tegelikult omavahel seotud. Suur osa meie riigi juhtimisel ja elu korraldamisel on valitusel. Mis on meie jaoks valitsuse ülesanded ja kuidas saaksime me ise valitsuse käitumist ja otsuseid mõjutada? Ma arvan, et valitsus põhiülesandeks on oma rahva eest hoolt kanda. Riik peaks olema kindlasti vastutav oma rahva eest. Minu arvates on rahvas riigis kõige tähtsam, ilma rahvata ei saa riik toimida. Ilma rahvata ei oleks riiki. Seega, mida rahulolevam on rahvas oma riigi ja valituse suhtes, seda paremini peaks riik toimima ning ilmselt tahab iga kodanik oma riigi head toimimist, seda ka valitsus. Näiteks Eesti Vabariigi valitsuse ülesandeks on realiseerida meie sise-ja välispoliitikat, nii õigusalase tegevuse, majanduse, sotsiaalse heaolu ja välispoliitika vallas. Sinna hulka kuulub ka valitsuse ülesanne tagada meie rahvuskultuuri püsimist ja arengut. Ma arvan, et see ongi just see sama rahva eest hoolt kandmine.
Tallinn 1. Sisukord 1. Sisukord................................................................................................................. 1 2. Sissejuhatus. .......................................................................................................... 3 2. Seaduse muudatuste põhiseadusega kooskõla analüüs. ........................................... 5 2.1. Eelnõu §1 punkt 1 Vabariigi Valituse seaduse §3. Vabariigi Valituse liikmed muutmine. .................................................................................................................. 5 2.2. Eelnõu §1 punkt 8 ja punkt 9 Vabariigi Valituse seaduse §30 lg 6 ja §37 lg 1 muutmine. .................................................................................................................. 7 2.3. Seaduse muudautse jõustumine. .......................................................................... 8 3. Kokkuvõte. ..................
vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED: · suur ülekaal · hea relvastus ja varustus · otstarbekas juhtimine · kõrge võitlusmoraal EESTI VALITUSE SAMMUD VASTUPANU ORGANISEERIMISEL: 1 veebruar Eesti väed vallutasid ??? Eesti valitsus ei ostutanud vastupanu ??? eestlased pidasid ägedaid lahinguid Ingerimaal ja toimus Krivasoo lahing 5.NOV taasalustati läbiääkimisi Tartus nõukogude venemaaaga TÄHTSAMAD LAHINGUD JA OLUKORD RINDEL: 28.nov.1918 Vene väed tungisid Narva -> algas Vabadussõda; 23.juuni 1919 Võnnu lahing -> esmakordselt peale mitmeid sajandeid saavutasid eestlased; 2.veeb
USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL ga ja Hrustsovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud. Poliitiline vastaseis USA ja NSVLi vahel Kuuba kriisi andis USA-le vajalikku lükke selleks, et tõestada, et nemad on ,,maailma ülemvõim" ning peale seda puhkenud
Heitvee süvalasud (mere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele) Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Veeseadused ja nõuded Veeseadus reguleerib veekogude ning põhjavee kahjustamise vältimist ning veekogude valgalade (maaalad, millelt veekogud saavad oma vee) kaitset reostamise eest. Veekogude ning veekogude valgalade kaitseks on heitvee juhtimiseks tagasi keskkonda kehtestatud Vabariigi Valituse määruses veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta nõuded. Kasutatud materjalid www.kristiine.tln.edu.ee/geo/hydrosfaar/6.7.ppt http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine www.mgm.ee/geo/UMT/ppt/Globaalprobleemid.ppt www.veeriku.tartu.ee/~ppensa/Pohjavesi.ppt
kroonist- võimule tuli Ajutine Valitus · 2. märtril algas Tallinna tehastes streik · vabastati vangid · rüüstati asutusi, kohtuid, politseid · määrati uus kindralkuberner-Jaan Poska · tegevusse astus miilits · Tekkis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu(TSSN) Autonoomia · Eesti rahvuslased ootasid sobivat hetke oma reformide teostamiseks · eesmärk-saavutada autonoomia Venemaa koosseisus · Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valituse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta- Liivimaa ja eestimaa kubermangud liideti kokku, eesotsas Ajutise Valitsuse komissaar Soodsad olukorrad maa iseseisvumiseks · ühtne kubermang · asjaajamiskeeleks tuli Eesti keel, vene kelsed ametnikud asendati eesti keelsetega · eesti keelse omavalituse moodustamine · rahvusväeosade loomine · maapäeva valimiste väljakuulutamine
vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Venemaa Baltiriikide hävitamiseks teise sammu, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valituse välja vahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil , Eesti ja Läti 17.juunil. KÜSIMUSED NSVL okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni sarnasused ja erinevused. Sarnasused Mõlemad võtsid Eesti vaikselt, ilma ühegi lahinguta Eestlaste vastu, üle. Elu eestlasena oli väge raske. Toimusid vangistamised. Erinevused. Saksa okupatsiooni ajal küüditamisi ei toimunud, kuid küll NSVL ajal. Vene sõdurid oli palju
Hruštšovi “sulaperiood”- peale Stalinit sai võimule Hrustov 1953-1964, kes alustas ühiskonna teatava liberaliseerimisega lõpetati massireparatsioonid,suhete paranemine lääneriikidega, ning taheti USAle majanduslikult järele jõuda (toidu ja tarbekaupade küllus ning kõige rikkam riik maailmas) ,sõnavabaduse laienemine,stalinismi avalik hukkamõistmine,rasketööstuse eelisarendamine,plaanimajandus, GULAGI vangide vabastamine, vaherahu Korea sõjas, lõpeb soda Vietnamis, majanduslik olukord küll paranes, kuid mitte kauaks . Hrustov muutus kannatamatuks ja sallimatuks ja ta asendati Bresneriga.Brežnev-1964-1982,tagasipäärdumine stalinismi (nö Breznevi doktriin-NSV on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning NSV kavatseb seda teha ka tulevikus), partei ja valituse autoriteedi taastamine,tsenseerimine,ideoloogilise surve kasv, ekstesiivne majandus(maade juurdehaaramine,loodusvarade kasutuselevõtt,sissetulekuallikaks toor...
juulil, 26.juuli 10.august aga toimus Sinimägede lahing. Sinimägede lahing Sinimägede lahingut nimetatakse ka lahinguks Tannenbergi liinil. Rünnak järgnes rünnakule. Inimkaotused olid suured mõlemale poolele. Iseseisvuse taastamise katse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee Toimusid põrandaalused liikumised, sest Saksa võimudega ei oldud rahul. 18.09.1944 nimetati Jüri Uluotsa poolt Eesti Vabariigi uue valituse eesotsa Otto Tief. Otto Tief tahab hoida Tallinnat enda käes. Ka üritas ta saada tunnustust teistelt riikidelt, mis ei õnnestunud. TULEMUS: Kogu Eesti ala taas Nõukogude okupatsiooni all. Küsimused töö kohta: Mida tähendab lühend: MRP? Kes oli töörahva revolutsiooni eesotsas? Millal algas massiküüditamine ja kui palju inimesi umbkaudselt suri? Mis juhtus kuupäeval 22.06.1941 ? Nimetage vähemalt kaks kohta, kus toimusid lahingud.
1.Too näiteid võidurelvastumisest? * 1945 võeti USA-s kasutusele tuumapomm * 1949 NSVL omas tuumapommi *USAs ja NL loodi vesinikpomm * 1950 NSVL kontinentidevahelised raketid * täiustati massihävitusrelvade liike 2.Mida sisaldas tähesõja programm? USA tähesõja programm – katse luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu 3.Selgita mõisted, dateeri: ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945, eesmärk rahvaste ühendamine, et vältida sõdu Trumani doktriin – 1947 välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve eest Marshalli plaan – 1947 Euroopa taastamine ja USA ulatuslik abi osutamine kannatanud riikidele. NATO – 4 .04.1949 sõjaline liit Berliini blokaad – 1948 üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal Saksamaa lõhenemine – 1949 mai Lääne-Saksa aladel kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik ja NL okupatsioonialadel loodi Saksa Demokraatlik Vabariik (Saksa DV) raudne eesriie – NL...
DEMOKRAATIA: Positiivne: - riik ei kontrolli inimeste eraelu - võim ei koondu ühele väikesele grupile - rahvas saab ise valida Negatiivne: - Otsuste tegemine on aeglasem - Liiga palju vaidlusi, raske on leida kompromissi - On lihtne ära lollitada inimesi PLURALISM -Ühiskonnas on lubatud erinevad põhimõtted, huvid, usud. Ühiskond on mitmekülgne. OMBUDSMAN -Inimene, kelle poole võib pöörduda, kui tunned, et sinu õigusi on rikutud. VÄHEMUSRAHVUS- on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest. ÜMBRIKU PALGA MIINUSED: - Tekivad probleemid maksuametiga - Tööandja ei maksa palka üldse või maksab vähem - Pension on tulevikus väiksem RIIGI TUNNUS: -Rahvas -Territoorium -Iseseisev võim RIIGI SÜMBOL: -Lipp -Vapp -Hümn RIIGI AINUÕIGUS: -Maksustamine ...
ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teiste alualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus, kuid see asutus viis läbi ka mitmeid üleriigilise kampaaniaid, mis olid näiteks kodukaunistamine, nimede eestistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine jne. Selline käitumine ei olnud üldsegi enam vana toreda demokraatilise Eesti Vabariigi moodi, vaid rahval vabadus kahanes ning võim põhimõtteliselt liikus ainult riigivanema ja valituse kätte. See kõik aga ei kestnud igavesti. Ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937. aastal kokku ebademokraatlikult valitud rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdase õigustega president, kes võis välja anda seadusi, parlamendi laiali saata, riigikogu seadusi tühistada jne. Loodi kahakojaline
ikka jälle uut jõudu nende poliitika võitlemistele võis koguda .Nende poliitika võitlemisest ei käi aga millaski kirjanduse saamised lahu,nagu meie enne nägime,ning sellepärast on ka Eestirahva kirjanduse-mitte õitsemise-aga siginemise ajad need,kus ta oma poliitika võitlemistes kõige kindlama järje peal seisis .Seesugune esimene siginemise-,üleüldse eesti kirjanduse koidu aeg oli 17mas aastasadas,kus Poola ülemvalitus Liivimaal otsa lõppes ja meie rahvas täitsa Rootsi isaliku valituse alla sai. Selle valituse pea mure oli eesti koolid,kirikud ja poliitilised õigused. Nii pea aga kui need käes olid,algas ka uus elu eesti kirjanduse põllu peal. Üks jagu mehi,kes seal tööd tegid,olid küll Sakslased ja Rootslased,kellele aga üks ülesrääkimata seestpidine tundmine avaldas,et Eestirahvaga üksi eesti keeles võimalik olla ühel meelel,seista ja et see,kes Eestimaal omale kodu soovib,Eestlaseks peab saama. Ausad mehed olid sellepärast need töölised eesti põllul,sest
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
Tervet maailma tabas aastatel 1929-1933 Suur majandukriis, mis sai alguse 29.oktoobril New Yorkis. Põhjusteks võib pidada nii ületootmist, vale majandamist kui ka valitsuse vigu kriisi toimumise ajal. Ülemaailmse kriisi tagajärjed olid rasked: tööpuudus oli enneolematult suur, elutase langes, inimesed vaesusid ja selle kõige tagajärjel langes ka tootmine. Kõik see viis selleni, et inimestele hakkas tunduma, et nad ei saa oma elu korraldamisega ise hakkama ja nad vajavad riigi ning valituse abi. Õnneks saadi sellest üle ning majandus läks peagi taas tõusuteele. Esimene maailmasõda tõi endaga kaasa tohutult muutusi, nii häid kui ka halbu. Minu arvates aga pigem häid, seda üldist eluolu arvestades. Kokkuvõtvalt läks inimeste elu paremaks tänu nii vabaduste laienemise kui ka tehnikasaavutuste tõttu. Peale nii hirmsat ja kannatanuterohke sündmust, nagu seda oli Esimene maailmasõda, suutsid
See tõttu algas Ruhril streik, mis viis majanduse väga halba olukorda – majanduskriisi. Genova konverents – 1922. a. Seal otsiti lahendust I maailma sõjale järgnenud rahvusvahelise elu ja kaubandus probleemidele. Seal sõlmiti ka Vene-Saksa majanduspoliitiline kokkuvõte, mis osaliselt lõpetas Nõukogude Venemaa eraldatuse muust maailmast. Rapablo leping- 16.04.1922 a. Genova konverentsil. See leping loodi Vene Nüukogude Vabariigi ja Saksamaa Weimari valituse vahel. Taastati diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ja lepiti kokku kaubanuds- ning majandussuhete arendamises. Dawesi plaan – 1922-1924. See loodi USA poliitku C. Dawesi poolt ning see pidi aitama Saksamaal tulla välja majanduskriisist ja maksta reparatsioone. See ka toimis! Weimari Vabariik – 1919-1933. See on Saksamaa esimene demokraatlikVabariik. Riigi elu lõpetas Hitleri võimule tulek.
1922. a võitlusliidu sõdurid marssisid Rooma ja nõudsid Mussolini peaministriks saamist Marss Rooma · Mussolini kujunemine diktaaturiks. Korporatiivne riik, selle iseloomustus 1925. a kehtestati üheparteisüsteem Keelati ametiühingute tegevus, selle asemele korporatsioonid korporatiivne suund Muudeti ajaarvamist Tsensuur Haridus valituse kontrolli alla, olemasolevad õpikud kirjutati ümber Laste sõjalised organisatsioonid (Balilla) Naistel soovitati loobuda tööst, ratsutamisest ja pikkade pükste kandmisest; pidid jääma koju ja võimalikult palju lapsi sünnitama Eesmärk muuta Itaalia riigiks, mis on täielikul enesevarustamisel (antarkia) Kampaaniad
1944. aasta jaanuaris moodustatigi 200. Jalaväerügement, kuhu kuulus ligi 2500 Eesti vabatahtlikku. Osa eestlasi põgenes ka läände. Need olid eelkõige need, kellele kohalejäämineoleks tähendanud kindlat surma. Paljud tähtsamad isikud põgenesid läände ka pärast katset taastada Eesti iseseisvus. 18. septembril 1944 kuulutas Jüri Uluots, kes oli esimese Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja, ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valituse. Valitsus kuulutas Eestis käimasolevas sõjas erapooletuks ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse.
1944. aasta jaanuaris moodustatigi 200. Jalaväerügement, kuhu kuulus ligi 2500 Eesti vabatahtlikku. Osa eestlasi põgenes ka läände. Need olid eelkõige need, kellele kohalejäämineoleks tähendanud kindlat surma. Paljud tähtsamad isikud põgenesid läände ka pärast katset taastada Eesti iseseisvus. 18. septembril 1944 kuulutas Jüri Uluots, kes oli esimese Eesti Vabariigi viimane peaminister ja presidendi kohusetäitja, ametisse iseseisva Eesti Vabariigi uue valituse. Valitsus kuulutas Eestis käimasolevas sõjas erapooletuks ja püüdis organiseerida pealinna kaitset. Viimasest ei tulnud midagi välja, sest Eestil ei olnud piisavalt relvajõudu ja mõni tund enne Punaarmee tankide saabumist lahkus valitsus Tallinnast. Enamik valitsuse liikmeid langes 1 Punaarmee kätte ja vähesed välismaale pääsejad kujundasid hiljem seal Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse.
maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus erosioon väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse Põllumajandus on peamine maakasutuse viis Ligikaudu 50% maailma elamiskõlblikust maast on muudetud põllumaaks Looduslike elupaikade kadu Looduslike elupaikade hävitamine ja nende asendamine monokultuuridega
selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad
President- riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Ülesanded: 1. esindab eesti vab. 2. Nimetab ja vabstab ametist diplomaadidi 3. Kuulutab välja rk valimised 4. Kutsub kokku uue rk 5. Kuulutab välja seadused 6. Annab välja seadusi 7. Algatab ainuisikuliselt PS-i muutmise 8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim...
administratsioon Sekkumise mõju: kollektiivne tööleping- kollektiivleping- sätestab ettevõtte administratsiooni ja töötajate vastastikused kohustused ja õigused siirdetöötus - tööpuudust, mis tekib töökoha vahetamisel struktuurne töötus -selline tööpuudus, mis tekib siis, kui tööjõu kvaliteet (oskused, hariduse tase ja kvalifikatsioon) ja paiknemine ei lange kokku töönõudmise vajadustega aktiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega passiivne tööpoliitika - valituse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgede leevendamisega, näiteks maksab töötu abiraha 6. Maslow ENESETEOSTUSE VAJ ADUS
SKP muutus Töötuse määr Joonis 5.6. Eesti tööpuuudus ja SKP kasv, Allikas: ESA ANDRES ARRAK 11 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Tööpoliitika Eestis ja Euroopa Liidus Aktiivne tööpoliitika passiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tegeleb töötuse tagajär- tekkimist, näiteks luues gede leevendamisega, uusi töökohti või tege- näiteks maksab töötu ledes ümberõppe orga- abiraha niseerimisega Tööpuuduse-vastased meetmed : uute töökohtade loomine täiend- ja ümberõpe
8. Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle? Parlament teostab valitsuse üle otsest ja kaudset kontrolli. Otsene kontroll: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust: Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse koostamisel; Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valituse seisukohtadest; Parlamendi ainuvõim võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valituse tegevuse raha; Parlamendi õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudne kontroll: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt;
president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid. Ka nimetab ametisse kõrgeid ametnikke. Parlament paneb kokku täidesaatva võimu. Valitsus moodustatakse parlamendi valimiste põhjal. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on sõltuvuses. 2. Parlamendid on sageli kahekojalised ja nende kodasid nim alam ja ülemkodadeks. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides üldvalimiste teel. Ülemkojal on kaks võüimalust. Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit
11. Millistele tingimustele peab vastama EV presidendi kandidaat? – Sünnilt Eesti kodanik, vähemalt 40-aastane 12. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? – Pärast riigikogu valimiste tulemusi, alustavad erakonnad läbirääkimisi valitsuse moodustamiseks, preisdent määrab valimistulemusi arvestades peaminstrikandidaadi, viimane tutvustab riigikogule plaanivat koosseisu, riigikogu hääletab poolt või vastu ja poolthäälte korral esitab koosseisu presindendile, kes nimetab valituse ametisse 13. Millistel juhtudel astub valitsus tagasi? – Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; peaministri tagasiastumise või surma korral; kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust 14. Kes on minister, portfellita minister, kantsler, riigisekretär? Millega nad tegelevad? Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister – minister, kellel ei ole ministeeriumi (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister, tervise- ja tööminister)
Äriühingu nimi: ____________ Registrikood: _____________ LÄHETUSKULUDE ARUANNE Vastavalt juhatuse [kuupäev] käskkirjale nr. [käskkirja nr] on [töötaja nimi] lähetatud: Kuupäev Koht Eesmärk 1. 2. 3. 4. Lähetuskulud: 1. Sõidukulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 1. kokku 2. Ööbimiskulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 2. kokku 3. Muud kulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 3. kokku 4. Päevarahad Päevade arv ...
[Tööandja nimi] [Tööandja aadress] [Tööandja registrikood] Töölähetuse korraldus nr __ Töölähetusse saadetakse töötaja: Nimi: Ametikoht: Töölähetuse sihtkoht: Töölähetuse algus: Töölähetuse lõpp: Töölähetuse eesmärk: ______________________________ [Tööandja esindaja allkiri, kuupäev]
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Ameerika Ühendriikide majanduskriis Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: AT- Üliõpilane: Tallinn 2012 Ameerika Ühendriigid majanduskriisis 20-date aastate alguses oli Ameerika maailmas üks kõige tugevamaid riike. Selle edu põhjuseks oli I maailmasõda, kus Ameerika tegelikult eriti osa ei võtnudki. Kuna Ameerika harrastas Euroopa riikide suhtes isolatsioonipoliitikat, mis tähendas, et Euroopa konfliktidesse ei sekkuta, sai ta I maailmasõjas minimaalseid kahjustusi. Võib isegi väita, et Ameerika oli ainus riik, mis I maalimasõjast kasu lõikas. Seda saavutas ta laenu andmisega, relvade ja muude sõjavarustuste tootmisega ja üheks plussiks oli ka see, et sõda ei toimunud USA territooriumil. Selle tulemusena kasvasid 1920. aastatel Ameerika Ühendriikide börsidel akts...
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hruštšov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg – pehmendas re žiimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv – suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika – ämbrisse astumine (Maisi „kasvatamine“ NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti
ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata t...
MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TULU- OTSESED SIIRDED MAKSUD MÜ MO Y Joonis 13.2. Tuludekulude ringkäik II Otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks ettevõte toote hinna sisse lülitatud ja tarbija poolt kinni makstud maks Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ümberjaotamisel riigi- eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena ANDRES ARRAK 2 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM
NSVL ja ENSV 31. Nõukogude Liit aastatel 1945-1985 Nikita Hrustsov: 1956-1958 haaras valituse oma kätte 1956-1964 valitses NSV Liitu Sulaaeg pehmendas re ziimi vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna erivaldkondades kehtinud piiranguid Lubas vangilaagrites olevad inimesed vabastada Lubas küüditatud koju Majanduskasv suhtles sotsiaalsete ja demokraatlike riikidega Tsensuuri pehmendamine Maisipoliitika ämbrisse astumine (Maisi ,,kasvatamine" NSV Liidus) 1964 tagandati valitsusest ja pandi koduaresti Leonid Breznev:
4. masside osavõtt poliitikast piirdub valimistega 5. eliit ei tohi sõltuda masside hetkemeeleolust. demokraatia=turg turg=valik(ostmine) valik=parim kvaliteet, sootsaim hind "PLURALISTLIK" MUDEL (DEMO.) - autoriks Robert Dahl - demokraatia põhiülesanne on v'hemust huvide kaitsmine. iseloomustab: 1. mitte ühelgi eliidil pole õigust pretendeerida kogu ühiskonna huvide esindamisele. 2. iga grupp püüab avaldada mõju poliitiliste otsuste vastuvõtmisele. 3. valituse ülesanne on olla vahekohtunikuks nende gruppide omavahelises suhtluses. 4. massidel on õigus osaleda poliitilistes protsessides. - hetkel on see läänes (tööstusriikides) kõige popim demokraatia mudel. LEGAALNE DEMOKRAATIA. - F. Hayek - "demokraatia põhiülesanne on vabaduse kaitsmine" iseloomustab: 1. seadus on üle rahva tahtest. 2. riik toimib õigusriigi põhimõttel. 3. riik tuleb eraldada tsiviilühiskonnast. 4. riiklik reguleerimine majanduses peab olema minimaalne. 5
Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde. Kus oleksime me sellise poliitika tõttu praegu? Ilmselt valitseks meie majanduses Kreeka olukord, kus laenude tagasi maksmine näib võimatu. Kiire reageering viis ka uute reformideni, mis hõlmasid tööturu- ja haigushüvitiste reformi. Rahvas ning paljud poliitikud nõudsid ka pensionide kärpimist, kuid valituse arvates polnud see vajalik ning nad teadsid, et see ei tooks eelarvesse oluliselt raha juurde. Tänaseni pole pensione alandatud ning riik on saavutanud ikkagi eelarvepositsiooni parandamise. Kõik see, kuidas me oleme suutnud oma riigi majandusolukorda parandada on meie rahva ja valitsuse terve mõistuse koostöö. Maailma juhtivad suurriigid on kõrgelt arenenud tööstusega ning tehnoloogiatega. Iga riigi teeb konkurentsivõimeliseks maailma mastaabil kõrgtehnoloogia. Et kasutada
Planeeritava hoone kasulik pind 146 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Vastavalt MKM määrusele nr. 10 on tegu mitteelamuga (Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned). Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning tehniline ruum
saata. Saksa okupatsiooni võimed olid eesti rahvusväeosad laiali ajanud, alustanud kaitseliit oli nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoonade ja muu varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus. · Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform-ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid · Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt · Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir
kõiki, kuid praegu teemaks olevad probleemid ja otsused jäävad rahva jaoks kaugeks. Meile on antud õigus valida riigikogu, aga sellega meie panus ühiskonna elus ka piirdub. Maksumaksja soovib võimalust majandusküsimustes kaasa rääkida ja selle kaudu poliitilise otsustamise protsessis osaleda. Kui inimesed näeksid, kus maksutulu kasutakse, tõstaks see oluliselt maksevalmidust. Usun, et kui oleks võimalus kodnaikke rohkem poliitikasse kaasata tõstaks see ka usaldust valituse suhtes. Praegu on jäänud mulje, et riiki puudutavate otsuste vastu võtmine toimub väikeses ringkonnas ning kodanikud ei ole üldse teadlikud, mis meie vabariigis toimub. Kui inimene midagi teeb siis oodatakse selle eest ka vastutasu. Makstes üsna suure osa palgast maksutuluks oleme arvestanud sellega, et seda kasutatakse meie heaolu eesmärgil. Tuleb mõista, et pole olemas tasuta lõunasööke, kui täidame oma kohust, tahame loota sõja korral
laiali · Korraldab suhtlemist teiste riigidega · Suunab valitsusasutuste tegevust Valitsuskriis olukord, kus valitsusliidu moodustanud erakondade vastuolud ei võimalda valitsuse normaalset tööd jätkata. Ministeeriumid tegelevad: · Riigi erinevate tegevusvaldkondade suuniste seadmisega · Valitsemisala õigusaktide eelnõude koostamisega Peaminister - Eesti Vabariigi valitsuse juht Minister Eesti Vabariigi valituse liige ning ministeeriumi juht Kantsler Eesti Vabariigi valitsusametnik, kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd Praeguse valitsuse moodutavad Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Praegune EV peaminster on Andrus Ansip.
vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11.
Selleks, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. Aastal põhijoontes varasem valitsemiskord. Taluahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Pärisorjust veel ei kaotatud, kuid sajandivahetusel sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. Eesti ala on aegade jooksul käinud käest kätte. Lisaks valitsejatele on muutunud ka valituse korraldus, talurahva ja mõisnike olukord ning seadused. Mina arvan, et kui neid perioode poleks meie ajaloos olnud, siis poleks me tänapäeval need samad eestlased, kes me oleme.
detsembril 1922. Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitektiks on Sir Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami Palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku Teaduskolledzi tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledzi hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui Leinster House pidid olema valituse ja parlamendi ajutisteks asukohtadeks, ent täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi. Poliitika 1921. aasta detsembris kirjutati alla Inglise-Iiri leping, millega 26 krahvkonda said iseseisvuse ning neist sai Iiri Vabariik, kuus Ulsteri krahvkonda said 1920. aastal õiguse moodustada Belfastis oma parlament ning nemad jäid Ühendkuningriigi osaks. Uus põhiseadus jõustus 1937. aastal ja Iirimaa jäi II maailmasõjas neutraalseks. 1949. aastal moodustati Iiri Vabariik
Hoone suletud netopind planeeritavas hoones 167,7 m² Hoone kubatuur kokku 554,0 m³ Planeeritava hoone kasulik pind 157,1 m² 2.Üldosa Käesolev arhitektuurne tehniline projekt käsitleb tervisespordikeskuse hoone ehitust. Hoone kui ka nende ruumide projekteerimisel on arvestatud nõudeid Eesti projekteerimisnormidest EPN 14.1 "Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded ", Eesti Vabariigi Valituse määrusest nr. 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", ehituses kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning projekteerimise lähteandmetele. Ehitus- ja viimistlustööd peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi
Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18. Õigusaktidele esitatavad nõuded Vastavus seadusega, arusaadavas eesti keeles??? 19. Riigi Teataja struktuur 1 Üld – seadused, seadlused, valituse ja ministrite määrused, Eesti Panga presidendi määrused. 2 Välis – välissuhtlemine, rahvusvahelised lepingud. 3 Üksik – presidendi ja riigikogu otsused. Valitsuse korraldused (haigekassa eelarve, majanduskassa eelarve jne) 4 KOV jne – Kohalike omavalituste aktid – Valla & Linna valituse määrused. 20. Sotsiaalsete normide tunnused, funktsioonid ja liigid. - Moraalinormid: üldised käitumisnormid
ning kehtestatakse riiklik kontroll kõikvõimalike eluvaldkondade üle. Kokkuvõtvalt kõik hakkab olenema Pätsi suvast ja tahtest. Veel üheks suureks asbektiks on see, et sotsialistid haaravad võimu, ning keelustavad vapside tegevuse. Mistõttu on ilmselge, et 1934. aasta pööre toimus sotsialistide huvides. 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa rahva elatustaseme languse ja tööpuuduse kasvu, mis suurendas rahva rahulolematust riigi valituse tegevuse vastu ning süvendas sisepoliitilist kriisi. Rahvas hakkas üha enam pooldama kõva käe poliitikat. Olgugi ei loodetud kodanikuvabaduste piiramist, mis aga 1934. aasta pöördega juhtus. Nii ei saanud olla 1934. aasta pööre tavakodanike huvides. Teiseks põhjuseks, miks ei saanud 1934. aasta riigipööre olla kodanike huvides oli see, et rahvas oleks tahtnud näha valitsusjuhtidena vapse, mitte sotsialiste, kes
sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 19391941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda. Alles peale hääletust hakati rääkima liitumisest suure ja võimsa
august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO-ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks.Eestis toimusid reformid edukalt ning Eesti rahvusvaheline autoriteet kasvas. See viis Eestit edasi nii läbirääkimistel Euroopa Liiduga kui ka NATO-ga. 2002. aastal oli otsustatud, et Eesti saab neisse organisatsioonidesse.Ronald Reagan - USA 40. president, 33. California kuberner ja näitleja. Mihhail Gorbatsov- Nõukogude Liidu viimane riigipea
II maailmasõda Lühikoronoloogia : 7. märts 1936 - Saksamaa okupeeris Reini demilitariseeritud tsooni 29. september 1938 - Müncheni kokkulepe Märts 1938 - Saksamaa okupeerib Austria 23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt 1. september 1939 - Saksamaa tungis Poolale kallale 17. sptember 1939 - NSV tungib Poolale kallale 1939-1940 - talvesõda 22. juuni 1941 - Barbarossa plaan 7. detsember 1941 - Jaapan kuulutab USA-le sõja 14. august 1941 - Atlandi harta 6. juuni 1944 - Teheran 4. - 11. veebruar 1945 - Jalta 17. juuli - 2. august 1945 - Potsdam 6. juuni 1944 - Normandia dessant 21. Aprill 1945 - Berliini okupeerimine NSV liidu poolt 2. september 1945 - II maailmasõja lõpp II ms lühidalt Sõja algus II maailmasõja alguskuupäev - 1. september 1939, mil Saksamaa tungis kallale Poolale. MRP Molotovi- Ribbentropi pakt (MRP) - NSV Venemaa ja Saksmaa vahel, Venemaa tahtis I...
USA oli aga vastumeelne, et NSVL raketibaasid asuvad tema külje all ning kuulutas Kuubale sõjalise blokaadi, millele järgnes pingeline nädal. Selle kestel seisis maailm tuumasõja lävel. Hrustsovile anti selgelt mõista, et kui ta nõudmisi ei täida, siis Ameerika tõesti ründab. Kuid Moskva andis järele. Seepeale Hrustsov teatas, et raketibaasid likvideeritakse. Vastutasuks lubas aga USA, et ei tee katset Kuubat vallutada. Kuid sõda oli oli ikkagi ära hoitud ja eelkõige tänu USA valituse ja president Kennedy kindlameelsusele. Kumb riik võitis Kuuba kriisi ei olegi teada. Kuid tulemuseks oli see, et Hiina katkestas suhted NSVL ga ja Hrustsovil tuli Hiinas loobuda. USA aga nägi Kennedy` t kui kangelast, kes oli võidelnud kommunismi vastu ja selle ka võitnud. Allikad http://www.horisont.ee/node/220 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en|et&u=http://www.wisegeek.com/what- was-the-cuban-missile-crisis.htm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
