Läänetorni kavandas Johannes Gahlnbäck 1924. a. 18. saj. ehitati kiriku külge rida aadlike matusekambreid, mille vundamendid on välja kaevatud. Interjöör - Nähtavasti Liivi sõja ajal puhkenud tulekahju on oluliselt kahjustanud kiriku omaaegseid ehisdetaile, mida hiljem on rohmakalt krohviga lapitud. Nii pikihoone kui ka kooriruumi roidvõlvid on sarnastes vormides. Need kuuluvad stiililiselt hilisgootika algusesse ning haakuvad kaudselt Kuressaare linnuse ja Valjala kiriku koorilõpmiku vormidega. Mõistetavalt pole siin säilinud varasemat sisustust. Peale barokkaltari on hinnalisemaks sisustusesemeks 1793. aastast pärinev kantsel, milles domineerivad klassitsistlikud vormid (kõlakatust krooniv urn). Altar - Püha kiriku rokokooelementidega altariseina on valmistanud 1793. a. Kuressaare meister Gottfried Böhme. Selle kompositsioon kopeerib praegu täielikult Riia toomkiriku altarit, kus kaks...
võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad sõjaline ülekaal vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Täiuslikud relvad, sõjatehnika. Vallutajad head diplomaadid. Vallutades ära liivlased, latgalid ja eestlased- ässitasid nad üksteise vastu. eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus olid kahandatud vaid kindlate sõjaretkede jaoks. Areng sõjatehnikas....
Vennad LIMBOURG'id Berry hertsogi palveraamatusse tegid olustikustseene rikkaliku maastiku-ja arhitektuuri kujutusega. 25.Keskaegne sakraalearhitektuur Eestis Ehitusmaterjalide erinevus Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Sakraalarhitektuurist võib eristada 4 piirkonda : 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru. Kodakirikud on...
Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres. Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid....
Muinasaja uurimine. Esiajaks ehk muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses p. Kr. Kõiki inimeste poolt rajatu ja mahajäätu põhjal saame teadmisi. Neid nimetatakse muinasjäänusteks ehk muististeks. Nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka töö-ja tarberiistad, relvad ja ehted. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis käsitleb muististe põhjal ühiskonna varasemat minevikku. Dendrokronoloogiline skaala on puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala. Selle abil on võimalik leida tema täpne kasvu- ja maharaiumisaeg. Numismaatika tegeleb aaretes ja kaevamistel päevavalgele tulnud müntidega. Määratakse müntide vermimiskoht ja aeg, aarete koosseisu põhjal ka kaubandussuhted. Etnoloogia ehk rahvusteaduse uurimistulemused...
Nad olid iseseisvamad ja sinna oli vähem tulnud ristirüütleid. Saaremaa alistamine võttis veel 3 aastat aega, sest ristirüütlid olid sunnitud ootama külma ja suurt pakast. Oli vaja jääteed, et transportida relvi ja vägesid saaremaale. 1227 talvel suur pakane, mis jäätas ära suure väina ning ristirüütlid said oma relvad üle viia. Muhus viimane lahing. Edasi mindi Saaremaale valjala linnuse juurde. Seal ei olnud lahingutl sest saarlased nõustusid alistumisega. Seega oligi viimane lahing muhus ja sellega muistne vabadusvõitlus ka lõppenud ja eestlased oma vabaduse kaotanud. Miks kaotati? 1. Maakonnad olid eraldatud, puudus nendevaheline koostöö. 2. Puudus tolleaegne kaasaegne sõjavägi. Puudusid ka sõjariistad. 3. ei olnud abiväge, suletud ühiskond. Täisealisi mehi polnud piisavalt, ristirüütlitel oli aga pidev juurdevool Euroopast. 4...
Ehitati kiviheite masinaid. 8 päevaga ehitati kõrge piiramistorn, mis nihutati järk-järgult linnale lähemale. Lõpuks otsustasid sakslased üldise tormijooksu kasuks. Sakslastel see õnnestus. Tartu langemisega oli kogu eesti sattunud võõra võimu alla. 1227 Kõige kauem suutsid vastupanu esitada saarlased kuni 20 000 meheline ristivägi sinna jõudis. 1) vallutasid tormijooksuga Muhu linnuse ja tapsid inimesed. 2) asusid piirama Valjala linnust. Ellujäämise nimel andsid saarlased alla ja lasid end ristida. Eestlaste kaotuse põhjused · 20 aastat pidevalt toimunud sõjakäigud laastasid maad ja rahvast · Vastastel oli selle ajajärgu kohta maailma parim relvastus ja väljaõpe · Lisaks sakslastele tuli võidelda taanlaste, rootslaste ja kohati venelastega · Ristisõdijaid toetas Lääne-Euroopa tugevaim jõud katoliku kirik · Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused...
Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Nt: Valjala maalinn. Suhted skandinaavlastega: Viikingiajal suhted skandinaavlastega tihenesd. Eesti asus kaubateede läheduses. Samas on viikingid Eestis käinud, kuid rüüstamise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Eestlased suutsid küllaltki tugevale vastasele vapralt vastu seista ja sooritasid vasturetgigi. Suhted idaslaavlastega: Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid...
Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust...
1223 aasta lõpuks olid Sakslased koos Taanlastega suutnud ülestõusu maha suruda. Ainuke koht mis jäi eestlaste valdusse oli Tartu linnus. 1224. a. Tartu kaitsmine Tartu langemine. Mandrieesti sai sellega ristitud, jäi veel Saaremaa. 1227 .a. talv Sakslaste suur sõjakäik Saaremaale. Mindi üle jää. Saaremaa alistumine (Muhu alistati lahinguga, Valjala vabatahtlikult); lõpeb muistne vabadusvõitlus. Eestimaa on jagatud võõrvõimude vahel -------------------------------------------------------------------------------- Keskaeg Eestis (1227-1558) 1236 Saule lahing: Mõõgavendade ordu lakkab eksisteerimast 1237 luuakse Liivi ordu 1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu...
Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. *Nõidumine- et sõnadel oli vägi, said targad- inimesed, kes omasid erilist väge-, nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.s. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Lk.34- 37 (Meinhard, Kaupo, Albert, Riia linn, Maarjamaa, Mõõgavendade ordu, Ümera lahing, Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku...
8. Põhiplaanilt on romaani kirikud tihti mittevõrdsate haardega. 9. kasutati silindervõlve. 10. kiriku seinad olid paksud, kuna neil oli suur kandeülesanne 11. tähtsamad sakraalehitised on Cluny abtkonnakirik, Pisa katedraal, Durhami katedraal. 12. pisa torni kompleksi kuulub viltune kellatorn. 13. tähtsamad profaanarhitektuurehitised on Wartburg Saksa DV-s 14. Eestis on romaani stiiilis Valjala kirik ( lääne- portaal), mis asub saarmaal. 16 .Reljeefid olid domineeriva iseloomuga. Skulptuuri ülesanne oli Rahvale oli vaja pühapilti piltlikult selgeks teha. 17. Peetrius võtmega mees Püha barbara kannab kes tornikest Püha martin mõõgaga pooleks löödus mantli omanik. 18. Maalikunstis oli väga tähtsal kujul miniatuurmaal, mida kasutati käsitsikirjutatud raamatutes. 19...
Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...
See suurendab lootust, et seal säilivad nende lindude- loomade populatsioonid, kes vajavad eluks ulatuslikke puutumatuid alasid (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissar liideti Ramsari aladeks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala asub Lõuna-Saaremaal Pihtla ja Valjala vallas. Kaitseala, pindalaga 2439 ha on moodustatud 2002. aastal looduskaitseliselt väärtusliku märgalade kompleksi Laidevahe lahe ja saarestiku, rohkete jäänukjärvede, ohustatud poollooduslike koosluste ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks. Kaitseala on oluline veelindude pesitsus ja rändepeatuspaigaks (http://www.envir.ee...). 13 Ramsari alaks liideti Laidevahe 31. märtsil 2003. aastal (Aasma, 2008)....
sept. 1217. kohtusid väed Viljandi lähedal. (venelased abiks jälle). 1227 a. jaanuaris- Lõppvaatus Saaremaal. Kogu mandriosa oli sakslaste käes. Kui meri oli tugevalt jääs, kogusid sakslased kokku oma väe. Jõuti Muhu linnuse alla. Nii suurt väge nähes pakkusid Muhulased rahu, millega ei nõustutud. Hakati linnust piirama.Alles kuuendal päeval suudeti linnus vallutada ning siis peeti suured tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised...
Esimene iseseisev kunstinähtus Lääne- Euroopas peale antiiki. Kestis: 10.-12. sajand. Romaani stiilis ilmneb juba selgelt eri maade omapära. Juhtiv maa Prantsusmaa. Ajalooline taust: On feodalismi aeg. Valitseb feodaalne killustatus. Naturaalmajandus, jõukust vähe veel. Ka feodaalid elasid lihtsalt. Linnu vähe. Rikkaim ja mõjukaim jõud keskaja Lääne- Euroopas ristiusu kirik (katoliku kirik just). Seetõttu suurem osa romaani kunstist seotud usu ja kirikuga. Kõige ilmekamalt avaldub romaani stiil arhitektuuris, eriti kirikuehituses. I Arhitektuur Arendati edasi hoonetüüpi nimega basiilika (pärit antiikajast, kasutusel ka varakristlikus kunstis), millele lisandusid mitmed uued osad. võlvik nelinurkne ala, mis kaetud ristvõlviga nelitis nelinurkne osa, mis tekib pikihoone ja põik...
Et,teised põlvkonnad saaksid samuti soojust ja elektrit,tuleb võtta käsile sellised meetodid,mis oleksid kasulikumad,mida jaguks pikemaks ajaks ja mida oleks soodne ülal pidada.Sellisteks allikateks on tuuleenergia,vee-energia,tuumaenergia ja loomulikult biogaasi tootmine.Kuid,kas Eestis tasub seda toota? Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvesta...
Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige )...
Neemiklinnus Mäeseljakul neemikuna lõppeval otsal, teisele otsale rajati vall. Linnamäed ehitati orgudes olevatele mägedele. Kalevipoja säng rajati voortele, kus olid looduslikult hästi kaitstud N: alatskivi Ringvall-linnused Kogu linnuse õue oli kaitstud kõrge valli poolt. Levisid Saaremaal ja Lääne-Eestis N: Valjala Alates 5. sajandist sagenes ehete ja relvade peitmine, neid peideti hädaohu korral. Suurim selline aare on leitud Tartumaalt, Kardlast. Suhted naabritega: läänes- viikingid rüüstasid Eestit, eestlased ka neid. Lõunas olid idaslaavi hõimud, kes sundisid balti rahvaid rohkem põhjapoole, Eesti aladele siiski ei tungitud. Idas oli Vana-Vene riik, kellega toimis kaubavahetus. Ingvar- rootsi sõjapealik, kes rüüstas Steini maakonda korduvalt, langedes ka ise ühes...