Lisa tähendused järgmistele mõistetele: polis- oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbruses akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus
DEMOKRAATIA S I I M J A KO B S U I T S • Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas • Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). • Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). • „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise • Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄIT...
· sotsialistlike riikide vaheline kaubandus käis alla, · süvenes rahulolematus ja tekkisid massiliikumised; · kommunistlikud parteid lõhenesid ja neis tekkisid reformimeelsed jõud. 8. Kultuuri ja eluolu arengujooni. Teaduse ja tehnika võidukäik. Tippkultuuri saavutused. Massikultuur. Muutused elulaadis ja olmes. Massimeedia. Õpik lk. 128-139. 9. Kus asuvad tänapäeva tähtsamad riigid kaardil? 10. Seleta: demokraatia - valitsemisvorm, mille korral kõrgem võim kuulub rahvale, kehtib mitme- parteisüsteem, tagatud on kodanike õigused ja vabadused. totalitarism - valitsemisvorm, mille korral võim kuulub ühele isikule ja reeglina areneb välja isikukultus, eksisteerib üks partei, rahva õigused ja vabadused on piiratud. vaikiv ajastu - periood Eesti Vabariigi arengus (1934.-1938.), mil kogu võim koondus K.Pätsi kätte, Riigikogu saadeti suvepuhkusele, rahva õigusi ja vabadusi piirati, mille
· Majanduslikud raskused · Terav riigi sisene võimuvõistlus · Valmiskünnise puudumine 5.Diktatuuri tunnused: · Diktaatori määrav osa · Juhi kultus · Vabu valimisi ei toimunud · Rahva hirmutamine · Palju vaenlasi · Julgeoleku teenistused · Propaganda · Inimesi kiusati nende arvamuste ja veendumuste pärast. 6.Diktatuurid tekkisid- demokraatia kriisi tõttu 7.Autoritaalses diktatuuris- ebademokraatlik valitsemisvorm. Kus kogu võim on koondunud ühele isikule või väikeseisikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigijuhtimisel. Totalitaarses diktatuuris- diktaatorilikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasned inimeste mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine. 8.Diktatuuririigid: · Kommunistlik Venemaa- Stalin NLKP · Fasistlik Itaalia- Mussolini OVRO · Natsionaalsotsialistlik Saksamaa- Hitler NSDAP 9
· Poliitilised ja majanduslikud Katoliiklikute maade teke · Kultuurilised kadus kiriku moraalne võim · Hääbus ladinakeelne teaduskultuur maailmas 14. Ususõjad mis olid, millal toimusid, nimeta neid! Sõjad, mida peeti jumala nimel. Toimusid aastatel 1562 1598. 1. Oli pühasõda ning järgnesid ristisõjad. Kiriku ja moslemite vahel käinud sõjad. 15. Uusaegsed riigikorrad absolutism ja parlamentarism. Kirjelda neid ja võrdle neid. Absolutism oli valitsemisvorm, mille puhul kuulus kuningale piiramatu võim.(Prantsusmaal) Parlamentalism oli valitsemisvorm, mille puhul riigipea ja valitsemisjuht olid eraldi isikud (Inglismaa) 17. Louis XIV kes oli, mida tegi, millal valitses? Mida tähendab ,,Päikesekuningas"? Mida tähendab Louis XIV lause ,,Riik see olen mina"? Kirjelda Lousi XIV valitsust mida ta tegi, miks ta oli oluline? · Prantsuse kuningas · Valitses 72 aastat · Päris trooni väga noorelt
Diktatuurid Diktatuur- valitsemisvorm, milles juhil on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel Autoritarism- võim on koondunud ühe inimese või väikese rühma kätte, rahval pole mingit võimalust valitsemises osaleda Totalitarism- võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, on kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle NSV Liit- nõukogude sotsialistlike vabariikide liit Punaarmee- venemaa võitlusvõimeline armee Valgekaartlased
17. Millal toimusid järgmised sündmused? Itaalias tuli võimule Mussolini 1922 Saksamaal tuleb võimule Hitler 1933 Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 NSVL loomine 1922 Locarno konverents 1925 Briand-Kollegi pakt 1928 18. Seleta mõisted: 19. Agressioon ühe v mitme riigi kallaletung teisele riigile 20. Patsifism sõjavastasus 21. Isikukultus füüreri ülistamine 22. Inflatsioon raha väärtuse langemine 23. Diktatuur valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel 24. Mis oli sinu arvates sõdadevahelise perioodi kõige iseloomulikum nähtus kirjanduse või kunsti vallas? Põhjenda oma arvamust. 25. SÜRREALISM sai alguse kirjanduses ja kandus edasi kunsti. Iseloomulikd jooned: rahulolematus maailmaga, ebareaalsed pildid, olulisel kohal on ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid nende kujutamine. Sürrealismi tipuks on Salvador Dali tontlikud maalid 26
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama
sotsiaalne tõrjutus - olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises identiteet - ühiskonna või kogukonnaliikme enesemääratlus mitmekultuurilisus - ideoloogia, mis peab oluliseks, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile
Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised.
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks
Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Tsentristid: Keskerakond Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit 15. Kes on ,,kasulikud idioodid" ja mis on nende eesmärk? Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Demokraatlik ühiskond 16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Tema arust ei ole demokraatia ka hea valitsemisvorm, kuigi meie maailmarahva jaoks on see hetkel parim. Ka tema loodab, et kunagi mõeldakse välja midagi paremat, kui demokraatia. Demokraatia ei ole hea valitsemisvorm, kuid see on hetkel olemasolevatest parim rahva jaoks. 17. Milline on otsese- ja esindusdemokraatia erinevused ja sarnasused? (3+2) Otsenedemokraatia: Rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru. Esindusdemokraatia: Rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida.
Portugal Jette Numa Üldiseloomustus Riiginimi: Portugal Pealinn: Lissabon Rahvaarv: 10 531 000 Pindala: 92 391 km² Rahaühik: euro Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Religioon: roomakatoliiklus Teine tase Valitsemisvorm: vabariik Kolmas tase Riigikeel: portugali keel Neljas tase Viies tase Rahvastik Linna ja maa rahvastik Asukoht Portugal on riik Lõuna Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Euroopas Pürenee poolsaare Teine tase lääneosas. Portugal piirneb Kolmas tase idast ja põhjast Hispaaniaga. Neljas tase Tal on pikk merepiir Atlandi ...
avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, resursid ja tegevur; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riihi tõhus toimimine avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmes, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdusete võimaluste tähtsust demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (vt otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (vt esindusdemokraatia) diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskremineerimine
Selleks seati sisse erilised ametid, nagu näiteks haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J. Goebbelsiga Saksamaal. 6. Mõisted: domioon Briti rahvaste ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament valitsus kohtusüsteem ja seadusandlus. majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi maffia organiseeritud kuritegevus isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas autoritaarne diktatuur valitsemisvorm, kus võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte totalitaarne diktatuur valitsemisvorm, kus rahvas on muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks, sunnitakse tegutsema täpselt kindlaksmääratud viisil, riik kontrollib kõike nii inimeste eraelu kui ka tööalaseid suhteid, kehtib range tsensuur propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust
valitsemise vorm. 5)Mida tähendavad mõisted föderatsioon ja unitaarriik? V: föderaalriik on riik, milleosad on suhteliselt iseseisvad( nagu Ameerika Ühendriigid) unitaarriik on riik,millesse ei kuulu isesisvaid osi,riigil on ühtne seadusandlus ja ühtsed võimu- ja valitsuasutused. 6)Mis on demokraatia? Nimeta kaasaja demokraatlikke riike! V: Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus ning inim- ja kodanikkonnaõiguste austamine.Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, USA, Rootsi, Island, Taani, Holland. 7)Nimeta totalitaarsetele riikidele iseloomulikke tunnuseid! Too näiteid ajaloost ja tänapäevast! a) ei toimi võimude lahususe põhimõte (st seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on koondunud
Kordamine Demokraatiad ja diktatuurid 1920.-1930. aastatel 1. Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 30) Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 2. Diktatuuri mõiste ja iseloomulikud jooned (lk. 44-46, vihik) – ole valmis demokraatlikku ja diktatuurset ühiskonda võrdlema. Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 3. Peamised demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920- 30ndail – nimetus, selgitus (lk. 31-32) Liberalism (vabameelne- inimesevõrdõiguslikkus, vabadus) konservatism (alahoidlik- järgitakse traditsioone ja ajalooline järjepidevus) ja sotsialism (sotsiaalnevõrdsus).
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks
12. Õpetuste levitajat. 13. Võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine 14. Esimene Eesti president (perekonnanimi). 15. Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes võitlesid Nõukogude reziimi vastu. 16. Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane (perekonnanimi). 17. Sisemise hierarhiaga organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus. 18. Valitsemisvorm, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. 19. Sõda, mille põhjustavad sisemised vastuolud ja milles osalevad pooled on ühest ja samast riigist. 20. Eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar (perekonnanimi). Vastused 1. Talvesõda 2. Nekrutid 3. Vapsid 4. Washington 5. Antant 6. Tartu 7. Perestroika 8. Pagulased 9. Kalevipoeg 10. Holokaust 11. Nobel 12. Misjonär 13. Okupatsioon 14. Päts 15. Metsavennad 16. Hurt 17. Maffia 18. Demokraatia 19
Oligarhia(spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast. Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia maakonnas
Kaevikusõda olukord, kus mõlemad pooled on kaevunud tugevalt kindlustatud positsioonidesse, rinne püsib paigal väga kaua Blokaad tegevus, mis takistab vaenlase territooriumile ligipääsu või väljapääsu Bolsevik VSTDP radikaalse tiiva esindaja Rassism ideoloogia, mille kohaselt on üks rass teistest parem Enesemääramise õigus rahvuslikku kuuluvust tundva grupi luba rajada riik ja valida selle valitsemisvorm Antisemitism vaenulikkus juutide vastu tulenevalt nende religioonist, kultuurist ja rahvusest Liberalism poliitiline suund, mis tähtsustab isikuvabadust Konservatism poliitiline suund, mis väärtustab ajaloost üle võetud seadusi ja traditsioone ning mis ei poolda liiga kergekäelisi riigikorralduse muutusi Monopol seisund majanduses, kus ainult üks müüja pakub mingit teenust või toodet
Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma suva järgi seadusi, rahval ei ole õigust osaleda riigi juhtimises. · Sotsialistid kaitsesid tööliste huve · Liberalism sõna, kodaniku õigusi, ühinemisvabadus, kõik võrdseteks, naistele õigusi
Milline on tugev demokraatia? Lahti seletades on demokraatia valitsemisvorm, kus kõrgeimat võimu omab rahvas. Maailm on pikka aega demokraatia poole püüelnud ja alles nüüd hakanud seda saavutama. Kuid koguaeg püüeldakse üha parema ning tugevama demokraatia poole, kus kõigil oleks sõnaõigus ning mis püsiks. Mis on tugeva demokraatia põhimõtted ning kas on ka ohte? Demokraatia põhitunnus on rahva osalemine poliitikas, selleks on erinevaid viise. Eestis on esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas saab vabalt ja regulaarselt hääletada esindajate
...........................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia
Saksamaa Liitvabariik Marsruut Reis õhutranspordiga 2 h Eestist Frankfurti 995 kr - 7395 kr üheotsapilet, Estonian Air hinnakiri seisuga 28.02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Kes...
demokraatia ajal kehtestati seadused , et mehed saavad alates 21.eluaastast valimas käia . Valmisõiguse said ka naised , naistele siiski seati vanusepiiranguks 30.eluaastat . Inimesed lootsid , et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ning tagavad rahvale heaolu , aga ei läinud nii. Tekkis demokraatia kriis ja demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda . Paljudes riikides sai võimule diktatuur. Diktatuur on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel ning inimeste sõnavabadus piiratud. Diktatuurid hakkasid tekkima pärast esimest maailmasõda , kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riigi probleeme . Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias. Demokraatia mõjuvõim langes. Inimesed vajasid karmikäelist juhti, kes suudaks riigi majandust tõusule aidata. Lõpuks valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides . Vähesed riigid suutsid demokraatia säilitada
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand
Diktatuurid Lääne-Euroopas DIKTATUURID LÄÄNE-EUROOPAS Kalle Pärt Mis on diktatuur? • DIKTATUUR - valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on otsuste tegemisel piiramatu võim. Olukord peale Esimest maailmasõda • Paljud rahvad lootsid, et demokraatia tagab ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. • Paraku seda ei tule ja levib demokraatia kriis. • Hakkavad levima mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistavad hädades demokraatiat ja … • … nõuavad diktatuuri, mis hävitaks arengut pidurdavad vaenlased ja viiks majandusliku õitsenguni.
Tema kuulsaim ütlus “Ma mõtlen, järelikult olen olemas” põhineb sellel, et ta kahtles kõiges. Suurima mõjuga oli valgustajatest Voltaire. Tema kesksel kohal oli võitlus katoliku kiriku vastu ning ta naeris välja vaimupimedust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, see tähendaks, et tugeva võimuga valitseja korraldab ühiskonnaelu ümber filosoofide nõuannete järgi. Charles Louis de Montesquieu leidis, et ideaalne valitsemisvorm on konstitutsiooniline monarhia. Ta arvas, et seaduslik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Valgustaja rõhutas kodanike vabaduse kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Jean-Jacques Rosseau idealiseeris inimese looduslähedust, seda iseloomustavad võrdsus ja vabadus. Väga oluliseks pidas Rosseau kasvatuse ja koolihariduse reformimist. Kasvatus ning õpetus pidid olema looduslähedased- kõigega pidi kaasnema õpetuslik seletus.
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus
miinused. Demokraatlikus riigis on rahvas iseseisev, neil on võrdsed demokraatlikud õigused ning majandust ei saa riik juhtida. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu, on võimalus areneda ning on lubatud ka mitu ideoloogiat, aga samas on demokraatial ka miinuseid nagu nt. bürokraatia, liigne aeglasus, äraostetavus, alati on enamuse võim vähemuse üle, vähemus jääb alla. Winston Churchill on ütelnud:" Demokraatia on kohutav asi, see on väga halb valitsemisvorm, kuid paremat pole välja mõeldud. Kõikide halbade poliitiliste süsteemide hulgas on demokraatia siiski kõige parem." Mittedemokraatliku riigi plussideks on asjaolu, et karmikäeline valitsemine hoiab majanduse stabiilsena, aga see on ka ainuke suur pluss, miinusteks on inimõiguste rikkumine, demokraatliku valitsuse puudumine, sõnavabaduse puudumine, ning piiratud ettevõtlus.
Peale Esimest maailmasõda loodeti, et demokraatia jääb valitsema ja enam sõdu ei tule. Paraku pidid inimesed demokraatias pettuma, kuna hüppelist majanduskasvu ei tulnud ning elujärg ei läinud paremuse poole. Siinkohal kasutasid olukorda ära uute ideoloogiatega juhid. Demokraatia tähendab sõnavabadust, õiglasi valimisi ning rahva võimu. Samuti tagab see inimese eralelu puutumatuse ja isikuvabadused. Diktatuur, demokraatiale vastandudes, on valitsemisvorm, kus juhil on piiramatu võim. Sellega kaasneb isikuvabaduste piiramine ja vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis tekkis sobiv keskkond diktaatorite võimuletulekuks. Sobiv aeg oli ka
Demokraatia Henri Rump Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust.
zirodiinid,montanjaarid,jakobiinid. Zirodiinid pooldasid vabariiki, jakobiinid pooldasid diktaktuuri. 9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur. 10. Miks kasvas rahva rahulolematus zirondiinide vastu? Kuidas vastuseis lõppes? Olid teovõimetud, milles juhil ehk diktaktooril on piiramatu võim. 11. Mis on diktatuur ja miks jakobiinid selle kehtestasid? Kas Sinu arvates oli diktatuur vajalik? Põhjenda. Valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. 12. Millal ja miks kukutati jakobiinid? Millised ümberkorraldused sellele järgnesid? Jakobiinid kukutati 1795. See tõi kaasa muudatused kirikupoliitikasse,uus konstitsioon,moodustati direktoorium. 13. Kuidas muutus rahvaesinduste nimetus revolutsiooni eel ja ajal? ENNE: generalstaadid,rahvuskogud ja asutavkogu PEALE: seadusandlik kogu(1791) , rahvuskonvent(1792) 14
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui
1.Mille poolest erinevad parlamentaarne ja absoluutne monarhia? Too mõlema kohta näiteks 1 Euroopa riik. V: Parlamentaarne monarhia on riigi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentaarne Monarhia: Inglismaa Absoluutne Monarhia: Prantsusmaa. 2.Millised muudatused toimusid absolutismi ajal ametnikkonnas ja sõjaväes? V. Ametnikkonnas: Üha rohkem ametnikke sai tööd. Tänu ametnikkonnale toimis absoluutne monarhia ka siis kui seaduslik valitseja valitsemisest kõrvale jäi. Sõjaväes: Loodi alaline sõjavägi, seati sisse sõjaväe kohustus, paranes väljaõppe. 3.Nimeta absolutismi tunnused
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimeses maailmasõjas aga tõestasid ennast demokraatlikud riigid, eriti oma elujõu ja suutlikkusega rasketest olukordadest võitjana välja tulla. Pärast esimest maailmasõda oli Itaalia olukõrd halb, valitsus vahetus ja olid mitmed rahutused. Valitses tööpuudus
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes
Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Demokraatia on valitsemisvorm, kus sõnaõigus on suuresti rahva käes. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur - valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Peale sõda oli Itaalia olukord väga nõrk, valitsus vahetus ja olid rahutused. Itaalia linnades valitses tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis rühmitus, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mida suurem oli inimeste
· Matemaatika-Loogilistel mõtetel põhinev terviklik süsteem. · Arstiteadus-4 ihumahla ning patsiendi heaolu kõige tähtsam · Ajalooteadus- Eeposte põhjal ajaloo teooria. Herodotos-ajaloo isa. Sparta ja Ateena riigi võrdlus: · Sparta asub Lõuna- Kreekas ja Ateena asub Kesk-Kreekas · Spartas on ühiskonnakihiks: periogidid ja heloodid kuid Ateenas kodanikud ja ülejäänud · Kodanikeks oli spartas spartiaadid ja Ateenas Atika meessoost põliselanikud. · Valitsemisvorm: Sparta: kaks kuningat, Ateena : demokraatlik · Ametnikud: Sparta 5 efoori, Ateena 10 strateegi · Nõukogu: Sparta, geruusia ning Ateena 500-liikmeline nõukogu.
euroopalikumaks. Probleemiks võib nimetada selle, et Eesti kodanikud ei ole nii avatud ning ei võta uuendusi nii kergelt vastu kui teiste riikide kodanikud, kes on juba aastakümneid kuulunud Euroopa Liitu. Ning kindlasti kas see, et Eesti arengutase ei ole nii kõrge kui teistes Euroopa riikides ja Eesti ole võimaline panustama nii palju Euroopa Liitu rahaliselt, kui teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Millised mured on Eestis demokraatiaga? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus seaduse ülimuslikus ning inim ja kodanikuõiguste austamine. Kus rahvas teostab võimu konsensuses,otsese demokraatia kaudu või esindusdemokraatia kaudu. Eestis valitseb esindusdemokraatia, kus rahva poolt vaitud esindaja teostab võimu. Rahva poolt esindaja esindab rahva huve parlamendis ning seisab nende eest.
Revolutsiooni ja reformi erinevused Revolutsioon algatavad dissidendid, osalevad massid, ettearvamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimusuhted. Reform algatav valitsev partei, osalevad poliitikud, oodatav tulemus, rahumeelne, samad valitsemissuhted. Absoluutne monarhia riik kus kogu võim kuulub piiramatult monarhile. Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne ja kodanikke kaasav. Et tagada jätkusuutlikkus tuleb koostada valdkonnastrateegia või rahvuslik arengustrateegia millega peaks kaasnema ka tegevuskava kus on kirjas ajakava, vastutavad institutsioonid jne.
valitsus moodustatakse enamuse saanud parteide esindajate hulgast Valitsus juhib riiki ja valitsusjuht (peaminister, kantsler) on riigis poliitiliselt tähtsaim isik Presidendi volitusi , v.a esindusisikuna,teostatakse valitsuse nõusolekul PARLAMENTAARNE VABARIIK: näited Tüüpiliseks näiteks Itaalia Eesti Saksamaa Austria Šveits Island Iirimaa Parlamentaarse kui ka presidentaalse valitsemisvormiga riigid Selline valitsemisvorm esineb nii mõneski riigis, kus leidub nii presidentaalsuse kui ka parlamentaarsuse tunnuseid Presidentaalse ja vabariigi tunnustega riigid on näiteks Prantsusmaa, Soome ja Portugal NÄDALA POLIITIK JUHAN PARTS Viimase nädala jooksul on väga aktuaalne olnud teema, kus Eesti majandusminister Juhan Parts ütles Leedu valitsuse kohta, et seal istuvad jobud. Teema puudutab Rail Balticu projekti, kus Leedu uus valitsus otsustas, et Rail Baltic võiks kulgeda läbi Kaunase, mitte
HOLLAND Koostaja Tallinn 2014 Valdkonnad · Sündimuse suurendamine · Vanurite elukvaliteedi tõstmine · Laste suremuse vähendamine · Noorte haridustaseme tõstmine · Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Keskmise eluea tõstmine · Immigrantide integreerimine ühiskonda Holland · Nimi: Holland ehk Madalmaad · Valitsemisvorm: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Amsterdam · Pindala: 42 508 km2 · Rahvaarv (2013): 16 778 806 · Keskmine eluiga: 79,4 aastat · Viimastel aastakümnetel on Hollandi rahvaarv suurenenud iga kümne aastaga peaaegu miljoni elaniku võrra. Suur rolli mängib selles sisserändajad. · Enne 2004. aastat oli Hollandi sisserännupiirangud leebemad aga pärast 2004. aastal Hollandi filmirezissööri tapmist islami immigrandi poolt tehti
maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused Totalitaarsed-Saksamaa, Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Itaalia
NSV Liit oli läänerindele kogunud suured väed, mis pidid saksa väed sõja algul sisse piirama. Nende sõjaplaanid olid ühesugused. Atlandi harta- sõlmiti 14. aug 1941 sõjalaevapardal USA presidendi Roosevelti ja SB peaministri Churchilli vahel, selles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Põhimõte:Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu Moskva võimu alla sõja lõppedes. Totaalne sõda-II maailmasõjas olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud pidid ka kannatama, pommitati tsiviilobjekte. Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
