Avalik õigus Riigiõigus Hms · Ps Pr · Valits korraldus · Põhiõigus (õppik Taavi Annus) (usa varasema kohtu praktikad) (Eesti ehk Saksa kohtususteem seadustikust) Õigus Eestis Avalik õigus (avalikud huvid)Riigiõigus Era õigus(era isik,fusiline Haldusõigus,karistusõigus isik,juridiiline isik nad on võrdsas) Finantsõigus Autoriõigus,asjaõigus,pereõigus,päri Meenetlusõigus Õigus,ühinguõigus,äriõigus) Õigus peab olema´- õiglane,eesmärgi pärane,kindel Rahvas-inimesed ühendus mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga ini...
kättesaadavad. Väljakutseks on aga nende edasine arendamine ja kvaliteedi parendamine, sh on aktuaalne esmatasandi tervisekeskuste rajamine, suurendamaks teenuste kättesaadavust ja mitmekülgsust. (Ibid) 9 KOKKUVÕTE Võru vald ümbritseb „ ummamuudu“ Võru linna. Asudes üsna piiriäärsel alal ja Eesti kagupoolses nurgas, on Võru vald nagu ka kõik teised väiksemad vallad üsna täbaras olukorras. Noored liiguvad edasi suurematesse keskustesse ja elanikkond aina väheneb. Ei toimu suuremaid muutusi ei ettevõtluses ega ka igapäevaelus. Järjest rohkem on vanemaid elanikke, keda on vaja igakülgselt toetada, samas kui ressursid nende toetuste pakkumiseks kahanevad aastast- aastasse. Siiski on Võru valla arengukava positiivne ja ilmutab innovaatilisust. Arengusuunad ja prioriteedid on paigas, eesmärgid ja tegevuskava on paika pandud.
mõisteti Wilde süüdi ja 2 aastaks vangi ja sunnitööle. · Räägitakse, et kohtuotsus sündis pigem sisuliselt ja veendumuse põhjal kui vormilise õiguse sunnil, sest tõendid olid kaudsed ja kahtlased. · Teda põlati ka selle pärast, et ta mõtles oma elust teha kunstitööd, kunstil aga ei pidanud tema arvates kõlblusega mingit pistmist olema. Inglased olid aga teisel arvamusel. Wilde leidis, et kõlblusele kuuluvad madalamad ja vähem intellektuaalsed vallad. · 1895.aastal 25.maist oli ta unustatud. Tema näidendeid ei mängitud, raamatud põletati ja võlausaldajad nõudsid võlgade tasumist. · Kohtust sõitis Wilde Pentoville vangimajja, kus ta pea paljaks aeti ja ta pidi minema vanni, mille vees olid mitmed end juba pesnud. Vaksalis oodates enne Lõuna- Inglismaale sõitu sülitas talle rahvasaadik näkku. · Vangipõlve teine pool möödus kergemalt, kus tema etendust ,,Salmoné" Pariisis ette
pädevust täita teatud haldusülesandeid oma territooriumil. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille ter. Haldusjaotuse sätestab seadus. KOV üksused on ka haldusüksusteks ETHS mõttes ja sellena osa riigi haldusterritoriaalsest jaotusest. Haldusõksus on haldusjaotusel põhinev, seaduse jt õigusaktitega kindlaksmääratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille ter. Ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldust. 16. Kohaliku omavalitsuse üksuste liigid. 1) Vallad 2) Linnad PS § 155 lg 2 kohaselt võib muid KOVi üksusi moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Seni pole seadusandja täiendavaid KOVi üksuste liike loonud, seega riigis toimub ühetasandiline KOV. Seisuga 01.12.2013 – 30 linna ja 185 valda. Kokku KOV üksust 215. Asutusüksus ei ole KOV üksus PS mõttes. 17. Kohaliku omavalitsuse üksuste õiguslik staatus Vt lk 91- … Haldusüksused on iseseisvad organisatsiooniliselt, õiguslikult, meil on jur.isikute ja
Mais moodustati Katsanovi ja Palkina valla elanikest vabatahtlik partisanide salk Sakala partisanide pataljoni koosseisus. Sügisel formeeriti see ümber üksikpataljoniks Katsanovi pataljoniks koos oma patareiga. Pärast Vabadussõda pataljon demobiliseeriti. Pataljon näitas end lahingutes heast küljest ja nii mõnigi sai oma teenete eest Vabadusristi. Läti ja Nõukogude Venemaa rahulepinguga läksid Ostrovi maakonna Katsanovi ja Pankovi vallad Läti koosseisu..............................................................8 Tartu Rahu.................................................................................................................. 9 Kokkuvõte................................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid................................................................................................ 10 Lisad..........................................
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
· Eramute ehitus · Vähesel määral ka puidutoodete ja -detailide valmistamine 2 2. Turundustegevus 2.1 Ettevõtte tarnijad ja kliendid Peamised tarnijad OÜ Alnusel on : · N&N Invest Grupp OÜ · Triger-E OÜ · Fesma Alu OÜ · Bobonaro OÜ · Temeko OÜ · Vesiroos OÜ · LL Metal OÜ Peamisteks klientideks on Rapla maakonna vallad : Kehtna vald, Rapla vald. Nemad tellivad regulaarselt midagi iga aasta. 2007. aastal olid suurimateks tellijaiks firmadest Reefer & Ko OÜ ja Amparis OÜ. 2.2 Ettevõtte konkurendid OÜ Alnuse suuremad konkurendid on peamiselt teised ehitusfirmad. Enamasti need, kes tegutsevad Raplamaal ja samuti ka Tallinnas. · Amparis OÜ · Benno Ehitus · E-Projekt · Tammis OÜ · Barmer AS
innovatsioonideks. Saavutuskonkurentsis konkureeritakse koostöövõimaluste pärast. Siin pole vaatluse all mitte üksnes konkurentide koostegevus, vaid kaasatakse ka need asjaosalised kellele konkurendid oma saavutusi pakuvad, seega turu vastaspool. Siin võisteldakse vahetuspartnerilt loodetava hüvitise nimel. Saavutuskonkurentsi näited : Poliitikud, kes oma programmidega konkureerivad valijate häälte pärast; Vallad, kes oma infrastruktuuri arendamisega võistlevad investeeringute pärast; Huvigrupid, kes parteide toetamisega nii raha kui informatsiooni abil üritavad saavutada endale soodsaid poliitilisi otsuseid; Heategevusorganisatsioonid, kes oma aktsioonidega võistlevad sponsorite raha pärast; Kõrgkoolid, kes soodsate tingimustega õppe- ja teadustööks võistlevad heade tudengite ja nimekate teadlaste pärast. Saavutuskonkurentsi üldreeglid: 1
vallakogukond. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid tp omavahelisi riiu-varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi ning karistasid väiksemate ülesastumist eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. See oli viljavaru,kust tp said hädaaegadel laenu võtta. Sinna pidi iga a teatud viljakogus panema. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Pidi toetama töövõimetuid ja puudustkannatavaid inimesi. Selleks rajasid rikkamad vallad vaestemaju, vaesemates taludes käisid nad külakorda, talust-talusse, kus neile mõneks nädalaks peavarju ja toitu anti. Kogukondade juhtideks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal vöörmünder. TALURAHVA KOOSSEIS Talurahvaseisus jagunes mõisa-ja külarahvaks. Viimaste seas oli keskne koht pererahval, kelle õlul lasus mõisakoormisi täitva talu majapidamine. Peremees ja pn töötasid talupõldudel ja nendelapsed koos sulastrahvaga mõisapõldudel. Talude
Hinnati ümber suhtumine eestlastesse ja lätlastesse. Need ei ole separatistid, vaid tõsised Vene patrioodid. Aga pandi ka ette (šovinistid) võõrandada saksa maavaldus ja asendada saksa keel kõikjal vene keelega. Maa müüdama vene talupoegadele-kolonistidele, mõisad müüa haritud ja varakatele vene inimestele. Pöörata kohalikud kõik vene õigeusku. Peterburgist sai Petrograd. Ka meil saksapäraste kohanimede asendamine venepärastega. Paljud eesti vallad said venepärase nime, taotlused oma venepäraste nimede ümbervahetamiseks. Sõja ajal asusid eesti rahvuslaste juhid tingimusteta toetama Venemaad. Saksamaa olevat ainus sõjasüüdlane. Venemaa peab õiglast sõda, tahab rahvusvähemusi vabastada ja luua õiglane riigikord. Kardeti, et taastatakse baltisaksa ülevõim ja viiakse läbi saksastamine + saksa 5 talupoegade kolonisatsioon. Siis kaoks igasugune lootus autonoomiale
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaar Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes Siia kirjutage oma üliõpilaskoodi ÕM nr.: 165145 nr. Variant Ülesanne Vallad 9 Asuja, Võiste, Massiaru Risttabel1 5 Kogus ja maksumus liikide lõikes Risttabel2 9 maksumus liikide - sortide lõikes SumIf 5 Kogus ja maksumus kuupäevade lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
Reurbanisatsiooni etapp keskuslinnade taaselustamine, mistõttu sealne rahvaarv kasvab. Eeldab tavapäraselt avaliku sektori jõupingutusi keskuslinnade elukeskkonna atraktiivsuse suurendamiseks. LINNADE HIERARHIA HIIDLINN ehk MEGAPOLIS LINNASTU ehk AGLOMERATSIOON LINN Eesti asustussüsteem (TÜ pendelrände uuring 2010) Eesti linnaregioonid (Jauhiainen, 2001) Ääremaastuvad ja selle riskis vallad (Eesti inimvara raport, 2010) Igapäevane mobiilsus (TÜ pendel- rände uuring, 2010) Ligikaudu 380 tuh inimest liigub igapäevaselt omavalitsuste vahel tööle Järeldusi uuringutest · Eesti asustusmuster on üldjoontes püsiv, · Jätkub demograafiline ja sotsiaalne polariseerumine ühelt poolt Tallinna ja teiste suuremate linnade ning teiselt poolt maakonnakeskuste, väikelinnade ja maa- asulate vahel
9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis: Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja
äärealade vahel). 9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid): Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline: 1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub). 2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi). 9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis: Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku
vallasiseseid linnu, mida meil on 14). Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud. Maakonnad hakkasid meil kujunema juba muistsel iseseisvusajal, siis jagunesid nad kihelkondadeks ja keskvalitsust tollal veel ei olnudki. Kui võõrad meile oma riigi ja keskvalitsuse peale surusid, kujunesid võrdlemisi ruttu välja Põhja-Eesti maakonnad
I maa- ja halduskohtud · 33 linna ja 193 valda. · Tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasjad · Suuremad linnad: · Harju, Pärnu, Tartu ja Viru maakohus Tallinn 406 000 elanikku · Tallinna ja Tartu halduskohus Tartu 98 000 elanikku II ringkonnakohtud Narva 66 000 elanikku · Apellatsioonikohtud · Suuremad vallad: · Tallinna ja Tartu ringkonnakohus Viimsi vald 16 000 elanikku III Riigikohus Jõhvi vald 13 000 elanikku Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku
Ühiskond. Avalik ja erasektor 2.1-2.2 5 Ühiskond on inimeste kooselu korrastatud viis 6 Sektorid: o Avaliksektor riigi ja omavalitsus asutused(linnad + vallad) ; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erin...
vastavalt 32,0%, 58,3% ja 9,7%. Laste osakaal 17821858: 29%o, langedes 1820. aastate 10%o aastail 1820-21. Liivimaa kubermangus oli seega 19. sajandil tunduvalt langenud (ja keskel küll juba 20%ole. Aastail 185155 oli oli abiellumuskordaja 1873-82: 7,4%o. langes jätkuvalt), vanurite osakaal siiski veel suremus veel 29,8%o, 186670 (näljaaastad Pikema aja (1801-1923) kohta on olemas suhteliselt madal ja rahvastiku vanuseline andmed Viljandimaa kohta: sajandi kesk 186869) koguni 32%o. Selge langus algas nii koostis Eesti taaste kui seisukohalt Liivimaal 1870.80. üsna soodne. ...
Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400. Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi tööstusettevõtete aktsiakapitali väärtusest, kusjuures 84% kõigist töösturitest olid eestlased. Kohaliku omavalitsuse üksused olid maakonnad, vallad, linnad ja alevid. Maakondi oli 11 ja valdu 365-387, aga kuna osa neist olid oma väiksuse tõttu elujõuetud, vähendati nende arvu 1939. aastal 248-le. Linnu oli kuni 1936. aastani 13 ja aleveid paarkümmend. Juba 1920. ja eriti 1930. aastatel muudeti aleveid linnadeks, nii et nende hulk kasvas 33-ni. Linnaelanike arv näitas kasvutendentsi alates 19. sajandi lõpust, ent Eesti oliRahvaarvu 1920.-1930.mõjutasid aastatel siiski
keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad. Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade kaitstavatest maastikest ja loodusobjektidest, kuidas on lahendatud jäätmekäitlus ja reovee probleemid, kitsaskohad mida võiks paremaks muuta. ABSTRACT Environment analysis of Pihtla parish and Salavere village
loetelu. Selle järgi oli arvestatud alal 2,411,149 majapidamist ja sellest tulevalt arvutati Prantsumaa elanikkonnaks umbes 15 miljonit elanikku. Aga ebatäpsusest tulenevalt võib järeldada et see statistika ei ole väga täpne ja kui palju elanikke keskmises majapidamises oli on raske määratleda. Hindamisraamatud nt. Taani hindamisraamat mis koostati 13. sajandil Taani kuninga Valdemar II Võitja soovil. Hindamisraamatus toodi välja nii territooriumi külad, vallad ja linnad, kui ka adramaade ja majapidamiste arv. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Rooma riigi langemisele järgnes barbaririikide tekkimise, omavaheliste sõdade ja langemiste virvarr. Sõdadega kaasnesid näljaajad ja tõbede möll mille tulemuseks oli loomulikult rahvaarvu kahanemine. Kuid kuna varasemast keskajast on meile säilinud vähe allikaid on võimatu midagi täpsemat ütlelda rahvaarvu tegeliku suuruse kohta.
Maavalitsust juhib maavanem, kes esindab Vabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-, Pärnu -, Viljandi-, Tartu-, Valga-, Võru-, Petseri- ja Saaremaaks. Pärast Eesti Vabariigi loomist 1918. aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk- järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad
Need langesid kokku mõisate piiridega. Kogukonnavalitsus pidi kindlustama 6 talurahvale pandud mõisa- ja riigikoormiste täitmise, hoolitsema vaeste ja haigete eest, pidama ülal koole ja valvama korra järele oma territooriumil. Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Valla taluperemeeste hulgast valiti täisealiste meeste hääletamise tulemusel vallatalitaja. Vallad hakkasid kogukonna elukorralduse reguleeriva organina üle võtma funktsioone, mis enne olid mõisnike käes. Mõisa kontroll aga säilis vallatalitaja kinnitas ametisse mõisnik ning mõisnik kontrollis ka kogukonna tegevust. Tegelikult koosnes toonane mõisavald kahest osast talupojamaast ja mõisamaast. Vallavõim käis talupojamaa üle mõisarahvas end vallakodanikeks ei pidanud. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad
35. Eesti I ms Iseseisvumise eeldused: Poliitilised Majanduslikud Kultuurilised · Venemaal kodusõda ja rahutused. · Talupoeg sai maad osta. · Haritlased, eestvedajad. · Venemaa osaline I maailmasõjas. · Linnade kasv. · Eestikeelsed raamatud. · Loodi erakonnad. · Raudteevõrk. · Rahvuslikud üritused. · Vallad ja vallaseadused. · Ühistegevus. · Seltsid. · Emakeelne kõrgharidus. 1917 Eestis Eesti nõudis autonoomiat, milles küll alul keelduti, aga hiljem anti järgi. Eesti nõukogud olid vene keelsed ja meelsed. Ajutine Valitsus määras ametisse eestimeelse Jaan Poska. Maapäev esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. · Taheti taastada eesti keel.
järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks Setumaa keskuseks peetakse Värska alevikku.Praegu jäävad Setumaale neli Eesti valda: Meremäe, Värska, Mikitamäe ja Misso. Setumaa vallad on moodustanud ainulaadse maakonna piire ületava omavalitsuste ühenduse Setomaa Valdade Liidu. Setu talumuuseum.Esimene, spetsiaalselt seto kultuuri tutvustamiseks rajatud Saatse muuseum on seto kultuuriloos omaette oluline nähtus, mille tähtsust nii praegu kui tulevikuski on raske üle hinnata. Eriline koht Setomaa kultuuripildis on Saatse muuseumil eeskätt seto meestekultuuri tutvustajana.Vanas koolimajas asuva Saatse Seto
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Subsidiaarsuse põhimõte – otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil. 75. Millega tegelevad/ millised ülesandeid täidavad: regioonid, II omavalitused, vallad-linnad? Regionaalne omavalitsus (III tasand) - Sotsiaalmajanduslikud strateegiad ja poliitikad, regionaalpoliitikad, ELi poliitikate rakendamine Piirkondlik omavalitsus (maakond) (II tasand) - Piirkondlik infrastruktuur, keskkond,ohutus, kõrgprofessionaalsed teenused, tervishoid Vallad, linnad - Igapäevase elukeskkonna korraldamine: isikuteenused (lasteaiad, hooldekodud, kultuur, üldharidus) 76. Iseloomusta mitmetasandilise valitsemise (multi-level governance) olemust. Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 13 77
nendega arvestama. uue rahasüsteemi loomiseks, tuntakse Bretton Woodsi süsteemina selle linna HALDUS. Eesti riigi juhtimine on kahetasandiline- riigi tasand ja kohalik järgi. Loobuti lõplikult kindlaks fikseeritud kulla standardiks, võtsid arvelduse tasand. Kohalik tasand on linnad ja vallad. Kohaliku halduse tunnused: valitav aluseks dollari, mis oli väga stabiilne. Dollar muutus maailma rahaks, seda volikogu ja oma eelarve ja maksude kehtestamise õigus. Maakonnad on riigi oldi kohustatud vahetama ka kulla vastu, selle kõige tulemusena USA haldusüksus mitte kohalik. Maavanem määratakse valitsuse poolt ja on riigi majandus konkurentsitult ees. Kogu maailma toodangusse 53% USAst. 70% esindaja. Vajalik ka kohalike volikogude nõusolek
1849 Liivimaal, 1856 Eestis. Algab intensiivtootmine. 20. saj algul hakkab talumajandus avaldama konkurentsi mõisamajandusele. 1802-1804 esimesed talurahvaseadused. Kodanikuühiskonna alus talurahvakohtud, talurahvas ise valib. Kujundab eestlase õigusteadvust. Kohtunikud taluperemeeste hulgast. Tegu madalaima astmega siiski, 19. sai I poolel oli ülevaatajaks mõisnik, kuid II poolel vald iseseisvus ning ülevaatajaks said riigiametnikud. Kujunev kodanikuühiskond. Moodustatakse vallad valitakse volikogu (tol ajal nim. eesseisuseks). Vallavanemad korraldavad kogu piirkonna elu. Talupojad koha peal otsustavad. Jõuavad vallatasandilt kõrgemale 1864 palvekirjade aktsioon. 'olukord ei parane, kui me seda enda kätte ei võta' tippaktsioon jõuab kätte 1881 valitakse saatkond eestlasi, kes sõitsid Venemaale ja said audientsi, mis oli tol ajal kuuldamatu. Baltisakslased sellest väga nördinud, nende enesekindluse aluseks balti erikord
staadion ja spordiklubi Villu autokrossirada. Töö autorite arvates on Kernu vallal turistidele pakkuda palju erinevaid vabaaja veetmise võimalusi ning majutusettevõtteid on väikese valla kohta piisavalt. Lepiku külalistemaja on Kernu valla tuntuim majutusettevõte, kus muuhulgas on võimalik läbi viia seminare ja koolitusi. Majutusvõimalusi pakuvad ka Laitse loss ja Graniitvilla. Kernu valla peamisteks konkurentideks on Kiili, Saku ja Viimsi vallad, sest viimased meelitavad oma suure rahvaarvu kasvu poolest ligi uusi investoreid. Kernu valla konkurentsieelisteks on vaheldusrikkad ja suhteliselt puhta ning ehedana säilinud loodus-ja kultuurmaastikud, mille säilimisele aitavad kaasa looduskaitsealad. Oluliseks konkurentsieeliseks on mitmekesine ja unikaalne ajaloopärand. Kernu valla 2 konkurentsieeliseks saab pidada ka suhteliselt suurt hulka piirkonnas tegutsevaid
taastootmine, arendamine - ametniku värbamine: avalik konkurss, nõutakse: kodakondsus, kõrgharidus, üldine asjatundlikkus. Euroopas rõhutakse laiapõhjalisele haridusele, USAs spetsiifilistele oskustele - järelvalve ametnikele: avalikkuse mitte erahuvid, tõsta valitsmise tõhusust; arvestada korruptsiooniohtu REGIONAALNE JA KOH.VAL *Omavalitsused: maakonnad (15) ja KOV-üksused (215) <- otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad)
Issidor Gukovski Lepingu tagajärjed[ Hoone Vanemuise tänav 35, kus allkirjastati Tartu rahuleping Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Lepingu kohaselt ei laienenud Eestile endise Venemaa keisririigi võlgade tasumise kohustus. Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal 8 umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
41. Avalik haldus. täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. 42. Haldusõiguse süsteem. Üldosa ja eriosa 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. 44. Avaliku halduse kandjad. riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina) KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena) teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik- õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15 Eesti väheneb tööjõu arvukus (ehk kui praegu maksavad 5 hõivatut 1 pensionäri eest, siis varsti ainult 2 hõivatut) 3.Kodakontsus Kodakontsus antakse või saadakse, kui 1. Kodanikuks sünnid, kui vähemalt üks vanematest on ...
sissetulekuga inimeste kategooria ühishüve- kaup/teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad ilma turu vahenduseta. RIIGIKONTROLL on Eesti riigiorgan, mis teostab majanduskontrolli riigi vara kasutamise üle. KOHALIK OMAVALITSUS - vahetult legitimeeritud rahva poolt otse valitud kõige olulisem põhiseaduslik institutsioon · demokraatia üks alustalasid · võimaldab võimu hajutada ja tuua rahvale lähemale · KOV-d: vallad, linnad · KOV organid: Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant, hääleõiguslikud on selle piirkonna piires, kohaliku tasandi seadusandlik võim POLIITILISED IDEOLOOGIAD IDEOLOOGIA LIBERALISM KONSERVATISM SOTSIAALDEMOKRAATIA KESKENE indiviidi vabadus kollektiiv + võrdead võimalused kõigile VÄÄRTUS traditsioonid, rahvuslus, kristlik
2) Passikorralduse seadus - millal võeti vastu, vastuvõtmise tagajärjed · Võeti vastu 1863 aastal. Vähemalt 21-aastased talupojad said passitaotlemise teel minna elama mujale impeeriumi piires 3) Millised olulisemad muutused tõi kaasa 1866.a. vallareform? · Kogukondlik omavalitsus vabanes mõisnike eestkoste alt; · Anti omavalitsusele vallakohtu senised politseilised funktsioonid; · Vallakogukonna moodustasid mõisaterritooriumil paiknevad talupojad; · Väikesed vallad ühendati lähelolevate suurematega 4) Tööstuse areng Eestis - millised tööstusharud, kus, Eesti asend Venemaa majanduses · Masina- ja metallitööstus Tallinnas · Paberitootmine 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist toodeti Eestis · Tekstiilitööstus Narvas 5) Esimene raudtee Eestis millal, kuidas mõjutas raudtee asustuse, tööstuse, põllumajanduse, kaubanduse arengut? · 1870 .a
........................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk............................................................................................................................5 1.3 Inimasustus Karula rahvuspargis......................................................................................5 1.4 Karula rahvuspargi alale jäävad vallad.............................................................................6 1.4.1 Mõniste vald.............................................................................................................6 1.4.2 Antsla vald................................................................................................................6 1.4.3 Karula vald...............................................................................................................6 1.4
Aastal, kuid ikkagi ei olnud kirikul veel oma kirikuõpetajat. Aastal 1847 palus seekordne Iisaku mõisa omanik Georg von Brevern Eestimaa rüütlikogult toetust Iisaku oma koguduse rajamiseks. Rüütlikogult saadi toetust 3000 rubla kirikumõisa hoonete ehitamiseks ja ka õpetaja palgaküsimus suudeti lahendada. Lõpuks määrati 7 Oktoobril 1864 aastal kindlaks ka koguduse piirid. Iisaku koguduse alla kuuluvaks loeti järgmised mõisad ja vallad: Iisaku, Pootsiku, Terevere, üks jagu Ahakvere, Kurtna ja Pagari vallast, Imatu Dubniku karjamõisaga; ka Tudulinna abikogudus, mis kuulus varem Jakobi koguduse alla, ühendati nüüdsest peale Iisaku kogudusega. 1866. a. hakati ehitama kirikumõisa, ja juba järgmisel aastal õnnistati uuesti rajatud Iisaku koguduse õpetajaks Rudolph von Hippius. Õnnistamist toimetas kindralsuperintendent
27. § 5. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. 28. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust.
pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ja teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui prantsuse keeles on ajapikku k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. 2.3 Haldusjaotus Pealinna Brüsseli ringkond on üks Belgia 43-st haldusringkonnast ja hõlmab kogu Pealinna Brüsseli piirkonda. Mis koosneb 19 vallast ja 22 osavallast. Osavaldadeks on kõik vallad, lisaks neile Brüsseli linnaosad Haren, Laken (Laeken) ja Neder-Over-Heembeek, mis liideti Brüsseliga 1921. aastal.Ringkonna kuberneri nimetab ametisse piirkonna valitsus, keskvalitsuse ministrite nõukogu nõusolekul. 2.4 Euroopa Liidu peakontor Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter: siin paikneb enamik Euroopa Liidu ja NATO asutusi. Otsus ühenduse pealinna kohta tuli nagu Euroopa Liidus sageli raske kompromissina. Juba Euroopa Ühenduse asutamisel 1952
ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste ostmine või kauba müümine vahendajate kaudu on elanikele või üksiktootjatele kallis ja tihti ei vasta ka osutatava teenuse kvaliteet oodatule. Kodanikuühenduste liidud, aga ka vallad võivad jõuda tõdemuseni, et ühistegevuse kaudu on võimalik odavamini ja kvaliteetsemalt rahuldada oma liikmete vajadusi.Tootjate esindusorganisatsioonidvõivad ärgitada tootjaid asutama ühistulisi turundus- ja teenindusettevõtteid. c) Poliitiliste ühenduste initsiatiiv: poliitiliste ühenduste loomisel tõusevad esile need, kes soovivad oma poliitilisi eesmärke realiseerida ühistegevue toetamise kaudu. Need ühendused on kahtlematult ühed enim
koosseisu jäi veel Petseri maakond. 1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist
diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. (5) Lasteasutuse õpetaja palga alammääras lepivad kokku kohalike omavalitsusüksuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad. (51) [Kehtetu - RT I 2003, 75, 496 - jõust.13.12.2003] (6) Lasteasutuse valla- või linnaeelarvest kaetavate majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude katmises osalevad täies ulatuses teised vallad või linnad proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate selles lasteasutuses käivate laste arvuga. [RT I 2006, 46, 334 - jõust. 3.11.2006] (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igaks eelarveaastaks lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 10. PISA (Mõiste. Miks Eesti osaleb? Millised on Eesti tulemused? Millised on PISA 2009 olulised järeldused?)
Sangaste mõis meenutab pisut rohelusse peidetud väikest linnust. Möödunud sajandi kolmandal veerandil oli see LõunaEestis üks jõukamaid mõisaid. Eesti Vabariigi ajal kuulus Sangaste kihelkond algul Tartu maakonna alla, 1920. a. loodi Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste. 1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948
1. Mõisted: Maks- on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Maksumaksja-need, kes maksavad makse. Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik; riigi- või KOV asutus. Maksukohustuslane- maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tul...
6 Massiaru Surju Tali 6 sortide lõikes 7 Laiksaare Tali Kabli 7 valdade lõikes 8 Kabli Uulu Laiksaare 8 müüjate lõikes 9 Asuja Võiste Massiaru 9 kuupäevade lõikes ÕM nr.: 120958 Siia kirjutage oma õppemärkmiku nr. (matrikli nr.) Variant Ülesanne Vallad 3 Uulu, Laiksaare, Abja Risttabel1 8 Kogus ja maksumus müüjate lõikes Risttabel2 3 maksumus kuupäevade - valdade lõikes SumIf 8 Kogus ja maksumus liikide lõikes c - a+b viimane number SUMIF, c risttabel 2 kogus ja maksumus kuupäevade lõikes 0 maksumus liikide - müüjate lõikes
Linnalised asulad Maa-asulad Maa vähem kui linnades, eriti keskkütte osas Sissetulekute ja vaesuse geograafiline paiknemine; Suurem suuremates linnades ja tagamaal Väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd Elukohast kaugemad ja probleemsena nähtud teenused Eesti maakohtades. HALDUSJAOTUS (L13) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis Enne II Maailmasõda – vallad (1934: 369 valda; 1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida- Virumaa koos. Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2–3. 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a. 191 KN. Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a.
Mis on avalik haldus ja avalikud teenused Miks/kuidas kujunesid kohalikud omavalitsused, millised on nende ülesanded ja kuidas erineb nende sõltumatus keskvõimust? Kahe- ja kolmeastmeline kohalik omavalitsus? Bürokraatia on viis,kuidas koostatakse seadusi ja viiakse neid ellu - ametiisikute abi Paberimajandus. KOV – kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Kahetasandiline halduskorraldus e ühetasandiline omavalitsus: Eesti – vallad ja linnad; maakondlik omavalitsus puudub; sõltuvus valitsuse eraldistest. Kolmetasandiline halduskorraldus e mitmetasandiline omavalitsus (Saksamaa) 31. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus? 15 maakonda 185 valda 30 linna(+17 vallavalitsust) 215 kohalikku omavalitsust 32. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on kõrgem riigiametnik, kes esindab maakonnas riigi huve ning hoolitseb maakonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu eest
1 562 olulisemateks 1,4 ela- 1934 17 305 15 853 1 452 mispiirkondadeks olid Noarootsi 1935 17 891 16 864 1 027 849 1 876 3,5 poolsaare vallad (Riguldi, Paslepa ja 1936 18 222 17 594 628 -289 Sutlepa), Lääne- 339Eesti saared 0,3 (Ruhnu, 1937 18 191 16 614 1 577 Vormsi, -558 Pakri1 018
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on anda ülevaade ja hinnata Jõgeva valla keskkonnaseisundit. Samuti ka välja pakkuda lahendusi keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks. Jõgeva vald asub Jõgeva maakonna põhja- ja keskosas, paiknedes rõngasvallana ümber Jõgeva linna. Vald piirneb põhjas Lääne-Virumaa Rakke vallaga ning Järvamaa Koeru vallaga. Ülejäänud piirnevad vallad kuuluvad juba Jõgevamaa koosseisu- idas on ühine piir Torma vallaga, lõunas Palamuse ja Puurmani vald, läänes Puurmani ja Pajusi vald. Jõgeva valla pindala on 458 km2, millest umbes 32% moodustab haritavat maad ja 50% metsamaad. Jõgeva vald on Jõgeva maakonna suurim omavalitsusüksus oma elanike arvult (4424 inimest 1. jaanuari 2016. aasta seisuga) ning on maakonnas teisel kohal Jõgeva linna järel [1].
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
