Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkool) ja üks lasteaed (Puurmani lasteaed Siilipesa). Valla teritooriumil prügilat ei ole. Koostöös Põltsamaa ja Pajusi vallaga toimub jäätme käitlus. Demograafiline situatsioon Puurmani vallad on aastatega kahanevas seisus olnud. Puurmani vallas oli vallavalitsuse andmetel 01.01.2010 seisuga 1745 inimest, neist 835 meest ja 910 naist. Puurmani vallas elab 6 inimest km2 kohta. Puurmani valla soolis-vanuseline struktuur on suhteliselt ühtlane, ilmne naiste ülekaal tekib alles pensionieas. Maastik: Puurmani vald jääb kahe maastikulise regiooni Võrtsjärve nõo ja Kesk-Eesti tasandiku piiridesse. Puurmani valla piirkonnas on peamisteks
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: 111107 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 7 Laiksaare, Tali, Kabli Risttabel1 7 Kogus ja maksumus valdade lõikes Risttabel2 7 kogus kuupäede - liikide lõikes SumIf 7 Kogus ja maksumus sortide lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
Tartu 2014 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti üritada välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu - idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas on piirinaabriteks Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva vald on oma pindalaga 458 km2 Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus ja elanike arvult maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel. Praeguse Jõgeva valla territooriumil on 41 asustusüksust, millest suurimad on Jõgeva, Siimusti, Laiuse ja Kuremaa alevikud ning Vaimastvere küla
moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%. Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad. Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t. Kogumispiirkond ja kogumisviis Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid. 6 Kogumine toimub Raadi lennuväljal asuvale betoonpinnasele, kuhu saavad inimesed ise tuua enda transpordiga materjale. Vastuvõtt kompostijaamas toimub samuti alates kevadest kuni sügiseni, nädalas 2 korda. Vastuvõtupäevad on nädalavahetustel (3-5h). Pakume ka võimalust
Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K. Päts) ning Kristlik Rahvaerakond. * Keskparteidest olid mõjukamad J. Tõnissoni Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ning Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate Koondis. * Vasakparteidest olid mõjukamad evolutsioonilist sotsialismi ja legaalset tegevust pooldavat Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste
Enamik lääneriike ei tunnustanud Eesti Vabariigi annekteerimist de jure NSVL poolt. 1972. aastal toimusid esimesed ülemaailmsed eestlaste päevad (ESTO). Loodi BATUN. Saksamaal töötas Balti Ülikool,Balti Instituut. Suhted kodueestlastega minimaalsed. 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare muudeti Kingissepaks. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, panganddusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitsõigus) · Tööõigus Avalik õigus reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid, eraõigus reguleerib füüsiliste isikute vahelisi suhteid. Avalik õigus lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku kasu. Võib ka öelda...
Vaatamata 1945. a võeti ENSV-lt ära 3 jõetagust valda ning Petserimaa. 1946.a sellele oli ühiskonnas tugev tsensuur takistati vaba mõtte levikut , seega oli oluline luuakse Hiiumaa mk. 1949. a loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. koht julgeolekuorganitel (KGB). ENSV oli infosulus (kuigi mitte täielikus): Lääne vaimsest arengust ei tohtinud midagi teada. Oli tugev sundorienteeritus vene kultuurile, 1950.a muudeti maakonnad rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1952.-1953.a eriti 1940.-1950. aastatel. NL hävitas mitmeid kultuuripärandeid, eelkõige raamatukogu muudeti Eesti kolmeks oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu oblast. Kuressaare ajalehti ja ajakirju ning muid perioodikaväljaandeid ja raamatuid. Toimus kogu muudeti Kingissepaks. ühiskonda hõlmav propaganda. 1978. a Jõhvimaa muudetakse Kohtla-Järveks ja Virumaa Rakveremaaks.
Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem? Milles seisneb kolmetasandiline? Kahetasandiline kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt. Kolmetasandiline keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala 2KK2 Anneli Raud MINU KODUKOHA JÄÄTMEKÄITLUS Analüüs Räpina 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1.TARTU ÜLEVAADE.......................................................................................................4 1.1 Haldusjaotus ja elanikkond......................................................................................... 4 1.2 Majandus.....................................................................................................................4 1.3 Loodus.....................................................................
3. annab aru oma tööst Riigikogu ees 4. algatab seaduseelnõusid jne. Valitsuskriis: tekib siis, kui: * peaministrile avaldatakse umbusaldust siis astub terve valitsus tagasi * peaminister sureb NB! Peaministri tagasiastumisele järgnevad uued Riigikogu valimised, sest Riigikogu on see, kes valitsuse ametisse kinnitab. Kohalik võim. Kohalikeks haldusüksusteks on vallad ja linnad. Kohalik võim moodustub valla- või linna volikogust (seadusandlik võim ) ja selle poolt valitud valla- või linnavalitsusest (täidesaatev võim) Volikogud valitakse kohalike elanike poolt. Valida võivad ka mittekodanikud, aga nad peavad olema antud paigas elanud viimased 5 aastat. Valimisiga 18.a.-st. Kandideerimise iga kohalikku volikogusse ka 18.a. NB! Mittekodanikud kandideerida ei saa.
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: 110514 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 5 Surju, Tori, Asuja Risttabel1 4 Kogus ja maksumus liikide lõikes Risttabel2 5 maksumus sortide - müüjate lõikes SumIf 4 Kogus ja maksumus müüjate lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaar Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes Siia kirjutage oma õppemärkmiku ÕM nr.: ****02 nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 2 Võiste, Kabli, Uulu Risttabel1 2 Kogus ja maksumus sortide lõikes Risttabel2 2 kogus küüpäevade -sortide lõikes SumIf 2 Kogus ja maksumus sortide lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
kuulutati et sõjas ollakse erapooletud püüti kaitsata pealinna tallinnat selleks kasutati soomepoisse johann pitka poolt loodud väeüksusi 24 nov 44 vallutati viimane osa eestist sõrve poolsaar 2 ms tulemused eesti jaoks eesti kaotas iseseisvuse rohkem kui pooleks sajandiks eesti kaotas oma elanikest u veerandi see on 280 000 inimest rindel hukkus 20 000 inimest eesti kaotas kõik oma vähemusrahvused juudid tapeti vene enamusega vallad petserimaal ja narvataga ning jaanilinn liideti venemaaga 1945 aasta alguses oli eesti s800 000 inimest neist üle 97 % olid eestlased julgeolekunõukogu sellel on 5 alalist liiget ja 10 vahetuvat liiget alalised liikmed olid usa, nsvl, suurbritannia, prantsusmaa ja hiina neil 5 riigil on veto õigus Tumani doktriin ja marshlli plaan pärast teist maailmasõda oli läänemaailmas liidriks USA usa pinnal ei olnud toimunud sõda sõja järel kasvas usas majanduslik heaolu
Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
A-õ korporats-na oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud: isikud, kelle püsiv elukord, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas KOV üksuses. Üksus omab terrvõimu, st pädevust täita teat haldusül-d oma terr-l. haldusüksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse jt õigusaktidega kindlaksmääratu staatuse, nime ja piiridega üksus, mille terr ulatuses teost riiklikku või OV-likku haldust. Liigid: PS § 155 lg 1 sätest kaks üksuste liiki: vallad ja linnad. PS § 155 lg 2 järgi võib muid liike mood seadusest sätest korras ja alustel. Seni pole loodud ja riigis on ühetasandiline KOV. Seisuga 2016 on 30 linna ja 183 valda. Linna nimetust kasut ka KOV üksuseks mitteoleva asula kui asutusüksuse tähisena (vallasisene linn). Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes. Õiguslik staatus: kui avaliku haludse ül-d täitvad haldusüksused on iseseisvad mitte üksnes
seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded: 1) juhib maavalitsuse tööd 2) esindab maakonnas riigi huve 3) annab oma tegevusest aru regionaalministrile
isikkoosseis jagati teiste üksuste vahel. Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu. Kriitilised kuud Vabadussõjas 1919. aasta märtsis kandus lahingute põhiraskus Lõuna-Eestisse. Veebruari lõpus alustas punavägi seal uut pealetungi Võru ja Valga suunas, jõudes kohati linnadest mõne kilomeetri kaugusele. 1919. aasta märtsis moodustati lõunarindel 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel. Soomusrongid ja soomusautod koos jalaväepataljonide (Kuperjanovi partisanide
Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) töös. CEMR on ülemaailmse organisatsiooni Ühinenud Linnad ja Omavalitsused Euroopa alastruktuur. ELL kuulub CEMR-i liikmeskonda alates 1995. aastast. 11 Kokkuvõte Lühidalt süsteemist. Üleriigilisel tasandil esindavad omavalitsuste ühishuve kaks üleriigilist omavalitsusliitu Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit. Eesti Linnade Liitu kuuluvad kõik Eesti linnad, lisaks mõned vallad ning üks alev. Enamus Eesti valdadest kuulub Eesti Maaomavalitsuste Liitu. On ka valdu, mis ei ole ühegi üleriigilise liidu liikmed. Igas maakonnas on lisaks veel oma maakondlik omavalitsusliit, kelle esmaseks põhihuviks on valdade-linnade koostöö ja areng maakonna tasandil. Esialgu seda referaati koostama hakates tundus kõik selles loos Eesti Linnade Liiduga väga segane aga nüüd seda lühidalt kokkuvõttes oli see aeg pühendudes selle liidu ajaloo uurimisele kvaliteetaeg
ja pere sissetulekul. See toi kaasa ühiskondlikule hoolekandele mineva raha vajaduse kiire suurenemise, vaestemaks kasvas kiiresti üle kinnisvaraomanike taluvuse piiri. Paljud inimesed otsustasid maa harimata jätta ainuuksi selleks, et maksust vabaneda. Asja lahendamiseks moodustati 1817. aastal parlamendikomisjon ja 1834. aastal toimus sotsiaalhoolekandesüsteemi reform. Võeti vastu nn uus vaesteseadus (Poor Law Amendment Act). Leiti, et vallad olid liiga väikesed üksused ning moodustati nende liidud, unioonid (Poor Lam Unions). Nende tööd asusid juhtima vaestemaksu maksjate valitud hooldajate komiteed (Board of Guardians). Varasemad linnades olnud ametnikud (Oiverseers) muutusid sisuliselt arveametnikeks. Unioonide ülesannete ring kasvas kiiresti, sest need olid mõnda aega ainsad kohalikud riigivõimu teostavad institutsioonid. Nii seoti vaeste-maksuga sanitaar- ja kooliolud, mis tähendas, et selleks minevad
Seadused sisaldsid: 1)talupoeg on pärisorjusest vaba, 2)maa kuulutati mõisniku piiramatuks eraomandiks, kui talupoeg tahtis maad rentida, nõuti selle eest teotööd (saj alguses pandi see vastavusse maaga, nüüd need piirangud kadusid), 3)liikumisvabadus jäi piiratuks (mõisnikel oli vaja kindlustada tööjõud, talupoeg võis elukohta vahetada ainult kubermangu piires ja linna kolida ei tohtinud), 4)peale vallakohtude moodustati ka vallad (talupoegade omavalitsuslik kogukond), alguses moodustasid valla ühe mõisa piirkonna talupojad (1000kond valda algul). Valla ülesanded: pidada vallakooli, pidi varuma tagavaraks nn magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid), nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed
Kogu linn matmas. Järgmisel päeval 17. Okt avaldati Nikolai II manifest- OKTOOBRIMANIFEST (ei sõltunud eelmisest päevast). Lubati: · Kokku kutsuda rahva esinduskogu- riigiduuma · Demokraatlikke vabadusi- õigus ühineda- loodi Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson juht. Ka loodi Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. Ühendus rahvusliku värvinguga vasakpoolseid. Tekkisid 1. Parteid. Korraldati Eestis ülemaaline rahvaasemike koosolek. Vallad, linnad, seltsid saatsid esindajaid. See tuli kokku novembri lõpus Trts. Tegelikkuses see läks lõhki, toimus 2 koosolekut. Vasakpoolsemad=radikaalsed pidasid aulas koosoleku. Mõõdukad=parmpoolsed (Bürgermusse koosolek). Radikaale juhtis Jaan Teemant. Mõõdukaid Tõnisson. Radikaale 500, mõõdukaid 300. RADIKAALID MÕÕDUKAD Vm peaks olema vabariik Konstitutsiooniline monarhia
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: 112489 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 7 Laiksaare, Tali, Kabli Risttabel1 9 Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes Risttabel2 7 kogus kuupäede - liikide lõikes SumIf 9 Kogus ja maksumus müüjate lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
Kohalikud omavalitsused saavad suure osa oma eelarvest sihtotstarbelise eraldisena. DETSENTRALISEERITUD Omavalitsused on iseseisvamad. Suurem vabadus avaliku elu korraldamisel. Vabadus peegeldab ka finantsilises iseseisvuses. Kohalike maksude osakaal 20-30% kõigist maksudest. EESTI Eesti on Tsentraliseeritud- kohalike maksude roll on väga väike. Halduskorraldus on kahetasandiline. 23. KOHALIK OMAVALITSUSE ÜKSUSED JA SELLE TUNNUSED EESTIS KOV üksusteks on vallad ja linnad. Tunnused: 1. Kohaliku esinduskogu olemasolu (Volikogu) 2. Iseseisev eelarve 3. Maksustamise õigus 24. EESTI HALDUSSÜSTEEM (MAAKONNAD JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED – ÜLESANDED JA ÜLESEHITUS) Maakonna/Maavalitsuse roll on Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust maakonnas Maavanem määrab ametisse viieks aastaks Vabariigi Valitsus Maavanem esindab maakonna/riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja
vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Vastupanu reziimile Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad Risttabel1 Risttabel2 SumIf c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes valdade lõikes 1 maksumus kuupäevade - müüjate lõikes sortide lõikes 2 kogus kuupäevade -sortide lõikes liikide lõikes 3 maksumus kuupäevade - valdade lõikes
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1
sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber psühholoogiline põhjendus – teine koda (silmas pidades 1938.a. põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas NB! – Tiit Käbin tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks – esimene koda üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid Vastuväited: seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul, kui nad on maakondade esindajad Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18. oktoobril 1991 leidis, et 101 liiget on mõistlik.
Põhjuseid miks töid enam ei rahastata on keskkonnaministeeriumil mitmeid. Kui keskkonnamõju hindamist lõpule ei viida, siis konkreetset vastust ei saagi ning keegi ei saa ka dokumentaalselt tõestatult väita, kas reguleerimine on mõistlik tegevus või mitte. Teadlaste ja tavaelanike suhtumine probleemi on teada: viimased pooldavad reguleerimist, esimestel lihtsalt põnev jälgida teaduslikust aspektist nii madal- kui kõrgveeseise. Võrtsjärve äärsed vallad pooldavad järve looduslikku staatust, samuti keskkonnaametnikud, kes toovad põhjuseks Natura 2000 seadustiku. Meedia (põhiliselt Sakala ja Postimees) on käinud probleemiga alati kaasas ning ühtviisi kajastatakse nii kõrg- kui madalveeseise ja sellega kaasnevaid probleeme. Intervjueeritavateks 13 on reeglina kas kalurid või teadlased. Keskkonnaametnikud või valdade esindajad siin eriti kaasa ei räägi. Aga ehk ka sellepärast, et nende jaoks probleemi pole ja loodus elab ning
millega ta on kokku puutunud. Kohalik omavalitsus Omavalitsused Linnavalitsused | Vallavalitsused | Omavalitsusliidud | Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust. Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse. Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
okupatsiooniga 1941. Nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest. Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953: Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist.
XX sajandi esimesed aastad Eestis 1. XX sajandi alguse Eesti poliitilised rühmitused Tartu Tallinna radikaalid Sotsiaal-demokraadid liberaalid Hääle-kandja "Postimees" "Teataja" "Uudised" Eest-vedaja Jaan Tõnisson Konstantin Päts Peeter Speek Haritla-sed V. Reiman, K.A.Hindrey jt. A.H.Tammsaare, J.V.Veski jt. M.Martna, E.Vilde jt.. Toetajas-kond Haritlased, jõukad talunikud, kodanlus Haritlased, kodanlus, talupojad, töölise...
Riigilõiv! Kassatsioonkaebus (kes pöördub on kassaator) III Riigikohus (Tartu) Kassatsioonikautsjon! Makstakse Riigikohtu arvele. 3 kohtunikku arutavad. Tsiviil, Kriminaal, haldus ja põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegium. Kassatsioonikautsjon on võimalik tagasi saada. Tagasi kui nõue sai rahuldatud täielikult või osaliselt. Ei tagastata, kui ei rahuldata või ei võeta menetlusse raha riigi kassasse. Kohalik omavalitsus Riik Maakond (15) linnad; vallad KOV üksus on linn, vald. · Esindusfunktsioon Volikogu · Linna-või vallavalitsus Õigus Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele (Kiris jt. 2012: 13) Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodud riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku
Õiguse teooria ja metodoloogia Õigus riigi seadusandlike organite poolt õigusloome menetluse tulemusena kehtestatud normid ja reeglid, mis moodustavad õiguskorra, mida riik tagab sunnirakendamise võimalusega. See määrab kindlaks riigi kodanike kohustused ja vabadused. Tava See on ühiskonnas korduva kasutamise läbi järgimist ja tunnustamist leidnud reeglite kogum, mille eirajat ähvardab teiste inimeste ja üldsuse hukkamõist. See on ühiskonna poolt tervikuna heaks kiidetud käitumine, mitte aga iga inimese individuaalne käitumine. Näiteks: tervitamine. Moraal- Kasvatuse kaudu tekkinud inimese enda sisetunne, kuidas tohib käituda ja kuidas ei tohi käituda. Tekib ühiskonnapoolt tagasisideme kaudu saadud informatsiooni kaudu. Iga inimese jaoks võib see olla erinev, kuid ei pruugi. Surnud õigus õiguse, misjon aja jooksul vananenud ja, mida kodanikud enam ei täida. Õiguse eesmärk on lahendada riigi sekkumise abil s...
Mõõdunõudeks olid rautatud servadega setverikud ja karnitsad, laenude ja nende tagastamise arvestust peeti pügalatega magasipulkadel, millest üks pool jäi aita, teine laenaja kätte. Alles 19.saj teisel poolel hakati arvestust pidama kirjalikult, magasiniraamatus. Sellal vähenes ka vilja laenamise vajadus ja sageli müüdi vili ära, saadud rahast moodustus toitluskapital, millest siis anti soovijaile rahalaenu. 20.saj alguses minetasid magasiaidad oma tähenduse. Vallamajad Eesti vallad olid algselt mõisavallad, kuhu kuulusid ühe mõisa valdustes elavad talupojad. 19.sajandi alguse talurahvaseadustega moodustati mõisavalitsusest sõltuvad vallakogukonnad, kelle peamiseks organiks olid talupoegade omavahelisi asju lahendavad vallakohtud, need pidasid istungeid mõisates. Alles pärast 1866.a vallaseaduse kehtestamis pidid mõisniku eestkoste alt vabastatud vallad hakkama ise ebdale vallamaja (kohtumaja) ehitama
...........................................................................................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused
Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades
(Levis eestimaa kubermangu) 1816 EESTIS/1817 KURAMAAL /1819 LIIVIMAAL : Kaotati pärisorjus. Maa läks koguulatuses mõisnike kätte. 20 Talupoegade isiklik vabadus. (Talupoeg pidi mõisnikuga sõlmima uue rendi lepinguga. Maa jagati mõisamaaks ja talumaaks). Kehtestati kubermangu elanike arv (et talupojad ei hakkaks oma kodukohtadest, kus olid halvad elamis tingimused, välja rändama). Talupoegadele anti perekonna nimed. Loodi vallad - talupoegadest koosnevad omavalitsuslikud üksused. Üks vald = ühe mõisa piirkond. Teotöö asendati teorendiga. Loodi magasi aidad. 1849 LIIVIMAAL/1856 EESTIS: Eraldati talud ja mõisad. Teorent asendati raharendiga. (Algas talude päriseks ostmine.) 1865 - Keelati kodukari õigus. 1866 "VALLA SEADUS" (1868) Rendikorra kehtestamine- mindi üle raharendile. Loodi talupoegade omavalitsus. Valla valitsus, -volikogu ja -kohus vabanesid mõisniku kontrolli alt
Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu. Eesti NSVL koosseisus 1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus, EKP I sekretär N. Karotamm. Seadusandlik võim oli ENSV Ülemnõukogul ja Presiidiumil. 1944-1945 hakkas kehtima uus Eesti piir, territoorium jäi väiksemaks 3 valda teiselt poolt Narva jõge ja Petserimaa. Muudeti ka haldusjaotust, maakonnad muudeti rajoonideks, vallad külanõukogudeks. Aastatel 1944-1953 aktiivne metsavendluse aeg. Loodeti Lääneriikide abile, mida ei tulnud. Majandus 1944-1947 aeg, mil nõukogude võimu kehtestati ettevaatlikult. leebe sovetiseerimine. 1947.a. alates pööre Stalinismile. Kulminatsiooniks 1950. EKP VIII pleenum. Algas tööstuse taastamise sildi all rasketööstuse eelisarendamine, mis oli Eestile suhteliselt võõras. Sooviks oli siduda liiduvabariikide majandus NL majandusega
Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13; Joonis 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (Joonis 2). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 6 Metsavendlus Koos okupatsiooni taastumisega algas Eestis vastupanuliikumine, mis oli
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: 120658 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 3 Uulu, Laiksaare, Abja Risttabel1 8 Kogus ja maksumus müüjate lõikes Risttabel2 3 maksumus kuupäevade - valdade lõikes SumIf 8 Kogus ja maksumus liikide lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest. Tulemuseks oli valdade arv Saaremaal 113, mille ülalpidamine aga käis rahvale üle jõu. 1939. a alates hakkasid sellel territooriumil eksisteerima koos Kuressaare ja Kaarma (siis veel Loona) vallad, hiljem külanõukogud. Viimane ühinemine toimus 1999. aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald. 6 Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda
20. sajandil Eesti alal tegutsenud ajaloolised institutsioonid. Eri võimude valitsemisaeg: 1. Isevalitsus Ühe isiku piiramatul võimul rajanev riigivalitsemissüsteem, absolutism, autokraatia. 2. Duumamonarhia alates 1905, kindralkuberner Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses. Sõltuvalt poliitilisest korraldusest võib kindralkuberner olla kõrgema ametiastmega kuberner või seista "tavalistest" kuberneridest kõrgemal, täites administratiivseid või ka valitsusjuhi ülesandeid. 3. Veebruari (märtsi) revolutsioon, tsaarivõimu kukutamine ja kodanlik AV, Eestis Maanõukogu 1917. aasta veebruaris alanud Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal monarhia ning võimule tuli Venemaa Ajutine Valitsus. Eesti rahvuslikud poliitikud suutsid olukorda ära kasutada ning sama aasta aprillis võideldi Eestile välja rahvuslik autonoomia. Ajutise Valitsuse otsusega ühendati Eestimaa kubermanguga ka Liiv...
Keskmiselt suvitas inimene Elvas 55 päeva. Tuba suveks maksis keskmiselt 40-100 krooni. Pilet Tartust Elvasse ja tagasi maksis 1 kroon. Korraldati ka suviseid huvironge, mis tekitasid kohalikes elanikes ja rahulikemas suvitajates pahameelt, kuna turistid olevat käratsenud ja prügi loopinud. Postkontor oli Elvas juba 1906. aastast saati. Aleviperioodi lõpus töötas postkontoris 9 inimest. Selle teeninduspiirkoda kuulusid Uderna, Pangodi, Kirepi, Hellenurme, Rannu, Konguta, Aru vallad. Keskmiselt oli vaja kohale toimetada suvel 450 saadetist päevas ja talvel 220 saadetist päevas. Aasta jooksul tehti keskmiselt 87000 telefoniühendust, toimetati kohale 290000 kirja ja 150000 ajalehte. Postiljonid käisid aasta jooksul maha keskmiselt 70000 kilomeetrit. Elvas oli ligi 200 telefoniomanikku. (Elva Elu 1936) Elval oli oma trükikoda, muusikaselts, ajalehed Elva Elu (1932-1937), Elva Tulevik (1934-1935), EELK Elva Koguduse Teataja (1935-1940), Elva Noorsoolane (1935-1936).
1. MÕÕTMINE Mõõtmine on objektide võrdlemine - Korraga saab võrrelda ainult kaht objekti omavahel. Kui objekte palju, valitakse välja üks (etalon) ning teisi võrreldakse sellega. Otsene mõõtmine ja kaudne mõõtmine – otseste mõõtmiste kaudu Nimi- ehk nominaalskaala – objektide eristamiseks – sugu, rahvus, huvid, kaubakood, ettevõtte registrinumber Järjestusskaala – võimaldab objekte järjestada mingi tunnuse alusel – nt ettevõtted: väikesed, keskmised, suured – küsitlus: "poolt", pigem poolt kui vastu", "pigem vastu kui poolt", "vastu" – intervallid skaalajaotuste vahel pole võrdsed Intervallskaala – skaalajaotuste intervallid on võrdsed Vahemikskaala – nullpunkti asukoht kokkuleppeline – ajaskaala, Celsiuse skaala temperatuuri mõõtmiseks – võib leida vahesid, ei tohi leida suhteid Suhteskaala – nullpunkt fikseeritud absoluutselt – objekti pikkus, kaal, töötajate arv, käive, mingi tegev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
