Mis on müüja kohustusteks? Müüja põhikohustusteks on seaduses sõnastusest tulenevalt müüdud asja üleandmine ostjale ning omandi ülemineku võimalikuks tegemine (vt VÕS § 208 lg 1).
saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. N: varas varastab telefoni, kuid selle asemel et telefoni ise kasutama hakata müüb ta selle edasi. Seega ei kasuta ta telefoni ise ning ei pööra seda enda kasuks vaid müüb selle edasi. Tema lihtsalt võttis asja ära. Vargus eeldab tahtlust võõra vallasasja äravõtmise suhtes. Sama teo eest, kui: 1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkeaine või kiirgusallikas; Nt püstol, padrunid, pomm Teo objekt - vallasasi, mis võetakse ära ebaseaduslikult omastamise eesmärgil ehk asi, mis varastatakse. 1.See on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise; *Röövimine- võõra vallasasja vägivaldne äravõtmine ebaseaduslikult omastamise eesmärgil
õigused, samuti nõuded, pangahoiused, jne) ja muud hüved (elekter, soojus), mis võivad olla õiguse objektiks. b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne). Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks. 7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa) Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Sihtasutus juriidiline isik, millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks.
teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed. Pärand on pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijale üle. Annak on vara, mis pärandaja surma korral kuulub pärandaja korralduse alusel üleandmisele mõnele kindlale isikule, ilma et see oleks pärijaks nimetatud. Asjaõigus on isiku õigus asjale. Päraldis on selline asi, mis on küll iseseisev vallasasi, aga sellel puudub mõte ilma mõne teise asjata peaasjata. Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa). Avalik veekogu kuulub riigile või kohalikule omavalitsusele. Avalikult kasutatav veekogu kuulub eraõiguslikule isikule, kuid kasutada võib seda veekogu igaüks. Reaalservituut Teatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
Ning omand saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel. Samuti nagu Rooma õiguseski, on omanikul on õigus esitada hagi igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vallasomand saab tekkida käesoleva seadustiku § 92 alusel, mis sätestab vallasomandi tekkimise üleandmisega: 1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. 2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Lisaks on võimalik omandamine asja väljanõudeõiguse loovutamisega. Seda reguleerib käesoleva seadustiku § 93, mis ütleb, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendaja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale. Lisaks ütleb asjaõigusseaduse § 95, et asja tuleb omandada heauskselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
