konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
Austria impeerium M. Theresia suutis tsentraliseerida Austria valduste valitsemist. 18. sajandi jooksul sai Austriast paljurahvuseline suurriik. Naisterahvana ei saanud M. Theresia Saksa Rooma keisririigi trooni, kuid jätkas Habsburgide põhivalduste valitsemist. Austria sisuliselt eraldus Saksa Keisririigist ja ei olnud enam juhtiv jõud Saksamaal. MARIA THERESIA (1740-1780) Maria Theresia oli Elisabeth Christine ja Carlos VI tütar. Oma iseloomust ja välimusest oli ta palju pärinud emalt: kindel, vaimukas, aus. Vanematel ei olnud meessoost pärijat, kuigi lootus teda saada püsis viimase hetkeni. Seetõttu ei valmistatud M.Theresiat ka riigijuhi rolliks ette ja koos oma õdedega sai ta hädapärase hariduse. Siiski oli Karl VI teinud oma valitsusaja algul korralduse, et poegade puudumisel pärivad trooni tütred ja pärijate puudusel Joseph I ja tema järglased. Maria Theresia ei võtnud osa ka pidulikest sündmustest ja õukonnaasjadest, kuid v...
Signe Kangur Presidentaalse valitsemiskorra kehtestamine Eestis kas oleks mõtet? 1992. aastal toimus rahvahääletus, kus kiideti heaks viimane Eesti Vabariigi põhiseadus. Põhiseadusega pandi paika see, et Eesti on parlamentaarne riik. Kui veelgi täpsem olla, siis päris Eesti iseseisvuse kättevõitlemise alguses otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik. Tõsi, seda valitsemisvormi polnud kauaks. Ent lisaks ajalukku jäänud sündmustele on ka täna õhus tunda hoiakut, et Riigikogu on üks mõttetu kogu, kes maksumaksja kulul head elu elab. Kas siinkohal aitaks presidendi suurem autoriteet ja suurem võim midagi korda saata või mitte? Presidentaalse valitsemisvormi puhul valivad just kodanikud nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. Samuti on presidendil tihedam seos täidesaatva võimuga, mis annab võimaluse valitsustel kesta kauem, mis omakorda peaks...
Miks muutus 1934 .aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? Arutlus Kui 2. veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaale, st Eesti sai iseseisvaks, siis sellega kaasnes ka suur soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Kõik see tõi kaasa meie tolleagses vabariigis hulga muutusi, mis omakorda viisid 1934. aastal valitsemiskorra muutumiseni. Kuid mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Eestis ei olnud enne 1934. aastat presidenti
Miks muutus 1934.aastal Eesti Vabariigis valitsemiskord? 2.veebruaril 1920. aastal kirjutas Eesti alla rahulepingule Venemaaga ning sai iseseisvaks. Sellega kaasnes soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik ning tõi kaasa meie tolleaegses vabariigis hulga muutusi, mis viisid valitsuskorra muutumiseni 1934. aastal. Mis oli selle peamine põhjus ning miks see juhtus? Enne 1934. aastat puudus Eestis president. Riigivanem oli peaminister ja täitis ka presidendile omaseid kohustusi
Mesopotaamia 5. skeem Mesopotaamia riikide valitsemiskorralduse kohta · Märksa muutlikum süsteem, kui egiptuses · Kuningas- sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seaduseandja ja kohtumõistja (piiramatu võim) · Ka oli kuningas riigi ülempreester · Asevalitseja- alistatud kuningad. Nad lootsid oma endist sõltuvust taastada. · Suurmaavaldajad-ehk ülikud. Kuningas nimetas nemad asevalitsejaks. Nad pidid kuningat sõjasalkadega teenima · Jõukatest kodanikest koosnev nõukogu-korraldas linnade igapäevaelu · Sõjavägi-kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi 6. Kirjelda paabeli torni · Marduki tempel · Seitse astet (igaüks ise värvi) · Kõige alumine must, siis valge, purpurne, helesinine, punane, kaks viimast särasid hõbedas ja kullas · + helesinise glasuuriga kaetud tempel, kus asus suur kuldne Marduki kuju · templi katusel uhkeldasid härjasarved, Marduki sümbolid 7. Võrdle mesopotaamia usun...
maantee, või asetses laadakoht või/ja sadam. Sinna kerkis esialgu alev, mis kaitseks kallaletungide eest ümbritseti ringmüüriga. Linna kasvades ehitati mitmeid kordi uus müür. Esialgu olid linnad sõltuvuses feodaalist, kelle maale klooster ehitati, kuid XI sajandiks muutusid nad iseseisvateks ning korraldasid oma elu linnaõiguse alusel, mis tagas neile laialdase autonoomia nii sise- kui ka välissuhete korraldamises. Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord Linna elanikkond jagunes laias laastus kolmeks: 1. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud ehk patriitsid, kelle rikkus tulenus eelkõige ülemere-kaubandusest. Risk oli suur, kuid ka kasum oli seda. Selleks, et riske jagada paigutati kaubad laiali mitme laeva peale, lootuses, et ühe aluse hukkudes teenivad teistel laevadel olevad kaubad kaotuse tasa. Kaupmeeste hulgast valiti tavaliselt linna juhid; 2
Jelena Reshetnikova 12B Ühiskonnaõpetus Demokraatliku riigikorralduse head ja vead. Demokraatia kindlustamine kulgeb järkjärguliste ning kõiki eluvaldkondi hõlmavate ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset
Kui varasemalt polnud kogemusi demokraatiaga, siis andis see võimaluse karismaatilistele ja populistlikele poliitikutele võita rahvamasside poolehoid, nii nagu oli Venemaal.Kuna oli majanduskriis ja rahvas oli rahulolematu valitsuse pollitaka suhtes, kasvas äärmusparteide populaarsus, näiteks Venemaal enamlased ehk bolsevikud ja Saksamaal natsionaalsotsialistid ehk natsid.Minu arvates aitas diktaruuriline valitsemiskord riigid vaesusest kiiremini välja. On olemas totalitaarne ja autoritaarne diktatuur. Totalitaarne diktatuur oli väga karm ja ei arvestanud inimõigustega, olid tohutud überkorraldused igas valdkonnas, kodanikelt nõuti nii sisemist kui ka välist kuuletumist reziimile. Autoritaarses diktatuuris aga puudus kindel ideoloogia, võis rääkida millest tahes, rõhus rahvusele ja ümberkorraldused ei olnud kõike hõlmavad. Autoritaarne riigikord oli Hispaanias ja Balti riikides
Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus
Keskerakond on tuhandeid mitte eestlasi veennud koostööle, suunanud pulbitsevaid emotsiooneid poliitilistele depattidele. Kriitikat on tulnud Keskerakonna pihta nii vasakult kui paremalt, see on loomulik tsenterpartei puhul, kui ollakse keskel. Olen lugenud igasuguseid kommentaare ja uudiseid Keskerakonna kohta. Neid süüdistatakse selles, et nad esindavad venelasi. Võib olla küll, aga mina arvan siiski nendest väheke teistmoodi. Minule sobib nende valitsemiskord, sest ei saa valitseda oma jäärapäisusega nagu seda teeb Reformierakond. Oleks eelmised valimised võitnud Keskerakond, siis see oleks ära hoidnud pronkssõduri pärast toimunud rahutused, Venemaaga ei oleks pingelisi suhteid ja majanduslangus ei annaks ennast nii palju tunda. Võib olla tõesti on Savisaare valitsemiskord venelik aga vähemalt hoiame me sellega riigis mingisugust korda. Praegune valitsemiskord on Eesti riiki hukutamas ja seda kõike tänu Ansipile.
etappe ja tegevusi,mille hulgas tähtsamad on seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. 6.Seaduse-eelnõu ettelugemine kulgeb: Riigikogu liige fraktsioon komisjonid Vabariigi valitsus algataja annab üle Riigikogu juhatus määrab menetlemiseks juhtkomisjoni Riigikomisjon: Riigikogu juhtkomisjon: *rahandusk. *õigusk. *esimene lug. *teine lug. *välisk jne *kolmas lug. => lõplik lug/lõpphääletus (president kuulutab välja) !!!7.Peaministri ülesannete hulka kuulub ... 8.Presidentaarne valitsemiskord: Presidentaalse riigikorra puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. President juhib riigi valitsust,täites ise ka peaministri ülesandeid. 9.Parlamentaarne valitsemiskord: Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament.Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikuses sõltuvuses,konflikt nende vahel võib viia
Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned Erivatel aegadel ja erinevais paigus on katsetatud erinevaid valitsemisvorme. Neist mõned on omades oludes olnud rohkem, mõned vähem sobilikud, ent demokraatlik valitsemiskord on tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades ning nende kodanike rahulolu oma maaga on kõrge. Ebademokraatlikud riigid seevastu on
Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud ? Seoses Eesti iseseisvumisega, mittukümmend aastat tagasi, on vahetunud vailtsejad ja nende valitsemiskord. Siirdeperiood ongi periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab vabade valimistega ning lõpptulemuseks on demokraatlik kord kõigis ühiskonnavaldkondades. Kas Eesti on siirdeperioodi lõpetanud? Kas meil kehtib täielik demokraatlik kord? Võib öelda, et Eestis on olnud kolm siiret, nõukogudeaeg, transitsioon ehk vahepealne üleminek, kus erilisi muutusi ei toimunud ja tänapäev. Et arutleda selle üle, kas siirdeperiood on lõppenud, toon välja selle probleemid
tagasilöögid 1826-1922 Esimene laine Lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis. 1953-1970 Teine laine Lääne-Euroopas taastati Teise maailmasõja lõpp, demokraatlik stalinismi valitsemiskord, kokkuvarisemine mõnevõrra suurenes vabadus Ida-Euroopas 1974-... Kolmas laine Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine
2. kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, mille tingisid kodanlikud revolutsioonid Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Demokraatia levik Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: 1. konkurents 2. hääleõigus 3. kodanikuõigused Demokraatia tunnusjooned: kodanikuvabaduse tunnustamine õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine
eriti kasulik ülalpeetavatele. Liberaalne – (USA , JAAPAN). Igaüks on oma õnne sepp, riigi ül. Tagada kõrge töötasu. Maksud on madalad, raha jääb kodanike kätte. Toetust makstakse ainult vaestele. 6. Heaoluriigi tulevik. Heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Heaoluriigi olulist kokkutõmbamist pole kuskil toimunud. 7. Demokraatia tunnused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm nõet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. 1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud.
6. Kes oli Homeros, tähtsus ja teos. Vana-Kreeka pime laulik, kes oli rahvaluule ja eeposte autor. Illias ja Odüsseia 7. Iseloomusta polist, kuidas jaotati poliste elanikke. linnriik, mis koosnes keskset asulast ja lähiümbrusest, oli rajatud akropoli jalamile. kodanikud (mehed), mittekodanikud (naised, orjad, lapsed, võõramaalased) 8. Kes juhtisid Kreeka ühiskonda? 9. Mis olid: aristokraatia, demokraatia, türannia. Aristokraatia on valitsemiskord, kus võib kuulub päritavala ülikule. Demokraatia on valitsemiskord, kus on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja seadused. Türannia on ühe isiku vägivaldne võimu omastamine. 10. Iseloomusta Spartat (4) kodanikuõigused puuduvad, Sprta sõjavägi, aristokraatia, kasvatus karm 11. Kes oli Solon, milles seines tema tähtsus Ateena jaoks? Solon oli vanakreeka poeet, kes asutas seaduandluse 12
Klassikaline 500 336 eKr · Sparta · Kreeka-Pärsia · Sophokles · Balkani · Ateena sõjad · Aristoteles poolsaar · Vabariiklik · Platon valitsemiskord · Aristophanes Hellenismi 336 30 eKr · Egiptus, · Aleksandria · Aleksandria · Aleksander Makedoonia, · Pergamon rajamine, Suur Balkani · Antiookia tuletorn · Dareios III poolsaar, · Rhodose Pärsia koloss · Artemise
Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia..................................................................................... Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab ühinkonnakorralduseallkäigutreppi. ..Platoni eluajal oli Kreekas demokraatlik valitsemiskord. Kui demokraatia muutus pinnapealsemaks, muutus Platon pessimistlikumaks. Tema arvates oli ideaalseim valitsemiskord aristokraatia ehk parimatevõim. Parimad olid keskajal rikkamad ja kõrge või kuningliku perekonna sugulased. Platon, aga pidas parimateks neid, kes oma elu püüdlevad tarkuse poole. Platon arvas et inimesel on hingejaod, mis jagunevad 3. Ükshingejagu peaks neist olema domineeriv ja see määrab ära inimese töö. 3hingejagu olid: mõistuslik, söekas ja ihalev hingejagu. Mõistusliku hingejao voorus on tarkus. Söeka hingejao voorus vaprus ja õiglus. Ihaleva hingejao voorus mõõdukus
oli kuberner ja kes hakkas võitlema aadlite vastu. 1783. aastal jõudis Baltikumi uus asehalduskord, mis tõi kaasa mõningate omavalitsuste piiramise, pearahamaksu ja hingeloendused. Ma leian, et hingeloendused võisid küll tol korral olla rahvale ebameeldivad, kuid praegu saame me siiski tänulikud olla, et meie esinavemate nimed on üles märgitud. Selleks, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. Aastal põhijoontes varasem valitsemiskord. Taluahvale anti seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Pärisorjust veel ei kaotatud, kuid sajandivahetusel sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka juba vabade inimestena. Eesti ala on aegade jooksul käinud käest kätte. Lisaks valitsejatele on muutunud ka valituse korraldus, talurahva ja mõisnike olukord ning seadused. Mina arvan, et kui neid perioode poleks meie ajaloos olnud, siis poleks me tänapäeval need samad eestlased, kes me oleme.
Näiteks Eesti Vabariigis saavad riigikokku peale valimisi enim hääli kogunud parteid, ülejäänud aga jäävad oma väheste häälte tõttu valitsemisest kõrvale. Mina arvan, et demokraatliku riigi üheks negatiivseks tunnuseks on see, et inimestel on tohutult palju erinevaid valiku võimalusi. Nad seisavad tihti erinevate valikute ees ja ei suuda otsustada, milline neist on kõige sobivam. Kuigi on katsetatud erinevaid valitsemisviise on demokraatlik valitsemiskord oma positiivsete ja negatiivsete külgedega tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Mina pean siiski demokraatia suurimaks tugevuseks seda, et kodanikuõigused on põhiseadusega kaitstud ning võimud on üksteisest eraldatud.
Friedrich II keelustas piinamised ning kuulutas välja usuvabaduse. Austria- Joseph II kohustas aadlit ja vaimulikke makse maksma ning ta kaotas pärisorjuse, et ebavõrdsusi tasandada. Ta püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid. Venemaa- 4. Peeter I reformide sisu ja nende reformide positiivsed ja negatiivsed küljed. Peeter I lõi uue korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväe. Ta korraldas umber maksusüsteemi ning parandas valitsemiskorda. Positiivne- Valitsemiskord muutus kindlamaks ja korrapärasemaks. Negatiivne- Rahvas oli harjunud vanade kommetega ning nad ei tahtnud uuendustega harjuda. 5. Katariina valitsusaeg: positiivsed ja negatiivsed küljed. Positiivne- Negatiivne- Tema plaan parandada talupoegade olukorda nurjus. Tema ümberkorraldused nurjusid.
konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: "Iga inimene on oma õnne sepp". 1.4 Demokraatia levik ja siirdeühiskonna probleemid Ühiskonna teadlased jagasid valitsemisreziimide poolest ning muutuste tempo poolest maailma tinglikult kolmeks: I Esimene maailm: lääneriigid II Teine maailm: NSV Liit III Kolmas maailm: Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika Siirdühiskond- periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega. Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet: 1) kodaniku õigused 2) hääleõigus 3) konkurents Täieliku demokraatia tunnused: Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
Eesti 18. saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslased. Kirikus muutusi ei toimunud. Asjajamiskeeleks jäi saksa keel. Balti erikord oli see, et ala läks Vene võimu alla, aga Rootsi aegsed seadused jäid kehtima. Põhjus Vene pool soovis saksa mõisnike poolehoidu. III Eesti talurahva olukord 18. saj Rootsi ajal talupoegade olukord paranes, Vene ajal aga suurendati mõisnike võimu. Võisid suuri makse nõuda, aga see tähendanuks talupoegade laostumist
Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne.
turumajanduse efektiivsust.(2)heaoluriigi meetmed eesmärkide täitmiseks: jagunevad 2-ks. teenused ja väljamaksed.teenused-pakubseda millest turg pole huvitatud, Väljamaksed- erinevad toetused riigieelarvest ja kindlustusväljamaksetest. (3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus.
Rooma Klubi üks esimesi, kes väitis, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ja loodust. Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku turumajandusse. Praegu rõhutavad isegi Maailmapank ja IMF, et kulutused
Suruti maha demokraatia, vabadused ja õigused. Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Albaanias, Jugoslaavias. Sellega on sotsialism muutunud süsteemiks, on tekkindus ida-blokk ehk sotsialismileer Euroopas. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. 1968. nn Praha kevade
Heaoluriik täidab klassikalise (seadusloome) kõrval ka sotsiaalseid ülesandeid, pakub ühishüvesid. · Heaoluriikides esineb kaks suunda: 1. parempoolsed (liberaalid)- sotsiaalseid toetusi saab suurendada majanduskasvuga seotuna. 2. vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid)- majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. 5. Siirdeühiskond Siirdeperiood ehk üleminekuperiood on siis kui valitsemiskord vahetub. Siirdeperiood algab vabade valimistega, lõppeb kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid.
rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt. 20.03.2003) Autoritaarsete reziimide tugevnemine maaimaareenil (nt. Hiina, meie suur lõunanaaber Läti, Hugo Chavezi Venezuela) Terrorismioht, rahva võimust eemaldumine, ähvardav majandus- (energia-) kriis muudab ühiskonda suletumaks ning äärmuslikele ideedele vastuvõtlikumaks Siirdeperiood Periood, mille jooksul üks valitsemiskord asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine
*hellenid-kreeklased*hellas-kreeka*barbar-mitte kreeklane*raa-koosoleku ja turuplats*kolooniad tekkisid musta ja vahemere ääres.selle tõttu tekkis ka raha ja linnad*KREEKA:1.kreeta-mükeene periood:*knossose loss-puudusid sõjaelemendid- linaarkiri A*mükeene loss(omas müüri)-lineaarkiri B*doorlaste sissetung.*sarnane:lossid ühest ajast ja sisekujundus sama(laod,vannitoad)2.tume ajajärk:*tsivilisatsioon kadus*kiri unustati*rännati maalt välja.3. arhailine periood:*tsivilisatsiooni tunnused*varanduslik kihistumine*riiklus*kiri taastati*kultuuri teke*kolonisatsioon-kaubavahetuseks, põllumaadeks.*linnriikide teke(sparta, ateena)*esimesed olümpiamängud 776 ekr*homeros, ilias ja odüsseia.4.klassikaline periood: *kreeka hiilgeaeg*perikles*ateena demokraatia*peloponnesuse sõda Ateena ja Sparta vahel(Sparta võit)*5.hellenismi periood *SPARTA-*valitsemiskord-2kuningat(seotud ka sõjaväega)*lakoonia ja masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perio...
Pettumine Versalle'i süsteemis. Pettumine demokraatias. Majandusraskused. Millised olid Hitleri raamatu ,,Mein Aariarass on ülim. Kampf" põhiseisukohad? Kehtestada tuleb uud kord. Sakslased vajavad eluruum Miks nimetas Hitler Mussolinit oma Hitlerile meeldis antud valitsemiskord ja tema õpetajaks? eestvedamisel viidi ellu samasugust poliitikat nagu Mussolini Itaalias. Kes moodustasid 1920.aastal Vene, Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Nõukogude Liidu? Miks kehtestati uus majanduspoliitika Põhjus oli üleüldine majadnuslaos Venemaal. ja milles see seisnes? Ja see seisnes: · rahareform
· Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on 1972. aastast hinnanud demokraatia arengut maailma riikides. (vabad, osaliselt vabad ja mittevabad) Vaata tabel lk.20. Demokraatia tunnusjooned: Demokraatia on valitsemiskord, kus on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus
Kõik erakonnad, peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei, saadeti laiali. Peale riigipresident Hindenburgi surma, võttis Hitler ka tema koha üle ning hakkas diktaatoriks. Demokraatlik riigikord oli nii Suurbritannias kui ka Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa nende riikide võit Esimeses maailmasõjas demokraatlike riikidena ja see suurendas rahva usku demokraatiasse. Neil oli ka pikem demokraatlik valitsemiskord. Samuti diktatuuri kehtestamise ennetamine- Prantsusmaal Rahvarinde loomine. Kõige arenenum poliitiliselt oli Suurbritannia, sest tal oli kõige vanem ja paremini toimiv demokraatlik riigikord. Temaga pea võrdne oli Prantsusmaa, kus oli kehtinud samuti pikk demokraatlik kogemus. Diktaatorlikke riike nagu fasistlik Itaalia, Suur-Saksamaa ning Nõukogude Liit ei saa eriti arenenuks pidada, sest rahvas ei saanud osaleda riigi juhtimises ning neid hoiti pidevalt hirmu all
riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit,ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes haritlastes.Opositsiooni tähtsamaks keskuseks kujunes Tartu. Välispoliitika Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek.Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad.Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida mingeid kokkuleppeid,sest välisilm huvitus Eestist vähe.1920. aastate algul taheti sõlmida (Eesti,Soome,Läti,Leedu,Poola)vahel Balti liit,kus kõik aitaksid üksteist sõjalise rünnaku korral
Juhikultus oli kõik mis oli juhiga seotud- elulugu, välimus, harjumused ja isegi puudused, need kuulutati headeks omadusteks. Juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. Saksamaale oli selleks natsionaalsotisialistlik, Itaalias fasistlik ja Nõukogude Liidus kommunistlik partei. Partei liikmed saidkindlad eesõigused, võrreldes mitteparteilastega. Demokraatia on kindlasti parem kui diktatuur, sest demokraatia valitsemiskord on inimlikum kui diktatuur ja seal on rahval rohkem sõnaõigust. Diktatuuris olid küüditamised ja surmalaagritesse saatmised, mi ei meeldinud kellelegi. Demokraatia valitsuse plussid on kindlasti need, et inimesel on sõnaõigus, kodanikul on oma õigused ja sõnavabadus. Võrreldes demokraatiat diktatuuriga ei leja mina demokraatias ühtegi miinust.
1869.a organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. Oli üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada, pöördudes oma ajalehes senise ''maarahva'' asemel ''Eesti rahva'' poole. 4)Venestusaja mõjud *Sai alguse Aleksander III käsul 1880-ndal. *Kaotati Balti erikord, vene keelne ametkond, viidi läbi kohtu reform, vähendati valla reforme- üritati teha kõike nii et valitsemiskord sarnaneks Vene valitsemiskorrale. *Tuli venekeelne haridus, seoses sellega igasugune haridustase langes, kuna rahvas ei saanud venekeelest aru seega oli neil raske õppida, kuid tublimad, kes õppisid vene keele ära said oma haridust jätkata Vene Ülikoolis. *Igasugune asjaaiamine käis vene keeles. *Hakkati levitama õigeusku, rajati õigeusu kirikuid. (ikkagi jäi domineerivaks usuks Eestlaste seas luterlus) *Isamaalisus ja selline seltsiliikumine läks üle rohkem meelelahutuslikeks.
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
Kas Vana Kreekas oli demokraatlik ühiskond ? Vana Kreekas kehtestati demokraatia Cleisthenes'i poolt vastava reformiga aastatel 508 507 eKr. Sõna ,,demokraatia" tähendab rahvavalitsust ning pärineb Antiik Kreekast. Demokraatia kujunemine kulgeb erinevates maades erinevalt, kuid sellele vaatamata on demokraatia põhijooned ühesugused. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet : konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Antud arutluses annan ülevaate Kreeka kodanikest, Sparta riigi valitsemisest, naiste ja meeste erinevustest, nende õigustest, polistest ning valitsemisvormidest. Samuti otsin vastust ka küsimusele kas Vana-Kreekas oli demokraatlik ng ühiskond? Kreeka ühiskonnas erinesid naised meestest väga mitmel erineval põhjusel ning neil olid ka
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kä...
Miks ja millal sai teoks augustiputs? Perestroikapoliitika algas 1985. aastal ja selle mõte oli arendada Venemaa majandust ja välispoliitikat NSVL säilitades. Muudeti valitsemispoliitikat, lubati natukene sõnavabadust, majanduses hakati rohkem mõtlema inimeste peale, see lõpetas ka külma sõja, kuid NSVL ainult kannatas selle all ja kommunistid mõistsid, et kui nii edasi minna siis NSVL laguneb. Samal aastal tuli võmule Mihhail Gorbatsov, kellel seisis ees raske ülesanne, ta pidid NSVL kriisist välja tooma, kuid ilma muudatusteta ei oleks see võimalik olnud, seda mõistsid ka kõige vanameelsemad kommunistidki. NSVL otsustati kehtestada presidentaalne valitsemiskord ning 1988. aastal sai ta Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presidiidiumi esimeheks, kus tal oli senisest veelgi rohkem võimu. Sellele vaatasid viltu aga vanameelsed, kommunistliku partei toetajad, kuna kommunism riigis muudkui kahanes. Gorbats...
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljendus rahva poolt valitud Maapäevas.
unustatakse see lihtne tõde ära. Oma sõnavabadus ,,leitakse" alles valimispäeval kui tuleb minna oma arvamust avaldama. Rahvas ei mõtle, et neil on vabadus öelda kõik välja 395 päeva aastas, mitte kord 4 aasta jooksul. Kahjuks ei saada sellest aru ning kritiseeritakse riiki, kuigi kodanikud ise ei kasutanud neile antut õigesti. Vaadeldes demokraate plusse ja miinuseid, jõudsin järeldusele, et niisugune valitsemiskord on uskumist väärt kui kodanik ise on suuteline õigesti käituma. Kui inimesel pole mingit eesmärki ja tegutsemisjulgust, ei saagi öelda, et sellisel juhul kohe sellesse uskuda ei tasuks. Inimesed peaksid kasutama ära neile antud sõna- ning valikuvabadust. Sain 4
AJALUGU 1. absolutism valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Parlamentarism konstitustsiooniline valitsemiskord, mille puhul riigipea ja valitsusjuht on eri isikud. Valgustus mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumistvaimupimedusest(17-18 saj) Kapitalism ühiskondlik-majanduslik süstem, mis põhineb tootmisvahenditeeraomandusel (vaba turumajandus ja konkurents) urbaniserumine ehk linnastumine ( linnade arvu ja suuruse kasv ning linnalise eluviisi laienemine) konstitutsiooniline monarhia riigikord, kus manarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste
avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine)
Bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus Diktaktuur- õigusvastane valitsemisvorm Keskklass- kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond. Teadmusühiskond- infot kasutatakse oskuslikult pidevalt majanduses ja poliitikas. Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents; hääleõigus ja kodanikuõigused. Pluralism- paljusus Polüarhia- nüüdisdemokraatia, paljude võim. Tunnused: alternatiivsed infoallikad; vabadus esineda eriarvamustega; kritiseerida valitsuse poliitikat. Monarhia- ainuvõim
Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Freedom House'i indeks on üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta, seal hinnatakse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
head inimarengu näitajad, majanduslik konkurentsivõime. Nt. soome, taani, norra, kanada. Kuid heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse preagugi. heaoluriiki püüdakse ümber korraldada muuta. seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Selle saavutamiseks üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööanjda, mittetulundussektori ning kodanike vahel, sotsiaalsetel õigustel peavad olema vastutajad. Siirderiik Ülemineku-ehk siirdeperiood, kus üks valitsemiskord vahetub teisega. See algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valitsemisega, aga lõppu on keerulisem määratleda. Ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, reformide ja revolutsiooni vahepealset. Rahvas avaldab võimule pidevalt survet, reformid on õiguspärased. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, demokraatia näib aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. Üleminek ühelt valitsemiselt teisele toob kaasa reeglina ka majanduskriisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
