Sain teada palju keisrite valitsemisest, nende iseloomust, perekondadest. Samuti ka Vana-Rooma perekondadest ja elust. Tutvusin ka natuke õpilaste vanuses 15-17 a. teadmistega keisrite piirkonnas. Kasutatud kirjandus oli minu jaoks natuke raskesti kättesaadav, kuid ma arvan, et ma sain oma töös välja tuua kõik mis oli vajalik Samuti muutus minu isiklik arvamus Rooma keisrite kohta kuna seniajani olen arvanud et keisrid on ajalukku läinud nende isikupärase ning edasiviiva valitsemisega kuid nüüdseks on minu arvamus mõne õilsa keisri kohta hoopis vastupidiseks muutunud.Ma arvan et kõik loetu tuleb mulle edasises elus kasuks. 16 Rooma kaardid , http://images.google.ee/images?gbv=2&hl=et&q=map+of+rome 20 SISUKORD: SISSEJUHATUS......................................................................................................2 1. VANA-ROOMA TUTVUSTUS........................
Tänapäeval hõlmab valitsemine riigi ja rahva seotust, kohalikku valitsemist ja poliitikate teostamist. Valitsemisele lisandub avalik haldus ehk poliitiliste otsuste elluviimine. Küsimusele ,,Kes valitseb?'' peame üpris tihti vastama erinevalt, sest erakondade ja huvigruppide populaarsus muutub. Vastus teisele olulisele küsimusele ,, Kuidas valitsetakse?'' on enamvähem püsiv, sest valitsemise põhimõtted määratakse valitsemisvormi ehk reziimiga. Kolmandaks seondub valitsemisega probleem ,,Mida otsustatakse?''. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks ongi poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Poliitilise protsessi teisel etapil saavad põhitegijateks haldusinstitutsioonid ja ametnikud. Nende tegevusest ehk avalikust haldusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. 2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatia kui piiratud valitsemine
Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult säilinud tsikuraate pole. Kujutav kunst. Tehti skulptuure ja reljeefe. Enamus reljeefidest olid ehitistega seotud. Usuti mitmeid jumalaid. Igal linnriigil oli oma jumal. Teda esindas linnavalitseja koos preestriga. Jumalat kujutati tihti inimesena.
inimeste võrdsuse seaduse ees, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest või ametikohast. Riigis kehtivad põhiseaduse seadused. Võim tugineb seadusele. Garanteeritud on kodaniku-ja inimõigused. Vaba informatsiooni levik. Õigusriik on ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine.
veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. 86. Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda? Charles Louis de Montesquieu: võimude lahususe põhimõte (18
Strateegiliselt olulistes kohtades määras Suppiluliumas võimule enda perekonna liikmed. Tihti prooviti tasakaalustada olukordi kuninglike abieludega. Näiteks oli Suppiluliumas jõudnud juba liiga kaugele Süüriasse, mis valmistas ebamugavust egiptlastele, kes olid just kaotanud oma noore kuninga, Tutankhamen. Et säilitada mingisugust stabiilsust, kirjutas Tutankhameni naine kirja Suppiluliumas'ele pakkumaks ennast abikaasaks ühele tema pojadest. Anatoolia kuningas oli oma valitsemisega saavutanud peaaegu võimatu. Tegelikkuses oli see impeerium liit, mida oli võimalik koos hoida vaid tänu valitsejate võimekusele. Selle impeeriumi õitseng kestis poolteist sajandit enne kui tekkisid suuremad raskused. Kuningas Muwatalli (1306 1282 a. eKr) valitsusajal puhkes relvastatud konflikt egiptlastega. Muwatalli oli seda ette näinud ning paigutanud enda ja õukonna asupaiga sinna, kus ta arvas Ramses II ründavat. Tema eelaimdus oli põhjendatud. 1282 a
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
Milleks eetika äris? Äri ja eetikat ei ole võimalik pikalt lahus hoida. Inimesed (ükskõik millisel tasandil) seisavad vältimatult silmitsi ka eetiliste otsustega oma igapäevases töös ja tegevuses. Eetilised / eetika küsimused kerkivad üles seoses nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega. Eetiline / vastutustundlik tegevus aitab luua uusi kompetentse kuna ta hõlmab organisatsiooni liikmeid terve organisatsiooni ulatuses, kutsub üles tulevikkuvaatavale / tervikut nägevale juhtimisstiilile ja valmistab ettevõtte paremini ette nii välisteks kui sisemisteks muutusteks, rahutusteks, kriisideks. See loob usalduse, parandab mainet, aitab kaasa heade suhete loomisele ja hoidmisele erinevate
maailmavaate võitu valgustusajal. Tema arvates on kaasaegne anarhism kristluse eitamise poliitiline tulemus (Goodwin 1994: 572). Anarhistlikke teooriaid on mitu ja neile on raske ühist ideelist baasi leida. Põhijoontes iseloomustab iga anarhistlikku teost kriitiline suhtumine võimu. Leitakse, et valitsus kui selline on pahe ning et "kui hävitada võim kõigis tema vormides, eelkõige õiguslik-bürokraatlik riik koos igasugusel majanduslikul ebavõrdsusel põhineva valitsemisega, siis võiks ühiskonna ümber kujundada uutel moraalsetel alustel" (Goodwin 1994: 573). Eelnev määratlus peaks võimaldama mõista, et anarhistlik teooria põhineb moraalsetel alustel ja otsib õiglasemat ühiskonnakorda. Antud töös käsitlen anarhistlikke vaateid pigem kriitikana teataval ajal valitsevatele vaadetele (ülalmainitud võimu eitamisest lähtuvalt), teatava mõtteviisina, ning põhjendan taolise mõtteviisi vajalikkust hiljem Julia Kristeva mässukäsitlusega. Ma ei
Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. 3. Ärieetika kui õigusliku reguleerimise põhialus Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Eetika küsimused kerkivad üles nii juhtimise, turunduse, tootmise, uurimistöö, inimkapitali, finantsjuhtimise, äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega seoses. Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele). Organisatsiooni käitumise puhul vaatame
ASTME KOHUS KANTSLER RIIGIKOGU 22. Kas alljärgnev lause Eesti Vabariigi kohta on tõene või väär? Miks? 1) Põhiseadusega ei tohi vastuolus olla ükski õiguseakt riigis. Tõene, kuna vastasel juhul ei saa lähtuda üheski seadusest 2) Eesti riigi üheks peamiseks tunnuseks on rahvas ehk riigi kodanikkond. Tõene, kuna kui ei oleks rahvast, ei oleks ka riiki 3) Referendumist osa võttes on rahvas otseselt seotud võimu ja valitsemisega. Tõene, sest rahva valib esindajad, kes rahva nimel valitsevad 4) Eesti Vabariik on unitaarriik. Tõene, sest Eesti on administratiivselt ühtne tugeva keskvõimuga riik 5) Eesti Vabariik on riik, kus kõrgema võimu kandja on rahvas. Tõene, sest Eesti riik on demokraatlik ja iseseisev vabariik 6) Eesti Vabariik on demokraatlik, sest põhiseadus sätestab võimulahususe põhimõtte. Tõene, sest kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas
Venemaale orienteeritud Mütside(toeks väike-ja teenindusaadel:haritlased ohvitserid,ametnikud) ,Prantsusmaale toetuv Kübarate partei.(põhiosa mood.aadliaristokraatia,kodnlased) Suund valgustuslikele reformidele Rootsiriigiseisund muutus kriitilisemaks seoses Kübrana partei katsega taastada Rootsi suurriik sõjas Venemaa vastu(1741-743).sõd kaotati.loovutada tuli osa soomest.Lisaks puhkes suur Dalarna maakonna talup jamäetööliste ülestõus,rahulolematus aristokraatia valitsemisega,nõuti kodnalikke valg. Reforme.Järelandlusena keht.1766.trükivabadus.asutati hulk ajalehti1769.esitati Riigipäevale reformiprojekt,kösit julgeoleku,omandiõiguse kindlustamist.kellegilt ei võeta elu,vabadust,tööd kohutu otsuseta.taotleti piinamise,erakorraliste kohutute,komisjonide kaotamist.Ei läinud läbi Riigipäeval. Gustav III,valgustatud absolutism 1771a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III,sai hariduse,kasvatuse Prmaalt,järgis sealset valitsemis
· Tekkis oht rahvaülestõusudeks · Väljapääsu nähti parlamendi kokkukutsumises · Üritati kõrvale hiilida Notaablite kogu kogunemisega · Oli kõrgetest aukandjatest koosnenud nõuandev organ · Taheti läbi suruda maksutõstmise projekti, ebaõnnestus · Generaalstaatide kokkukutsumine mais 1789 Euroopa enne suurt revolutsiooni 1600-1789. Venemaa 1613-1796 · Tagasivaade · Tänane venemaa sai alguse Ivan III valitsemisega · Oli moskva suurvürst · Lõpetas tatari-mongolite 240 aastar kestnud ikke · Esimene tsaar oli Ivan IV julm(1547-84) · Võib öelda, et I absoluutne monarh venemaal · Tegelikult rohkem türann, kes pressis välja selle, mida tahtis · Osales ebaõnnestunult liivi sõjas · Segatuste aeg 1584-1613 · Põhjuseks asjaolu, et Ivan IV tappis oma ainukese täiskasvanud poja · Esile kerkisid mitmed usurpaatorid
4. Heaolu saavutamine. 5. Tugev demokraatia. 6. Kui riik on siirdeühiskonna faasis, peab ta pidevalt liikuma demokraatia suunas. 7. Sotsiaalne jätkusuutlikus - tekib kui riik ehitab heaoluühiskonda. 8. Demograafiline jätkusuutlikus. **KORDAMISÜLESANDED *Kas Eesti on jätkusuutlik riik? -Vähemalt 5 poolt või vastu argumenti. Iga argumendi juurde näide & põhjendus. *Too välja iga ühiskonna sektori ülesanne ja leia selle juurde näide. 1. Avalik sektor - Tegeleb valitsemisega riiklikul tasandil. Riigikogu hääletab muudatusi ja ettepanekuid, võtab vastu seadusi. 2. Erasektor - Tegeleb ettevõtlusega, et tulu teenida. Saku Õlletehas OÜ. 3. Kodanikuühiskond - Tegeleb selle nimel, et ühiskonda paremaks muuta. Ülesanne on vahendada rahva huvisid avalikule- ja erasektorile. "Teeme ära" kampaania - Eestimaa puhastamine prügist. LK 37, 35, 32 *Näiteid Eestist ühiskonnafaaside osas * Vali heaolumudel, mis iseloomustab Eestit kõige paremini
pärandvaraga seotud kohustused (nõuete rahuldamine, mille täitmise tähtpäev on saabunud), aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele, võtma pärandvara säilimise tagamiseks pärandvara oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, esitama vajaduse korral pärimismenetluse algatamise avalduse notarile. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seonduvate kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Hooldaja saab pärandvara valitsemise eest pärandi arvel tasu (kohus määrab tasu suuruse). Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Pärandvara valitsemise lõpetab kohus. Sundosa on vastuolus pärandaja tahtega ning piirab testeerimisvabaduse põhimõtet. Sundosaõiguse kohaselt
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558.aastal alustati Lõuna-Eesti külade rüüstamisega ning rünnakuga alustati Tartu piiskopkonda. Sama aasta toimus ka Narva ordulinnuse piiramine. Narvast sai mõn...
Võimude lahusus Riigivõim väljendub eri vormides, mida jaotatakse: - seadusandlik (parlament) Kuna seadus on kogu sotsiaalse elu jaoks tähtsaim õiguse allikas, on parlament riigi tähtsaim organ. Parlamendi liikmed valitakse otsesestel, vabadel valimistel salajase hääletamise teel. Kuidas võetakse seadusi vastu - täidesaatev (valitsus ja haldus) täidesaatvat võimu teostavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. - õigusemõistmine (kohtud) esimese astme kohtud on: maa- ja linnakohus; halduskohus; teise astme kohus: ringkonnakohus vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus. Õiguslik kaitse sõltumatute kohtunike poolt Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsuse alusel. Esimese ja teise astme kohtu
Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp)
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
Fondivalitseja AS, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on AS-na asutatud gondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Võib valitseda mitut fondi. On finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Fondivalitsejale kehtivad rangemad nõuded kui tavalisele ettevõttele. Aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 EUR. Fondijuht tema ülesanne on kordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule. Võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. Depoopank (depositoorium)- hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehonguid kontodel. Investeerimisfond: · avatud on kohustatud oma osakuid tagasi osta
aasta Wormsi rahuni. 13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg. Ükski valitseja ei suutnud ülal hoida seadusi või õigusi, aadlikud eirasid seadusi, röövrüütlid laastasid maad. Kuna keisrivõim ei kehtinud ja rüütlid omavahel jagelesid, oli vabalinnadel aega ja võimalust oma mõjuvõimu kasvatada. Nii sõlmisidki kaubalinnad kaitseliidu Hansalinnade liidu. Lõpuks siiski leidus mees, kes sai riigi valitsemisega hakkama Rudolf I ning pärast tema troonile asumist 1273 olid kõik Saksa 8 keisrid Habsburgide, Wittelsbachide või Luxemburgide dünastiast 3.3 Reformatsioon 1517. aastal kirjutas Wittenbergis munk Martin Luther oma 95 teesi ning luterlus omas laia levikut Saksamaa vürstiriikides ning Rooma-Katoliku kirikust eraldiseisev luteri kirik sai paljudes saksa vürstiriikides 1530
suurema arvu poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide poolest. Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat polüarhiaks (kr polyarchiā – paljude võim), mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Iga demokraatliku valitsemisega riik pole veel polüarhia, selleks on vaja, et jagatud ning tasakaalustatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 14 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 4. Ühiskonna jätkusuutlikkus
riigitoimijate poolt otsustamise ja elluviimise sobitamine ühiskondlike huvidega, kasutades nii formaalseid kui mitteformaalseid kanaleid (läbirääkimised sotsiaalsete partneritega) 21 1 Mis on valitsemisvõrgustikud, poliitika ülekandmine, mitmetasandiline valitsemine? Kuidas need suhtestuvad demokraatliku valitsemisega? Valitsemisvõrgustikud hierarhilise valitsusmudeli asemel on valitsuse keskmeks tuumtäitsevvõim kui võrgustikud,mis valvavad madalamate tasandite funktsionaalvõrgustikke. Poliitika ülekandmine ühe riigi toimimisviis teatud küsimuses võetakse teise riigi poolt üle Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand)
eelkäijateks. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Sklaviinid ja antid sõdisid Bütsantslastega. Idaslaavlased asusid suurte jõgede äärde, mida mööda liikusid Läänemerelt Mustale merele. See oli ka kaubatee, mida mööda liikusid ka viikingid. Slaavlased kutsusid viikingeid varjaagideks. Idaslaavlased jäid jõgede äärde elama, sest nad tahtsid tegeleda ka kauplemisega ja sellega elatist teenida. Nii tekkisid veeäärsed linnad. Saavalased ei saanud oma riigi valitsemisega just kõige paremini hakkama, kuna hõimud ja vürstid pidevalt omavahel kaklesid. Sellepärast otsustati kutsuda riigile valitseja võõrsilt. 862. aastal tuli kohale viikingite pealik Rjurik ja asus elama Novgorodi. 882.aastal vallutas Oleg, Rjuriki kaaskondlane Kiievi ja kuulutas end suurvürstiks. Kiievi vürstidel oli tugev sõjavägi, kus teenisid ka viikingid. Seda nimetati druziinaks. Iga aasta novembris tehti ringsõit ühe alluva juurest teise juurde ja lasti niimoodi end
Hoidjaga üksiolemisest jääb lapsele meelde peale tema enda ka hoidja ning kogu hooldus, mis temale on osaks saanud. See, kuidas lapse eest hoolt kantakse, loob selles eas lapse psüühilise arengu aluse. See, kuidas lapse vajadustesse suhtutakse, kuidas tema eest hoolt kantakse, mõjutab omakorda tema eneseväärikustunde kujunemist. Kui lapse eest hoolitsetakse hästi, siis võib ta oma tekkivatesse vajadustesse suhtuda rahulikult ega satu niisugusesse olukorda, mille valitsemisega ta toime ei tule. Tähtis on hooldamist õigesti ajastada ja lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajalikkusest. Vajaduste rahuldamine ning õigeaegne hooldus äratavad lapses tunde, et ta on tähtis ja et maailma peale võib loota. Selle põhjal hakkab lapsel esimese eluaasta jooksul kujunema põhiturvalisus, mis on hilisema psüühilise arengu jaoks väga tähtis. Laps on kindel, et tema eest kantakse hoolt
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
IX Loeng Poliitilised reziimid. Autoritarism, totalitarism ja demokraatia Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas o...
igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: .
instrumendist? Et selline võim ei kesta kaua. 5. Milline on Machiavelli käsitlus "julmusest" kui võimu instrumendist? Kuigi julmusega võib kaasneda hukkamõist, ei tuleks sellest siiski hoolida, sest lõpuks kujuneks see välja halastavamaks kui liigne halastus. 6. Kuidas suhestub võimu problemaatikaga valitseja ausus? Aususega ei saa suuri asju korda saata. Need valitsejad, kes on aususe tahaplaanile jätnud, on paremini valitsemisega hakkama saanud. 7. Kuidas tõlgendab Machiavelli Cicero tuntud kujundeid valitsejast kui "rebasest" ja valitsejast kui "lõvist" ning kuidas see suhestub tema käsitlusega inimloomusest? Rebane-See valitseja, kes on nn. ``rebane`` on näiliselt hea, kuid tegelikkuses häid omadusi ei oma. Selline valitseja on inimestega manipuleeriv ning saavutab sellega edu. Lõvi- ei suuda end kaitsta püüniste eest ehk valitseja ei oska ette näha, et ta enda
Euroopa sünd Robert Bartett 950-1350 * Euroopa ühiskonna eriline vitaalsus 10 . sajandil lõpu ja 14. sajandi alguse vahelisel perioodil avaldus väga mitmetes eluvaldkondades. Tootmise ja kaubavahetuse ulatuse ja kiiruse kasv tõi kaasa suured muutused: rahvaarv suurenes, hariti üles üha enam põllumaad, linnade areng ja kaubanduse elavnemine kujundasid ümber majandusliku ja sotsiaalse elu. Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning lad...
koolkonna ja nende järgijate ideedest. Nende põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi ehk üksikisiku käitumise põhjal. Oli oluline inimeste hoiakud, uskumused ja poliitiline käitumine - poliitika formaalsed struktuurid olid teisejärgulised. Biheivoristid pooldasid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. NB! Oli iseloomulik 1960-1970; "toimija on kõik, struktuur mitte midagi" - > valitsemisega seotud põhiprotsessid; avaliku arvamuse ja huvirühmade uuringud Ratsionaalse valiku teooria - juured majandusteaduses, poliitikateaduses sai tuntuks kui avaliku valiku teooriana, oli väga populaarne 1980. Seostatakse Virginia koolkonnaga. Selle teooria kohaselt juhib nii indvidiidide kui ka kollektiivide käitumist puhas ratsionaalne majanduslik omakasu - väärtused, tõekspidamised, ajaloopärand pole tähtsad, sest kõik otsused rajanevad kasu ja panustamise kaalumisel. Nad tegid
· fondivalitseja AS, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on AS-na asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Võib valitseda mitut fondi. On finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses. Fondivalitsejale kehtivad rangemad nõuded kui tavalisele ettevõttele. Aktsiakapital peab olema vähemalt 125 000 eurot. · fondijuht tema ülesanne on koordineerida selle fondi vara investeerimist ja muid fondi valitsemisega seotud tegevusi ning jälgida, et fondi valitsetaks vastavalt õigusaktides ja lepingulise fondi tingimustes või valitsemislepingus sätestatule. Võib olla fondivalitseja valitsetava mitme fondi fondijuht. · depoopank (depositoorium) hoiab fondi vara ning täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. Peab väärtpaberikontosid ja teeb vastavaid tehinguid kontodel. Investeerimisfondi eelised:
Superstraat Ibeerias: gooti mõju nõrk (mõned sõnad ja pärisnimed nagu Alfonso) sueebidelt mõned üksikud sõnad vandaalidest pole jälgi jäänud, rändasid läbi araabia mõju oli oluline, eriti hispaania keelele: suur osa veemajandust puudutavast sõnavarast, palju mõjusid toponüümias, territooriumi haldamisega seotud sõnad (barrio "kvartal"), maakultuuriga seotud sõnad (arroz "riis", azúcar "suhkur"), valitsemisega (alcalde "linnapea"), käsitöö ja ehitusega (albanil "müürsepp", almacén "kauplus"), kaubanduse ja meditsiiniga (albéitar " loomaarst"). Katalaani keelele oli araabia mõju väiksem, kuna see piirkond elas kaua kontaktis teispool Püreneesid asuva piirkonnaga (Frangiriigiga). Superstraat Balkanil Oli kõikjal väga oluline slaavi mõju (razboi "sõda" < vanabulg. razboj). Rumeenia aladelt käis läbi palju rahvaid, aga slaavi mõju on kõige määravama tähtsusega
Ka Nuubia oli kindlalt Egiptuse võimu all. Egiptusest kujunes tõeline suurriik, mis oma suurima ulatuse saavutas Thutmosis III valistusajal (1469 1436). Aasias viisid vallutused Egiptuse sõtta tugeva Hetiidi riigiga. Egiptuse kuningas Ramses II (1290 1224) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Lähis-Idas. Koos vallutuste ja võõraste maade üle valitsemisega muutus Egiptus välismaailmale senisest märksa avatumaks. Nii võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid kui ka Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitsejate haaremites tõid endaga kaasa võõrapäraseid kombeid ja tõekspidamisi. Tsivilisatsiooni üldist iseloomu see kõik siiski ümber ei kujundanud. Uue riigi lõpuperioodil tõusis Ülem-Egiptuses Teeba preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes ja 1075 eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam-Egiptuses valitsevatest
Kultuur elavnes mandril Karl Suure ajal, ta tahtis taastada muiste Roona kultuuri. Ta koondas oma lähikonda õpetlased ja see huvi jätkus ka tema poja ajal. Toonane kultuuri elavnemine on tuntud ka kui Karolingide reessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati ümber ladinakeelseid teoseid. Peale kirikute ja kloostrite rajati ka koole, sest haridus oli suure osatähtsusega. Kuid Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsemisega, siis jäi see peale riigi langemist unarusse. Araabia riik ja islam. Araablaste usk oli polüteistlik. Peale jumalate usuti ka loodusobjekte, nt kive. Tähtsaim must kivi asus Mekas, müürituna Kaaba templi seina, sinna tehti palju palverännakuid. Kaubalinn Meka sai ka usukeskuseks. Samal ajal puutusid araablased kokku ka judaismi ja kristlusega. Esile tõusis üks jumal Allah, aga ta oli siiski üks paljudest. 7 sajandi algul
Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Õigusriik - ettekujutus sellest, et riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega, mille on loonud legitiimne menetlus. Kehtivale õiguskorrale kui õigusriigile viitamine sisaldab endas väidet, et tegu on õiglase ja hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus (seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte) ning inimõigused (iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest). Avalik ja erasektor - Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalikõiguslikest
Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Eliit tekib meie endi seast ehk hallist massist. Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: 1. valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja 2. mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit), mille moodustavad ülejäänud. Viimase all mõistab Pareto loomingulisi inimesi. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide tsirkulatsiooni ehk ringlemist. Isikud vahetuvad mitte süsteem. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks, kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest
Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida. 1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama -Kliimani õpetus: Ainult edukas riik kes suudab läbida eelriikluse etapid saab triumfeerida ja tagantjärgi kirjutatakse riigi ajalugu. Kui riik ei suuda fikseerida oma sündi , siis seda riiki ei ole. Kui riik sünnib siis me saame rääkida ka saja aasta pärast sellest kuidas ta tegelikult sündis, kus ta eostati, saame ka dokumente selle kohta otsida. *Hans Piip ja Jüri Uluots olid asutava kogu liikmed, Kliimann ei olnud. Nad olid asutavas kogus riigi loomise juures.
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
nimetatakse neid ka huvi- või tugirühmadeks (ameti- ja kutseühingud, põllumeeste liidud pensionäride, invaliidide, üliõpilaste, naiste jne ühendused). Kodanikuühiskonna vastand on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Niisiis on kodanikuühiskond sotsiaalse elu valdkond, mis on vabatahtlik, isekorraldav ja autonoomne riigi suhtes. Kodanikuühiskonnast saame raakida ainult seal, kus on tegu piiratud valitsemisega (riigivõimuga, mis ei sekku inimeste eraellu ega omaalgatusse). Eestis hakkasid kodanikuühiskonna struktuurid ja suhted kujunema 19. sajandi viimasel veerandil. Kulminatsiooni saavutas kodanikuühiskonna ülesehitamine parast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal. Tsiviilühiskond on vajalik ja kasulik, sest: o kodanikuühiskonnas leiavad väljundi erinevad huvid ja sotsiaalsed grupid. Samas võimaldab arenenud kodanikualgatus neid huve ka realiseerida, erimeelsusi ja lõhesid
ühtseks ja mitte paljuseliseks. (samas, 423 c-d) Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hõivatud sellega, et toota seda, mis on tarvilik rahuldamaks soove ja vajadusi, mis ihadest välja kasvavad. Need, kelles domineerib söakas hingejagu, oleksid sobilikumad sõjalis- administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama selle, et ühiskond oleks kaitstud välisvaenlaste rünnakute eest, ja hoidma korda siseriigis. Ja mis oleks parem riigile kui see, et valitsemisega tegeleksid seal inimesed, kelles domineerib mõistuslik hingejagu, tänu millele oleks valitsus suuteline langetama poliitilistes küsimustes õigeid otsustusi. Sellest tõdemusest järeldub aga see, et tees – mitte kõik pole kõige jaoks kõlblikud ning et kõigi head käekäiku saab edendada parimal viisil seeläbi, et iga ühiskonnaliige täidab täpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta kõlblik on – tähendab mitte üksnes horisontaalset, vahetusmajandusele
1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine; 4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas; 5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitse korraldaja nõusolekul teostatavale teadustegevusele. (4) Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada: 1) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist; 2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile; 3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste
koloniaalimpeeriumite loomiseks NB! Imperialismi ajastuks loetakse 19sajandi lõppu ja 20sajandi algust. · Miks kolooniaid vallutati? a) Liigse rahvastiku väljaviimiseks b) Kolooniate omamine oli prestiizne c) Vallutajate strateegilised huvid; sõjaliste/majanduslike tugipunktide loomine d) Valitseja/eliidi/rahvuse auahnus e) Rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). f) Soov pärismaalasi tsiviliseerida jne · 18.sajandi lõpul/19.sajandi alguses algas ka vastupidine protsess seniste koloniaalvalduste iseseisvumine (näiteks Inglise kolooniate iseseisvumine Ameerikas ja USA teke; endiste Hispaania kolooniate iseseisvumine Ladina Ameerikas). III Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
Asjaõiguse konspekt I kontrolltööks Lk 9-28 kommentaaridest Fr. G. Bunge Balti eraseadus 1864. Kodifitseeriti senised normid ja pandi need Rooma õiguse süsteemi. 4600 artiklit. 1919.a maareformi seadus, millega võõrandati suurem osa feodaalsest maaomandist. Pärast Maareformi tehti palju muudatusi Balti eraseadusesse, mis peamiselt tulenesid aadli eesõiguste kaotamises. 1920-ndate keskel asuti uue tsivseadustiku väljatöötamisele. Eesotsas prof J.Uluots. Tsivseadustiku esialgne variant valmis 1935a ja lõplik variant 1939.a. 1940.a pidi vastu võetama aga seda ei juhtunud. Pärast seda kehtis siin Nõukogude tsiviilõigus. Asjade käive oli väga piiratud, kuna maa oli riigi ainuomand ja käibes olid vaid vallasasjad. 1992.a võttis Riigikogu ühe oma esimese otsusena vastu õigusloome järjepidevuse kohta, seaduseelnõude väljatöötamisel tuli lähtuda enne 1940.a kehtinud õigusaktidest. Selle aja seadusloomele on iseloomulik alusmaterjalide kirevus...
Kõiki õnnetusi võis seetõttu tõlgendada, kui Jahve õiglast karistust. Selliste seletustega tulid rahva ette jutlustajad prohvetid. Kunagi sündivat Taaveti soost salvitud kuningas, ehk Messias, kes taastab Iisraeli hiilguse. 3. Kreeka 3.1. Mükeene kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised
4) valitsema korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid; 5) võimaldama majanõukogul valitseja tegevusega tutvuda ning esitama majanõukogule kontrollimiseks vajalikke andmeid ja dokumente. (2) Valitsejal on õigus kõigi korteriomanike nimel: 1) korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; 2) korraldada ja võtta vastu kaasomandi eseme igapäevase valitsemisega seotud sooritusi; 3) võtta vastu korteriomanikele kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; 4) rakendada tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. § 22. Majanduskava ja aruandlus (1) Valitseja koostab kalendriaastaks majanduskava, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) ülevaadet kaasomandi seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest;
ABSOLUTISM PRANTSUSMAA NÄITEL * absolutismi tunnused avaldusid kõige paremini Prantsusmaal * teised absolutistlikud riigid võtsid Prantsusmaast eeskuju 1) Tähtsad olid 2 kuningat Louis XIII (16101643) ja Louis XIV (16431715). Mõlemad nad olid troonile saades alaealised. Louis XIII oli 9aastane ja Louis XIV oli 5aastane. Kuna Louis XIII valitsemise vastu huvi ei tundnud, siis tegelikult tegeles sel ajal valitsemisega kardinal Richelieu (Prantsusmaa peaminister). 1614 aastal olid viimast korda koos generaalstaadid (seisuste esinduskogu seisusliku monarhia ajal) pooleteise sajandi vältel. Järelikult sai valitseja teostada võimu ainuisikuliselt, ei pidanud generaalstaatide nõuannetega arvestama. Ka Louis XIV ajal valitses tema eest kardinal Mazarin, aga kui Louis XIV sai 23aastaseks (1661), siis hakkas ta ka reaalselt ise valitsema
tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. KREEKA AJALOOLINE ARENG. · u 7000 eKr põlluharimise algus Balkani poolsaarel · u 2000 eKr jõudis Kreeka ajaloo varaseim periood nn Kreeta-Mükeene ajajärk Kreeta saarel oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Sel perioodil elas seal mingi teadmata etnilise päritoluga rahvas. Hilisem Kreeta mütoloogia on seda seostanud Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Sellest ka sageli nimetus minoiline ehk Minose kultuur. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja, nn lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei tea me toonase kreeta ajaloost ühtegi valitsejat ega sündmust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid lossid, neid oli seal mitu, tähtsaim ja tuntuim Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.
Loodi uus Babüloonia, mille pealinnast, Babülonist, sai maailma suurim linn. · Esimene rahvusvaheliste suhete tõestus: Egiptus umbes 1500 eKr · Neo-Assüüria VANA-KREEKA Klassikaline Kreeka: Mükeene ja Minose kultuur Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
