Arutlev küsimus Miks ma oleksin tahtnud elada pigem Ateenas Vana-Kreeka oli killustunud polisteks. Igal polisel oli enda valitsus, valitsejad ja seadused, kuid nad kõik jagasid ühist keelt ja usku. Arhailise perioodi kuulsamateks ja mõjukamateks linnriikideks Peloponnesose poolsaarel olid Sparta ja Ateena. Järgnevalt vaatlen võrdlevalt nende kahe polise elukorralduse eri tahke, et hinnata seal elamise eeliseid. Orjandus, Mõlemas polises elasid ja töötasid orjad, kellel puudusid õigused ja vabadus. Ateenas oli 6.-5. sajandil eKr püsivalt umbes 80 000 orja. Spartas tegid orjad kõike, mis ei olnud seotud sõjaga. Kuid vaatamata orjade olulisele rollile spartalaste igapäevaelus, oli nende elu kannatusterohke. Ateenas võis orje müüa, vahetada ja laenata, kuid orjade tapmine ja julm kohtlemine oli keelatud. Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest e...
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
lihtrah raadid vas Kes kuulusi d? Ülesan ded Õigusli k seisun d Demokraatlik Ateena Kodanikkond = täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad, põhiosa = talupojad Rahvakoosolek = iga 10 päeva tagant 500-liikmeline nõukogu korraldas riigiasju 6000 kohtunikku valiti liisku heites 10 strateegi (väejuhti) olid ametnike hulgas kõige tähtsamad, nemad valiti rahvakoosolekul Mõtlemiseks... Demokraatia pole kaugeltki ideaalne valitsemisvorm. Winston Churchill on öelnud: "Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Sõnastage demokraatia puuduseid ja tooge selle juurde näiteid tänapäevast. Valitsemisvormid Kreekas Lõpetage skeem (töölehel). Abiks õpik lk 102-103 ja 106. Aristokraatia Demokraatia Türannia Töö allikatega Loe läbi 6 allikat Kreeka poliste riigikorra teemal ja vasta kirjalikult allikate lõpus olevatele küsimustele. Ateena linnriigi ilme
türannia. Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele. Türannia on autoritaarne vägivalla reziim ning hirmuvalitsus. Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga kuid kelle võim jääb tavaliselt püsima lühikeseks ajaks. Arvan, et kõige parem valitsemisvorm on siiski demokraatia. Toetudes kõikidele eelnimetatud faktidele, arvan et Vana Kreekas siiski oli demokraatlik ühiskond kuid siiski mitte ideaalne demokraatia , kuna erinevates riikides on demokraatia erinevalt üles ehitatud, ning on esindatud erinevaid demokraatia vorme. Vana-Kreeka demokraatilkust näitab eriti nende sallivus, kuna nad toetasid individualismi ja erinevaid andeid.
Kindlasti väga positiivne on see, et demokraatias on omane võimude lahusus, kõik kolm võimu- täidesaatev võim, seadusandlik võim ja kohtuvõim. Üks teeb seadusi, teine kirjutab alla, kolmas kontollib. Kui on aga riigis üks valitseja siis ta võib seda kõike ise teha ja võib tappa neid, kes midagi valesti teevad. Igal asjal on ka oma negatiivsed pooled, nii ka demokraatias. Winston Churchill ütles: ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Demokraatias aga on nii, et otseselt pole rahval võimu ikkagi, nad valivad riigikogu ja presidendi, kes nende eest otsused ära teevad. Kuigi president ei tee põhimõtteliselt midagi ja enamus otsuseid teeb riigikogu. Peale jääb enamus arvamus, aga võib-olla paljud ei ole sellega nõus mida enamus otsustab, aga nad ei saa sinna midagi teha. Negatiivne on ka see, et tänapäeva rahvast saab väga kergelt mõjutada. Iga kord kui on valmised
b)Jah, üha enam toetatakse pensionäre, nt. tõsteti pensionit, mis vähendab sotsiaalset tõrjutust ( 6. Demokraatia kolm põhinõuet: 1) vabad, demokraatlikud konkurentsivate kandidaatidega valimised 2) inim- ja kodanikuõigustega arvestamine 3) kõik on seaduse ees võrdsed ) 7) kas eesti kuulub täielikult liberaalsete demo. Riikide hulka: nõustun, a)eestis on vaba ajakirjandus. B)eestis on vaba ning pluralistlik kodanikuühiskond. 8)demokraatia miinused: esiteks demokraatia on aeglane valitsemisvorm. teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. )
Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühisk...
Atlandi harta Atlandi harta oli 14.augustil 1941 aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Atlandi harta oli tõhus propagandarelv Saksamaa vastu peetavas sõjas. Samas aktiivset sõjategevust Saksamaa vastu ei kuni 1940. aasta kevadeni ei arendatud (peeti nn Kummalist sõda) Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine Hitleri vastase koalitsiooni kujunemise tähtsad eeldused oli Potsdami, Teherani ja Jalta konverentsid ja Atlandi harta. Lend-lease - tööstustoodete, toiduainete ja relvade tarnimine tasuta või võlgu USA liitlastele
M E E at es Ü K es e- ti hi ee ti m aj sk m ke aa al on ia el ti ug d ka u 100100100100100 200200200200200 300300300300300 400400400400400 EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? Vastus EESTI KEEL 100 Mitu käänet on eesti keeles? 14 käänet EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Vastus EESTI KEEL 200 Mis on öeldis? Tegusõna EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Vastus EESTI KEEL 300 Mis on följeton? Kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühiv EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Vastus EESTI KEEL 400 Mis on pöördsõna? Sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab teg MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Vastus MATEMAATIKA 100 Mis on ruut? Ruut on võrdsete külgede ja nurkadega kujund MATEMAATIKA 200 Leia 34% 345-st. Vastus MATEMA...
Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate seas ning nende valitud ametnike ettevõtmiste seas. Ühtse heaolu nimel peab rahvas arvestama sellega, et nende valitu ei pruugi saada piisavalt hääli, et minna linnapeaks või riigikokku. Valimistel peab valija olema kindel oma otsuses, mitte niisama valima suvalise isiku. Tänapäeva Eestis ei toimi demokraatia päris nii nagu peaks. Riigikogulased on väga uhkeks
E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1. levikulaine oli 1826-1922, siis v6eti eeskuju lääneriikidest, arvati et siis tuleb majanduslik edu ja see on parim valitsusvorm, 2.levikulaine peale I maailmasõda, 3. Peale II maailmasõda 8. siirdeühiskond - ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid asenduvad demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale 9. demokraatia tunnusjooned: Kodanikuvabaduste tunnustamine Kõigi võrdsus seaduste ees
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine)
riigivõimu süsteemi kehtestamine ohtlik. Eelkõige seetõttu, et inimesed on poliitilisel tasandil väheharitud ja nende valimiseelistusi on lihtne manipuleerida. Lisaks puudub meil toimiva presidentalismi kogemus, samas kui parlamentarism on sisse harjunud ja kodune. Ilmselt ei oleks mõttekas võtta riski ja ,,proovida", kui presidentaalne võimujaotus ei pruugigi Eestis toimida. Eesti, nagu suure osa Euroopa riikide jaoks, on parlamentarism kõige ohutum valitsemisvorm, mis tagab demokraatliku kontrolli valitsuse tegevuse üle. Kuigi võib tunduda, et Riigikogu kulutab enamuse oma ajast ,,niisama istumisele" samal ajal kui palk tiksub, ent just parlament on see, mis rahva esindusena reguleerib ja tasakaalustab teisi võimuorganeid. Parlament ei ole üheski riigis odav asi. Kuid iseseisvus ja vabadus ei saagi odav olla.
salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et otsuseid ja seadusi ei saa ennem vastu võtta kui kas kõik või enamik on sellega päri. Ja nagu Winston Churchill ütles:" Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud". Ja muidugi on demokraatial ka plusse nagu näiteks, et rahvas saab rahvahääletuse kaudu valida riigikogu liikmeid ja omavalitsuse juhte. Demokraatlikus riigis arvestatakse enamasti ka rahva arvamuse ja nende vajadustega. Minu arust on demokraatlik riik selline riik mis on rahvasõbralik riik. Demokraatlikus riigis on lubatud inimestel teada mis nende riigis toimub, kuid 100% tegelikult ei tea oma riigist inimene ka demokraatlikus riigis.
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte.
hüvitiste Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele jagamise printsiip teeninutele. Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja võtja, Igaüks ise vastutaja pere. Näidisriigid Rootsi,Taani, Soome Saksa, Prantsusmaa USA; Suurbritannia Bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus Diktaktuur- õigusvastane valitsemisvorm Keskklass- kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond. Teadmusühiskond- infot kasutatakse oskuslikult pidevalt majanduses ja poliitikas. Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents; hääleõigus ja kodanikuõigused. Pluralism- paljusus
oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine peaminister, väga targad sõnad :"Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Ma ühtin täielikult Winston Churchilli tsitaadiga. Demokraatial on küll miinuseid, kuid paremat sellest valitsemiskorrast tõesti veel leiutatud ei ole. Ma leian, et üks suuremaid miinuseid demokraatial diktatuuri ees on kohmaksu ja otsuste tegemise aeglus. Diktatuuris otsustab valitseja ainuisikuliselt ja vajadusel hetkeliselt. Seda ei suuda seni aga
katoliiklusest. Vanakord- valitseti absolutislikult Dünastiad Prantsusmaal: Bourbonide dünastia- Henry IV Merkantilism- on 15. saj Euroopas tekkinud majandusteaduse suund.Põhiargument- riigile on majanduslikult kasulik võimalikult suur eksport ja min. import. Nantes'i edikt 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV( annab usuvabaduse, tööndus edenes) poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistatiPrantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. Absolutism prantsusmaal- valitsemisvorm, mille korral riigijuhil on piiramatu võim. Kõrgaeg Louis XIV ajal. ’’Riik, see olen mina’’. Majandus põhines merkantilismil.Püsisid seisuslikud esinduskogud. Inglise kodusõda-kuningavõim nõrgeneb. Tulemus- ümarpead võitsid, kuningas hukati, parlamendi võit. Lõppes 1649. Tekkis kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast, puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt. Kuningas Charles I Stuart- 1625-1649. Cromwell- parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist cromwell
1934. aasta pööre Eestis - kelle huvides? Aastatel 1933-1934 toimus nii Eesti sise- kui ka välispoliitilises elus palju pingelisi ja keerulisi sündmusi. Sisepoliitikas leidsid aset põhiseaduse kriis, majanduskriis ning pidev võimuvõitlus poliitikas, mille haripunktiks sai riigivanem Konstantin Pätsi ning kindral Johan Laidoneri 12. märtsil 1934 sooritatud riigipööre. Valitsus keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud, valimised lükati edasi ja parlament seati nn. vaikivasse olekusse. Kelle huvides astuti selliseid äärmuslikke samme ja kellele need kasu pidid tooma, selle üle ma arutan oma arutluses. Konstantin Päts põhjendas oma võimuhaaret valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühilise haigusega, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Ühes oma kõnes ütles Päts, et on tõotanud ,,rahva tahte järgi va...
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema...
Pigem mitmete rahvuste segu. Pidevalt rändavad Eestisse sisse välismaalased. Nendest kõige rohkem rändab sisse venelasi. Paljud eestlased aga rändavad seevastu riigist välja. Eestlaste arv riigis seetõttu väheneb. Julgen väita, et selle riigi nägu ei kujunda juba ammu enam ainult eestlased. Arvan, et Eesti riik kaotas oma pildi juba kauges ajaloos ja pidevalt lahkuvate inimeste tõttu ei ole mingeid märke, et tulevikus midagi paremuse poole liiguks. Eestis on demokraatlik valitsemisvorm. Rahvas on ise valinud omale esinduskogu. Rahvas saab oma arvamust avaldada läbi referendumite ja valimiste. Valitud esindajate vaated näitavad ära palju, millised on Eesti rahva arusaamad toimivast riigist. Kuid siiski ei ole paljud eestlased oma esindajatega rahul. Ma arvan, et sellel on suur osatähtsus võõrastel rahvustel Eestis. Teistel rahvustel on omad arusaamad, milline on hea riik. Näiteks paljud venelased pooldavad Keskerakonna vaateid. Paljudele eestlastele see
Ülemvõim-kõrgem võõras võim.valitseja teise maa oma Okupatsioon- teise riigi poolt relvadega maa hõivamine iseseisvus ehk suveräänsus-riigi täielik iseseisvus Vabariik-valitsemisvorm, võimuorganid valitavad Demokraatia-rahva valitud esindajatega kord, õigused kõigil Parlament- seadusandlik organ,tegutseb valitav rahvaesindus parlamentaarne riigikord-riiki juhib valitav juht. presidentaalne riigikord-lisaks parlamendile otse rahva poolt valitud president kodakondsus-inimese õiguslik seos riigiga,määratakse vastastikused õigused ja kohustused rahvus- ühtset kultuuriruumi ja keelt omav inimeste grupp naturalisatsioon-riigi kodanikuks saamine mitte sünniga vaid omal soovil.kui ettenähtud tingimused täidetud välismaalane-teise riigi kodanik kodakondsuseta isik-inimene, kellel pole ühegi riigi kodakondsust illegaal-ebaseaduslikult riigis viibiv isik riigikogu valimised-iga nelja aasta järel toimuvad valimised kus eesti kodanikud val...
kontrollimine teise riigi relvajõudega parlamentarism - riigivorm, mille puhul seadusandlik võim (parlament/Riigikogu) ja täidesaatev võim on üksteisest eraldatud ning täidesaatev võim on sedusandliku võimu kontrolli all pakt - rahvusvaheline leping poliitilise või sõjalise liidu sõlmimisest repressioon- surve avaldamine, karistamine totalitarism- diktaatorlikul võimul põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb inimõiguste rikkumine. Üksikisik on allutatud riigile, ei toimi võimude lahusus, on juhikultus, valitseb üks partei ja üks ideoloogia Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939)
· Faktoloogia · Nüüdisühiskond e. moodne ühiskond, seda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. · Marx'i mudel Kodanlus omab kapitali tahab kasumit ja püsida konkurentsis. Proletariaat omab tööjõudu ja tahab kukutada kodanluse. Kodanlus kukutatakse teostatakse proletariaadi diktatuur Hakatakse ehitama kommunismi. · Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ja inim- ning kodanikuõiguste austamine. · Sotsiaalsed õigused - õigus haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · 5 EV poolt tagatud väljamakset rahvapension (800); töötu abiraha (400); Vanaduspension (u. 1500); toitjakaotuspension; Haigusraha (60%-80%)
Diktatuuride erinevused ja sarnasused 1920. aastatel Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias.
Väga palju loeb lõpupaber, kuid ei arvestata seda, mis teadmised vastaval inimesel tegelikult on. Mõned kirjutavad koolis kõik tööd maha ja ei omanda üldse vajalikke teadmisi, samal ajal kui teine osa õpilastest õpib kõik selgeks ja talletab mällu. Elu on tihti ebaõiglane ning sellega tuleb leppida. Ühiskond muutub pidevalt ning muutused toovad kaasa ka väljakutseid. Uute tingimustega tuleb kohaneda ning takistused ületada. Kui muutub ühiskonna valitsemisvorm, siis tuleb arvestada sellega, et inimeste mõtted ja vaated muutuvad, samuti ka nende väärtushinnangud. Seega on need muutused aitanud ühiskonnal edasi areneda.
arendaja ja inimeste harija. Riik ei taha muuta inimese elamise vorme, vaid tema elu sisu, inimest ennast, tema iseloomu ja usku. Sellepärast on fašistliku riigi sümboliks Vana Rooma riigi liktorite vitsakimp sinna peidetud kirvega - ühtsuse, jõu ja õiguse sümbol. Sõna "fašism" tuleneb ladinakeelsest sõnast "fasces" (loe: fastses), mis tähendab vitsakimpu Itaalia fašismi tunnusjooned Äärmuslikult natsionalistlik ja populistlik valitsemisvorm koos juhikultusega. Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Selles lähtub fašismfuturismist Riiklus, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; eitab riigivälist poliitilisust. Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) sage kasutamine. Antiigile orienteeritud trratitsioonist, mis avaldub eriti vanaroomaaegse mineviku
Kerli Kaine 9a Arutlus Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustab demokraatia lainenemine. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides aga kehtestatud diktatuur. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur, mis on mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Esimese maailmasõja põhjustas Itaaliale suuri raskusi. Itaalia keskvalitsus oli nõrk ja valitsused vahetusid pidevalt. Suurenes tööpuudus, mis tekitas rahutusi. Karmides tingimustes tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud, keda hakati kutsuma fasistideks. Hiljem muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Par...
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19. sajandi keskpaigaks sattusid islamiusulised rahvad Vene võimu alla. - 18
Kui Lõuna oleks olnud nõus orjandusest loobuma. d) Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis 1776.a on öeldud: ,,Me peame iseenesestmõistetavaks tõde, et kõik inimesed on loodud võrdsena, et Looja on neile andnud teatud võõrandamatud õigused, mille seas on õigus elule, vabadusele ning õnne poole püüdlemisele. Selleks, et neid õigusi tagada, on rahvad seadnud endile valitsused, mille õiguspärane võim põhineb valitsetavate nõusolekul, nii et kui mingi valitsemisvorm neid eesmärke kahjustab, siis on rahval õigus seda muuta või kukutada ja seada ametisse uus, mis lähtub niisugustest põhimõtetest ja mis on korraldatud sellises vormis, et tagab inimestele kõige tõenäolisemalt julgeoleku ja õnne." Miks samad õigused ei kehtinud orjadele? Lõunas kohalikud farmerid ja vaesed valged kartsid vabastatud orjadest endale majanduslikke konkurente. Seega ei tahtnud nad orjadest loobuda.
Mis tulemus oli? Suurriigid said sõjas oma seljatagust kindlustada. Atlandi harta: Kes osalesid? USA (Franklin D. Roosevelt) ja Suurbritannia (Winston Churchill), hiljem liitus ka NSV. Mis kokkulepiti? Selle sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega (eesmärk oli taastada sõjaeelsed alad) ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Mis tulemus oli? Tõepoolest suudeti taastada paljude riikide suveräänsus, võimaldada osadele riikidele ligipääs merele, ning elustada majandust. Ent täielikult ´´õiglaseks´´ ei suudetud siiski jääda. Näiteks suutis NSV välja pressida, et riikidele suveräänsuse tagamise põhimõttet ei laiendataks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele. Nii saidki Baltimaadest ainasad riigid, kelle iseseisvust ei taastatud. Potsdami konverents: Kes osalesid?
kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemalt kahekümneaastane kodanik. Kodanike hulka kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel ning võõramaalastel. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõik tähtsamad riigiasjad. Samuti valiti kodanike seast 500- liikmeline nõukogu, 6000 kohtunikku ning 10 strateegi, kes olid ametnike hulgas tähtsaimad.
teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia.
rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja hääletab enamus. Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine.
tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool presbüterlased- parlament, mõõdukad puritaanid päraparlament- alamkoda, kus olid vaid independendid, mõistsid kuninga surma 1653- saatis Cromwell päraparlamendi laiali Stuartite estauratsioon- Stuartite dünastia taasatamine Parlamentarism- riigi valitsemisvorm Inglismaal * seadusandlik võim parlamendil * täitesaatev võim monarh + valitsus *isikuvabaduste austamine Õiguste bill, isikuvabaduste akt, suurvabadusekiri
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi.
Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud enam kohaneda normaalse eluga. Sõjas osalenud põlvkonda nimetatakse ,,kadunud põlvkonnaks" Maailmasõda kujunes oluliseks eelkõige Venemaal, kus kõik muutus. Venemaa oli maailmasõtta sekkunud ülepeakaela, selles osalemine käis talle üle jõu. Toimusid revolutsioonid, mis tõid kõik kaasa midagi head ja halba. Veebruarirevolutsioonil kukutati keiser ning toodi sisse demokraatlik valitsemisvorm. Loodi Ajutine Valitsus, mis pidi täitma rahva soovid ja lõpetama sõja Saksamaaga. Kuna muutust ei toimunud, tuli Oktoobripööre, mis kujunes hoopis hullemaks kui esialgu loodeti diktatuur ja plaanimajandus. Rahvalt võeti sõna,-koosoleku-ja trükivbabadus. Võimule tulid enamlased ja Venemaa sai nimetuse Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Peagi sõlmisid Saksamaa ja enamlased vaherahu ja sellega oli sõda Venemaa jaoks lõppenud.
Diktatuurid Euroopas- sarnased ja erinevad jooned Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Lihtsamalt öeldes valitsemisvorm, kus võimul on 1 partei. Lähtutakse ühest ideoloogiast, valitseb isikukultus. Teisitimõtlejate suhtes rakendatakse vägivalda. Diktatuuri võib jaotada kaheks erinevaks grupiks: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarse riigi võim on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Rahval puudub õigus valitsemisel osaleda ja oma juhtide otsuseid mõjutada. Totalitaarse riigi võim kuulub ühele parteile. Majandus on riigi kontrolli all ja suur võim sala- ja julgeolekuorganitel
paljudesse Euroopa keeltesse ning oli oluline riigi ülesehituses. Hiljem mõjutas see mitmete riikide riigikorra kujunemist. Montesquieu ideede järgi oli ideaalseks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia, milles tingimata on eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Samuti oli tema meelest oluline kodanike vabaduste kaitse. Jean- Jacques Rousseau mõttekäikude tulemusena oli jõudnud ta otsusele, et vabariik on parim valitsemisvorm, kuna tähtis on võimu lähtumine rahvast, kuid ka seal olid veel mõned mõtlemist vajavad kohad. Tema põhiteosteks olid ,,Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse tekkimise põhjustest" ja ,,Ühiskondlik leping", kus ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi teket. Siiski leidus valgustajaid ka Saksamaal. Eredaimateks näideteks võib tuula Gottfried Wilhelm Leibniz'i, Christian von Wolff'i ja Johann Gottfried von Herder'i. Leibniz'i teooria kohaselt
Kui võim on rahva käes siis kelle käes ta on? Eesti liitus demokraatlike riikidega uuesti 17 aastat tagasi, kui 20. augustil 1991. a. Toimus augustiputs ja Eesti sai ennast vabariigiks kuulutada. Minu jaoks on see aeg, mida ma ei mäleta. Sündisin küll ENSV- s, kuid oma teadliku elu olen elanud Eesti Vabariigis. Rahvas saab valida omavalitsuse, Euroopa Parlamendi ning riigikogu. Selle põhjal võiks öelda, et võim on rahval. Kuid mille põhjal langetatakse valik ühe või teise erakonna kasuks? Inimestel peaks olema lihtsam otsust langetada kui neid informeeritakse erinevate erakondade programmist kuid kas see peab ilmtingimata toimuma reklaami abil. Kus ennast reklaamitakse, kui mingit pesuvahendit, mis teeb puhtaks kogu maja. Lõpude lõpuks on nii valija kui ka kandidaat mingisuguses näilises vangis. See tulenebki sellest, et tänapäeva maailm aina enam mattub reklaami ja igasugu mõttetu meedia kära ja müra alla. Reklaam on asi mille ohv...
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Vaen...
ja töölised. Igale klassile on määratud eri ülesanded. Valvurite ülesandeks on riigi kaitsmine ja tööliste ülesandeks varade loomine. Täiuslikus riigis peaksid tööstuslikud jõud tootma, mitte valitsema. Teadmise, teaduse ja filosoofia jõud peavad valitsema. Ilma teadmiste juhtimiseta on inimesed korratu hulk, on nagu segaduses ihad. Inimesed vajavad filosoofide juhtimist, nii nagu ihad vajavad teadmiste ja mõistuse valgustamist. Ainult filosoof on kohane rahvast juhtima. Iga valitsemisvorm püüab iseennast hävitada oma põhiprintsiipidega liialdamisega. Aristokraatia ruineerib end, piirates liiga kitsalt seda ringi, kelle päralt on võim. Oligarhia(valitsemisvorm kus võim on koondunud väikese grupi inimeste kätte) hävitab end ettevaatamatus rüseluses kiireks rikastumiseks. Mõlemal puhul on tagajärjeks revolutsioon. Siis tuleb demokraatia. Kuid ka demokraatia hävitab end demokraatia liialdamise tõttu. Tema põhiprintsiibiks on kõigi
seaduste järgi ning inimeste huvid seatakse esikohale. Elanikud on vabad ja võim on avalik. 19. sajandi esimesel poolel tekkisid mitmed erinevad demokraatlikud liikumised. Kuna aga paljudes maades ei suudetud ületada sõjajärgseid majandusraskuseid, pidid paljud demokraatias pettuma. Selline olukord oli soodne mittedemokraatlike ideede levikule ning 1939. aastaks valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Diktatuur on valitsemisvorm, kus võimul on üks partei ja üks ideoloogia, kodanike demokraatlikke õigusi ja vabadusi piiratakse ning rahval pole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Diktatuurid jaotatakse autoritaarseteks ja totalitaarseteks. Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa rühma kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Autoritaarsed olid 1920.-1930. aastail enamikud Euroopa diktatuurid. Totalitaarseid diktatuure iseloomustavad lisaks
Tunnused- alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Absoluutne ehk piiramatu monarhia- kogu võim kuulub piiramatult päriliku võimuga monarhile (Saudi-Araabia, Katar, Brunei) Parlamentaarne ehk piiratud monarhia- Riigid, kus monarh jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb kontsitutsiooni ehk põhiseaduse raames. (Beliga, Taani, Hispaania, Rootsi) Diktatuur- õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul isik või isikud on haaranud võimu ja kasutatakse seda piiranguteta. Totalitaarses ühiskond täielikult riigivõimu kontrolli all(Põhja- Korea, Kuuba), autoritaarses teatud valdkonnad riigivõimu alt vabad(Venezuela, Valgevene). Totalitaarses ülitähtis ideoloogia, autoritaarses kindel ideoloogia tavaliselt puudub. Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
5 Mida tähendab demokraatia? Demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 6 Demokraatia erinevad vormid. 7 Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia. Ajalooline nimetus klassikaline demokraatia. Seda leiab näiteks kohalikus omavalitsus. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus.
6.mis on sümpoosion Aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 7.naise positsioon kreeka ühiskonnas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus 8.iseloomusta 3 valitsemis vormi Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; 9.Mõisted: Perioigid- isiklikult vabad mittekodanikud mitmes kreeka linnriigis Heloodid-orjastatud põliselanikud Sparta linnriigis Geruusia-30-liikmeline vanemate nõukogu Sparta linnriigis 10.iseloomusta Spartalaste kasvatussüsteemi
Türann oli poliitik, kes kasutas ära lihtrahva pahameelt rikaste ja mõjukate aristokraatide vastu ja haaras ainuvõimu. Esialgu rahvas toetas neid, sest nad lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Türannideks nimetati ka Väike-Aasia kreeklastega asutatud linnriikides pärslaste poolt valitsejateks upitatud võimukandjaid. Kuigi türannide hulgas leidus ka valgustatud riigimehi, oli seesugune ühe mehe valitsemisvorm tolle aja demokraatiale täielik vastand. __________ 1 strateeg väepealik; Ateenas valiti maa- ja mereväe juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium, millel oli suur mõju poliitikale; tegelikult valitsesid nad ka riiki 2 Parthenon ettevaatust sõnadega Parthenon (Neitsiliku Athena tempel; sõnast parthenos - `neitsi'),mis paikneb Ateena linna akropolil ja Panteon (kõigi jumalate tempel; sõnast pan - `kõik') Roomas, kuid ka Pariisis 3
Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia ehk rahvavõim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas ja sõnavabadus. Demokraatlikes riikides kehtis mitmeparteisüsteem ja võimude lahusus. Demokraatia vastand on diktatuur, mis on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuririigis oli kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätes. Võimu haaranud juhti nimetati diktaatoriks. Diktatuur jagunes autoritaarseks, mis oli tol ajal Euroopas üpris levinud ja
kellele: teema: Demokraatia minu igapäevaelus kellelt: Igapäevaselt puutun tihedalt kokku demokraatiaga. Küll erinevalt, kuid siiski on iga otsus sellega seoses. Tänu sellele, et meie riik on valitsemisvormilt demokraatlik, siis saan ka mina nii elada. Minu otsused ei puuduta otseselt riiki, kuid mõneti siiski. Kasvõi see, et kui tulevad valimised riigikokku, saan mina sõna sekka öelda. Ja minu 1 hääl miljonist on siiski piisav, et otsustada mis ootab meie riiki ees. Lubatakse küll kodanikele palju, kuid palju sellest täidetakse, selgub alles hiljem. Mingil määral ka kindlasti kodanike arvamusi arvestatakse, aga pigem kaudselt. Ja kindlasti on asi ka selles, et raske on võtta arvesse miljoni inimesi tahtmisi ja teha just nii. Minu elus on demokraatiat tunda pidevalt. Kasvõi see, et mis päeval ma enda kodutöö teen, on siiski minu enda valik. Minult ei nõuta, et teatud kuupäevaks peab olema asi tehtud, muidu võetakse pea maha. Ja kind...
ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraatiat. Eestlased saavad kaasa rääkida ning valimas käia nii kohaliku omavalitsuse, riigikogu ning ka europarlamendi valimistel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
