14 Heidutatud töötaja on: Vali üks: a. isik, keda on mingi asi töö juures nii kohutanud, et ta põgeneb tagasi vaatamata b. isik, kellel on tihtipeale väga head tööoskused, kuid ei julge ennast pakkuda tööandjatele c. on isik, kes küll soovib töötada, kuid on loobunud aktiivsest tööotsimisest, sest on veendunud ürituse lootusetuses d. tegeleb töötuse tagajärgede likvideerimisega 15 Joonisel 1 on toodud kauba X nõudluse ja pakkumise kõverad. Juhul kui valitsus kehtestab tootele X käibemaksu suurusega 3 €, siis millise summa teeniks riik käibemaksuna? Vastus esita täisarvuna ja raha sümbolit ära lisa! 8 x 3 = 24 Correct Answer Unknown 16 Firma võttis aastase laenu intressiga 13.3%. Sama perioodi inflatsioon oli 10.8%. Kui suur on reaalne intress? 13.3-10.8=2.5 Komakoha eraldamiseks kasuta punkti! 17 Kas duaalsete tööturgude puhul on eelistatud: Vali üks: a. perifeerias tegutsevad ettevõtted b
Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) Majandusteadlased uurivad: kuidas toota (kas era või avalik toodab), mida toota (kui palju ressursse kasutada era-, kui palju avalikusektori jaoks), kellele toota (valitsuse otsused maksude ja toetuste jaoks kujundavad isikutarbimist), kuidas need otsused tehakse? Riigi roll majanduses: Ressursside paigutamine: valitsus taotleb, et ressursside paigutus ühiskonnas tagaks maksimaalse majandusliku heaolu. Ümberjaotav roll: valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu. Regulatiivne roll: läbi seadusloome, eriti lepingute ja tarbijate kaitse valdkonnas,tagab valitsus turumajanduse funktsioneerimise. Stabiliseeriv roll: läbi majanduspoliitiliste meetmete saab valitsus mõjutada makromajandust (inflatsioon, tööpuudus)
Ühiskonna sidusus Pluralism (ideede paljusus) : · peab arvestama grupikonfliktidega · organisatsioonide tegutsemine ja mitmekesisus Avalik ja erasektor: · Riigi institutsioonid: kohus (seadusandlikku võimu üle valvab), seadusandlik võim (parlament, annab seadusi välja), täidesaatev võim (valitsus, viib seadusi ellu) · KOlm Eesti Vabariigi põhiseaduslikku institutsiooni; Eesti PAnk, parlament ja valitsus · Territoorium, elanikkond ja valitsus on Montevideo konventsiooni järgi riiki määravad tunnused. · Avalik sektor: riigi-ja omavalitsusorganid tegutsevad selle nimel, et ellu viia poliitikas seatud eesmärke. Nt:sotsaalkindlustuamet, maksu-ja tolliamet. · Erasektor: eesmärgiks on kasumi tootmine. Riik ei sekku majandusse · Mittetulundussektor: ehk kodanikuühiskond - selle moodustavad kodanike
viisil, toidugrupis ja piirnormi ulatuses ning ainult juhul, kui lisaaine kasutamise eesmärki ei ole võimalik muul viisil saavutada. (2) Toidus lubatud lõhna ja maitseainete loetelu (3) Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormid toidugruppide kaupa ning ning piirnormid toidugruppide kaupa, lõhna ja lisaaine kasutamise tingimused ja viisid kehtestab Vabariigi Valitsus . (4) Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavad nõuded kehtestab Vabariigi maitseainete suhtes esitatavad nõuded, nende Valitsus. ainete kasutamise ja valmistamise tingimused ning viisid kehtestab Vabariigi Valitsus..
Eesti Vabariigi loomine 1917-1920 Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917
Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol. Kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on rahva poolt valitav, tal ei pea oema juriidilist haridust, ei pea olema valitseva korra kaitsja. Kohtusüteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Mandri-Euroopa kohtunikud nimetab ametisse valitsus, vajalik õigusalane kõrgharidus, amet on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale korrale. Kohtusüteem on mitmeharuline, kõrgemaks astmeks on konstitutsioonikohus. SEADUSANDLIK VÕIM RIIGIS: parlament(riigikogu), valitakse 4. aastaks, valida võib EV kodanik, 101 saadikut. ÜL: *võtab vastu seadusi *võtab vastu eelarve, aga selle koostab valitsus *ratifitseerib välislepinguid(kinnitab neid) *valib presidendi, kinnitab ametisse kõrgemad ametnikud nt
liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Võib öelda, et alusõhimõteteks on PS preambula, I ja II peatükk, kus on ära toodud üleüldised sätted ja põhiõigused, vabadused ja kohustused. Need peatükid on aluseks ülejäänud PS-le 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: a) Kuidas mõistate demokraatiat? "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides b) Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ja pakkuda hättasattumisel abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt nt. koondamishüvitis, sotsiaalabi, ravikindlustus, pensionikindlustus. c) Õigusriigi põhimõtet elemendid.
Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. Senat esindab regionaalseid huve- igast osariigist 2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse
Vabadussõjalaste keskliit. Hiljem, populaarsust kogudes, võeti vastu ka neid pooldavaid tavainimesi. Esimeheks erukindral Andres Larka, suur roll advokaat Artur Sirkil. *Vaikiv ajastu-sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur. (Kaitseseiskorda pikendati aasta võrra, riigikogu saadeti lõplikult laiali ja sunniti vaikivasse olekusse. Keelustati pol.erakonnad, nende asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtestati tsensuur, loodi Riiklik Propaganda Valitsus, kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle. 8 dets 35a. lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse, paljud mõisteti vangi. Põhiliseks opositsioonikeskuseks Tartu eesotsas Tõnissoniga. 37a. koostati Rahvakogu poolt uus põhiseadus, pidi kehtima hakkama 38.a. jaanuaris.) 2)Kes olid ja millega läksid ajalukku: Jaan Poska(1866-1920)-Tallinna linnapea vandeadvokaat, määrati vastloodud rahvuskubermangu komissariks
Kõik eelpoolnimetatud meetmed on vajalikud vaesusega võitlemiseks, aga mitte ükski neist ei täida seda eesmärki üksi. Nendest viiest punktist koosnev programm peaks aitama võidelda kõiki sotsiaalsete riskidega, mis põhjustavad vaesust tänapäeva ühiskonnas. Viimane sotsioloogiline uurimus tõestas, et tänapäeva vaesus on mitmedimensiooniline. 3 Väljakutsed Eestile mul on heameel selle üle, et Eesti valitsus on astunud olulise sammu täiendatud sotsiaalharta ratifiserimise suunas. Kuid siis oleks vaja arutada mõnigaid olulisi nõudmisi. Mida rohkem Eesti majandus ja tööturg turule orienteerub ja integreerub ülejäänud Euroopa ja maailma majandusega. Ning seda suuremaks kasvab vajadus antiivse strukturaal- ja regionaalpoliitika järele. See kehtib eriti Lõuna- ja Ida-Eesti kohta, sest seal on vaja arendada tekkivaid tööjõuturu teenuseid nende piirkondade jaoks
Võitlus võimu pärast. Ellu jääb tugevam. Vägivallateooria- me oleme jagunenud hõimudeks ja rassideks ning võitleme võimu eest. Teokraatliku teooria- jumal lõi riigi ja maailma. Marksistllik teooria- ühiskonna lõhenemine 12. Iseloomusta vabariiki ja vabariigi 2 vormi Vabariigi alla kuulub presidentaalne ja parlamentaarne vorm. Parlamentaarne on näiteks Eesti, kus valitseb võimude kodanikujaotus. Parlamendil on kõige suurem võim. Võitnud parlamendi erakonna liikmetest moodustub valitsus ning valitsus annab aru parlamendi eest. Presidentaalne on USA, kus presidendil on väga suur ja tugev võim. President+ valitsuse juht (peaminister). President moodustab valitsuse parlamendi väliselt. Valitsus ei ole aruande kohustlane parlamendi eest. 13. Iseloomusta monarhiat ja vabariigi 2 vormi Monarhia alla kuulub konstitutsioon ja absoluut. Konstitutsiooniline on Suurbritannia, kus on piiratud monarhia (põhiseadusega), monarhia on esindusvõim ning riiki juhib valitsus
Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud kodanike eraelu. Totalitaarses riigis kehtib range tsensuur, välissuhtlemine on keelatud. Siirderiik riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust reziimist, kuid kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi. Võimude lahusus valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus. Seadusandlik võim organiks on parlament, peamine ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine. Täidesaatev võim Organiks on valitsus, mis koosneb ministritest. Ülesandeks viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim organiteks on mitmesugused kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne korraldus parlamendisaadikud valib rahvas otsestel valimistel. Need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti, moodustavad valitsuse. Valitsus omakorda peab tegevusest parlamendile aru andma ja ettepanekutele nõusoleku saama.
See näitab sügavat mittekaastundlikku käitumist riigi vastu ja igasuguse valitsuse sekkumist vormide vastu. Klassikalise liberalismi ideaal on saavutada minimaalne või niiöelda ,,öövaatleja" roll, mis on piiratud kaitsmaks kodanikke kaaskodanike pealesurumise eest. Selles liberalismi vormis usutakse sügavuti ökonoomilisse mehhanismi vaba turu osas ja usutakse et majandus töötab kõige produktiivsemalt, kui valitsus sellest eemale hoitakse. Moderne liberalism: modernset liberalismi iseloomustatakse palju osavõtlikuma suhtumisega riigi sekkumise osas. USA-s näiteks tähendab liberalism pigem suure valituse toetust mitte väikese. Selline muudatud sündis sellest, et industriaalne kapitalims oli genereerinud uued vormis ebaõiglusest jättes suure hulga populatsioonis tujukale (kiirelt muutuvale) turule. Mõjutatuna J. S. Mill`i, niiöelda Uus Liberaali, tööst L. T. Hobhouse ja J. A
Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Esikohal vabadus Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsemine ja avalik haldus Parlamentarism Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon! Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal Näited: Suurbritannia Presidentalism President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse-tal on õigus ministreid ametisse panna ja neid tagandada. President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka seadusandlik võim!
krediidi kaupade sisseveoks.Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti mis võimaldas omakorda senisest tulemusrikkamalt võidelda kohaliku enamlusega,mis kujutas enesest tõsist ohtu. Traagilisemaks kujunes Saarema mäss 1919 .a. veebruaris.Saarlased olles pikemat aega ära lõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis,olid vastuvõtlikud enamlaste propakandale,mille kohaselt valitsus olevt vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks.Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida,kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga.Olles saavutanud res võite enamlaste üle,pidas valitsus võimalikuks kutsuda kokku Asutav Kogu ,mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused.Eesti Esimesed parlamendi valimised leidsid aset 1919.a.aprilli algul ning rahvaesindus kogunes esimeseks koosolekuks 24.aprillil Estonia kontserdisaali
Marss sai alguse sellest, et kolm töölist olid suurest Putilovi vabrikust vallandatud ning juba niigi tööliste õiguste eest võidelnud preester Georgy Gaponi juhtimisel levis tööliste rahutus mujalegi vabrikutesse ja organiseeriti ülelinnaline protesti demonstratsioon. 3 Meeles peaks pidama ka tõika, et 1905. aasta revolutsioon tõi töölistele küll suhteliselt väikeseid aga siiski käega katsutavaid saavutusi. Esmakordselt tunnustas valitsus tööliste õigust moodustada ametiühinguid ja õigust pidada mittepoliitilisi streike ja ka õigust valida oma esindajaid Duumasse, seda kõike küll suurte piirangutega, mis suurenesid veelgi Stolõpini valitsuse ajal. 4 Pärast 1905. aastat oli küll vasakpoolsete endi hulgas lõhe, aga neil oli sisuliselt üks ja sama eesmärk muuta Venemaa tugevaks ja kaasaegseks riigiks. Nad soovisid et seadused hakkaksid asendama tsaari, bürokraatide ja politsei meelevaldsust, soovisid, et kõigil
septembril kirjutati lepingule alla. Pakti viienda artikli järgi ei tohtinud pakti elluviimine mingil viisil riivata lepinguosaliste suveräänseid õigusi, eriti nende majandussüsteemi ja riiklikku korda. 29. septembril rääkis Konstantin Päts raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi. Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister Kaarel Eenpalu ja 12. oktoobril astus ametisse uus Vabariigi Valitsus eesotsas professor Jüri Uluotsaga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 7. detsembril 1939 Moskvat. Seal kinnitas Stalin taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise
1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule
Kas Eesti on jätkusuutlik? Eesti jätkusuutlik areng on üks nendest teemadest, millest on viimastel aegadel väga palju kirjutatud. Tuleviku võib kujutada radari ekraanina, kus aegajalt ilmuvad väiksemad ja suuremad objektid. Need objektid nõuavad uurimist ja lahti mõtestamist. Kuhu jõuab Eesti 2020. aastaks ja mis otsuseid valitsus vastu võtab? Nendele küsimustele on praegu raske vastust leida. Valitsus võib välja mõelda terve hulk tegutsemisplaane erinevate olukordade jaoks, kuid meie seda kõike teada ei saa. Üks tuleviku eripärasus on kiirus ja muudatuste tormilisus, kuid miski muutub ikkagi aeglaselt. Näiteks pensioni kriis, mis ohustab Euroopa riike, kaasaarvatud Eestit. Taibukas inimene on sellest juba ammu aru saanud. Teiseks näideks võivad olla ravimid, mida me võtame kasutusele umbes viieteistkümne aasta pärast, kuid mille kohta on praegugi juba teada
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu
Argentiina, Tsiili, Portugal, Austria, Sveits, Iirimaa, Eesti, Egiptus, Gruusia Venemaa, Leedu Suurbritannia Poliitiline figuur President President, Peaminister peaminister Kes valib Rahvas Rahvas Parlament presidendi? Presidendi roll Juhib riigi valitsus, Vastutab välis-, Riigipea esindab riiki täites ka peaministri kaitse- ja suhetes ülesandeid meediapoliitika eest välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid
on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia valitsemisvorm, mille puhul ainuvalitseja ehk monarh jagab võmi rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Et takistada poliitilise võimu konsentratsiooni, lahutatakse kogu võim: Täidesaatev võim on valitsus, mis koosneb ministritest eestis tegutsevad vabariigi valitsus, maavalitsused ja linna/valla valitsused. Valitsuse ülesanne on ellu viia parlamendi otsuseid. Seadusandliku võimu organ on parlament, kelle valib rahvas ülesandeks seaduste vastuvõtmine ja ellu viimine. Kohtuvõim kohtud ja õiguskantsler, kes seisavad selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleks seaduste kohaselt tagatud.
enamlaste kongress ning nad relvastasid avalikult Punakaarti). Kindral L.Kornilov alustas augustis mässu ning tema väeosad peatasid enamlased (teda kardeti enam kui Valitsust) Enamlased tõotasid Venemaal peatada kurnava sõja (soovides võimule pääsedes valla päästa maailmarevolutsiooni) ning jagada mõisamaad talupoegadele (kavatsedes nad põllumajanduskommuunidesse sundida), sülitades seejuures rahvusvahelistele kohustustele ja õiguskorrale. Ajutine Valitsus oli nende pantvang. Septembris hõivasid Saksa väed Saaremaa ja Hiiumaa, Muhumaale paisatud 1.Eesti polk kaotas mitusada meest vangilangenuina. Algas evakueerimine ja vene ametnike, tööliste pagemine itta. Baltisaksa rüütelkonnad aktiveerusid ja arendasid tegevust Eesti ja Läti andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi
Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul. Parlamentaarses süsteemis on riigipeal rohkem seotust seadusandliku võimuga, sest tähtsaim
Eesti vajab jäämurdetöödeks vähemalt kahte jäälõhkujat - Muuga Sadama kaubateedele ja Sillamäe kaubateedele. Seni on riigil vaid üks laev, kuid see ei jõua puhtfüüsiliselt kogu Eesti jäätuvat mereala puhtana hoida. Vahepealsed pehmed talved on pühkinud meelest 2002/2003. aasta talve kogemuse - siis ulatus jääpiir Hiiumaani ja jääd jagus aprillini.Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon avaldab lootust, et Vabariigi Valitsus leiab tänasel istungil vajalikud rahalised vahendid, et tagada koheselt jäämurdetööde täielik rahastamine ning sellega vaba meretee Eesti sadamatesse, seisab ühingu murelikus pöördumises. ,,2003. aasta karm talv, kui kogu Soome laht oli kaetud paksu jääga, oli Eestile heaks õppetunniks. Pärast seda on alustatud uue jäämurdja tellimise protsessiga, sõlmitud pideva valmisoleku lepingud jäämurdjate omanikega Rootsist, kogutud tarvilik finantsvaru jäämurdeteenuse osutamiseks
pikaajalise planeerimisega. Seevastu tüüpilise Ameerika ettevõtte edu mõõdetakse aastakasumi järgi. Rootsi: demokraatlik USA-s on valitsuse sekkumine majandusse piiratud. sotsialism Näiteks hoolitsevad oma tervishoiu, lapsehoidmise, kapitalistlikus kõrghariduse ja pensioni eest põhiliselt inimesed ja pakendis. perekonnad ise. Rootsi on aga selles valdkonnas väga aktiivne. Valitsus jaotab ressursse peaaegu kogu haridus- ja sotsiaalsfääri osas. Riiklik haridus alates lastesõimest kuni ülikoolini on kättesaadav, nagu ka pensionisoodustused ja vanadus- ning puuetega inimeste pensionid. Töötud ja töövõimetud saavad sotsiaaltoetust kuni 90% tootmistöölise palgast, USA-s aga üksnes 40%.
Parlamendi tegevus.Parlament riigi tähtsaim organ.Parlamendi liikmeks on saadik, kes valitakse otseselt vabade valimiste salajase valimise teel. Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud, kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist. Täidesaatev ehk eksekutiivvõim. Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju
Kui väljaränne aina suureneb, siis eestlased kui rahvus võib välja surra, sest rahvaarv väheneb. Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Ehk siis eestlaste hulk kogu rahvastikust väheneks nii palju, et lõpuks neid ei olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Eestlased on rändav rahvas ja väljarännet on raske peatada, kuid olukorda saab alati paremaks muuta
2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke volitusi ka täidesaatvale võimule ning see tähendab, et Riigikogul pole võimalik kokku tulla. Sel juhul on presidendil koos Riigikogu esimehe ja peaministriga õigus välja anda seaduse jõuga seadlusi.
Rahaühik: nael (SDP) 1 SDG = 0.1272 EUR SUDAANIL ON KAKS LIPPU Lõuna-Sudaan Põhja-Sudaan VAPP ASUKOHT Asub aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Kuni Lõuna-Sudaani iseseisvumiseni 9. juulil 2011 oli Sudaan pindalalt Aafrika suurim riik. SUUREMAD LINNAD KHARTOUM: 1 974 647 OMDURMAN: 1 200 000 PORT SUDAN: 489 725 KASSALA: 401 477 POLIITILINE OLUKORD SISEPOLIITIKA Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Umar Hasan Ahmad al-Bashir. (Valitsenud alates 30. Juunil 1989 toimunud sõjalisest riigipöördest.) 12. Juulil 2010 andis Haagi Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja uue al-Bashiri vahistamiskäsu. Teda süüdistatakse genotsiidis, eriti furide, masalittide ja zaghavade hävitamise kavades, neid tappa ja haavata lastes ning eluohtlikkesse tingimustesse jättes. SISEPOLIITIKA Alates 1997. Aastast on Sudaan jaotatud 26 provintsiks.
1. Tuludekulude ringkäik I ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM T MK V KAUDSED VALITSUSE MAKSUD KULUD MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TULU- OTSESED SIIRDED MAKSUD MÜ MO Y Joonis 13.2. Tuludekulude ringkäik II Otsene maks valituse poolt tegurituludele rakendatud maks Kaudne maks
l. KONTROLLTÖÖ ÕPPEAINES «MAJANDUSPOLIITIKA" 1. Majanduspoliitika alternatiivid tulenevad põhiliselt a) erinevatest majanduskoolkondadest; b) ressursside piiratusest; c) erinevatest grupihuvidest. 2. Kõige halvem on (majanduspoliitika, kus rasked, ebameeldivad ja poliitiliselt ohtlikud otsused a) tegemata jäetakse; b) tehakse vahetult peale parlamendivalimisi; c) tehakse vahetult enne parlamendivalimisi. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 4. Pärast valimisi püüab valitsus a)järgida ranget majanduspoliitikat ja vähendada tööpuuduse tõusu hinnaga inflatsiooni; b) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada tööpuudust; c) suurendada avaliku sektori kulutusi ja vähendada inflatsiooni. 5. Saksa majanduspoliitika õpikutes jagatakse majanduspoliitika
76.Majanduspoliitikas mõistetakse kultuuri all eeskätt a) teadmiste kogunüt; b)kultuuripärandi kogumit; c) mentaalset programmeeritust. 119.(Majanduspoliitilise) stabilisatsiooni eesmärgiks on a)avalike hüviste pakkumise kasv; b)Õiglane rikkuse jaotus; c)tööhõive, suhteliselt püsivad hinnad. 120. (Majanduspoliitilise) struktuuri eesmärgiks on a)stiimulid majandusarenguks; b) pakkumise paindlikkuse suurendamine; c)sissetuleku kasv elaniku kohta. 3. Majanduspraktikas valitsus a) stabiliseerib majanduslikku konjunktuuri; b) toodab poliitilisi konjunktuuritsükleid; c) algul lühendab ja siis pikendab konjunktuuritsükleid. 83.Maskuliinne feminism a)nõuab naistele samu õigusi kui meestel; b)tahab, et mehed pühenduksid rohkem kodule ja lastele; c)tahab muuta mehi pehmemaks. 91.Max Weber kinnitab, et kapitalismi liikumapanevaks jõuks oli a)katolükliku kiriku hierarhiline süsteem; b) protestantlik tööeetika; c)katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse.
4. Kas võib väita, et 1938.aasta põhiseaduse kohaselt oli Eesti presidentaalne riik? Kas K.Päts on esimene demokraatlikult valitud Eesti president? 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a
I MS suurim merelahing. 11. Oktoober 1915 Sõtta astus Bulgaaria Saksamaa poolel. Nende vaenlane oli Serbia. 27. August 1916 Sõtta astus Rumeenia Sakslaste vastu. Aasta 1917. Märtsi algus 1917 Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi 23.02). 23. Veebruar Toimusid demostratsioonid ja streigid. 24 ja 25. Veebruar Nikolai II Puhkes üldstreik. 27.02 Sõjavägi hakkas poolt vahetama. 3. Märts Nikolai II langes troonilt. Ametisse tuli ajutine valitsus. Seda juhtis vürst Lvov. 06.04.1917.a. Sõtta astus USA Nov/Detsember Combrai lahing, esimene tangi lahing. (osales 476 tanki). Idarinne Suvi 1917.a. Venemaa alustas suur pealetungi. Seda üritati teha edelarindel. Venevägede juht Lavr Kornilov Juuli 1917.a. Sakslased haarasid ohjad. 03.09.1917.a. Sakslased vallutasid Riia. 29. September Sakslased jõudsid Saaremaa loode rannikule. Oktoobri algus Sakslased vallutasid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa. Juuli 1917.a
Diviisiülemaks määrati Johan Laidoner ja staabiülemaks määrati Jaan Soots. 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4
Inglismaa 19. saj Valitses parlamentaarne monarhia. Kardeti et prantsuse revolutsioon kandub üle saareriiki ja toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi. Parlament ja valitsus loobusid uuendustest. Seevastu karmistati tsensuurikirju, kitsendati koosolekute pidamist ning suleti tööliste ühingud. Inglismaa tegi kõik et prantsusmaad sõjaliselt hävitada ja oli kõigi Napoleoni-vastaste koalitsioonide peamine organisaator ja rahastaja. Kui Napoleoni sõjad lõppesid pääses ka inglismaal maksvusele tagurlus. enamik rahvast pooldas revolutsiooniideid ning nõudsid riigikorra uuendamist inglisamaal. Rahvas ei olnud
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV).
Paljud tööstusettevõtted lõpetasid töö Tööjõud suunati maale 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. Keelati Saksa keele rääkimine avalikkes kohtades Määruse rikkumise eest võis saada trahvi Suleti saksakeelsed koolid Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 1918 Päästekomitee kuulutas Eesti iseseisvaks Saksa väed okupeerisid Eesti Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla Juunis algas eesti poliitilise juhtkonna vahistamine Ajutine Valitsus sai de facto tunnustuse Suurbritannialt, Prantsusmaalt, ja Itaalialt. Saksa okupatsioonivõimud andsid võimu üle Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised
1917. a. algas enneolematu streigilainega. Rahvademonstratsioonidel kanti loosungeid "Maha sõda!", "Maha isevalitsus!". Revolutsioon, mis kannab ajaloos Veebruarirevolutsiooni nime, algas 23. II 1917. a., mil Petrogradi töölised tähistasid rahvusvahelist naistepäeva streigi ja demonstratsiooniga. 3. III 1917. a. kirjutas Nikolai II Pihkvas alla troonist loobumise aktile, mille olid koostanud Riigiduuma Ajutise Komitee esindajad. Nimetatud komitee poolt moodustati Ajutine Valitsus eesotsas vürst G. Lvoviga. Praktiliselt oli Venemaal välja kujunenud kaksikvõim. 50-st parteist tõusid esile põhiliselt kolm poliitilist jõudu: 1) kadetid (kodanlik partei), 2) esseerid (sotsialistlik partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid
Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -lihthäälteenamus, koosseisu hälteenamus, vajalik häälte arv nt. presidendi val. Täidesaatev võim - valitsus Kuidas moodustatakse? Kellest koosneb? Kes juhib? Millega valitsus tegeleb? (ülesanded?) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim
Enamasti näeme seda riigis. Oma vaimu ja võimu peab õigesti kasutama, et mitte tunduda ülbe, halb või isegi agressiivne. Võim on alati pealtnäha vaimust üle. Võim on juhtiv ja ütleb oma arvamuse alati välja ning proovib seda maksma panna näiteks lubaduste teel, sest tema on juht. Vaim ehk tavakodanikud proovivad seda suhtumist aga muuta, et see oleks neile endile, inimestele, kasulik ja rohkem meeltmööda. Sellist olukorda me näeme kasvõi meie endi Eesti Vabariigis. Valitsus on küll juhtiv, aga inimesed saavad võimu otsuseid siiski korrigeerida ja muuta. Seda kõike valimiste teel. Kodanikud ei saa küll otseselt valitsust tegutsema panna nii, kuidas nad seda kohe tahaksid, aga nad saavad sinna lõppkokkuvõttes valida inimesed, kes mõtlevad nende endiga ühtmoodi. Ka demokraatlikus riigis esineb võimu ja vaimu võitlust. See ei ole küll agressiivne, aga siiski on olemas, mis on normaalne nähtus.
Pluralistlik riik on kui vahekohtunik riigi ja ühiskonna vahel. Pluralistlik riik tagab inimeste põhiõigused ja vabadused ning sekkub sel määral ühiskonna tegemistesse. Riik peaks olema ühiskonna teener ja mitte valitseja. Sellises riigis peab olema võim olema jaotunud laiapõhjaliselt ning arvestab kõigi ühiskonna grupidega ja lisaks riik ei tohi panna mõnda gruppi eelisseisusesse. Pluralistlikkus riigis peab olema valitsus olema eraldatud riigi aparaadist ehk valitsus loob poliitikat ning riigimehhanismid viivad neid ellu.Lisaks peab valitsus arvestama, siis avaliku arvamusega ja kujundama poliitikat vastavalt. Neopluralistlik vaated ütlevad, et kõik ühiskonna grupid ei ole võrdsed, vaid majandus on eelis seisus. Kapitalistlik riik on ühiskonna klasside põhine riik, kus riik sõltub suuresti valitsevast klassist. Nendeks siis on tavalisemalt rikamad inimesed- pankurid, ettevõtete omanikud ning ka
aktsiidimaks 17. Mis on aktiisimaks ja käibemaks ning nende erinevused aktsiisimaks- kaudne maks, millega võidakse maksustada teatud kaubagruppe, et piirata ülemäärast tarbimist käibemaks- iga kauba või teenuse lisanduv 18% maks käibemaksu maksame ükskõik mis kaupa ostes ja ei pane tähelegi, aktsiisimaks aga lisandub alkoholile ja tubakale jne ning see summa on suurem mis lisandub, lisandub toodetele mille kasutamist valitsus soovib piirata 18. Mida tähendab tasakaalus riigi eelarve Riigieelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid.
10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov Välisminister ··August Rei Otto Tief 1944-1976 10 oktoober 1944 Otto Tief vangistati Pärast vabanemist elas Kasastanis
Minu roll infoühiskonna arendamisel kodanikuna? Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse). - Peaksin ka ise tutvuma avaliku sektori poolt pakutavate ning juba välja arendatud teenuste kohta. Ettevõtte alaselt: - pean orgunnima d´firma bronn süsteemi netipõhiseks. - arendama kodulehte - Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukava...
Valiti TSS nõukogud. Enamuses olid nõukogudes venelased. Riigiaparaat läks eestlaste kätte, kubermangukomissariks sai Jaan Poska. Tekkisid parteid (rahvadem eduerakond, talurahva liit, tööerakond, ESDTP, esseerid, enamlased) ja liidud. Tähtsaim poliitik oli Jaan Tõnisson. Parteide ühine nõue, et Eesti ala tuleks ühendada üheks kubermanguks. Muljet avaldas 26.III eestlaste demonstratsioon Petrogradis ning ajutine valitsus andis järele. 30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel. Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased võimule, jaanuaris olid asutava kogu valimised, Eestis võitsid vasakpoolsed erakonnad,
riigistamine. T:6.nov.'56 sõlmiti vaherahu nsvl ja usa survel. Korea kriis'50-'53- O:nsvl, hiina, p-korea, am, üro, l-korea. P:nsvl tahtis maad muuta kommunistlikuks; kumbki Korea riik keeldus teist tunnistam. T:'53juulis sõlmiti vaherahu; K endiselt kaheks jagatud mööda 38.paralleeli; põhjas total. kommun. reziim, lõunas demokraatia. Kuuba kriis '62=kariibi kriis - O: kuuba,usa, nsvl. P:nsvl paigutas kuubale raketid; '59kukutati usa- meelde diktaator, valitsus muutus kommunistlikuks. T:nsvl viis raketid ära, kuubat kasut. baasina, kust üritati am-sse kommunismi eksportida. Vietnami (II sõda)'64-'75- O:Vietnam, usa, nsvl. P: kommunismi kartus. T: tekkis üks sotsial. vietnam(`76) Tsehhoslov kriis- O: tsehhid, slovakid. P: breznevi doktriin('68) nsvl on õigus sekkuda iga idabloki maa siseasjadesse, ülestõusud. T: ülestõus suruti maha,breznev vii soma kommun.väed sisse Berliin'53- O:nsvl, i-berliin. P: ida-berliinis üritati kukutada kom. reziim
Ajutine Valitsus 15. märtsil 1917 kuulutas Venemaal moodustatud Ajutine Valitsus välja kursi demokraatliku vabariigi moodustamisele. Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Kubermangukomissar Jaan Poska (18661920). 12. aprillil 1917 määrus Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) Maanõukogus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad. Eesti peab saama Venemaa demokraatliku föderatiivse
· Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda kätte Viktor Kingisepp · Algavad püüdused iseseisvuse taastamiseks · 1918, 18 veebruar algab sakslaste pealetung, vene armee riismed põgenevad · Luuakse päästekomitee, kirjutatakse valmis iseseisvusmanifest · 23. Veebruar loetakse pärnus iseseisvusmanifest ette... · 24. Veebruar moodustatatakse ajutine valitsus · 25. Veebruar saabuvad sakasa väed ja iseseisvus katkeb ligi üheksaks kuuks · Sakslased plaanivad luua Balti Hertsogiriik, kuigi 03.03 allkirjastatud vaherahuga jääb territoorium Venemaa kätte · Novembris puhekb Saksmaal revolutsioon, keiser kukutatakse, uus valitsu kirjutab 11.11.1918 alla COMPIEGNE`i vaherahule, Esimese maailmasõja lõpp lõpetab ka saksa okupatsiooni Eestis · 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
