2.1. Mis on Autoritaarsus (võimutäius, autoriteedikultus) on demokraatia? diktatuuri enimlevinud tänapäevavorm, kus seaduslikkus kammitseb valitsust suhteliselt vähe; põhivariantideks on sõjaväelaste või ainupartei valitsus. Totalitarism - tugevasti tsentraliseeritud, diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, mille põhitunnusteks on: totalitaarne ideoloogia, üksainus massipartei, terroristlik salapolitsei, kommunikatsioonivahendite monopol, relvamonopol, käsumajandus. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine
Sinna kuulusid vabad käsitöölised, kaupmehed, talupojad. Nad omasid ka orje ning neilgi lasus võlaorjuse oht. Tegid kehalist tööd. Poliste jalavägi. Orjad umbes 1/3 elanikest. Sõjavangid,võlaorjus. Tegid rasket füüsilist tööd sõudsid, töötasid kaevandustes, põllutöö, aga ka arstid, teenijad, ammed. Oligarhia võim ühe või kahe aristokraadi klanni käes. Türannia võim ühe arustokraadi + lähikondlaste käes. Jõu ja hirmupoliitika. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Lüürika ehk luule. Algselt lüüra saatel ettekantav luule, kuid peagi muutus kohe luulezanrit tähistavaks mõisteks. Lüüra kiplkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill
olema nii lihtne ja selge, et keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Hea halduse põhimõtte kohaselt peab riik kehtestama selged materiaalõigusnormid ja menetlusreeglid, menetlema asja mõistliku aja jooksul, kaasama asjast huvitatud isikud kohasel viisil menetlusse ja nendega arvestama, tegema isikule otsuse teatavaks ja oma otsust põhjendama. 11. Demokraatia mõiste, sh Riigikohtu seisukohad Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Riigikohtu seisukoht: ühiskonnakorraldus, mis seisneb võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. 12. Põhiõiguste mõiste ja allikad
Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Leningradi blokaad oli Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt. Piiramine sai alguse 8. septembril 1941 ning kestis 27. jaanuarini 1944. See oli Teise maailmasõja üks kõige 09/08 Leningradi ohvriterohkemaid aktsioone. Blokaadi kestel suri nälga üle 640 /1941 blokaad 000 inimese.Kui Leningrad oli ümber piiratud, rööviti linna
Peamine õigus oli panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, mis võis kahjustada lihtrahva huve Rahvakoosolekud Kutsuti kokku vaid selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepaneku üle ROOMA ÕIGUS – tsiviilõigus Roomas pannakse alus õigusteadusele Õigusstruktuur on pärit Roomast VABARIIGI LANGUSE PEAMISED PÕHJUSED: Vabariiklik valitsemisvorm ei sobinud enam Kodusõjad Mariuse sõjaväereform: Isikliku varustusega Rooma kodanike teenistus sõjaväes muutus üha raskemaks -> Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks Relvad/varustus saadi väepealikult Pensionile minnes saadi maalapp Väepealikud said piiramatu võimu ning senat ei suutnud neid enam ohjata ja hakkas kaotama tähtsust.
korral) * helioodid (õigusteta maaharijad) Kodanikud Sparta kodanikkond spartiaadid. Kodanikud: kõik täiskasvanud Elasid Sparta keskuses ja selle meessoost Atika põliselanikud. lähiümbruses Kõigil kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekutel Valitsemisvorm Riigi eesotsas 2 kuningat kelle Varasel perioodil valitses Ateenas võim oli päritav. Nad juhtisid pärilik aristrokaatia. Solon aga pani sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi aluse 594 eKr Ateena demokraatlikule etapile Rahvakoosolek Lõplikud otsused langetati Rahvakoosolek kogunes
osaleb valitsuse töös. Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada. Tugevaim positioon täidesaatval võimul, millega on tihedalt seotud ka president. Parlamentalism Kõige levinum demokraatlik valitsemisvorm Euroopas. Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus. Võib olla: vabariik Eesti, Iirimaa parlamentaarne monarhia Taani, Hispaania, konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub. Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi
oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene, kes juhtis kogu riiki, mis tõttu tehtud otsused olid konstruktiivsed. Kas demokraatia on parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks? Ei, demokraatia ei ole parim valitsemisvorm kogu maailma jaoks. Demokraatia on üks parimaid Euroopa Liidu liikmesriikide jaoks ning teiste läänelike riikide jaoks, kuid samas demokraatia ei ole parim valitsemisvorm riikide jaoks, kus pikaajaliselt on kestnud autoritaarne, totalitaarne või sultanistlik režiim ning mis on muutunud osaks mingist kultuurist. Sellisel juhul oleks raske suruda peale demokraatliku valitsemisvormi, kui ühiskond ei ole valmis seda vastu võtma.
järeltulevate põlvkondade vajadused 4 komponenti ● heaolu kasv (palgad, pensionid) ● ökoloogiline tasakaal (tootmine ei kahjustaks loodust) ● kultuuri elujõulisus (traditsioonid) ● ühiskonna sidusus (ei ole rassismi) ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises. Hääletamised,küsitlused,avalik arvamus. Riigivormid: monarhia ja vabariik. Monarhia ehk ainuvalitsus - riigi- ja valitsemisvorm, mille eesotsas on eluaegse, päriliku võimuga riigipea (monarh). Monarhia puhul riigipead ei valita, vaid selleks saab isik, kellel on sünnipärane õigus selleks. Monarhia Absoluutne võim - ühe isiku käes, tema otsustab. parlamentaarne ehk konstitutsiooniline (Inglismaa) - ennem kuninga/kuninganna otsuse tegemisel peab leidma see kinnitust parlamendis. Vabariik ● Presidentaalne (USA) ● Parlamentaarne (Eesti)
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks ro...
Sissejuhatus õigusesse konspekt Õpime õiguse metodoloogiat. J.Sootak „Veritasust kriminaalteraapiasse“ 1789 prantsuse revolutsioon EF- error fundamentalis Õigus ja riik on idee, mille sisuks on see, milline riik/õigus peaks olema. Riik on ühiskonnast kõrgem võim. Ning see on põhimõte, et meilt on ära võetud väike osa isiklikust vabadusest, selleks, et tagada meie teiste õiguste parem kaitse. Kesksed mõisted õiguses Õigusel kui ideel on 3 komponenti, millega tuleb arvestada. Õiglus-eetika kategooria. garanteeritus-kui riik meile midagi lubab, siis riik peab selle täitma. Õigusega ei tohi ähvardada. eesmärgipärasus- õiguspärasus on reegel, seda ei sätestata, vaid see on. Riigi idee taga on avalik võim füüsiline ja riigi avaliku korra kaitse õiguskaitse sotsiaalne kaitse keskkonnakaitse Õiguse keskne mõiste on inimene. Seadus on inimeste enda välja mõeldud ja inimeste jaoks. Füüsilise isiku õigusvõime. Õ...
Augustis 1941 kohtusid W.Churchill ja F.D. Roosevelt Kanada rannikul Atlandi ookeanil sõjalaeva pardal. Seal 14. augustil avaldatud sõnastasid nad Atlandi hartaks - 14 aug. 1940, millega määrati kindlaks, et kumbki riik ei taotle käimasolevas sõjas uusi territooriume, ei nõustu mingisuguste territoriaalsete muudatustega, mis pole asjast huvitatud rahvaste vaba tahe ja austavad kõigi rahvaste õigust valida endale valitsemisvorm, mille all nad soovivad elada. NSVL-i suhtusid demokraatlikud riigid halvasti, ometi ühines kuu aja pärast Atlandi hartaga ka NSVL, mõistes, et see liit on osaliselt ka tema pihta suunatud, kuid lootes siiski Lääneriikide abi saada. Kuid ühendus keeldus tunnustamast NSVL-i piire sellisena nagu nad olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap.
avalik sektor ehk esimene sektor üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine; vt ka erasektor, mittetulundussektor bürokraatia ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine; vt ka inflatsioon demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine depressioon vt majanduslangus devalveerimine koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes digitaalne lõhe nüüdisaja üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid, mis jagab inimesed inforikasteks, kellel on juurdepääs moodsatele digitaalsetele info- ja kommunikatsioonivahenditele (eeskätt
· Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9
Polise elanikud jagunesid kaheks: kodanikud ja mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta ja Ateena Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas. Kujunesid kolm
Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste ühelauseline konkreetne seletus Olemus selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid. ERINEVUSED 1. Usund / kultuur 2. Keel / kultuur 3. Riigikord / valitsemine RIIGI TUNNUSED 1. Territoorium / piir 2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi. - Absoluutne monarhia monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva) - Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides.
Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Poliitiline kultuur juurdub üsna aeglaselt võib esineda korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks reformide tasakaalustamine. Demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus,
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati. paber- leiutati pärast pägamenti , sai hõlpsamalt valmistada ja peale selle tulekut hakati trükkima rohkem raamatuid Johann Gutenberg- leiutas trükikunsti 13- 15 saj- tulid Euroopas kasutusele mitmed senitundmatud tehnikasaavutused 14 saj- hakkasid Eurooplased valmistama tulirelvi. 16 saj- püssid ja suurtükid hakkasid ambe ja kiviheitemasinaid välja tõrjuma 14 saj.- arend...
SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis toon välja demokraatliku valitsemisvormi erinevad liigid. Kontseptsioonidel on referaadis esitatud oma kindel määratlus ning lühikirjeldus, et tekiks selge ülevaade, mis on vastava vormi ülesanne ja eesmärk. Referaadis on enamjaolt kasutatud internetipõhiseid materjale kuid ka kirjanduslikke tekste. 3 1 DEMOKRAATIA OLEMUSEST Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus')
Vana-Rooma 11.kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter- peajumal Hera- Juno- abielu ja sünnituse jumalanna. Poseidon- Neptunus- mere- ja jõgede jumal Dionysos- Bacchus- veinijumal Paan- Faunus- kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius- kaubanduse-, kasu- ja ärijumal Hephaistos- Vulcanus- tule ja sepistamise jumal Artemis- Diana- jahijumalanna Athena- Minerva- tarkuse ja käsitöö jumalanna 2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varan...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
See ehitati aastail 532 537.Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. 20. Mida tähendavad mõisted · Misjonär- kristluse levitaja · Peapiiskop- kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja, piiskopist järgmine aste ja enne kardinali. · Absoluutne monarhia- valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim · Konstitusiooniline monarhia- riigikord, kus monarhia võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega ning võib olla demokraatlik · Jakobiinide diktatuur- Prantsusmaa revolutsiooni päästmise vahendina kehtestatud tugev ja piiramatu vägivallavõim · Reformatsioon oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku
· sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille
järgimine. Põhiõiguste tagamist kontrollides on võimalik omakorda hinnata õigustloovate aktide kooskõla põhiseaduse ja seadustega. 5. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõte: Õigusriik riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. 6. Kuidas mõistate demokraatiat? Demokraatia tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel 7. Millised kohustused tekivad riigile sotsiaalriigi põhimõttest? Riigil on kohustus tagada igaühele vähemalt minimaalne väärikas äraelamine, kaitsta isikuid hättasattumise eest ning pakkuda hättasattunuile abi. Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb mh, et riik peab kaitsma üksikisikute suhete reguleerimisel nõrgemat poolt, kitsendades seega vaba turukonkurentsi ja vastandudes igaühe ise-
mittekodanikud. Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia(Sparta linnriik), demokraatia(Ateena linnriik) ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid
Demokraatia põhilised tunnusjooned on: 1. Vabadevalimiste korraldamine. 2. Enamuse võimu teostamine. 3. Vähemuse õiguste austamine. 4. Põhiseadusel rajaned riigivõim. 5. Kontroll võimude tegevuse üle. 6. Valitsusväliste MTÜ-de loomise ja tegutsemise võimalikus. Demokraatia esineb kahel kujul: 1. Otsene demokraatia. 2. Esindus demokraatia. Diktatuur on valitsemisvorm kus võim kuulub üksikisikule või mingile väiksele grupile mafiamehed! RIIK JA RIIGIVORMID Riik on universaalne, eraldi seisev, politiline üksus. Riigil on kolm põhitunnust: 1. Teritoorium! 2. Rahvas! 3. Suverääne riigivõim! Kõikidele riigivõimudele on iseloomulik: 1. Suveräänus 2. Kokkulepidud reeklite järgimine! 3. Omada õigust ja võimet luua seadusi ja neid teostada! 4
SOTSIOLOOGIA – inimkonna ja ühiskonna teadus. Teadus, mis uurib inimeste käitumist grupis, sotsiaalseid struktuure ning kuidas inimene mõtestab oma kogemusi ning reageerib ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väh...
Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. Rahvaste enesemääramisest räägiti algselt kui poliitilisest doktriinist. I maailmasõjas tunnustasid liitlased enesemääramist kui eesmärki, mis aitab kaasa rahu saavutamisele. Oma neljateistkümnes teesis loetles Woodrow Wilson enesemääramisõigust kui olulist eesmärki sõjajärgse maailma jaoks. Peale II maailmasõda sai enesemääramisõigusest üks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peamiseid eesmärke. ÜRO põhikiri käsitleb enesemääratlemist kahes tähenduses. Esiteks on
poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Defineeri demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Millega tegeleb sotsioloogia, millal tekkis. Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Pluralismi mõiste. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid,
väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riigivalitsemise üldised põhimõtted, riigivõimu ulatus ja viis, kuidas toimub võimu vahetus. Vormid on: monarhia, absoluutne monarhia, konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia, vabariik, demokraatia, õigusriik, totalitaarne riik ehk totalitarism, diktatuur, siirderiik. 8. Riigi funktsioonid ja ülesanded. Riigi tähtsamateks funktsioonideks peetakse allokatsiooni-, jaotus- ja stabiliseerimisfunktsiooni. 9
Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Selle konverentsi järel levis Euroopas lootus, et saabunud on leppimise, üksmeele ja rahu ajastu. Siis sõlmiti Briand'iKelloggi pakt, milles kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Patsifism- on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida, antimilitarism. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia- rahva võim 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel. Demokraatia levik (riigiti, valimisõiguse laienemine)- Kuna sõjas olid peale jäänud demokraatlikud riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, USA), tõstis see demokraatliku riigikorra autoriteeti ja rahva usaldust. Seetõttu tõusiski demokraatlike riikide arv. Demokraatlike vabaduste laienemine nt. 1918
Peaminister on põhiline täidesaatva võimu esindaja, kes juhib valitsuse tööd ja viib koos kabinetiga ellu valitsuspoliitikat. Ühekojaline parlament võtab vastu seadusi ning kiidab heaks eelarve ja kontrollib seda. Eesti kolmetasandiline kohtusüsteem langetab otsuseid vastavalt seadustele ja konflikti kontekstile, ei tugine aga presidentidele. (ibid,. lk 38) 14 KOKKUVÕTE Demokraatia on valitsemisvorm mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia on see, kui ühiskonnas langetatavad otsused põhinevad ühiskonnaliikmete seisukohtade ühisnimetajal (ühiskondlikul kokkuleppel). Samas toimib demokraatia ainult siis, kui iga inimene sellest ise ka osa võtab ja tunneb huvi, mis ümberringi toimub. Ei piisa vaid valimas käimisest.
august 1941 ATLANDI HARTA (Churchill ja Roosevelt) sõnastati sõja eesmärgid ja 1940 Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted (alustab NL-vastase sõjaplaani Barbarossa - USA ja UK ei taotle kasu väljatöötamist) - ei tunnista vädivaldseid territoriaalseid muutusi - igal rahval õigus valida sobiv valitsemisvorm hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, - riikliku iseseisvuse taastamine, kellelt see Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia võetud (Soome oli küll Jätkusõjas sakslaste liitlane, kuid ei kirjutanud Kolmikpaktile alla) 1942 ÜR deklaratsioonis kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid 1943 nov-dets TEHERAN (Stalin-Roosevelt-
SS Hitleri ihukaitse Sõjakommunism Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Terrorism vägivalla teel oma tahtmise saamine The Beatles menu ansambel 60ndad Toitluskriis toidupuudus maakeral totaalne kõike haarav, üleüldine Totalitarism tugevasti tsentraliseeritud, autokraatsel või diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm või poliitiline reziim Trumani doktriin USA annab sõjalist abi riikidele keda ähvardab kommunismi oht 1937 tsepeliin õhusõiduk Tööerakond Suurbritannia uus poliitiline erakond, ühendas töölisi, kaitses töölisi. Sotsiaaldemokraatlik partei Uus idapoliitika SLV poliitika 60ndad, koostöö NSVL ja SDV VabaEuroopa raadiojaam, mis edastas tõtt NL inimestele 1945praeguseni
neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast. Totalitaarne diktatuur Diktaatorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine. Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aaria rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht
(theos "jumal") ja (kratein "valitsema"). Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse. Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult Vatikanis, mida juhib paavst. Varem on teokraatia olnud näiteks Tiibetis 17. sajandistkuni 1959. aastani. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus'). "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)."
juunil 1941, mil Saksamaa ründas NSVLi. ATLANDI HARTA (14. aug 1941) aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tegelikult oli Atlandi harta puhul tegemist pettusega. Ameerika Entsüklopeedia viimases väljaandes on Atlandi harta kohta selgelt välja öeldud: "Ehkki ta polnud ametlik dokument, oli ta Teise maailmasõja ajal tegusaks propagandarelvaks teljeriikide vastu."[1] Seetõttu õnnestuski NSV Liidul mõne aja pärast lääneliitlastelt välja pressida, et seda põhimõtet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Balti riikidele tähendas
Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm Mõned punktid (kokku atlandi hartast: 1. Nende poolt esindatud riigid ei taotle oma territooriumi ega mõjuvõimu laiendamist. 2. Nende soov on mitte näha territoriaalseid muudatusi, mis ei ole kooskõlas neil territooriumidel elavate rahvaste vaba tahtega. 3
isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme. rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. õigusliku järjepidevuse printsiip- ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti. VÕimalik kasutada erineva seadusandluse loomisel, võttes uute seaduste aluseks varem loodud seadused. Õigusharu- õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega
Isolatsionismipoliitika- vältida igasuguseid poliitilisi liite, mis võiks sisaldada sõjalisi kohustusi; see oli reaktsioon Esimesele maailmasõjale (võlgnikud ei maksnud USA-le raha ära) Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Diktatuur- mitte milleski piiratud, seaduslike kitsendusteta, jõule toetuv võim. Totalitaarne- valitsemisvorm v poliitiline reziim, ühele parteile ja selle aparaadile allutatud võim, kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine, Autoritaarne-võimule pimesi alistumist nõudev(sellele rajatud) oma autoriteeti kindlustada püüdev võim Lenin- bolsevike(enamlaste) liider, esimese nõukogude valitsuse esimees, Nõukogude Venemaa juht(1917-1924), Nõukogude Liidu juht(1922-1924), Leninismi rajaja.
15.5. KOV õigusaktid Üldakt on määrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: KOV volikogu otsused KOV valitsusel korraldused vallavanemal ja linnapeal käskkirjad Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (üldküsimused) ja käskkirjad (ametkonnasisesed) 16. Riigikogu-MATERJAL KONSPEKTIS 16.1 Parlamentaarne ja presidentaalse valitsemisvormi tunnused Parlamentaarne valitsemisvorm Presidentaalne valitsemisvorm (võimude lahustatus võimude lahusus (eraldatus) täidesaatev võim saab volituse Nii seadusandlik kogu kui ka täidsaatva seadusandlikult võimult ning püsib võimu juht saavad oma volitused otse rahvalt; seadusandliku võimu usaldusel; Otse valitav president on samaaegselt
7. vabadussõjalased -ehk vapsid, nõudsid põhiseaduse muutust. Kritiseerisid demokraatlikku valitsemissüsteemi, kritiseerisid parteide omavahelist poliitilist kemplemist 8. kultuurautonoomia- õigus enesemääramisele kultuurilistes küsimustes 9. asundustalud (Eestis) - 10. inflatsioon -raha väärtuse langus 11. demokraatia -valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus 12. diktatuur -autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 13. autoritaarne - 14. kapitalism- eraomandusel ja vabaturumajandusel põhinev süsteem 15. kodanlus- ühiskonna jõukad keskklassid; kodanlik- kodanlusele toetuv 16. vabaturumajandus- riigi mittesekkumine majandusellu Isikud: 1. J.Poska-Eestimaa kubermangu komissar, Tallinna linnapea, eestlasest advokaat 2. K.Konik- eesti päästekomitee kosseisus 3. K
Eesti on parlamentaarne demokraatlik vabariik, kus kõrgeima võimu kandjaks on RAHVAS. Parlamentaarne riigikord parlamendi suur osakaal riigis kuna ta: 1) töötab ja annab välja seadusi 2) valib presidendi 3) nimetab ametisse peaministri ja seejärel kogu valitsuse 4) kinnitab riigieelarve jpm. Presidentaalne riigikord on selline, kus presidendil on riigis tähtis roll kuna ta on nii riigipea kui peaminister, sest tema moodustab valitsuse. ( näit. USA ) Demokraatia selline valitsemisvorm, kus rahvas valib oma esindajad ja selle kaudu võtab riigi valitsemisest osa. Esindusdemokraatia rahvas valib oma esindajad võimu teostama. Kodanik on mingi riigi alam. Kodakondsus inimese õiguslik seos riigiga, selle kaudu määratakse kindlaks mõlema poole õigused ja kohustused ( võib öelda ka mingi riigi kodanikuks olemine ) Naturalisatsioon kodakondsuse omandamine kas * selle riigi kodanikuga abielludes( Eestis ei kehti
loomine. Nii nagu mõjuka individuaalse teo juures iha, olgugi soojendatud emotsioonist, on juhitud teadmisest ja mõistusest, nii peaksid täiuslikus riigis tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat
askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn rippuvad aiad, kus kasvasid viljapuud ja lilled; üks vanaaja seitsmest maailmaimest Babüloni vangipõlv juudi rahva küüditamine Babüloonlasse kuningas Nebukadnetsar II poolt
askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn rippuvad aiad, kus kasvasid viljapuud ja lilled; üks vanaaja seitsmest maailmaimest Babüloni vangipõlv juudi rahva küüditamine Babüloonlasse kuningas Nebukadnetsar II poolt
askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn rippuvad aiad, kus kasvasid viljapuud ja lilled; üks vanaaja seitsmest maailmaimest Babüloni vangipõlv juudi rahva küüditamine Babüloonlasse kuningas Nebukadnetsar II poolt
Oligarhia, kus võim on majanduslikku ladvikusse kuuluva kildkonna käes ja kes peavad silmas ainult oma isiklikke või oma kitsama ringkonna materiaalseid huvisid ja ei ole võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim, masside hääl, kus ei ole võimalik, et kostuks ja pääseks kehtivusele arukas, kaine ja vooruslik hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia positiivsete omaduste kombinatsioon, kuid valimisõigust tuleks piirata ja anda suurem sõnaõigus haritlastele. Antiikfilosoofia koolkonnad. Küünikud. Rajaja Sokratese õpilane Antisthenes (435-370 e.Kr.) haritud ja tõsine inimene, õpetaja gümnaasiumis, kus õppisid ja õpetasid mittetäieõiguslikud kodanikud (nt. A. isa oli vaba ateenlane, aga ema orjatar, sestap polnud tal täielike õigusi) ja ühiskonna alamkihid, kes ei
sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsioonija kodakondsuspoliitika) avalik sektor üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad võimuja valitsemisasutused ning ametkonnad. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta fraktsioon ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega.
11.Sõjatehnika,strateegia,taktika 12.Mõisted Atlandi harta - oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustusda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Blokaad-tähendab tegevusi, mis takistavad vaenlase territooriumile juurde- või väljapääsu; samuti olukorda, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud. De facto-tähendab "faktiliselt", "tegelikult", "tõsiasjadele vastavalt"."De facto" on enamasti kasutusel siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) aspektidega. Holokaust-on paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid nats
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
