1931. a. Astuti poliitikasse Võitlus erakondade vastu Massiline toetus rahva poolt Suurim poliitiline organisatsioon eestis (üle 20000 liikme) Vabadussõjalaste ametlik juht Paremal olev Artur Sirk etendas tegelikku juhtrolli Andres Larka Sisepoliitika teravnemine Kriisi haripunkt 19321933 Neli valitsust 2 aasta jooksul Erakondade liitumine oli mitte edukas 1932. a. I rahvahääletus uue põhiseaduse vastuvõtmisel, kukkus läbi Jaan Tõnissoni valitsus oli ebapopulaarne 1933. a. Augustis üleriigiline kaitseseisukord, piirati poliitilisi vabadusi. Eeldused olukorra normaliseerumiseks 1933. a. Oktoobris saavutas vabadussõjalaste põhiseadus rahvahääletusel ülekaaluka võidu Tõnissoni valitsus astus tagasi Moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas K. Pätsiga 1934. a. Jaanuaris jõustus uus põhiseadus Valimisvõitlus Majanduskriis oli taandumas. Seda tänu J. Tõnissoni
§ 25 Demokraatlik maailm – Euroopa ja Ameerika Ühendriigid õpik lk. 13-18 Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides heaoluühiskond. Peale Teist maailmasõda toimus järjekordne demokraatia võidukäik; saadi aru, et demokraatiat tuleb kaitsta, et vältida äsja läbielatud sõjakoledusi. Ameerika Ühendriigid Suurbritannia Prantsusmaa Saksa Liitvabariik
Luksemburg ja Holland ESTÜ. Selle eesmärgiks oli edendada majanduslikku- ja poliitilist koostööd ning hoida ära III-dat maailmasõda. 6. Kuidas ja millal tekkisid Hiina Vabariik ja Hiina Rahvavabariik? Miks õnnestus kommunistidel Hiinas võim haarata? Hiina Vabariik (mitteametlikult Taiwan) on Taiwani saart ja lähisaari kontrolliv, mandri-Hiinast sõltumatu riik. Pekingis asuv Hiina Rahvavabariigi valitsus peab Taiwanit Hiina RV osaks, eitades Hiina Vabariigi eksistentsi jätkumist. Taibeis asuv Hiina Vabariigi valitsus, mis pärast lüüasaamist kodusõjas 1949. aastal evakueerus Taiwanile, peab end kogu Hiina seaduslikuks valitsuseks. Vastuolu tõttu Hiina Rahvavabariigiga on Hiina Vabariik, kuigi majanduslikult arenenud, rahvusvahelises isolatsioonis, teda tunnustab ainult 23 riiki. 1.10.1949 kuulutas kommunistide liider Mao Zedong Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi.
Kodanikuühiskonna all mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) Vabariigi Valitsus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohus KOV Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu asutused on: valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh
Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu
Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annavad valitsus ja ministrid välja määrusi. Neid võib välja anda ka omavalitsuse volikogu. Määrus on õigusakt,mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit./Seadusi algatada on õigus Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, üksikliikmetel, valitsusel
väed olid juba taganenud kuid Saksa väed polnud veel jõudnud võimu üle võtta. Seega olid kõik suuremad linnad enne sakslaste saabumist juba eesti rahvusväeosade kontrolli all. Tallinnas läks võim eestlaste kätte 24.veebruaril ja samal päeval kuulutati välja Eesti Vabariik. Siiski juba 25-ndal veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed ning 3-ndaks mätsiks oli kogu Eesti okupeeritud. See okupatsioon varises kokku ja 11-ndal oktoobril alustas Tallinnas taas tööd Eesti Ajutine Valitsus. Kuid suur naaber Venemaa ei olnud rahul ning 13- ndal novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega oli selge, et Nõukogude valitsus tahab sõjalise jõuga taastada oma 1914-nda aasta piire. 16. novembril 1918 andiski Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu pealetungiks läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee.
Tulenevalt presidendi ja parlamendi vahelisest võimujaotusest rakendatakse demokraatia põhimõtteid erinevalt: Parlamentaarne demokraatia-(riigi poliitika keskmes on parlament koos valitsusega) rahvas valib parlamendi saadikud, enim kohti saanud partei moodustab valitsuse, kes annab aru parlamendile ja peab ka oma ettepanekute elluviimiseks saama nõusoleku parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi valib valdavad enamuses riikides parlament. Presidentaalne demokraatia- rahvas valib nii parlamendi ja presidendi. Valitsuse paneb kokku president. Uus valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi. President juhib valitsust ning on sisuliselt peaminister, relvajõudude ülemjuhataja, esindab riiki rahvusvaheliselt. Parlamendi ülesandeks on seadusandlus(USA, Venemaa, Prantsusmaa). Föderaalriigid- piirkondadel on oma elukorraldamisel suurem vabadus(usa,saksamaa).
endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58) Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament. Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu. Parlamendis on eri töörühmad (komisjonid) eri valdkondade jaoks- majandus, haridus jm. Seal töötatakse välja esialgne seaduse kava ehk seaduseelnõu, mis läheb arutlusele ja hääletamisele parlamenti. Täidesaatev võim kannab üldnime valitsus. See peab lahendama kõik küsimused, mis riigis kerkivad. Selleks peab ta andma mitmesuguseid korraldusi ja käske. Demokraatias peavad need püsima seaduste piires, ja see pole üldsegi nii hõlbus. Mõnigi kord oleks mõnda probleemi lihtsam lahendada seadusest natuke mööda minnes. Seda aga ei tohi lubada, kui tahetakse, et valitsus allub rahvale ja mitte vastupidi. Valitsuse moodustavad ministrid, kellele alluvad ministeeriumid. Iga ministeerium tegeleb eri valdkondadega
ALATISED komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. ERIKOMISJONID moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Fraktsioonid-on erakondade saadikrühmad parlamendis. F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. 5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti
Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks · 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige · 1927 töö- ja hoolekandeminister · 1928 kohtuminister · 18. septembril 1944 moodustas Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis nn Otto Tiefi valitsuse. Valitsuse algkoossseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse 20. septembril 1944, kuid vastav Riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944. · Otto Tiefi Valitsus: · Otto Tiefi valitsus oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus Eestis enne taasiseseisvumist. Valitsus formeeriti Eesti poliitilisi erakondi ühendanud Eesti Vabariikliku Rahvuskomitee liikmetest. 18. septembril 1944 nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Moodustatud valitsuse koosseisu kuulusid: · Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief · Haridusminister Arnold Susi
heaks kiitma, aktsia väärtpaber, aktsiaselts ettevõte, mille põhikapitali moodustavad aktsionäride põhikapital, ametiühing ühesuguste tööd tegevate inimeste liit, asotsiaalne ühiskonda õigusi ja huve mittearvestav või kahjustav, ateist usuvastane, avalik õigus reguleerib suhteid inimese ja riigi vahel, avatud ühiskond otsusetegijad annavad rahvale aru millised otsused on tehtud ja tegemisel, deklaratsioon ametlik teada anne, demokraatia rahva valitsus, kus inimesed on võrdsed ja neil õigused, diktatuur ühe inimese või ringkonna valitsus, dividendid kasumiosa, eetika filosoofia haru, uurib moraali suhteid, eksport kauba müük välismaale, enamusvalisus valitsus, mida toetab parlamendi enamus, erakond partei, kuhu kuuluvad sarnaste arvamustega inimesed, eraõigus reguleerib isikuvahelisi suhteid, etikett suhtlemises kehtivad reeglid ja kombed, fraktsioon -ühte parteisse kuuluvadsaadikud parlamendis,
mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile. RAHVAS valib PARLAMENDI ja PRESIDENDI ning PRESIDENT nimetab ametisse, tagandab VALITSUSE. Parlament ja president on suhteliselt iseseisvad
6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a
Vali üks või enam: kogunõudluse AD kõverat üles paremale kogunõudluse AD kõverat üles vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat alla vasakule Tagasiside Otseste maksude alandamine suurendab kogunõudlust. Õige vastus on: kogunõudluse AD kõverat üles paremale. Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku
4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5. Võib korraldada riigi igapäevaelu 6. Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3. Nimeta riigi valistemise vormid ja iseloomusta neid lühidalt I MONARAHIA E. KUNINGRIIK Võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline ehk kuulub ainult ühele valitsejale. A) Absoluutne monarhia Saudi-Araabia, Araabia Ühend Emiraadid B) Konstitutsiooniline monarhia Monarh on riigipea, tal on esindus funktsioon, valitsus töötab monarhist sõltumatult ja vastutab parlamendi ees. N: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Hispaania, Portugal, Holland II VABARIIK Riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigi võimu teostamisele. Kõrgemad riigorganid täidetakse valimiste teel, tegu on esindusdemokraatiaga. A) Presidentaalne vabrariik Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus ei allu parlamendile vaid presidendile
Sedasi ressursse jagades tagab turg nõudmise ja pakkumise tasakaalu. Uurides valituse rolli majanduses peame vastama küsimusele, et kas tulemus milleni jõuab turg on ka ühiskonnale soovitav? Kas ühiskonna seisukohast on soovitav liigne sokolaadi ja liiga vähene piimatoodete tarbimine? Kui turg tagab kõikide kaupade ja teenuste soovitava pakkumise ühiskonna seisukohalt, ei ole valitsusepoolne sekkumine vajalik. Kui turg ei jõua ühiskonna silmis soovitud tulemusteni, peab valitsus sekkuma ja juhtima turu toimimist soovitud suunas. Turustruktuure uurides (vt 8. peatükk) jõudsime järelduseni, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Vastamata jäi aga küsimus, et kuidas konkurentsiturud majandusliku efektiivsuse tekitavad. Konkurentsiturgudel jõutakse sellise ressursside jaotuseni, kus ressursside edasise ümberjaotamisega ei ole võimalik parandada kellegi olukorda ilma, et kellegi teise olukord halveneks. Sellist
Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud.
Maa okupeerimine ja Saksamaaga liidendamine oli muutumas tõsiasjaks. Vältimaks halvimat, moodustati 19. veebruaril 1918 erakorraliste volitustega Päästekomitee, kuhu kuulusid Päts, Konik, Vilms. 24. veebruaril kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestimaa Päästekomitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise Ajutise Valitsuse eesotsas Konstantin Pätsiga. See oli oktoobris 1917 moodustatud Maavalitsuse järglane. Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919. Valitsuses olid esindatud kodanlikud parteid, Tööerakond ja ESDTP (Ast, Rei), seega oli tegu koalitsioonivalitsusega. 2 25. veebruaril jõudsid Tallinna Saksa väeüksused. Kõrgem võim kuulus saksa sõjaväelastele. Saksamaa polnud tunnustanud Eesti iseseisvust. Eesti erakondade tegevus oli peatatud ning rahvusväeosad laiali saadetud.
b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4.Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamist? Üks rahvuslik kubermang 5. Kirjuta õige mõiste a) Kubermanga komisaar Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus veebruari rev. järel b) Manifest riigi valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poolt c) Autonoomia oma valitsus d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude Venemaaga e) Landeswerh 1918-1919 Läti pinnal tegutsenud saksa väe koondis 6.Reasta õiges kronoloogilises järgekorras. VT 1 ÜL 7. Millest oli tingitud Eesti sis.pol.aastatel 21-30 pidev valitsuse vahetumine? Miks? Põhjenda. Tav. valiti 6 erakonda, koalits 2-3 erakonda. Erinevad huvid. Ei suudetud ühel nõul olla 8. Aastaid 1920-34 on E Sis.pol
siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olulist punkti- eesti keelne asjaajamine, Eesti alade ühendamine Eestimaa kubermangu alla, moodustada rahvusväe osad, viia läbi valimised. 12 aprill 1917- ajutine valitsus andis Eestile autonoomia. Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov
alanud majanduslangus oli Soomele raske ja murrangulisel hetkel majanduspilti elavdavate, sh kapitali liikumist soodustavate seaduste vastuvõtt aitas oluliselt kaasa järgnenud majanduskasvule. (Liigub raha..:2000) Helsingi börsi turukapitalisatsioon on alates 1993. a lõpust suurenenud ligi 15 korda ja börsiindeks on tõusnud ligi 9 korda. Kui Soome poleks läinud muudatuste teele, oleks Nokia maailma mastaabis ilmselt suhteliselt tundmatu firma. (Liigub raha..:2000) Ka on valitsus kaasajal Soome valitsus toonud börsile vaid positiivseid emotsioone. Soome peaminister Matti Vanhanen teatas pühapäeval 12. oktoobril, et Soome annab garantii pankade vahelistele laenudele. Soome börs reageeris finantskriisi leevendamiseks vastuvõetud positiivselt ning OMXH indeks kerkis järgmise päeva hommikul 5,44 protsenti 6115 punktile. Peamiste aktsiate hinnad tõusid üle kümne protsendi. Nokia aktsia kerkis 8,06 protsenti 12.33 eurole. (Kallas: 13.10.08)
Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida. Hea:Mitmeparteiline valitsus arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve. Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused?
16. juuni 1940: NSVL ultimaatum Eestile. 17. juuni 1940: Eesti okupeerimine. 21. juuni 1940: riigipööre Eestis (Johannes Vares Barbarus). 21. juuli 1940: ENSV 6. aug 1940: Eesti liitumine NSV Liiduga. Kronoloogia 14. juuni 1941: juuniküüditamine (u 10 000). Juuli-okt 1941: Suvesõda August 1941: Saksa okupatsiooni algus. Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine.
loodud ning räägitakse vandenõu mehhanismidest. Esimese peatüki alapeatükkidest tuuakse välja teooriaid ja arvamusi, kuidas mõnda teatud sündmust peetakse vandenõuteooria viljaks (mainitakse 9/11 juhtumit Ameerika Ühendriikides ja ka Philadelphia eksperimenti). Teine peatükk kannab nimetust governmental responses, mis eesti keelses tõlkes tähendab valitsuse vastused. See peatükk ning selle peatüki alapeatükid annavad ülevaate lugejale sellest, kuidas valitsus reageerib rahva küsimustele vandenõu kohta. Üldiselt valitsus nii- öelda välistab rahva ees vandenõuteooria olemasolu (näiteks 9/11 juhtum), et rahustada rahvas maha. Samuti on levinud, et mingisugune teatud vandenõu on valitsuse käekäik ning valitsus omakorda nii-öelda "mätsib maha" selle, et rahvas ei oleks teadlik tõest. Artikli autorid jõuavad oma järeldusteni selgitades ja tuues näiteid sellest, mida vandenõu
valdamine ja eelistuste mõjutamine/muutmine. Segamajandus: Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. Tänapäeva arenenud riikides ongi tegemist segamajandusega. Segamajanduses 5 otsustab turg majanduse põhiküsimused ainult osaliselt. Alati on kaupu ja teenuseid, mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus. Kõige olulisem on riiklik sekkumine plaani- ja käsumajanduse puhul. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: Madala arengutasemega riigid suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarne sektor Keskmise tasemega riigid enamus inimesi on seotud töötleva sektoriga sekundaarne sektor Kõrgelt arenenud riigid ülekaalus teenindussektor tertsiaalne sektor
1988 nõudsid üliõpilased Nagy'i korralikku ümbermatmist, kuid politsei peksis meelavaldused laiali. Aasta hiljem aga pidas politsei juba korda, et pidulik ümbermatmistseremoonia, millest võtsid osa mitmed Ungari kommunistlikud juhid, viisipäraselt sujuks. Tseremoonia, milles osales 200 000 inimest, kujunes võimsaks arveteõienduseks minevikuga ja valitseva olukorraga. Samal päeval kui suri Kadar teatas Ungari Ülemkohus Nagy'i täielikust rehabiliteerimisest. Kuu aega enne seda tegi valitsus julgema liigutuse võttes maha traataia, mis asus Austria ja Ungari piiril. Nõukogude Liit ei teinud selle peale midagi. Kuigi reisimine polnud siiski täielikult vaba, hakkas raudne eesriie lahti harunema. Poola: ümarlauarevolutsioon Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas sai alguse just Poolast. Sõltumatu ametiühinguliikumine Solidaarsus oli esimene, kes 1980. aastate alguses kinda poksiringi viskas. N Liidu invasiooni kartuses oli kindral Jaruzelski sunnitud 1981. aastal kehtestama
Milline on seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu suhe demokraatias? Seadusandlik võim ja täidesaatev võim on demokraatias omavahel seotud, nad sõltuvad üksteisest. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus ja seadusandlikuks võimuks riigikogu. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim seotud üksteist tasakaalustama. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ning demokraatia kindlustamiseks. Seadusandliku võimu ülesanne on täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll ning täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Et tagada põhiseaduse raames presidendi ja parlamendi vaheline nõuetekohane
ÜHISKONNAÕPETUSE EKSAMIKS 1.Tänapäeva ühiskond on keeruline, moodustades süsteemi Avalik sektor- sinna kuuluvad riigiasutused ja ettevõtted, mille ül-deks on ühiskonna elu korraldada NT: Vabariigi valitsus, Eesti Pank Erasektor- sinna kuuluvad eraettevõtted, mille eesmärgiks on teenida tulu pakkudes tooteid või teenuseid NT: Tallinna Vesi, Swedbank OMADUS: tunned ära AS, OÜ, FIE järgi Kodanikuühiskond- inimeste poolt loodud vabatahtlikud organisatsioonid/ühendused, mille eesmärgiks ei ole tulu teenida NT: Nõmme Kalju FC OMADUS: tunned ära MTÜ, S, SA järgi 2.Eesti rahvastik Kõige rohkem inimesi on vanuses 30-33, kõige vähem 10-15
Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakkama ilma ressurssideta. Mõistuspärane ja efektiivne ressursside jaotamine kõigi valdkondade vahel nõuab aga pikaajalist kogemust ning vajadust lähtuda objektiivselt konkreetsetesse oludesse. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve koostamise aluseks on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Riigieelarve seadus. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941)
Vabaturumajandus riigi mittesekkumine majandusellu. Sufrazetid naisõiguslased Inglismaal 19. saj ja 20 saj algul. Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse seadusega mõnele riigi osale. Statuut põhikiri, erilist põhikorda määratlev seadus. Agraarmaa maa, mille majandus põhineb peamiselt põllumajandusel. Koalitsioonivalitsus erinevate poliitiliste jõudude poolt moodustatud valitsus. Sotsiaalsed tagatised ühiskonnalt saadav abi toimetulemiseks haiguse, töötuse või mõne õnnetuse korral. Milliste majandusprobleemide ees seisis Suurbritannia Esimese ms järel? Riigis valitses tööpuudus, Inglismaa kaotas oma juhikoha rahamaailmas, tal oli USA ees suur võlg ja Inglise kaubad ei leidnud peale sõda küllaldaselt turgu. Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee
VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei Veebruaris 1917 mäss sõja vastu Majandus oli kehvas seisus. Nälg. Mässu käigus sõdurid läksid rahva poole üle. Tsaar Nikolai II astus tagasi. Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti. Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi. Bresti rahu Enamlased taotlesid sakslastelt rahu. Sakslastel olid suured nõudmised ja enamlased otsustasid venitada. Saksamaa alustas aga uuesti sõda ja vallutas Balti riigid.
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi
Kumbki pool lahingut ei võitnud aga võim merel jäi inglastele. Venemaa: 1917 alguses oli venemaal sisepoliitiline kriis haripunktis. Veebruaris tekkisid häired Petrogradi varustamises leivaga ja see põhjustas massirahutused, milles osalesid ka soldatid. 12.märts loodi Tsaari valitsuse asendamiseks riigi duuma komitee. Samal päeval moodustati ka Petrogradi tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Nende 2 organi läbirääkimiste tulmeusel moodutati ajutine valitsus. 15.märts Nikolai II loobub troonis oma venna Mihhaili kasuks too aga keeldub sellest ning sellega ongi lõppenud Romanovite dünastia. Neid sündmusi nimetatakse veebruari revolutsiooniks. Tegelikult oli tol ajal venemaal kaksikvõim . Üheltpoolt ajutine valitsus ja teiselt poolt tööliste ja soldatite saadikute nõukogu. Bolsevike eesotsas Lenin. Kevadel lenin naases maapaos ning koheselt püstitas loosungi kogu võim nõukogudele. Kuna ajutine valitsus ei suutnud lahendada põhilisi
maailma. iseloom. 3. Hurtov kuulutas stalini ebajumala kohalt tugatuks ning alustas ta ksilaste paljastamist ja koonduslaagrisse paigutatud inimeste vabastamist. oluline tegevus 1956 4. 3KGB, 1NKVD, 2NFSV. salapol. 5. nsvl moodustus 1922 ja kestis kuni 1991, koosnes algselt: Valgevene, Ukrainia,Taga-kaukaasia,gruusia, armeenia. 6. Komministid ritasid teostada riigipret 1924 dets est 7. 1917 veebruarirevolutsioon, moodustati ajutine valitsus, astus tagasi nikolai 2 1917 oktoobrirevolutsioon, tallinnas ja petrogradis, kukutati ajutine valitsus (kolmas) Vene revolutsioon 1918-1922, 8. jaapani vene sda 9. Kuna ajutine valitsus piiras inimiguseid ajutine valitsus 10. toimus enamlaste ja valgekaartlaste vahel. enamlased vitsid kodusda venemaal 11. romanovid olid venevalitsejad 1631-1917 12. buurid elasid luna-aafrika vabariigis. 13. lav 14. inglased vtsid kasutusele kolooniad 15. viktoria ajastu lppes inglismaal 1901 16
aastal kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnitamine.Poliitiliste vastastega võitlemiseks loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Nõukogude liidus hakkas kujunema totalitaarne süsteem 1917. aastal pärast bolsevike võimuletulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus Rahvakomissaride Nõukogu ning valiti kõrgem seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918. aasta jaanurais saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu. 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhisedus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, mis
kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee- Jüri Vilms, Konstantin Päts ja Konstantin Konik- nende ülesandeks jäi välja kuulutada iseseisvus. Koostatud oli Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918. Selle tagajärjel taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt. Nüüd nägi Punaarmee võimalust taas vallutada Eesti. Algas Vabadussõda. Vabadussõda 1918 novembris hakkasid Saksa väed Eestist välja liikuma ja Punaarmee tungis üle Narva jõe Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli
Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg *hinna kehtestab valitsus *kaupade valik on lai *kaupade valik on väike *põhiline on eraomand *põhiline on riiklik omand *määrav on konkurents Riigieelarve tuluallikad: Noorte tööleasumise piirangud on vajalikud: *maksud kaupadelt ja teenustelt *kasvava organismi kaitseks *sotsiaalmaks *tervise kahjustamise seisukohalt *tulumaks *sotsiaalse arengu kaitsmiseks
ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level Fourth level
horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, heisatava lipu tavasuurus on 105 korda 165 sentimeetrit. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti ja õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna Otepääl 4. juunil 1884. aastal. Järgnevate aastakümnete jooksul sai sinimustvalgest lipust Eesti rahvuslipp. Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine. Uuesti ilmusid Eesti rahvusvärvid avalikkuse ette 1987.-1988. aastal, kui sai alguse Eesti vabanemine ja taasiseseisvumine. Pika Hermanni torni heisati sinimustvalge lipp taas 24. veebruaril 1989. aastal. 1990
Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima. Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks, kui plaanitud oli. Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini. Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem
Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas). Kuulutati välja esmalt Pärnus (23. Õhtu), Viljandis ja Tallinnas. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus – peaminister Päts, asetäitja Vilms. Välispoliitilised- Venemaa ja Saksamaa – olid sellele vastu, kuid ei saanud midagi teha, eestlased olid aktiivsemad. 2. Mida kujutas endast Eesti Päästekomitee, milline oli selle panus Eesti iseseisvumisel? Eesti Päästekomitee (K. Päts, K.Konik, J.Vilms). Päästekomitee koostas Iseseisvusmanifesti, millega Eesti kuulutati demokraatlikuks vabariigiks, tühistati
1917 AASTA REVOLUTSIOON VENEMAAL PÕHJUSED 1. Sisulise demokraatia puudumine, agraarküsimuse lahendamatus (Stolõpin), rahvuslik rõhumine, venestamine. 2. Ebaedukas osalemine I Maailmasõjas Veebruarirevolutsiooni olemus oli kodanlik. Rahulolematustes peamiselt osalised sotsialistid, aga olukorra kasutasid ära kodanlased. Sotsialistid moodustasid TSSNi (Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu). 02.03.1917 - Nikolai II loobub troonist Moodustatakse ajutine valitsus. TSSN jääb opositsiooni. Kaksikvõimu periood. Ajutisse Valitsusse bolsevikud ei pääse. Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad. Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool
radikaaldemokraadid). Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Veebruarirevolutsioon. Kukutas dünastia ja kehtestas vabariigi. 23.02 algab Petrogradis streik, mis 25.02 muutus üldiseks. 27.02 Petrogradi garnisoni mäss. Kogu pealinn ülestõusnute käes. Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi
ning kellele kuulub omand. Eristataks nelja majandussüsteemi turu-, käsu-, tava- ja segamajandus. Vaatame kuidas erinevad majandussüsteemid lahendavad need küsimused. Majandussüsteem Omand Tootmine MIDA, Vahetus KUIDAS KELLELE Turumajandus Eraomand Ettevõtja Turg Käsumajandus Riik Valitsus (riik) Valitsus Tavamajandus Kogukond on omanik ja otsustaja. Valitsevad tavad ja kombed. Segamajandus Esineb nii era- Valitsus võib Valitsus võib kui riiklikku piirata või ergutada kontrollida omandit teatud kaupade ja hinnakujundust. teenuste tootmist. Raha, ressursside ja toodete ringlus (ringvoog)
valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament(riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest ning kelle ülesanne on tagada seadustele rakenduse leidmist ja ellu viia poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmed kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesanne on seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud ning mõista inimeste/ firmade/ organisatsioonide üle õigust. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta, üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus
1) Mis on majandus? Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida teevad inimesed kui tarbijad, töötajad, ettevõtte juhid või omanikud, valitsusametnikud. 2) Nimeta 4 tootmisressurssi Loodusressursid osa looduskeskkonnast, mida inimene eluks ja majandustegevuseks kasutab (muld, kivimid, puit, vesi jne) Inimressursid (tööjõud) hõlmab endas inimeste kehalisi ja vaimseid pingutusi toodete, teenuste loomisel. Kapital hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed toodete/teenuste tootmiseks kasutavad (kõiki inimtööga loodud tootmisvahendid) Ettevõtlikkus 3) Mis on nappus? Vajadused on suuremad kui ressursid. 4) Mis on alternatiivkulu? Alternatiivkulu on mõiste, mis näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku, tuleb loobuda millestki muust. 5) Mis on piirprintsiip? kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel. Piirprintsiibist lähtuvalt tehakse kompromiss piirtulude ja kulud...
Sel aastal tuleb talv eriti varakult. Esimesel aprillil andis Eesti Vabariigi valitsus teada, et riigikogus otsustati kevad, suvi ja sügis vahele jätta ning kohe talve edasi jätkata. Valitsus põhjendas otsust kokkuhoiuga teedeparanduste pealt, sest suvel parandatakse teid kõige rohkem. Esimesi märke on olnud näha juba viimaste päevade ilmastikuoludest, sest on sadanud lund ning tuisanud, mis ei ole tavaline kevadilm. Kõik varuge küttepuid ning pange soojalt riidesse, sest talv tuleb see aasta väga pikk. A. V.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
