DEMOKRAATIA?" Ühiskonnas eksisteerib palju valitsusliike. Nendest kaks on näiteks demokraatia ja diktatuurid. Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Kogu valitsemine käib seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Demokraatiat saab jagada veel kaheks, otseseks ehk vahetuks demokraatiaks, kus otsuseid teeb rahvas, ja esinduslikuks- ehk vahenduslikuks demokraatiat, kus rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks).
Esimeste hulka kuulusid täisealised vabad mehed, kellel oli kohus riiki kaitsta, jõukad ning dumas (kogukond tervikuna) ja aristoid (paremad). Mittekodanikud olid naised, orjad ning võõramaalased. Valitsemisvormid jagunesid Kreekas kolmeks: aristokraatia, demokraatia ning türannia. Aristokraatia korral koondus võim aristokraatide (suurmaaomanike) kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline valitsemisvorm leidis aset Kreeka tumedal ajajärgul. Joonias kujunenud demokraatia puhul valiti nõukogu ning ametnikud kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. Türanlikule valitsemisvormile oli omane ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis aga püsis väga lühikest aega. Türannia on aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm. Sparta Aristokraatlik oligarhia. Hõlmas kaht maakonda. Messeeinia elanikkud olid orjastatud.
Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus
· Kominteri-vastane pakt, liiduleping Saksamaa ning Jaapani vahel, hiljem liitus ka Itaalia, suunatud Venemaa vastu Saksamaa tugevnedes rikkus ta paljusi lepingu tingimusi: · Lõpetas reparatsioonide maksmise · Hakkasid taas rajama sõjalaevastikke · Armee suurus oli lubatust suurem ning muutus kohustuslikuks · Sisenes armeega Lääne-Saksamaale PT 3 Demokraatia aastatel 1920-1930 I maailmasõja lõpp näitas, et demokraatia oli püsivaim valitsemisvorm ning seetõttu valisid impeeriumite lagunemise järel uued vabariigid demokraatliku korra. Kehtestati ka seadusi, mis suurendasid kodaniku vabadust ja õigusi ning naised said õiguse valida. Demokraatiat iseloomustavad: · Rahvas osaleb riigi valimistes · Kodanikuõigus nt. õigus kandideerida · Kodanikuvabadus nt. sõnavabadus Riikides, kus demokraatia pooldajaid oli vähem haarasid võimu diktaktuurid(nt. Venemaa, Itaalia, Saksamaa). Poliitilised liikumised.
massikommunikatsiooni (TV-d, ajalehti, raadiot ja internetti) kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest * interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse
riigi kulul puhkusereise välismaal) okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia
Võitlusliitudest lähtunud poliitilist liikumist. Seda nimetust on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele sarnastele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks oli omane eelkõige Venemaa ja Nõukogude Liiduga seotud ringkondades, kuna Jossif Stalin ei soovinud omal ajal rahvussotsialiste sotsialistideks tunnistada ja käskis seetõttu neid nimetada fasistideks. Fasismi tunnusjoonteks on äärmuslikult natsionalistlik; populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega , riikluse ; poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine, riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine, poliitiliste sümbolite laialdane tarvitamine ning otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine . Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik
1. Börsi kiire kokkuvarisemine (Must Neljapäev / Oktoober 29, 1929) 2. Ületootmine 3. Võlgade deflatsioon 4. Inimeste usu langemine bankades ja föderaalreservis Demokraatlik ja diktatuurne ühiskond Demokraatia on määratletud kui inimeste valitsused. Selline valitsus on moodustatud valimiste kaudu, kus maakonna täiskasvanud kodanikud hääletavad oma esindajate valimiseks. Seega mõnes mõttes valitseb valitsust riigi kodanikud. Diktatuur on valitsemisvorm, kus üksikisik või üksikisikute rühm omab võimu ja võtab vastu kõik riiki juhtivad otsused. Võimu täielik tsentraliseerimine, kus diktaator otsustab, mida oodatakse kõigilt riigi kodanikelt. Seega, valitsuse diktatuuri vormis ei ole inimestel midagi öelda selle kohta, kuidas riik toimib või kuidas nad oma elu juhivad. Valitsuse stabiilsus Võrreldes demokraatiat ja diktatuur, demokraatia võidab selle poole pealt millise vabaduse see inimestele annab
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament.
1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, aristokraatia üks vorm Sparta ainult aristokraatlik valitsemisvorm, kinninine ühiskond, kus puudusid vabadused Demokraatia kodanike ühiskond, kus toimib (kõrgeim võim) rahvakoosolek ja ametimehed valitakse kodanike seast Ateena Demokraatia näide Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja, lühiajaline valitseja, kelle võim kestab vähest aega. Metoigid võõramaaalased Perikles rahva seas populaarne poliitik, riigi eesotsas (Ateena) Ateena Kreeka tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus
okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja “vaikiva ajastu algus” 23
valitsetakse Autoritarism Madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõbralik fassaad Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo. Totalitaarne riik- kõik eluvaldkonnad on allutatud riigi võimule. Totalitarism - poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida kogu isiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja poliitilist elu. Demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. OSALEMISE MOTIIVID Tähtsat rolli mängivad isiklikud motiivid. On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv
okupatsioon - võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia 1. Daatumid: 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23
Liberaalne Partei · viktoriaanlik ajastu Suurbritannia ajaloos kuninganna Victoria valitsusaeg (1837-1901), mis on andnud nime suure stabiilsuse ja õitsengu ajale, mida iseloomustab nii Briti impeeriumist laekunud suur tulu, kodumaised tööstuslikud uuendused kui omanäoline arhitektuur ja elustiil · Viini kongressi süsteem rahvusvaheline suhete süsteem 19saj, millega tagati rahu maailmas (kestis I ms) · Parlamentarism - · Absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim 2. Kirjeldage, kes olid nimetatud isikud(aeg, riik, amet, saavutus): · Mehmed II 15saj, Türgi sultan, suutis tormijooksuga vallutada Konstantinoopoli · Timur 14saj, mongoli valitseja, ühendas uuesti mongoli maailmariigi kolm läänepoolset põhiosa ja nende piire veel laiendanud · Dmitri Donskoi 14saj, Moskva suurvürst, õnnestus esmakordselt põhjalikult lüüa mongoli-tatari väge Kulikovo- lahingus
Riigi kuningas, Aquino Thomas keskaja filosoof, püüdis piibli abil mõista jumalat. Leonardo Da Vinci maalija, kuulsaim teos ,,Mona Lisa" Kolumbus mees, kes avastas Ameerika Martin Luther võttis vastu reformatsiooni Magalhaes Portugali meresõitja, tõestas et maailm on kerakujuline. UUSAEG: Mõisted: Parlamentarism riigikord, kus riiki valitseb parlament/ parlamendist sõltuv valitsus Absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhul on piiramatu võim Valgustus periood kultuuriajaloos 1680 Revolutsioon absolutistlik valitsemisviis Industriaalühiskond põhitegevusala on tööstus ja ehitus Tööstuslik pööre tööstusrevolutsioon Koloonia asumaa Urbaniseerumine linnastumine Napoleon kuulus väejuht ja riigimees Prantsusmaal Washington Louis XVI Prantsusmaa kuningas Suur Prantsuse revolutsioon(põhjused, tulemused, aeg): Polnud enam euroopa suurvõim,
õppealajuhatajat, direktorit, aulat, spordisaali, klassiruume, aga te ei näidanud mulle Antsla gümnaasiumi. Kommentaar väitele: Kõik, mida näidati teebki kokku Antsla gümnaasiumi. Kui te räägite, et Eesti on demokraatlik riik, siis näidake, kus see demokraatia on! Ärge näidake mulle Riigikogu, presidenti, ajalehti, ajalehekioskeid jms! Näidake mulle, kus on demokraatia! Kommentaar väitele: Demokraatiat ei saa näidata, see ei ole asi, see on valitsemisvorm, riigikogu ja president on ka osa sellest demokraatiast. Arstid väidavad, et inimese pea sees on peaaju, aga ei ole mõistust. Imelik, miks siis vaid mõne inimese kohta öeldakse, et tal pole mõistust peas tegelikult ei ole ju kellelgi pea sees midagi muud kui ainult peaaju! Kommentaar väitele: Mõistus ei ole asi, mis on pea sees, mõnel ei olegi mõistust nii palju, nagu vaja oleks, aga emotsioonid ja kõik teevadki kokku mõistuse. 12
Tartu 2006 2 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................3 2. Administratiivne jaotus...........................................................................5 3. Elanikkond.........................................................................................6 4. Elatustase..........................................................................................8 5. Valitsemisvorm (riigikorraldus)...............................................................11 6. Majandus..........................................................................................13 7. Loodusvarad......................................................................................15 8. Maksusüsteem....................................................................................16 9. Põllumajandus....................................................................................19 10
sekkumist- sekkumine inimeste isikuvabadusse; tööd ple võrdväärsed- erinev palk; inimestel erinevad vajadused (ravimid); omandiõigus - Ümberpööratud diskrimineerimine tähendab inimeste teatud töödele palkamist seni nendel töödel alaesindatud gruppidest (naised, mustanahalised). See peaks kiirendama ühiskonna õiglaseks muutumist. - Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Rahvavõim. Otsedemokraatika- võimu teostavad inimesed ise; esindusdemokraatika- rahvas valib esindajaid parlamenti. KRIITIKA: rahva illusoorne osalemine poliitiliste otsuste tegemisel; valijad ei pruugi mõista oma huvisid; kõnemeestel lihtne manipuleerida; pole tegelikke alternative, mille vahel
·Versaille rahulepingus pettumine, rahulolu ·Laiade rahvahulkade kõrvale jäämine suurest poliitikast Liigid: ·Autoritaarne : 1) enamik võimust on ühe isiku või väikese rühma käes 2) poliitiliste erakondade tegevus lõpetatud või piiratud 3) rahval puudub otsene võimalus juh(t)i(de) otsuseid mõjutada 4) konservatiivsed väärtused 5) ei propageeri vägivalda ·Totalitaarne : 1) võim juhi ja sõltlaste käes 2) kontroll inimeste elu üle 3) hirmuvalitsus 4)Asendada eksisteeriv valitsemisvorm ,,ideaalse" valitsemisvormiga(utoopia). 5)Marksism-leninism, natsism, fasism. 6)Muuta olemasolev süsteem revolutsiooni teel. 6. Fasistlik diktatuur Itaalia ja eestvedaja ·Itaalia pettunud Pariisi rahus. ·Kommunistide streigid ja väljaastumised. ·Rahvuse kui terviku heaolu. ·Mustsärklaste mäss Roomas. ·1922a. sai Mussolini peaministriks. ·1922a. Itaalia muutus esimeseks riigiks Lääne-Euroopas, kus kehtestati diktatuur.(riigi demokraatliku riigikorra likvideerimine) ·1925a
sotsiaalsed õigused. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsustmaksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga, st ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel.
NÄIDISARUTLUSED Kuidas valitseti Eesti Vabariiki aastatel 1920-1940 ? Tallinnas 24. veebruaril 1918 iseseisvaks kuulutatud Eesti Vabariik sai õieti funktsioneerima hakata pärast Vabadussõda (28. nov 1918 2. veebr 1920 Tartu rahu), kui 15. Juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, mis tolleaegses Euroopas paistis silma oma demokraatlikkusega: valitsemisvorm oli parlamentaarne ning kõrgeim suverään oli rahvas. Samas võis esmalt edumeelselt inimesekeskses demokraatias leida ka varjukülgi, nimelt oli rahvaesinduse parlamendi kätte kogunenud suur võim, mis polnud tasakaalus valitsuse omaga, samuti leidsid parlamenti tee suhteliselt paljud erakonnad. See kõik viis vähemusvalitsuste ning valitsuse-parlamendi vaheliste lahkhelide tõttu tihedate valitsuskriisideni (20-ndatel oli valitsuste keskmine eluiga 11 kuud). Teatud
Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad) · Kaob mõiste ,,kodanik", selle asemel kujuned ,,riigi alam" · Linnad kaotavad iseseisvuse ja alistatakse keskvõimule (kasvavad tohututeks Aleksandria, Antiookia) · Sõjavägi koosneb palgasõduritest, mitte kodanikest Muutused kultuuris: Aleksandriast sai suurim kulturikeskus, esile kerkis ka Pergamon ja Ateena ei kaotanud tähtsust, valitsejad soosisid kultuuri.
ohvrimeelsusele. Ainult sõda viib inimenergiad suurima tõusuni. Järelikult doktriin, mis lähtub rahu eelpostulaadist, on võõras fasismile; samuti kui on võõrad fasistlikule vaimule kõik internatsionalistlikud ja sotsietaarsed konstruktsioonid. Fasism tähendab samuti oma lähedaste hoidmist. Fasismi doktriini juurde kuulub oma perekonna ja vanemate austamine ning nõrgemate austamine. Itaalia fasismi tunnusjooned · Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse
· Valitses 1991-2000 · Sündis Butka külas, Sverdlovski oblastis Haridustee · Lõpetas Bereznikis keskooli · Edasi Uurali Polütehniline Instituut Sverdlovskis · Ehitusinsener ehitusorganisatsioonides Sisepoliitika · NSV Liidu lagunemine, Vene Föderatsiooni ehk Venemaa ja SRÜ(Sõltumatute Riikide Ühendus) teke · Demokraatia katsetamine · Kommunistide vastuhakk ->president tankidega parlamendi vastu 1993 · Oligarhia teke - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte · Poolpresidentaalne riigikord Välispoliitika · Tsetseenia sõda 1994-1996 Tsetseen oli täiesti sõltuv Venemaast, kuid 1991 hukkus kohaliku kommunistliku partei juht Tsetseenias, selle tagajärel aga saadi Tsetseenia kuulutada iseseisvaks vabariigiks. Kuna Tsetseenias oli nii kommuniste kui ka tsetseenlasi, siis tekkis nende vahel kodusõda. Seda püüti alla suruda, kuigi ei õnnestunud
otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse, näiteks kiriku poolt. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. See on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tunnused sellel riigivõimul on järgmised : võimude lahususe põhimõte puudub rahvas pole iseseisev ühe partei süsteem riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav
ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autokraatia valitsemisreziim, mille korral kogu võimutäius on ühe inimese käes; vastand demokraatlikule valitsemisele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega
Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate kaudu Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, nad tegutsevad oma ametiala iseseisvalt
(jah/ei/väga harva/mitte ükski ülaltoodutest) MITTE ÜKSKI 45. Traditsiooniline domineerimine (Weber) tuleneb harjumusest 46. Kuna loodi EL ? 1951. (söe ja tera ühendus) ja 1957 (rooma leping) 47. Mitmes riigis on euro? 17 48. Millise arengutasemega on balti riigid? Eesti 34/169..olles väga kõrge arenguga..läti 48/169 ja leedu 44/169 kuuludes kõrge arenguga riikide hulka 49. Siedropi väide Euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm 50. Traditsiooniline domineerimine on võimuvahekord, kus kõige olulisem on traditsioon. ,,nii on alati olnud". Tuleneb harjumustest. Korraldusi annavad need, kes seda alati teinud. (weber) 51. Mis iseloomustab rahvastiku? Soo-vanusejaotus 52. Mis on summaarsed kordajad? Eluea jaotusel toimuvad sündumused 53. Mis on standardiseerimine? Omavahel võrreldavaks tegemine 54. Radikaalse biheiviorismi järeldusena määrab isiksuse ja käitumise täielikult keskkond 55
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
Kohaliku omavalitsus valimised toimuvad Eestis selle süsteemi järgi. 3)Hübriidsed ehk segasüsteemid- a) osa parlamendist valitakse majoritaarse süsteemi järgi, osa proportsionaalse süsteemi järgi. b) proportsionaalsesse süsteemi viiakse sisse kvoot. Eestis Riigikogu kandidaadid, kes koguvad kogu kvoodi, osutuvad otse valituiks, teised parteide nimekirja järgi vastavalt kogutud häälte protsendile. c) demokraatia ja totalitarism: meetodid ja süsteemid Demokraatia- valitsemisvorm, milles võimutäius (suveräniteet) kuulub mitte isevalitsejale vaid rahvale. Demokraatia vormid- Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu
Erinevad valitsemisvormid Aristokraatia. Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. Demokraatia. Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia. Türannia. Ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehoiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorralduse võrdlus. Pane tähele!
VARAUUSAEG 16.-17saj. HUMANISM-inimese keskne maailmavaade, inimene on maailma keskpunk. RENESSANSS-14.-17.saj,taassünd(antiik-kultuuri),sai alguse 14.saj Itaalias. UUENDUSED KUNSTID-perspektiiv,realistlikult kujutamine,,modellideks inimesed,jumalad inimeste sarnased,kasutati valgust ja varju; kunstnikud Leonardo da Vinci, Michelangelo. Kirjanikud Dante Alighierit,Francesco Petrarcat,Giovanni Boccaccio,William Shakespear. Uute ideede ja teadmiste levikule aitas kaasa trükikkunsti leiutamine Johannes Gutenbergi poolt. Majandus- hakkas arenema pangandus. Astronoomid Galileo Galilei,Nikolaj Kopernik,Giardono Bruno. II SUURED MAADEAVASTUSED:põhjused üksluine toit nõudis vajadust vürtside järgi,kadusid traditsioonilised kaudateed,vajadus leida merekaubateed idaga, loodeti saada kulda ja hõbetat; eeldused uut tüüpi laev karavell mille purjeid sai keerata ja seega sõita vastutuult,kompass(võeti hiinast üle),astrolaab(araablaste leiutis),palju ...
Euroopa kultuuriajaloos. Reformatsioon-Martin Lutheri poolt algatatud ja Saksamaal alguse saanud kirikureform ja usupuhastusliikumine, eesmärgistatuna ristiusu algete juurde tagasipöördumaks. Vastureformatsioon-Katoliiklik reformatsioon, Katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Augustiinlased- koorihärrad. Jesuiidid- Katoliikliku kiriku mungaordu. Absolutism- Valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- Merkantilism- majanduspoliitika majanduselu kaitsmiseks, meetmed: 1.välismaa meistrite Prantsusmaale toomine 2.manufaktuuride rajamine 3.kõrged sisseveotollid Viigid- poliitiline partei parlamendis (usuline tolerantsus ja õigus vastu seista kuninglikule omavolile). Toorid- poliitiline partei parlamendis (toetas kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamist). Jakobiinid- Kodanike täieliku võrdõiguslikkuse pooldajad
Loobuti vabakaubanduse põhimõtetest ning kõrgete tollimaksude kehtestamisest. Selle sammuga loodeti kaitsta oma majandust konkurentsi eest, tegelikult muudeti kroos aga ülemaailmseks ja pikendati seda. Tagajärgedeks oli- enne olematult suur tööpuudus(kuni 30 miljonit inimest), nälg, rahulolematus, keskklassi vaesus(suurim USA's), elatustaseme langus, tootmise langus. Paljud inimesed kaotasid lootuse ja muutusid passivseks. 3. Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri tunnusteks on: võimude lahususe põhimõte puudub, rahvas ei ole iseseisev, ühe partei süsteem, üks ideoloogia, valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, trüki- ja sõnavabadus puudub. Diktatuuride tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemad tunnused olid: 1) uute, kergemini manipuleerivatre ehk suunavate rahvastekihtide kaasamine poliitilisse ellu:
kokkulepe, milles sõnastati saksamaa-vastase sõja eesmärgid ja NB! NB! NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda vastu (=kirjutati alla) 2. septembril 1945. Sellega oli uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning Teine maailmasõda lõppenud. austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Sept -sõja I,II,III periood-mis oli neis iseäralikku, jõudude 1941 ühines hartaga ka NSV. vahekord, tähtsamad lahingud jms Pearl Harbour- Jaapani keiserliku mereväe ootamatu rünnak I periood (1.sept 1939-nov 1942): Saksamaa ja Hawaii saartel asuvale USA Pearl Harbori mereväebaasile 1941, mis ameeriklasteedukad pealetungid, vastastel kaitsesõda
Kodanikel olid kõik õigused, riiki juhtis riigikogu, riigivanemaks sai Konstantin Päts, riigikokku said ka väiksemad erakonnad, mitte ainult suured. Vaikiv ajastu – Aeg, millal Eestit juhtisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. 5) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid demokraatia, diktatuur, autoritarism, totalitarism, kommunism, NSVL, fašism, natsionaalsotsialism, Rahvasteliit, Versailles’ süsteem, vaikiv 15 ajastu, vabadussõjalased; Autoritarism – valitsemisvorm, kus riigivõim on ühe isiku või organi käes, mida keegi piirata ei saa. Totalitarism – võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, võimulolijad püüavad ühiskonda kõiges kontrollida. Kommunism – poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil. NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit fašism – juhikultusega totalitaarne poliitiline liikumine.
reguleerib tootmist, kaubandust ja hinnakujundust toiduainete turul defitsiit(eelarve)(4) - (eelarve) puudujääk, mis tähendab et kulud on suuremad kui tulud (riigil põhiliselt laekumised maksudest) deflatsioon (4)- ringluses olevate rahatähtede hulga vähendamine hindade üldise taseme alandamiseks ning raha ostuvõime tõstmiseks devalvatsioon(4) - rahvusvaluuta kehtiva kursi alandamine välisvaluutade suhtes demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta dogma (2) - tõestuseta omaks võetud ja kritiseerimisele mittekuuluv jäik seisukoht dumping( 4) - kauba pakkumine välisturul odavama hinnaga kui siseturul
. 6 Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal.................................................6 Louis XIV absolutism................................................................................................ 7 Absolutism teistes 17. sajandi Euroopa riikides........................................................ 7 Kasutatud kirjandus ......................................................................................................8 Mis on absolutism ? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt
5. Türannia, Demokraatia ja Oligarhia ehk Aristokraatia Türannia Ebvõimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Tegelikult aristokraatia ja rahvavõimu siirdevorm, sest poolehiu võitmiseks türannid kaitsesid rahva huve sugukondliku aristokraatia eest. Ei olnud algselt halvustav mõiste. Demokraatia Nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikkonna ehk deemose hulgast. See valitsemisvorm kujunes Joonias, tuntuim oli Ateena demokraatia. Antiikaja demokraatia oli otsene demokraatia Aristokraatia Võim oli koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ehk bulee ja ametnikud valiti nende hulgast. Selline riigivorm valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Spartas arenes riigivõim oligarhiaks, st et tegelikku võimu omavad nõukogu liikmed tulid ühtedest ja samadest aristokraatlikest suguvõsadest. 6
kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana. Aristokraat vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja. Polis linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala. Aristokraatlik vabariik Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid. Demokraatlik vabariik Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele. Türannia Valitsemisvorm, kus valitses ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja. Rahvakoosolek koosolek, kus kodanikud arutlesid riigiküsimuste üle. Akropol polise kindlus, kuningalossi asukoht. Agoraa koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades Sümpoosion aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu koos meelelahutusega. Hetäär kõrgema seltskonna prostituut Oraakel spetsiaalne pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu abi küsida, samuti
silosoofia kantsi, Ateena linnriiki. OLÜMPOS on mäemassiiv Balkani poolsaarel Egeuse mere ranniku lähedal.See on Kreeka kõrgeim mägi. AGORAA oli akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. ARISTOKRAATIA ehk parimate võim on valitsemis kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale. DEMOKRAATIA on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. TÜRANNIA autoriaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lõõb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitseja. POLIS oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 3
vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus autoritaarse riigikorraga, mis tagantjärgi on saanud endale nimeks Vaikiv Ajastu. 1937. aastal loodi põhiseadusega riigipea ametikoht, esimeseks riigipeaks valiti Konstantin Päts (1874 – 1956). Majanduse areng Maareform – selle käigus riigistati mõisnikke valdusi ja jagati soovijatele. Põllumajandus – põllumajanduses kerkis juhtkohale loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
plutokraatia rikaste võim, rahameeste valitsus poliitiline kultuur poliitika ja võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks poliitiline sotsialiseerumine õppimisprotsess, mille käigus omandatakse ühiskonna väärtused ja käitumistavad ning teadmised riigi toimimise kohta politseiriik riigivalitsemise viis, milles tähtsustakse ametkondade huve ja eiratakse rahva enamuse tahet poolpresidentalism valitsemisvorm, milles president on seotud täidesaatva võimuga, peab arvestama parlamendiga ning jagab valitsusjuhi rolli peaministriga poolthäälteenamus enamus - mille korral on otsuse langetamisel vaja rohkem poolt- kui vastuhääli populism poliitilise jõu tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga reaalsust arvestamata
Demokraatia vormid. Juhitav demokraatia ja ühistegevuse roll selles. ● Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia all mõistetakse riigikorda, kus võimu teostavad inimesed ise (referendumid, rahvakoosolekud). ● Esindusdemokraatia ehk kaudse demokraatia all mõeldakse riigikorda, kus kodanikud teostavad võimu regulaarselt korraldatud valimistel erakondade või muude valitud esindusorganisatsioonide kaudu. ● Osalusdemokraatia on kahe eelmise vahepealne valitsemisvorm. Oma arvamust oodatakse kõikidelt osapooltelt ja asjast huvitatud isikutelt. Oma loomult sarnaneb osalusdemokraatia juhitava demokraatiaga. Ühiskonna poliitiline telg ja “palli” liikumine sellel. Ühiskonna lineaarsel poliitilisel teljel on selle otstena kujutatud kaht vastandlikku äärmust.Vasakul teljeotsal asub äärmuslik ideoloogiline ühiskonnakord-kommunism. Paremal teljeotsal asub teine äärmuslik ideoloogia - kapitalism.
Saksamaalt tagasi saadud piirkondades. c) Potsdami konverentsil 1945. aasta suvel võtsid osa Truman, Attlee ja Stalin. Stalin kasutas Attlee ja Trumani kogenematust ära tugevalt enda huvides. 2. Atlandi harta Atlandi harta oli 1941. aasta suvel Rooseveldi ja Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. See dokument oli Eesti suhtes mõttetu, sest NSVL-i okupeeritud territooriumide (sh. Eesti) puhul neid põhimõtteid ei järgitud. Lepiti kokku rahu kindlustamises, relvastuse vähendamises. Hiljem loodakse ÜRO (1945. aastal) 3. II maailmasõda a) algus - Pärast MRP sõlmimist, tungis Saksamaa kallale Poolale (01.09.39), selle peale kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalset sõjategevust ei alustatud. Algas nn kummaline sõda. 17
eetikas, esteetikas). 1) Poliitikafilosoofia 2) Eetika/moraalifilosoofia Õigluse, õiguste, vabaduse, omandi, riigi ja valitsemisega kr komme, tava. seonduvad küsimused: Eristatakse: normatiivne eetika Milline on õige valitsemisvorm? meta-eetika (demokraatia, aristokraatia vms) rakenduseetika Mis on vabadus ja kui palju vabadust peaks indiviidil olema? Mis on õiglus ja milline on õiglane hüvede Peamised küsimused: jaotus ühiskonnas? N-eetikas: Kas teo (nt valetamine) moraalsuse üle
ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate
o Farmerid, talupojad ei saanud oma toodangut müüa, hinnad muutusid madalaks, tootmine ei tasunud end ära Kriisist pääsemiseks asus riik senisest rohkem sekkuma majanduse korraldamisse -> tugevama demokraatliku tradistsiooniga maades oli see võimalik demokraatiale truuks jäädes, noortes demokraatlikes riikides oli tihti tagajärjeks diktatuuri teke DEMOKRAATIA 2 MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia valitsemisvorm, millele on iseloomulik riigi kodanike osalemine otsustamises, nende võrdsus seaduste ees ning kodanikeõiguste ja isikuvabaduse olemasolu Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu, meelitades nii liberaalidelt valijad enda poole; keskendusid üksikisiku vabadusele ja traditsioonide hoidmisele (Inglise konservatiivid, Uhendriikide vabariiklik partei)
Kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Orjastamine oli seadusega keelatud. Rahvakoosolek tuli kokku iga 10 päeva tagant, vahepeal ajas riigi asju 500-liikmeline nõukogu ja riigiametnikud. Kodanikud ei olnud naised, orjad, võõramaalased. Demokraatia, oligarhia ja türannia võrdlus · Demokraatia rahvavõim, see tähendab, et kokku tuleb rahvakoosolek ja siis seal otsustatakse tähtsamaid riigiasju. · Oligarhia valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese rühma kätte. · Türannia hirmuvalitsus, kus üks isik üritab erinevate meetmetega endale valijaid juurde saada. Linna, riietuse ja toidu, aristokraatliku eluviisi, abielu ja pere, naiste rolli kirjeldus · Linn need täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja usukeskuse rolli. Tavaliselt paiknes akropoli jalamil. Linnas paiknes jumalate templeid ja tegelik linnasüda oli agoraa. Linna