Milles väljendu Egiptuse kõrgkultuur? Mikk Ludvi 10. a Egiptus on olnud mitutuhat aastat riik, kus on mitu riigi valitsemiskorda, Egiptus on olnud riik kus on olnud mitmekülgne kultuur ning seal on siiamaani erinevad usundid ja kultuurisuunad. Egiptuse algusajad, need kus meie praegune sivilisatsioon ka teab midagi on olnud minu arust imeline. Egiptus jaguneb 5 ajaliseks perioodiks 1. Ühtne Egiptus 3000 eKr 2. Vana riik 2650- 2130 eKr 3. Keskmine riik 1950- 1960 eKr 4. Uus riik mis oli umbes 1550 -1075 eKr ning 5-es ajajärk ´´Hiline periood ´´ mis kestis 1075- 525 eKr. Ühtne Egiptus ehk ''varajane periood'' 3000 aastat eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad ühtseks riigiks. Pärimuse kohaselt tegis seda kuningas Menes, kes oli rajanud ka uue pealinna ''Memphise.'' Olid aastad mööda läinud ja tekkis uus aeg...
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuuri riikide teke oli tingitud sellest, et paljud riigid oli pettunud eelmisest riigikorrast ja arvasid, et diktatuur aitab nende riiki välja majanduskriisist või aitab kergitada riiki teistest tähtsamale. Mõned riigid olid olnud demokraatsed juba kaua aega varem ja rahvas oli sellise riigijuhtimisega väga rahul. Enamus diktatuursetes riikides ei teadnud demokraatlikust riigikorrast eriti midagi ja nii nad pidasidki diktatuuri täiesti normaalseks. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. On olemas kahte erinevat liiki diktatuuri  autoritaarne ja totalitaarne. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte, kellel on ühtne ideoloogia. Rahval pole õigust osaleda riigi juhtimises ja seadusi saavad muuta ainult...
survegruppide vahel 10. Esindusdemokraatia = rahva poolt valitakse esindajad, kes esindavad inimeste arvamust Antiikdemokraatia = kõik kodanikud peavad ise osa võtma otsuste tegemisest ja seaduste vastuvõtmisest. 11. Demokraatia lained: 1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord 1974- 91: NSVL'i lagunemine Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas 12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks. 13. Siirdeühiskonna probleemid: Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu langeb, rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi
Ühest küljest laienes demokraatlike maade ring pidevalt, teisalt käis see läbi tõusude ja mõõnade. SAMUEL HUNTINGTON märkas seda ja tõi välja demokratiseerumise lained. Esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks demokratiseerumiseks  Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida-Euroopas. 1960.-1970. Aastatel kaugenes maailm taas demokraatiast. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka NL lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsest reziimist Kesk-ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude sateliitriigid
Lõppes kriisiga. Teine laine  1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega. Kolmas laine  1970ndad. Hispaania, Portugal. Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi,
KONTROLLTÖÖ Maailm kahe maailmasõja vahelisel perioodil Demokraatia (mõiste, tunnused) Demokraatia ehk rahva võim on valitsemiskord, kus rahvas valib omale esindajad. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks (Ateena), kus rahvas teeb nt rahvakoosolekutel või valimistel ise poliitilisi otsuseid ja esindusdemokraatiaks (Eesti), kus rahvas valib omale esindajad, kes rahva eest poliitilisi otsuseid vastu võtavad. Demokraatia tunnused: võimude lahusus (kohtu-, seadusandlik- ja täidesaatev võim on erinevate inimeste käes), kodanikkonna osalemine poliitikas, valitsemine kirjapandud
kaootiliseks ja defineerimatuks; ähmasub piir reaalse ja mittereaalse vahel 1.3 DEMOKRAATIA LEVIK 1950.Â1960. aastatel idealiseeriti lääne ühiskonda ning arvati, et kõik ülejäänud maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks peeti majanduslikku progressi, seepärast andsid lääneriigid arengumaadele ulatuslikku majandusabi. Siirdeuhiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Ãœleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes. Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: Revulutisoon:
3. kuidas muutus ühiskond Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul? Leia viis alateemat arutluse jaoks 1. Mood muutus 2. Feodaalkord lammutati 3. Kultuuri edendati 4. Katoliikluse mõju vähendati 5. vihati mineviku asju - feodaalse kultuuripärandiga võitlemine Kirjuta valmis sissejuhatus arutluse jaoks 1789 aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See oli üks tähtsamaid sündmuseid euroopa ajaloos. Selle revolutsiooni käigus muutusid nii valitsemiskord prantsusmaal, riigivorm. Muutus ka kiriku roll ning purunes feodaalkord. Kõige suurema muutuse elas aga läbi ühiskond, keda kõik need eelnevad väited ka puudutasid.
see läbi tõusude ja mõõnade. Just seda iseärasust märkaski Samuel P. Huntington, kes tõi välja demokratiseerumise lained. 11 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Demokratiseerumise esimese laine (1826 –1922) lõpetas fašismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953–1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.–1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine. Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsetest režiimidest Kesk- ja Ida-Euroopa riigid
-1990. aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidele, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. Sotsioloogid jõudsid järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandusareng. Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõukeuueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953-1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.-1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal. Sellesse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine. Demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas muutis just kommunistliku bloki lagunemine. Kolmandale lainele ei ole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20
Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt
Nõukogude Liidu ummikseisust välja toomiseks alustas ta nn perestroikat st sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamist: majanduses hakati rakendama turumajanduse põhimõtteid muudatused poliitilises elus: a) vahetati välja partei juhtkond ja valitsus b) alustati avalikustamise ehk glasnostiga c) kehtestati presidentaalne valitsemiskord d) 1989 toimusid esimesed mitme kandidaadiga parlamendi val. e) hakkasid väljakujunema teised poliitilised parteid muudatused välispoliitikas: a) suhete parenemine Lääneriikidega b) relvastuse vähendamise kokkulepe USAs 1987
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1.3) Totalitaarset riigi iseloomustavad lisakas võimu koodnumisel ühe isiku
Religiooni osa kultuuris Inimkonna arenenumate tsivilisatsioonide algusaegadest saadik on suure tähtsusega olnud religioon.See on mõjutanud valitsemiskorda,igapäevaelu,kunsti,muusikat ja ka haridust.Praegugi on teada nende vanade jumalate nimed ja tegevusalad,mõningad religioonid eksisteerivad juba tuhandeid aastaid.Tänapäeva maailmas on aga religiooni osa märgatavalt kahanenud,kuigi see on elu oluline osa,pole sellel enam sellist mõju inimeste teadmistele.Eriti väike on religiooni tähtsus nüüdses Eestis. Läbi aegade on religiooni kasutatud selleks,et teisi inimesi alla suruda ja nende üle kindlamalt valitseda.Kuna varasemates religioonides oli mitmeid,lausa sadu jumalaid,oli palju võimalusi neid oma tegudega välja vihastada ja end sellega ära needa.Jõukamaid inimesi peeti jumalate poolt soosituteks ja neid hakati peagi samuti kummardama,nii tekkis valitsemiskord,kus vähesed valitsesid e...
UUSAEGNE RIIK Riigi olemuse muutumine 19. Sajandil muutusid riigi: Olemus ja valitsemiskord Riigi ülesanded avardusid tunduvalt Riigivõim sõltus üha vähem kirikust ja aadlist Rahva tahe riigi valitsemisel kaasa rääkida kasvas  selletõttu hakkas muutuma ka arusaam, kelle huvides riik üldse tegutseb ja mida ta endast kujutab Varem seisuslik ühiskond, kus igal seisusel olid oma õigused ja kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused.
Iseloomusta sõjakommunismi Venemaal. Kogu majandus allutati täielikult riigi kontrollile; kaotati palgad, ja ka tasu suure hulga teenuste eest; toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras; toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima, millega tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad. Mis olid Eesti Vabariigi Asutava Kogu 2 tähtsamat seadust? Põhiseadus- pandi paika valitsemiskord Maaseadus- jagati talupoegadele maad Mis olid enamlaste kaks esimest dekreeti? Rahudekreet- otsustati sõjast väljaastumine Maadekreet- muudeti maa riigiomanduseks Mis olid Vabadussõjas toimunud murrangu põhjused? * eesti rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid, edu saavutasid raudteel tegutsenud soomurongid
Loodi Pariisi rahukonverentsil osalenute poolt. Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Alguses ei kuulunud sinna Saksamaa ja tema liitlased(sõjakaotajad  nad liitusid hiljem) . USA ei keeldus tunnistamast nende põhikirja, seega pidid nad hakkama saama ilma USA toetuseta. Diktatuur - mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. / tugevakäeline karm valitsemiskord. Õpikust : Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi tasuma kõrgeid reparatsioone. Miks nim. Pariisi rahukonv. Loodud uut poliitilist korraldust ka Versaille diktaadiks?---- Reparatsioon  kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Miks teranes 1930.a. rahvusvaheline olukord? 1930.aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam oma rolli täita.
· Nõrkade eest hoolitsemine 1849 Liivimaa talurahva seadus · Vabaneti tööst mõisapõllul(tööle asusid mõisamoonakad, e inimesed, kellel tasuti moona ja peavarjuga) · Peremees pidi otsustama kuidas tulutoovamalt majandada · Mindi üle raharendile · Algas Talude müük 1856- taolised seadused Eestimaal 1865 Saaremaal 1865- kaotati kodukari õigus 1866- Vallaseadus(lõppes mõisnike kohtu ja politseivõim) 1868- täielik raharent Balti erikord: · Valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. · Seati sisse, et provintsid ei langeks tagasi Rootsi alla. · Vene riigil oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. · Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. · Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. · Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. · Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased.
vabadused. 2. Loobuti lääne ühiskonna matkimisest ja keskenduti reformidele. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majandusareng. Majanduse ja demokr.suhe pole tänapäeval ühene. Kuigi maj. mõjutab poliitikat, on ühiskonna arengus olulised teised fakorid, nagu demokr. väärtused (tolerantsus, usaldus). 9. iseloomusta siirdeühiskonda (mõiste ja ohud). See periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, üleminekuperiood. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. 10. demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude
Guomindang sai väheke abi USA- lt.1948.a kommunistid asusid pealetungile ja vallutasid suurema osa Hiinast. 1949.a. april,said nad Nankingi ja lahingud kandusid edasi Lääne-Hiinasse.Guomindangi liider Chang Kaishek koos 200000-mehelise.sõjaväega taandus Taivani saarele, kus Ühendriikide kaitse all säilis Hiina vabariik.1.okt.1949 võim kommunistide käes, kes kuulutas Pekingis välja Hiina Rahvavabariigi Liidri Mao Zedongi juhtimisel. 8.Majanduse taastamine-Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ja Mashalli plaan aitasid Lääneriikidel ruttu majanduse taastada.1950.a. olid saavutanud sõjaeelse tootmistaseme ja asusid majandust moderniseerima.Kõneleti majandusimest.Edu taga oli valitsuste poliitika ja rahvusvahelised institutsioonid.Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusliku Rekonstrueerimis-ja Arengupank ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).Jõuti heaoluühiskonda-inimeste elu oli sotsiaalsete tagatiste ja riikliku abiprogrammide toel kindlustatud
Hannibal on väravate ees 2 Puunia sõda Vaenlane on kohal Muide ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada Puunia sõjad Leppimatu vaen Baeli kink 2 Puunia sõda Kink, mis toob õnnetust Jaga ja valitse Rooma valitsemiskord Paremad tingimused osadel provintsidel Tsirkust ja leiba Rooma kultuur Midagi muud peale toidu ja nalja pole vaja Rubico ületamine Caesari vallutused Tähtsa otsuse elluviimine praktikas Triumviraat  kolme juhi valitsemine: Caesar, Pompeius, Crassus
Baeli kink 2 Puunia sõda Kink, mis toob Jaga ja valitse Rooma valitsemiskord Paremad tingim Tsirkust ja leiba Rooma kultuur Midagi muud p
selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad sooline võrdõiguslikkus - naistele ja meestele võrdsete võimaluste pakkumine kõigis eluvaldkondades demokraatia – valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus
sajandi keskel. Vene riigis kõneldi pärismerja keelt, mis sarnanes eesti keele võru murdega. Venelased olid 9. sajandil küll Põhja-Venes olemas, kuid mitte rahvuse traditsioonilises tähenduses, vaid mitme rahva ühisnimena (vessid, isurid, laplased). Millisest ajastust pärineb allikas A? Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi tekkimise ajast, sest nii sai alguse Vana-Vene riik, kuna sel ajal saadi alles korda lõpuks valitsemiskord, kus tuli võimule viikingite pealik. Millisest ajastust pärineb allikas B? Millest Sa seda järeldad? 2P Vana-Vene riigi lagunemine. Slaavlaste kultuur ja keel hakkab segunema teiste rahvaste kultuuri ja keelega. Kes on nn russid ehk varjaagid allikatekstis A? 1P Viikingid Millist päritolu on paljud idaslaavlaste naaberrahvad? 1P Araabia päritolu ning ka Bütsantsist rahvas. Millised olid teksti A järgi russide Venemaale tuleku asjaolud? 2P
Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide Iseloomusta keskaegse linna välisilmet ja eluolu.  Müüriga ümbritsetud; Pargid puudusid; Majad olid üksteise kõrval tihedalt; Vaatetornid; Kaitsekraav ümber linna; Raekoda; Turuplats; Kõik tänavad suubusid turuplatsile; Raad valitses linna; Seal tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed; Tsunft; Gild. Miks 13. sajandiks kujunenud asustusvõrk keskajal muutus?  Igal valitsejal oli oma valitsemiskord. Asustus kujunes kaubateede, kirikute ja kindluste juurde. Kuidas linnad tagasid vajaliku rahva juurdevoolu?  Talupojad said kodanikuks, siis kui nad olid pärast põgenemist 1 aasta ja 1 päev vabad olnud. Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel? - linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda
Baeli kink 2 Puunia sõda Kink, mis toob Jaga ja valitse Rooma valitsemiskord Paremad tingim Tsirkust ja leiba Rooma kultuur Midagi muud p
Rahvus on rahvas, kellel on ühtne etniline identiteet ehk ühine keel, ajalugu, traditsioonid ja kes määratlevad end rahuvusena. Lääne-Euroopa arusaam oli, et rahvust ühendab territoorium, riik ning rahvus on ülesehitatud kodakontsusele. Poliitilsed tõekspidamised on olulised. Ida-Euroopas arusaam oli, et etniline ja kultuuriline kuuluvus on olulised. Poliitlised tõekspidamised ei ole eriti olulised. b. Rahvusliku liikumise põhjused – Viini kongressil taastati Euroopas absolutislik valitsemiskord, ei arvestatud rahva nõudmistega ja kokkukuuluvustundega. Rahva õigus ja sõnavabadust piirati väga, kuid rahvas muutus julgemaks ja rahvuslik liikumine kogus aina rohkem hoogu. Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades, Hispaanias ja mujal puhkesid meeleavalduse, nõuti rahvale kõrgemat võimutäiust, konstitusiooni, parlamentaarset valitsust, kodanikuõigusi. Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust.
Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Asehalduskord (1783-1796) 1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda  Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi laiendati Balti kubermangudele Venemaa aadliomavalitsuse- ja linnaseadused. Kehtestati
aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ning Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksa korda. 1492. aastal Ameerikasse jõudnuna asutas Kolumbus esimese eurooplasena saarel lõppes kiiresti ja veriselt. Tema despootlik valitsemiskord varises kokku ning maadeavastaja ise lõpetas ahelates.Kolmest laevast ja 100 mehest koosneva laevastikuga alustas Kolumbus 1492. aastal oma mereretke senitundmata paikade suunas ning avastaski Kuuba ja Hispaniola. Hulljulget ekspeditsiooni rahastanud Hispaania kuningapaar lootis, et Kolumbus leiab suuri kasumeid tõotava meretee Indiasse.Esialgu arvaski Kolumbus, et meretee Indiasse on leitud. Ta jättis 39 oma meest Hispaniola saarele maha ning tõttas ise peagi
Vene aeg (õ. lk. 125-144) Mõisnikud toetasid pigem Vene võimu, kuna venelased lubasid aadlikele nende maad tagasi anda. Rootsi ajal oli toimunud reduktsioon ehk mõisamaade riigistamine. Talupojad toetasid pigem Rootsit, kuna nad ei teadnud, mida Vene võim võib endaga kaasa tuua. Rootsi võim ei olnud olnud neile nii ränkraske ning talupoegadele ei meeldinud muutused. Sõja ajal olid Rootsi väed talurahvasõbralikumad. Balti erikord  Peeter I poolne lubadus siinsetele aadlikele säilitada kõik eelnev korraldus. Esimene olulisim punkt oli restitutsioon, mis oli mõisamaade tagastamine. Teine oluline punkt oli usuküsimus, millega Peeter I lubas säilitada luteri usu, mingit venestamist ega ristiusustamist ei toimunud. Balti aadlikele lubati suhtluskeeleks ka saksa keel. Kehtis tollipiir Venemaaga, mis tähendas, et kaup oli kallim. Kaubandus edenes pigem Rootsiga, kuna aadlid eelistasid Rootsiga kauplemist. Balti er...
Sõjakogemus aitas mõista, et demokraatiat tuleb kaitsta. Riigivalitsemine ja erakondlik süsteem muutus stabiilsemaks. Võimule tulid konservatiivsed või sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Näiteks Kreekas üritasid kommunistid relva jõul võimu haarata, kuid said kodusõjas lüüa. Suurenes massiliikumine ning ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsuselt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid silmapaistvat edu. Demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan aitasid riikidel taastata oma majandust. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, kus inimeste elu on sotsiaalsete tagatiste ja riiklike abiprogrammide toel kindlustatud. Eesmärgiks on võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Majanduse kiire areng ning elutaseme tõus tugevdasid Ühendriikide positsiooni maailmas veelgi. Ühendriikide sise-ja välispoliitika peamiseks eesmärgiks sai kommunismi leviku pidurdamine
2) Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. 3) Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. 4) Madalad maksud! 5) Näidisriigid: USA, Suurbritannia ........................................................................................................................................................... ............. *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle
võrdlus pole riikide ajaloolist tausta vaadeldes päris õige, seeläbi on meil aga motivatsioon edasisteks pingutusteks täiesti olemas. 6) Demokraatia arenguetapid (lained) Demokratiseerumise esimene laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi võimule pääs mitmes Euroopa riigis. Teise maailmasõja lõpp andis tõuke uueks lühikeseks demokratiseerumislaineks: Lääne- Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord ning stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953- 1956 suurendas mõnevõrra ka vabadust Ida-Euroopas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine, mille tagajärjel vabanesid Kesk- ja Ida-Euroopa. Kolmandale lainele pole siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20.
Erakondade kõrval suurenes sõjajärgsel perioodil massiliikumiste ,sealhulgas ametiühingute mõju. Ametiühingud nõudsid valitsustelt ja tööandjatelt töötajate olukorra parandamist ning saavutasid ajajooksul silmapaistva edu. Nii parem kui vasakpoolsed üritasid nendega koostööd teha kuid üldjuhul edu saavutasid vasakpoolsed. Kuigi paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandnud aitasid demokraatlik valitsemiskord , turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. 1950 aastaks oli majandus juba normiliseerinud ning hakati majandust moderniseerima. Edu taga oli nii valitsuste poliitika kui ka rahvusvahelised institutsioonid. Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis ja arengupank (World pank) ning rahvusvaheline valuutafond. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, mis esimesena sai teoks Põhjamaades. Inimeste elu paranes
Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasksid nad koostada uue põhiseaduse, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. AUTORITAARNE EESTI (1934-1940) Autoritaarne valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes ja haritlastes. Opositsiooni tähtsamaiks keskuseks kujunes Tartu ning nn. Tartu vaimust sai autoritaarse korra vastase võitluse sümbol. Kuid demokraatiat polnud kaitseseisukorra tingimustes võimalik taastada. VÄLISPOLIITIKA Eesti välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek. Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad, abi aga loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurriikidelt. Kuid
vastavas aktis sellekohaste juriidiliste sündmuste kokkuvõtte. 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni Keset Vabadussõda ja sisepoliitilise olustiku mõjustusel loodi Eesti Vabariigi ajutine valitsemiskord ekstreemliberalistlikel põhimõtteil. Ta anti 4., avaldati aga 9. juunil, mil ta 9 hakkas ka kehtima. Ajutine valitsemiskord 4. juunist on Eesti kolmandaks eelkonstitutsiooniks. Kui 28. november pani aluse Eesti riiklikule iseseisvusele ja 24. veebruar määras lähemalt riikliku iseseisvuse astet, siis 4. juuni normis nii riiklikku iseseisvust kui ka sõltumatust. Selle poolest 4. juuni eelkonstitutsioon oli läinud märksa kaugemale kahest eelmainitud aktist, millest kumbki ei tegelnud riiklikku sõltumatuse küsimusega. 28. nov aktis öeldi: Eesti on demokraatlik vabariik. 24
FEODAALNE KILLUSTATUS: 1) ristisõdade läbikukkumine - > kirik nõrgenes oma tähtsuselt ja keskvõim ehk ilmalik võim tugevnes, 2) raskeratsaväe tähtsus vähenes PAAVSTI VAIMULIK VÕIM:Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja ...
· Totalitaarne riik Demokraatlik riik Eesti keeles poliitilise organisatsooni sünonüümidena kasutuses Valitsemis viisid : Presidentaalne ja parlamentaalne. Demokraatlik riik Totalitaarne riik Võimude lahusus Mitu parterid Ühe partei süsteem Demoktraatlikud vaadused tagatud Piiratud Pluralism Tsensuur Demokraatlik valitsemiskord = Põhiseaduslikkus ehk Konstitutsionalism ... valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. a) sisulised piiranugud  Presidentaalne valitsemiskorraldus · President on keskne poliitiline figuur · Nii riigipea kui valitsusjuht · Võim on piiratud · Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud · President nimetab ametisse ministrid ja ei pea seda tehes arvestama parlamendi arvamusega
suurendas vabadust Ida-Euroopas. 1960-1970  demokratiseerimise taandumine 3. 1970-ndate algus  Portugali, Hispaania, Kreeka diktatuuride langemine. Sellesse lainesse mahub ka NSVL langemine 1980- ndate lõpus. Kommunistliku bloki lagunemine muutis diktatuuride ja demokraatia vahekorda Aafrikas, Euroopas Vaatame lk 19 demokraatiate juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Ãœleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus Âvabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5
George Browne ja tema tegevus George Browne-iiri päritolu Riia kindralkuberner, kes sai Balti uue poliitika elluviimisel keskseks tegelaseks Tegevus- Püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Tal oli poolehoidev suhtumine talurahva olukorra kergendamisse, samuti koolihariduse edendamisesse. Asehalduskord ja sellega seondunud ümberkorraldused Asehalduskord-Katariina II ajal Eesti-ja Liivimaal 1783-1796 kehtinud valitsemiskord, mille eesmärgiks oli üleriigiliselt kehtiva valitsemiskorra laiendamine Balti kubermangudele ja nende tihedam liitmine ülejäänud Venemaa aladega. Muutused administratiivses jaotuses: · E/m kuulub. Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa + Paldiski · L/m kuulub. Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa + Viljandi- ja Võrumaa · Narva linn kuulus Peterburile · Setumaa Pihkvale · kõik maakonnakeskused said linnaõiguse Poliitilised ümberkorraldused:
Inimkaotused I MS järel hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit inimest ja kelleks vigaseks jäi 3,5 miljonit inimest. Kadunud põlvkond. Hukkusid peamiselt sõdurid. Rahvusvaheline kohus Nürnbergi protsess II MS tagajärjed demokraatia levik Taastati enamikes Lääne- Euroopa riikides demokraatlik kord. majanduskriis Paljud lääneriigid olid Teises maailmasõjas raskeid kaotusi kandud, aitasid demokraatlik valitsemiskord, turumajandus ning Marshalli plaan neil oma majanduse kiiresti taastada. uued piirid Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSVL-ile (+osa Isa-Preisimaast koos Königsbergiga). Itaalia pidi loovutama oma Aafika kolooniad. Albaania taasiseseisvus. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. Bessaraabia läks NSVL-ile+mitu Olulist piirkonda Soomelt. Island iseseivus sõja ajal. Potsdami rahukonverents. USA Tõusis läänemaailma võimsamaks riigiks
Hiina piirneb 14 riigiga. Kommunistidel õnnestus võim haarata kuna NSVL aitas neid. 7. Demokraatia laienemine peale II MS: a. Enamikes Lääne- Euroopa riikides taastati demokraatlik kord b. Langetati valijate vanuse alammäära c. Stabiliseerumine: nii riigivalitsemine kui ka erakondlik süsteem d. Suurenes ametiühingute mõju 8. Millised soodustavad tegurid aitasid kaasa lääneriikide majanduse kiirele taastamisele?: a. Demokraatlik valitsemiskord b. Turumajandus c. Marshalli plaan d. Rahvusvahelised institutsioonid: i. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arnegupank (Maailmapank) ii. Rahvusvaheline valuutafond (IMF) 9. Heaoluühiskond: Heaoluühiskond on ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab tavaliselt valitsus. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides
1929 · 24.10 ,,must neljapäev" New Yorgi börsil, algab ülemaailmne majanduskriis 1929- 1933 1933 · 30.01 tuli Saksamaal võimule A.Hitler · Jaapan lahkus Rahvasteliidust 1934 · Saksamaa lahkus Rahvasteliidust · NL võeti vastu Rahvasteliidu · USA presidendiks sai Franklin D. Roosevelt · 12.03 K.Pätsi ja J.Laidoneri riigipööre; eestis kadus demokraatia ja tekis autoritaarne valitsemiskord 1935  1936 Itaalia vallutab Etioopia 1936 · 17.06 algas Hispaania kodusõda (lõppes 1.04 1939/F.Franco) · Kristjan Palusalu tõi Eestile kaks kuldmedalit (Berliini OM, vabamaadlus ja klassikaline maadlus) 1939 · 23.08 MRP sõlmimine · 1.09 II MS algus, Saksamaa kallaletung Poolale · 28.09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17
Idaalade vallutamine Illüüria sõdadega (215Â168 eKr) alustas Rooma idapoolsete Vahemeremaade allutamist. Provintsiks muudeti Makedoonia, allutati Kreeka linnriigid. Impeeriumi sünd Sõdade tulemusena rajati Rooma impeerium, maailmariik, mille tekkimisega kaasnesid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muudatused. Muuhulgas toimus ka Itaalia linnastumine. Kuningate ajajärgust alates säilinud linnriiklik valitsemiskord ei sobinud enam provintside haldamiseks. Algas kodusõdade ajastu, mis lõppes vabariikliku korra kokkuvarisemisega. Riigi otsustavaks jõuks said väejuhid. Esimene keiser Actiumi lahing, 2. septembril 31 eKr, autor Lorenzo A. Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari
kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Miks kasutatakse kahekojalisi parlamente? -Rahva soovid on rohkem esindatud, demokraatlikum riigikord 3.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate
 Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad: Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga, Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa ühes Lääne mere saartega - Saare-, Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega, kus Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. 2. 1) Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue – vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Täieliku, liberaalse demokraatia tunnused: - kodanikuvabadused - õigusriik ja võrdsus seaduste ees - võimude lahusus ja tasakaalustatus - kohtu sõltumatus - pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Seadused ja õigusnormid
president nimetab ametisse valitsuse. Mina arvan, et sellise väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole selline valitsemiskorraldus väga hea, mulle tundub, et Eestile ongi ainuõige praegu kehtiv valitsemine, milleks on parlamentaarne valitsemiskorraldus. Poolpresidentalism ehk pool-presidentaalne valitsemiskorraldus. Suurimaks erinevuseks presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja lisaks presidendile on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. Võibolla on meedias liiga palju läbi käinud meie suure naaberriigi valitsemismeetod, milleks on samuti poolpresidentalism ja seega tekitab see samuti minus vastakaid tundeid ja ma arvan, et Eesti konteksti see ei sobiks. Antud valisemiskorralduse puhul omab president suurt võimu. Seda valitsemisviisi iseloomustab järgmine: president valitakse rahva poolt seitsmeks aastaks.
koduhoidja kui võrdne konkurent tööturul. Näidisriigid: Saksamaa, Prantsusmaa Liberaalne heaolumudel: Põhimõtteks inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Riigi ülesandeks ei ole mitte heaoluteenuste osutamine vaid kõrge tööhõive tagamine ja konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine. Inimeste võimalus saada haridust ja arstiabi sõltub nende rahakoti paksusest. Madalad maksud! Näidisriigid: USA, Suurbritannia Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7
Lääne-Paapua (ehk Uus-Guinea saare lääneosa) jäi Hollandile.[15] Indoneesia saavutas ametlikult iseseisvuse 27. detsembril 1949 [16]. 1950. aasta märtsikuuks oli enamik föderaalriigi koosseisu kuuluvaist ja Hollandile allunud riikidest ühinenud Indoneesia vabariigiga, misjärel moodustus unitaarne riik.[15] Indoneesia alustas Lääne-Paapua okupeerimist 1. mail 1963[17] ning inkorporeeris selle riigi koosseisu 1969. aastal.[18] Sukarno võimu all muutus riigi demokraatlik valitsemiskord autoritaarseks ning ta ise suutis võimu säilitada parem- ja vasakpoolsete jõudude omavahelise tasakaalustamisega.[9] 30. septembril 1965 surus armee maha ohvitserirühma võimuhaaramiskatse. Tekkinud olukorra kasutasid ära kindral Suharto ja kaitseminister Nasution, kes kõrvaldasid võimult president Sukarno ning alustasid kommunistidevastaseid repressioone, mille käigus kaotas elu pool kuni üks miljon inimest
1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
