Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige. Distsiplinaarvastutus Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus; rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; advokatuurist väljaheitmine; ) Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Peaprokurör (Lavly Perling):
lugupidamise ja mõistmise vaimus. Kirjelda arhiivinduse korraldust Eestis Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus. Alustas 1998a. Keskus asub Tartus. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Teisalt kindlustab arhiiv autentsete dokumentide hoidmise kaudu kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse. Rahvusarhiiv on valitsusasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas ( alates 2012), kuhu kuuluvad ajalooarhiiv, riigiarhiiv, filmiarhiiv ja neli regionaalset osakonda Haapsalus, Kuressaares, Rakveres ja Valgas (vaata arhiivide põhimääruseid ja asukohti kaardilt). Rahvusarhiivi süsteemi kuuluvad kõik Eesti avalikud arhiivid, v.a Tallinna Linnaarhiiv ja Narva Linnaarhiiv. Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, OÜ Geoloogiakeskus, AS Ökosil. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)- loodi 1999, 29% Eestist RMK hallata. Keskkonnainspektsioon- on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev riigiasutus, mis koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Menetleb kkalaseid väärtegusid ning kkkuritegusid. Keskkonnaamet- on valitsusasutus, mis tegutseb KKMi valitsemisalas. KKA ülesanne on viia ellu riigi kkkasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike kkalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Keskkonnaagentuur- KAUR on KKMI hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku kkseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute
62. Kes tegeleb töötervishoiu ja tööohutuse küsimustega tööandjaks olevas äriühingus töökeskkonnaspetsialist - töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid. 63. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööõigusalaste õigusaktide täitmise üle Tööinspektsioon Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. 1 64. Eesti kohtusüsteem (millised kohtud kuuluvad I astmesse, II astmesse, III astmesse) Eestis toimib kolmeastmeline kohtusüsteem. Koosneb kuni 2006. aastani maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest (1. aste), ringkonnakohtutest (2. aste) ja Riigikohtust (3. aste). (NB! 2005..a seadusemuudatusega kaotatakse 2006. aastast
dokumentide kaotsimineku oht. Allakirjutatud dokument registreeritakse samal päeval. Registreerija märgib dokumendile kuupäeva ja numbri. Koostaja korraldab dokumendi registreerimise, paljundamise ja väljasaatmise või struktuuriüksustele jaotamise ning paigutab dokumendi originaali või väljasaadetava kirja ärakirja toimikusse vastavalt toimikute loetelule. 5.5. Dokumentide tähtaegse lahendamise kontroll Dokumentide lahendamistähtaegu reguleerivad paljud seadused. Vajalik on, et iga valitsusasutus tooks vastavalt oma spetsiifikale ära vastavad tähtajad oma asjaajamiskorras. Avaldustele ja märgukirjadele vastamise tähtajad on sätestatud AVSs. Dokumentidele, mille lahendamistähtaegu ei ole teistes seadustes määratud, kehtestab ühekuulise lahendamistähtaja Aluste p 125. Aluste p 128 lubab ka riigiasutuste kirjadele vastamise tähtaega pikendada kahe kuuni asja lahendamiseks vajalike täiendavate asjaolude selgitamiseks. Dokumentide tähtajalise lahendamise kontroll on
keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse täitmist. Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega kauplemist, samuti loomakaitseseaduse, veeseaduse ja pakendiseaduse nõuded. Keskkonnaamet: Valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. Kalavarude kaitse ja taastamise korraldamine; õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seire korraldamine. Alustas tööd 1. veebruarist 2009.
koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe
koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid. Keskkonnainspektsioon on keskkonnaalaste seadusrikkumiste puhul kohtuväliseks menetlejaks ning teeb edasilükkamatuid uurimistoiminguid kriminaalasjades. Keskkonnainspektsiooni missioon on järelevalve abil tagada looduskeskkonna säilimine tulevastele põlvedele. Keskkonnaamet- Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teostab täidesaatvat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine. KKM Teabekeskus- Eesmärgiks on koguda, töödelda ja üldistada teavet Eesti looduse, keskkonnaseisundi ning neid mõjutavate tegurite kohta. Usaldusväärse keskkonnateabe
28. 12. 1996] (7) Riigile kuuluva ettevõtte vara koosseisus olevat üksikut asja, välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooned ja rajatised ning teiste äriühingute aktsiad või osad, võib võõrandada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras. Põhitegevusega otseselt seotud hooneid ja rajatisi ning teiste äriühingute aktsiaid või osasid võib võõrandada ainult käesoleva seaduse alusel. Riigivara erastamise korraldaja on käesoleva seaduse alusel määratud valitsusasutus (edaspidi erastamist korraldav valitsusasutus). (2) Munitsipaalvara erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. (3) Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks. (1) Erastatava vara erastamise viisid on: 1) vara müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) vara müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) äriühingu aktsiate avalik müük;
nõuniku. (6) Õiguskantsler võib määrata nõunikke maakondadesse. § 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud Õiguskantsleri asetäitja-nõunikule ja nõunikule laienevad käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud piirangud. [RT I 2006, 48, 357 – jõust. 18.11.2006] 12. Prokuratuuri ülesanded ja prokuröride ametisse nimetamine. §1. Prokuratuur (1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks,
ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuri võib kuuluda iga isik, kes vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele ja on sooritanud advokaadieksami. Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 22. Prokuratuur (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu
Valituse ülesanneteks on riigi sise- ja välispoliitika ellu viimine, suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja presidendi aktide täitmist. Valitsus asub ametisse ametivande andemisega Riigikogu ees. Eestis teostab täidesaatvat võimu Vabariigi Valitsus põhiseaduse ja seaduste alusel kas vahetult või ministeeriumite ja valitsusasutuste kaudu. Riigikantselei on Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mis o toetab valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel o toetab ministri, kes ei juhi ministeeriumi , tegevust o arendab Eesti avalikku teenistust o arendab dokumendihaldust ja korraldab arhiivindust o korraldab Riigi Teataja avaldamist Ministrid Andrus Ansip Helir-Valdor Seeder Peaminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Ivari Padar
ja vandeadvokaadi abid. Advokatuuri võib kuuluda iga isik, kes vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele ja on sooritanud advokaadieksami. Eestis võib advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 22. Prokuratuur (moodustamine, haldamine, funktsioonid, distsiplinaarvastutus) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. Prokuratuur jaguneb Riigiprokuratuuriks ja temale alluvateks ringkonnaprokuratuurideks. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse Vabariigi Valitsus justiitsministri ettepanekul, olles ära kuulanud Riigikogu
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
(GAAP), kohustusl. kõigile USA kompaniidele. · USA Väärtpaberite ja Börsi Nõukogu (SEC). Kujund. aruandlusalaseid nõudeid USA väärtpa- berituru firmadele. · Ameerika Audiitorite Instituut (AICPA). Ühendab 300 000 audiitorit. Eestis on hea rp.tava põhimõtted kehtest. rp. seaduses (01.01.95). Seda täiendavad EV Rp. Toim- konna poolt väljaantud standardid, juhendid ja soovitused. Rp. Toimkond on moodust. rp. seaduse alusel. RT on valitsuse poolt moodust. valitsusasutus, kes suunab ja üldistab rp. tööd. Toimkond on 7 liikmeline (esimees Rita Ilisson). RT protokolliliste otsustena vormist. juhendid või metoodil. soovitused on konkreetsete arvestus- ja aruandlusalaste küs. lahendam. Rp seaduses on fiks.: · peam. arvestuses kasut. põhimõisted ja aruandluse koostam. põhimõtted; · maj.tehingute dokumenteerim. ja arvestusregistritesse kirjend. kord; · aastaaruande koost. kord; · varade ja arvelduste arvestam. kord. Nimet. nõuete järgim
(6) Õiguskantsler võib määrata nõunikke maakondadesse. § 39. Õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ja nõuniku tegevuspiirangud Õiguskantsleri asetäitja-nõunikule ja nõunikule laienevad käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud piirangud. [RT I 2006, 48, 357 jõust. 18.11.2006] 12. Prokuratuuri ülesanded ja prokuröride ametisse nimetamine. §1. Prokuratuur (1) Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid. §15. Prokurörile esitatavad nõuded (1) Riigi peaprokuröriks, juhtivaks riigiprokuröriks, juhtivprokuröriks, riigiprokuröriks, vanemprokuröriks, eriasjade prokuröriks
Valdkonnad jagunevad kolmeks: keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse o missioon: õiguskuulekuse tagamine keskkonnavaldkonnas eesmärgiga säilitada ja parandada keskkonnaseisundit o visioon: olla avatud ja usaldusväärne asutus, mis töötab süsteemselt ja tulemuslikult keskkonnavaldkonnas õiguskuulekuse paranemise ja puhta keskkonna nimel Keskkonnaamet (01.02.2009): o Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb keskkonnaministeeriumi valitsemisalas o Keskkonnaameti ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises o Keskkonnaameti struktuur: keskkonna osakond looduskaitse osakond metsaosakond kiirgusosakond
(sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT
Väljavõte mõningatest normidest: VangS § 63. Distsiplinaarkaristused (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. VangS § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. VangS § 105. Vangla (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras. […] (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega. VangS § 1051 . Vanglateenistus (2) Vanglateenistusse kuuluvad: 1) Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ettenähtud ametikohad; 2) vanglad. VangS § 106
(3) Metsanduse arengukava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Vabariigi Valitsus esitab arengukava Riigikogule arutamiseks. (4) Metsanduse arengukava koostamiseks moodustab keskkonnaminister töögrupi, kelle tegevusse kaasatakse metsandusega tegelevad uurimisasutused ning muud olulised metsandusega seotud huvigrupid. § 8. Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (1) Metsakaitse ja Metsauuenduskeskus (edaspidi käesolevas paragrahvis keskus) on valitsusasutus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. (2) Keskuse tegevusvaldkonnad on metsa inventeerimise, metsamajandamiskavade koostamise, metsa uuendamise ja kaitse korraldamine ning asjaomaste andmekogude pidamine. (3) Keskuse ülesanded on esitatud põhimääruses, mille kinnitab keskkonnaminister. (4) Keskus osutab järgmisi teenuseid: 1) metsandusalaste aero ja ortofotode müük; 2) metsandusalase kaardimaterjali müük; 3) metsamaa ja kasvava metsa hindamine;
2) korraldada tarbijakaitsealast teavitamist, nõustamist ja õpet; 3) nõustada ja abistada tarbijat; 4) esindada tarbijat lihtkirjaliku volikirja alusel kohtus ja muus riigiasutuses ning suhetes kaupleja või tootjaga; Riiklik tarbijakaitse Tarbijakaitseamet on Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (TKS § 17 lg 1). Tarbijakaitseameti peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve, juhindudes käesolevast seadusest ja teistest õigusaktidest. Tarbijakaitseameti pädevuses on: 1) teostada järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle;
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
2) kuulutab EV vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ootamata ära Riigikogu otsust 3) Annab ohvitseri auastmeid 4) Kutsub kokku Riigikaitse Nõukogu Vabariigi Valitsus (RaRKS § 5) Kaitseminister ja Kaitseministeerium (RaRKS § 8, § 10) Kaitseväe juhataja (RaRKS § 14) 11.4. Kaitseväe koht riigi täidesaatva võimu struktuuris. 1)Kaitsevägi sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas 2)Kaitseliit vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseorganisatsioon (avalik-õ juriidiline isik) Kaitseministeeriumi valitsemisala VVS § 60 12. Õiguskantsler 12.1. Õiguskantsleri ülesanded ja staatus Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler peab olema kõrgete kõlbeliste omadustega teovõimeline Eesti kodanik, kes valdab vabalt riigikeelt
töökohale. - 42 - 6. STANDARDID JA STANDARDISEERIMINE 6.1. Standardid Standardid on dokumenteeritud kirjalikud kokkulepped, mis sisaldavad tehnilisi iseloomustusi ja teisi täpseid kriteeriume, mida kasutatakse järjekindlalt kui reegleid või definitsioone kindlustamaks materjalide, toodete, menetluste ja teenuste vastavust neile seatud eesmärkidele. Standardeid võtab vastu standardiseerimisega tegelev valitsusasutus ja - organisatsioon või mõni muu selleks delegeeritud õigustega organ. Näiteks selline tänapäevaks triviaalne asi kui plastikkaart ja ta mõõtmed on allutatud ISO rahvusvahelisele standardile, mis lõpptulemusena lubab seda kasutada ülemaailmselt. Standardid peavad olema kõigile soovijaile kättesaadavad ning nende kasutamine tasuta - nad on mõeldud üldiseks ja korduvaks kasutamiseks. Standardeid jagatakse lähtuvalt nende regulatsiooniampluaast ja -
6) pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukoha tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. Riiklikku järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon, mis tegutseb sotsiaalministri valitsemisalas. Tööinspektsioon on valitsusasutus, kelle põhiülesandeks on teostada riiklikku järelvalvet tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide 74 täitmise üle töökeskkonnas ning kohaldada riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tööinspektoril on õigus määrata trahve. Usaldusisik on ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni töötaja, kes on valitud töötajate ühingu liikmete või töötajate ühingusse mittekuuluvate töötajate üldkoosoleku
(7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu andmekogude seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1. 07. 2003] 6. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE [Paragrahvi 25 sõnastus kuni 30. 06. 2003] § 25. Tööinspektsioon Tööinspektsioon on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanne on: 1) korraldada riiklikku järelevalvet töökeskkonnas töötervishoidu ja tööohutust ning töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle; 2) kohaldada riiklikku sundi seadusega ettenähtud alustel ja ulatuses. [Paragrahvi 25 sõnastus alates 1. 07. 2003] § 25. Riikliku järelevalve teostaja (1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.........................................................................................................
4. Õigus äri ja isikuandmete saladusele. Ühest küljest annab õiguse isikule andmekaitseks ja teisest küljest paneb haldusorganile kohustuse see õigus tagada ja realiseerida. 5. Õigus esindusele - HMS § 13- toimub õigusaktides sätestatud korras, üldjuhul esindab asutuse juht. Põhimääruse korral on õigus anda volitusi ka teistele ametnikele. Sisepädevus HMS § 8 lg 1. Riiki on volitatud esindama valitsusasutus. See on seadusega sätestatud. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üldiselt esindab organit ikkagi organi juht, kui üksiksisik siis tema ise, kui kollegiaalorgan, siis see kes on seaduses sätestatud. 6. Õigus erapooletusele HMS § 10 – õigus nõuda taandamist ja juhud mil see on lubatud ja mil mitte on sätestatud (näiteks huvide konflikt). Mis on õiguslikud tagajärjed, kui men nõudeid on rikutud? VT HMS § 58. Eriti siis saab
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik ...
Valitsusasutused hindasid ankeetküsitluses oma asutuse olukorda dokumendihalduse- ja arhiivihalduse kriisi- ja hädaolukorraks valmisoleku planeerimise osas. Vastanud valitsusasutustest 65% pidas oma asutuse olukorda rahuldavaks ja kõigest 21% 47 vastanutest pidas oma asutuses dokumendi- ja arhiivihalduse valmisolekut kriisisituatsiooniks heaks. Väga heaks ei hinnanud üksi valitsusasutus enda asutuse valmisolekut, kuid 7% vastanutest leidis, et oma asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse hädaolukorraks valmisolek on siiski puudulik ning vajab suuremat tähelepanu. 7% 7% 21% Hea Keskmine, rahuldav Kehv Puudulik 65%
Organ koht juriidilises isikus, mis täidab tema ülesandeid (tema eest ja nimel) 1922 Riigikohus: juriidilise isiku organ on tema seaduslik elund HMS (Haldusmenetlusseadus) §8 Haldusorgan on seadusega (määrusega vms) avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud halduskogu või isik (seega valitseb funktsionaalne organi mõiste organ luuakse pädevusega) Varasemalt samastati asutus organiga (nt valitsusasutus on organ) seega nt ministeeriumi puhul on organeid mitu (selleks tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril, aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus, kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan)) Organite põhiliigid: - Monokraatorganid kui otsustajaid on üks
maakasutuse planeeringud jne millel vo oluline KM); otsus plaani/progr mitte hinnata tuleb avalikustada. Strat plan.dok üleriigiline, maakonna ning üld või detailplaneering planeerimisseaduse tähenduses, strat arengukava riigieelarve seaduse tähenduses või muu kava, programm või strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem või KOV organ õigusaktiga. KM strat hindamist korrald strat plan.dok koostamise käigus enne selle kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument: 1) koost põllumaj, metsanduse, kalanduse, energeetika, tööstuse, transpordi, jäätmekäitluse, veemaj, telekommunikatsiooni või turismi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse olulise KMga tegevust või kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise KMga; 2) on üleriigiline,
ettevalmistamisel ja langetamisel. Ametiasutus, kodanikuühendus või esindusorganisatsioon, kes dokumenti loob, kaasab otsustusprotsessi huvirühmi kõigist sektoritest. See tagab väljatöötatava strateegilise dokumendi tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist. Kaasamise põhimõtteid on järgitud ka metsandusalaste arengustrateegiate väljatöötamisel. Metsandusadministratsioon Keskkonnaministeerium on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas, mille hulka kuulub ka metsandus. Keskkonnaministeerium on üks Eesti 11 ministeeriumist. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, kiirguskaitse tagamine, kliimamuutuse vähendamisega seotud ülesannete
Lepingust tulenevalt sai M.Kuusik ettemaksu 300€ suuruses ning ülejäänud 700 eurot pida ta saama siis, kui kogu tõlge on Justiitsministeeriumile edastatud. 2. M.Kuusik rikkus oma kohustust siis, kui määratud tähtajaks ei olnud esimene tõlge osa esitatud. Ehk Kuusik jättis võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. 3. Praegusel juhul on lepingu rikkumine oluline, kuna tegemist on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mis korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Ehk üritusel on kindlasti juba konkreetne kuupäev olemas, selle jaoks on Justiitsministeeriumi poolt rahasumma eelarvest investeeritud ja tegevuste plaan plaanitud. Järeldus: Justiitsministeerium saab M.Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Hüpotees(2): Justiitsministerium saab M.Kuusikult ettemaksuna tasutud 300€ tagasi nõuda VÕS
Kalapüügijärelevalve raames kontrollib amet kalatöötlemisettevõtteid. Mida keskkonnakaitseinspektor võib teha oma pädevuse piires • Kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; • Teeb suulisi korraldusi ja ettekirjutisi- seaduslikkuse tagamiseks • Peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja teatud juhtudel ka õiguspärase tegevuse Keskkonnaamet • Keskkonnaamet on valitsusasutus, mis tegutseb Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. • KKA ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat ning osaleda kõikvõimalike keskkonnaalaste õigusaktide ja muude ametlike dokumentide väljatöötamises ning täiustamises. • Amet alustas tööd 1. veebruarist 2009 ja moodustati keskkonnateenistuste, looduskaitsekeskuse ning kiirguskeskuse baasil
Avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikuks teenistuseks nimetatakse: 1) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslikku teenistus- ja usaldussuhet ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamine; 2) riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslikku töösuhet isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on üksnes avaliku võimu teostamist toetav töö. Ametiasutused: 1. valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses; 2. Riigikogu Kantselei; 3. Vabariigi Presidendi Kantselei; 4. Riigikontroll; 5. Õiguskantsleri Kantselei; 6. kohus; 7. Kaitseliit 8. soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 9. valla- ja linnavolikogu kantselei; 10. valla- ja linnakantselei; 11. valla- ja linnavalitsus asutusena koos struktuuriüksustega; 12. osavalla- ja linnaosavalitsus asutusena; 13. valla- ja linnavalitsuse amet.
TÖÖÕIGUS Tööõigus 1) Kollektiivne 2) Individuaalne Tööõiguse mõiste ja allikad. Töölepingu mõiste Töölepingu seadus (TLS) https://www.riigiteataja.ee/akt/13198475 Tööõigus on eraõiguse eriharu, millel on mõningad avaliku õiguse tunnused. Järelvalvet tööseaduste täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Tööinspektioon sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev riiklik valitsusasutus, mis teostab riiklikku järelvalvet töö tervishoiu, töö ohutuse ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ja rakendab riiklikku sundi. Tööinspektsioon on institutsioon, mis vahendab individuaalseid töövaidlusi. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid. Tegutseb põhimääruse alusel (leiab Internetist). Kehtiva TLS koostamisel rakendatakse turvalise paindlikkuse põhimõtet (flexicurity)
ette nende loomine teiste volitatud organite poolt. Nii näiteks loodi seadustega Kultuurkapital ja Keskkonnafond. Üldiselt ei ole seadustes täiendavalt sätestatud seda momenti, millal tekib vastava avalik-õigusliku juriiidilise isiku õigusvõime. Kui see on sätestamata, siis tekib õigusvõime seaduse jõustumise hetkest. 47 Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine nimetatud korras toimub õigusaktiga. Oma eesmärke ja õigusvõimet realiseerib juriidiline isik organite kaudu, kellele pannakse institustiooni sisemine organisatsiooniline juhtimine ning tema esindamine väljaspool juriidilist isikut. Teiste sõnadega öeldes on juriidilised isikud teovõimelised niivõrd,
ette nende loomine teiste volitatud organite poolt. Nii näiteks loodi seadustega Kultuurkapital ja Keskkonnafond. Üldiselt ei ole seadustes täiendavalt sätestatud seda momenti, millal tekib vastava avalik-õigusliku juriiidilise isiku õigusvõime. Kui see on sätestamata, siis tekib õigusvõime seaduse jõustumise hetkest. 47 Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine nimetatud korras toimub õigusaktiga. Oma eesmärke ja õigusvõimet realiseerib juriidiline isik organite kaudu, kellele pannakse institustiooni sisemine organisatsiooniline juhtimine ning tema esindamine väljaspool juriidilist isikut. Teiste sõnadega öeldes on juriidilised isikud teovõimelised niivõrd,
või otse selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. o või selle alusel, nn. korralduskorras, s.t. seadus delegeerib selle õiguse või kohustuse teistele organitele või iseseisvatele õigussubjektidele. Korralduskorras loodavate avalik-õiguslike juriidiliste isikute näite võib tuua rahvaraamatukogu seadusest. Nii on rahvaraamatukogu asutajaks riigi valitsusasutus või kohaliku omavalituse täitevorgan. Vastavalt seadusele võib üldkasutatav rahvaraamatukogu olla juriidiline isik. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine nimetatud korras toimub õigusaktiga. Teovõime: Oma eesmärke ja õigusvõimet realiseerib juriidiline isik organite kaudu, kellele pannakse institutsiooni sisemine organisatsiooniline juhtimine ning tema esindamine väljaspool juriidilist isikut
1. Standardimine Standardimine on ühtsete reeglite koostamine majanduselu, ametivõimude ja tarbijate elu kergendamiseks, mis on suunatud ühiskonna optimaalse kasu suurendamisele, põhinedes teaduse, tehnoloogia ja praktika saavutustel. Standardite abil suurendatakse toodete kokkusobivust, kasutusohutust, kaitstakse loodust, soodustatakse kodumaist ja rahvusvahelist kaubandust. Standard on kirjalik väljaanne, mis on avatud ja kõigile kättesaadav. Selle võtab vastu standardimisega tegelev valitsusasutus või organisatsioon või muu tunnustatud organ. Standardid koostatakse koostöös ametivõimu, tööstuse, kaubanduse ja tarbijate esindajatega ning erapooletute spetsialistidena kaasatakse koostamisse sageli ka ülikoolide ja teadusasutuste esindajaid, püüdes standardite koostamisel saavutada konsensus. Standardid on olemuslikult soovitused ja nende kasutamine on vabatahtlik (seni, kuni mõne õigusaktiga ei muudeta need kohustuslikuks).
nõukogude vabariigiks. Valitsemine: ETK organiseeris valitsusasutused viies täielikult hõivatud maakonnas (Narva, Tartu, Rakvere, Võru, Valga) ja neljas osaliselt hõivatud maakonnas määrati ajutised valitsusasutused. ETK Nõukogu moodustas 1. detsembril 1918, 1917. aasta detsembris Peterburi kubermangust eraldunud ja Eestimaa kubermanguga liitunud Narva linnast ja eeslinnadest iseseisva haldusüksuse, kuhu kuulus 14 valda ning millel oli omaette valitsusasutus Narva Töörahva Nõukogu, mida juhatas kommunist Jaan Saks, kuid linnal ja maakonnal oli ühine Virumaa RSN ja Täitevkomitee. Eestimaa Töörahva Kommuuni tegevus: 1) Tööstusettevõtted natsionaliseeriti 2) Mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid 3) Valitses punane terror 4) Kõikide usutunnistuste pappide kui valeõpetuse laialijaotajate kontrrevolutsionäärideks ja töörahva vaenlasteks tunnistamine. 5) Kiriku ja vaimulike tagakiusamine.
Ettevõtte struktuuri maatriksi kasutamiseks tuleb piiritleda äri(majandus)üksused, mida võib käsitada iseseisvatena või eraldi võetutena. Strateegilised äriüksused (SÄÜ) peaks vastama järgmistele tunnustele: - neil on eraldi määratav missioon; - neil on omad konkurendid; - nad on eraldi võetavad või seotud äritegevused; - nende tegevus on planeeritav sõltumatult teistest äriüksustest. SÄÜ võib olla teatud toote valmistamine, tehnoloogiline liin, allüksus või valitsusasutus. Kui SÄÜ-d on piiritletud (välja selgitatud), siis on vaja kindlaks määrata kuidas nende vahel ressursse jaotada. Strateegia valik Äriühingul on hulk erinevaid SÄÜ-sid, näiteks üks täht, kolm kassalehma, kaks küsimärki ja kaks kassalõksu. Kui see on välja selgitatud, tuleb juhtkonnal valida iga SÄÜ jaoks strateegia: 1. Ehitamine ja arendamine sobib kui SÄÜ võib saada täheks, kuigi praegu on ta näiteks küsimärk. Sel juhul
1 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise valdade ja linnade osas otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusüksuse piiride korrigeerimise maakorraldus- ja ehitusplaneerimisvajadustest lähtuvalt otsustab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus . Haldusüksuse nime muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla või linna maakondliku kuuluvuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Valla või linna staatuse muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. Haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuste piiride muutmine valdade ja linnade osas Vabariigi Valitsuse algatusel : Vabariigi Valitsus algatab korraldusega haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
