arengumaadele. 1980-1990ndatel loobuti lääne ühiskonna matkimisest. Keskenduti reformidele, is arvestasid kohalikke olusid. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Demokratiseerumise lained 1. Tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Suur Prantsuse revolutsioon 2. Toimus peale teist maailmasõda, kui Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine suurendas vabadust Ida-Euroopas. 3. Algas diktatuuri langemisega Portugalis ning selle alla kuulub ka NSV Liidu lagunemine ja Ida-Kesk-Euroopa riikide iseseisvumine. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. Siirdeühiskond selline ühiksond, kus toimus üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele. Ümberkorraldused:
soovisid iseseisvust, India iseseisvus valutult. 2. Prantsusmaal vahets nn IV vabariigi ajal valitsus 12 aasta jooksul 22 korda probleem jäi püsima. USAs nõiajaht kommunistidele 1954. 3. Demokraatia levik maailmas. Impeeriumi kooshoidmiseks peale sõda enam jõudu polnud. Endised koloniaalriigid leiavad, et ainult Euroopa ei vääri iseseisvumist. 4. Demokraatlik valitsemiskord ja turumajandus plus USA laen Euroopale aitas mitmel pool oma riigi majanduse kiirelt taastama. 5. . PT 27 1. Lähis-Idas oli Iisraeli probleem usa toetas Iisraeli ja NL oli Araablaste toetaja; Lõuna-Korea poolt oli USA ja Põhja-Korea poolt oli NL; Ida-Euroopa ei soovinud NL ülemvõimu ja USA toetas selle vastupanu. 2. Kõik ülestõusud suruti NL'u poolt maha, näiteks Ungari ülestõus, mis lõppes
alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. On ka peaminister. c) Parlamentaarne demokraatia (Eesti) Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega
See on nn legaalne domineerimine · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile) · karismaatiline põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. 4. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused (lk.17-22) Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus 3 - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine
tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldab põhiseaduslikku valitsemist. Alles siis kui kogu rahvas, k.a. poliitiline eliit ja ametnikkond neid põhimõtteid tunnustavad, võib rääkida demokraatliku ühiskonna juurdumisest ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest
pagendatakse riigist, nende varad aga võõrandatakse ja jagatakse rahvale laiali. Selline tegevus on rahvale meelepärane ja tõstab demagoogide populaarsust. Endised oligarhid aga soovivad muidugi demagooge kõrvaldada ja võtavad ette atentaadikatseid nende vastu. See annab demagoogidele aluse nõutada endale ihukaitsjaid ning rahvas on sellega nõus – rahva heategija elu on ohus ning abinõud selle ohu vastu paistavad õigustatutena. Viimane, kõige hullem, valitsemiskord – türannia – tekib siis, kui üks demagoogidest, kasutades oma ihukaitseväge, kehtestab oma ainuisikuvõimu. Rikkuse ümberjagamine, millega türann alguses oma võimule rahva toetust püüab hankida, ei loo aga rikkust juurde. Ja nii tekib varem või hiljem küsimus, millega oma võimu õigustada. Üks viis, kuidas erakordseid võimuvolitusi õigustada, on sõda. Sõda on aga kulukas tegevus ning kulutuste katmiseks peab inimesi maksustama. Nii tekib pikkamööda türanni vastu pahameel
Aladel, kus reformatsioon võitis, läks võim kiriku ja tema varade üle kohalikele vürstidele või linnadele. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda. (1555. aastal kinnitati Augsburgi Usurahu “kelle valitsus, selle usk”) Pilet 9 1. Eesti 1917. aastal Tsaarivõimu kukutamine 1917. aasta revolutsiooniga tuli ka eestlastele üllatuseks, kuid nad suutsid tekkinud olukorra kiiresti ära kasutada. Kuna endine valitsemiskord kaotati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal Tallinna linnapea Jaan Poska. Ajutiselt Valitsuselt taotleti Eestile autonoomia õigust. Kui Ajutine Valitsus tõrkus, korraldasid eestlased 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse ning Ajutine Valitsus oli sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas. Samas kujunes Eestis välja igasugune kaksikvõim nagu Venemaal. Ametlikult olid
Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.-riigilt h.-ühiskonnale. o Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia VALITSEMISVORM, MILLE TUNNUSTEKS ON KODANIKKONNA OSALEMINE POLIITIKAS, VÕIMUDE LAHUSUS JA TASAKAALUSTATUS, SEADUSE ÜLIMUSLIKKUS NING INIM- JA KODANIKUÕIGUSTE AUSTAMINE. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi jt kontrollorganite (riigikontroll, keskpank) poliitiline sõltumatus · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õiguste arvestamine
VI RIIGIKOGU 57. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 58. Presidendi valimise korra seos tema volitustega Valimine toimub salajasel hääletusel, igal RK liikmel on 1 hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab RK kahekolmandikuline enamus. PS § 79. 59. Riigikogu funktsioonid § 65 60. valitsuse kontrolli vormid Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama
hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas lagunema ning kapitalistlikud suhted hakkasid kujunema. Miks just siis? · feodaalid olid enne olnud väga võimsad, aga feodalismi lagunemise ajal hakkab alla käima nende majanduslik võimsus · tugevnema hakkab kodanluse majanduslik potentsiaal · see olukord võimaldab kuningal hakata piirama ka feodaalide poliitilisi õigusi,
Mussolini kukutamine ja surm 1943 tungisid USA, Briti väed Itaaliasse Kuninga käsul kirjutas Mussolini alla errumineku palvele Pandi koduaresti, ent vabastati Hitleri eriüksuse poolt 1945 tapeti itaalia partisanide poolt Põhja-Itaalias 1946. a rahvahääletusega pagendati kuningas Vittorio Emmanuele III Itaaliast. Hitleri võimuletulek, sise- ja välispoliitika Saksa Vabariik 1920.a Weimari Vabariik loodi 1919. a Demokraatlik valitsemiskord 1919 - 1933 Riigipea president 2-kojaline parlament Riigipäev Koalitsioonivalitsused eesotsas riigikantsleriga. Juhtpartei Saksamaa sotsiaal-demokraatlik partei Versailles'i rahulepingu täitmine. Majandusraskused ja hüperinflatsioon 1920.aa alguses. Majandustõus pärast 1923. aastat ja majandusbuum. 1929. a majanduskriis 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid.
Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Jätkusuutlik areng Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline reziim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe. Tunnused: · Vabad ja üldised perioodilised valimised · Valitsejate vahetamise võimalus · Aus ja õiglane otsustamisvõimalus · Otsuseid langetatakse häälteenamusega · Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamikuks · Kaitstud inimõigused · Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus · Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. Mõisatega koos said aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Aadlimatrikkel - rüütelkonna
ta ei saa välja kuulutada Kongressi erakorralisi valimisi. Poolpresidentaalses riigis on juhul kui parlament avaldab valitsusele umbusaldust (valitsus vastutab peamiselt presidendi, aga ka parlamendi ees) valida kas moodustab uue valitsuse või kuulutab välja erakorralised valimised. Seega presidentaalses vabariigis on otsustav osa valitsuse moodustamisel ja ametisse nimetamisel presidendil, kelle ees valitsus ka vastutab. Parlamentaarne riik (ka parlamentarism) Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. Kontroll seisneb selles, et valitsus (ministrite kabinett) kui ka iga üksikminister on oma tegevuses poliitiliselt vastutav parlamendi ees. Valitsus või selle üksikliige saab püsida ametis seni, kuni tal on parlamendi enamuse usaldus ja toetus. Kui parlament avaldab umbusaldust siis peab valitsus või selle liige ametist lahkuma ja riigipea peab lahkumispalve vastu võtma
oleks teisest üle ja kes võiks pidada end vanimaks perekonnaks ning omada sellist pärimisõigust. Kui kõik need väited on selgelt esitatud, nagu ma arvan, et nad on, siis pole võimalik, et tänased maapealsed valitsejad võiksid saada mingitki kasu või tuletada väikseimatki õigustust sellest, mida peetakse kogu võimu allikaks -- Aadama isiklikust omandiõigusest ja isalikust kohtumõistmisest.2 Järelikult see, kes ei nõustu väidetega, et kogu valitsemiskord [Government]maailmas tuleneb ainult jõust ja vägivallast ning et inimesed elavad üksteisega koos üksnes metselajate reeglite järgi, kus võim on kõige tugevama käes, luues niimoodi tingimused lakkamatuks korratuseks ja kurjuseks, rahutusteks,mässuks ja vastuhakuks (asjadeks, mille vastu sellise seisukoha järgijad nii valjult protestivad)--see peab paratamatult leidma teistsuguse alguse valitsemiskorrale, teistsuguse päritolu poliitilisele võimule, ning
39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnaseadus paragrahv 1: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41
Riigivalitsemine muutus stabiilsemaks, kinnistus erakondlik süsteem (konservatiivid ehk kristilik- demokraadid, sotsiaaldemokraadid, liberaalid, kommunistid) Kasvas massiliikumiste, sh ametiühingute mõju, kes nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid aja jooksul silmapaistva edu Lääneriikidel aitasid majandust taastada demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Marshalli plaan 1950ndate alguseks olid riigid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme, majandus moderniseeriti -> majandusimed Kaasa aitasid Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (ehk Maailmapank) ning Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Liiguti heaoluühiskonna poole, selleni jõudsid esimeseda Põhjamaad o Eesmärk: tagada kõigile inimestele võrded võimalused ning kiindlustada nende elu mitmesuguste
39. Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu Presidentaalne: Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Parlamentaarne: Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. 40. Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis? Erakonnaseadus paragrahv 1: Erakond (partei) on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. VI RIIGIKOGU 41
üksikvalitsejate kompetentsid summeeruvad, jällegi erinevalt Platoni filosoof-valitsejatest. Praxise vallas on kogemusi kõigil ühiskonna liikmetel, theoriat tunneb vaid intellektuaalne eliit. Õigete valitsemisvormide võrdluses kaldub Aristotelese poolehoid politeia poole. See on tema omaloominguline termin, polislikkus iseenesest, parim tegelike poliste hulgas. Politeia võim kuulub ,,keskmistele inimestele", mitte kõige rikkamatele ja vaesematele; valitsemiskord on mõistuspärane keskmine demokraatia (vaese enamuse võimu) ja oligarhia (rikka vähemuse võimu) kui kahe poliitilise pahe vahel. Kuldse kesktee printsiipi rakendatakse siingi! ,,Keskklass" aga valitseks ühiskonna kui terviku huvides ja see võim on ka kõige stabiilsem. Valitsejad peavad kujundama end järjest vooruslikumaks. Valitsejad peaksid erinevatel eluetappidel tegelema erinevate valitsemisfunktsioonide täitmisega: noores eas sõjaliste,
tapsid ta voodis. Vandenõu organiseerisid bojaarid Kutskovitsid. Ainuke, kes vürst Andrei kehast hoolis, oli ta teener kiievlane Kuzmistse, kes sooritas ta keha juures kristlikud kombetalitused. 12.saj II poolel kõige võimsam vürst Vladmiri suurvürst. 10 Põhja-Vm olulisim keskus Novgorod ja N maa. Omal ajal ei nim vabariigiks. Vürsti võim oli nõrk. Oma aja mõistes dem valitsemiskord, kus Novgorodi kogukond valis ametnikud ja kutsus vürsti, kes ei tahtnud Novgorodis resideeruda vaid viidi esmalé linnamäele(???). Kohalikke vürstisuguvõsasid ei tekkinud, kuid olid väga jõukad. Makse koguti karusnahkade näol (oravad). Ladoga- II oluline keskus põhjas. Novgorodi veitse oli rahvakoosoleks, mis oma otsuseid aklamatsiooni ( ettepaneku heakskiitmine koosolijate poolehoiuhüüetega, ilma hääletamata) teel vastu võttis. Seal osales
alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
alamkoda ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
ehk esindajate koda ning ülemkoda ehk senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakondade eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki tõmmata oma ideoloogiaga kaasa. Erakondi võib klassifitseerida mitmel viisil. Üks võimalus on lähtuda organisatsioonilisest ülesehitusest:
alamkoda e esindajate koda ning ülemkoda e senat. President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamiseks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: 1. President valitakse rahva poolt 7-ks aastaks. 2. President on kui täidesaatev võim ning see väljendub järgmises: ta nimetab ametisse peaministri ning jagab ära ülesanded, millega tegeleb president ja millega peaminister. Presidendile allub välis-, kaitse- ja teabepoliitika. Peaministrile alluvad majandus- ja sotsiaalküsimused. 3
Samaaegselt olid linnad allutatud ka mitmetele piirangutele. o Kirjalikkus Linnaõigused tuginesid (või vähemalt näima tuginevat) kirjalikele hartadele, mis määrasid kindlaks nende juhtimise korra, linna kui terviku ning linnakodanike õigused ning kohustused. Isegi kui kirjalik allikas puudus, loeti, et see on kunagi kindlasti olemas olnud. o Valitsemise suhteline modernsus Hartaga kehtestatud valitsemiskord oli paljuski sarnane modernsele konstitutsioonilisele valitsemissüsteemile: võimude volituste piiratus hartas ettenähtud ulatusega võimu jagunemine (sageli) seadusandlikuks, täitev- ja kohtuvõimuks, millel olid üksteise suhtes piiravad mõjumehhanismid ametiisikute perioodiline valimine seaduste avaldamine o Kodanikuõiguste ulatus
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
5.kõrvuti presidendi ametikohaga eksisteerib ka peaministri ametikoht, samas on presidendil enda äranägemisel õigus juhatada valitsuse istungeid. 6.presidendil on õigus anda dekreete (dekreediõigus), s.t. õigus anda seaduse jõulisi üldakte, nt. Prantsusmaal ordonantse, Venemaal ukaase ehk seadusi. Taoline poolpresidentaalne mudel on kehtestatud Prantsuse 1958.a PSga. Sellele mudelile on väga sarnane praegu Venemaal kehtiv valitsemiskord selle erinevusega, et Vene president ei saa nimetada peaministrit ilma parlamendi formaalse heakskiiduta. E-s kasutati sarnast poolpresidentaalset mudelit nn. 1933.a ja 1937.a PSe kehtivuse ajal (1937.a PSs oli dekreediõ. piiratud). E-s oli põhipuuduseks, et 1933.a PS võimaldas valitseda ilma parlamendita, 1940 sõltus valitsuse nimet. v vabast. presidendi äranägemisest. Taolised poolpresidentaalsed mudelid annavad presidendile märgatavalt suurema võimu kui
Machiavelli eristab kahte viisi, kuidas valitseda kuningriike: 1) kuningas valitseb läbi oma sulaste (näiteks toob Türgi), sellist riiki on raske vallutada, kuid kerge valitseda, sest rahva ülikuid ei ole kuninga ja rahva vahel. 2) kuningas valitseb läbi kohalike aadlite või parunite, kellel on omad maavaldused. Näiteks on Prantsusmaa, sellist riiki on kerge vallutada, kuid raske valitseda. Machiavelli uskus, et Saksamaa teatud osades ja Shveitsis on võimalik vabariikik valitsemiskord, kuid mitte Itaalias, sest Itaalias on voorused rahva seast niivõrd kadunud ning seetõttu on seal vaja despootlikumat valitsemist. Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pärilikkuse teel võimule tulekule, kõige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema
Rei (ESTP). AK kõige tähtsam ül EW PS väljaandmine. Moodustati PS komisjon. 57 Jõuti järeldusele, et PS koostamine on pikk protseduur. Otsustati, PS komisjon jätkab tööd, kuid ajutiselt võetakse vastu ajutine PS. Ajutine PS sai valmis 04.06.1919, kandis nime EW valitsemise ajutine kord ja pidanuks ära määrama eesti riikluse ülesehitamise pm-d. Üsna eriline dokument, algus tavaline. Valitsemiskord läks selles täielikult lahku seninitoiminud praktikast. APS-s rõhutati, etr kõrgheim võim kuulub rahvale. Rahav nimel teostab seda võimu AK, kes delegeerib täidesaatva võimu valitsusele ja kohtuvõimu riigikohtule. AK pidi tegelema mitte ainult seadusandlusega, vaid pidi andma ka juhtnööre ja korraldusi valitsusele ja teostama kontrolli viimase tegevuse üle. Valitsus ei pidanud koosnema enam poliitikutest, vaid
Sellise konvendi otsused viiakse ellu liitu kuuluvate riikide vastavate riigiorganite poolt. Konföderatsiooni osas ei ole ühtset seisukohta, konföderatsiooni loetakse: a) kas föderatsiooni eriliigiks b) või suveräänse riigi eriliigiks. Teoreetiliselt on konföderatsiooni raske piiritleda ka kaasaegsest poliitilisest ning sõjaliselt liidust (alliansist). P.3. POLIITILINE RE?IIM Poliitiline re?iim on riigis kehtiv valitsemiskord, mis iseloomustab, kes ja kuidas võtab osa ning on dominant riigi funktsioonide korraldamises. Poliitilisel re?iimil on kolm aspekti, mis näitavad : 1) kuivõrd on antud riigis tagatud üldised inimõigused (vt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon); 2) kuivõrd on antud riigis tagatud kodanikuõigused (vt pakt kodanike poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste õiguste kohta) ning seejuures kas on või ei ole :
2) kuningas valitseb läbi kohalike aadlite või parunite, kellel on omad maavaldused. Näiteks on Prantsusmaa, sellist riiki on kerge vallutada, kuid raske valitseda. Türklase riiki on raske vallutada, kuid võidetuna väga lihtne hoida. Nõndasamuti leiate vastupidiselt, et Prantsusmaad on mõneski suhtes märksa lihtsam vallutada, aga väga raske hoida. Machiavelli uskus, et Saksamaa teatud osades ja Shveitsis on võimalik vabariikik valitsemiskord, kuid mitte Itaalias, sest Itaalias on voorused rahva seast niivõrd kadunud ning seetõttu on seal vaja despootlikumat valitsemist. Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pärilikkuse teel võimule tulekule, kõige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
