1980. Aastal alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist, see plaan jäi siiski teostamata. 1950-60. Võtsid tuuamarelva kasutusele Sbr, Pr kui ka Hiina. Nii USA-s kui NSV liidus eraldati relvade tootmiseks tohutuid raha summasid mida oleks võinud kasutada elu järje parandamiseks. Vastasseis Euroopas: 1960 aastate algul puhkes euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seaotud lääne berliiniga. Paljud ida saksales polnud rahul kommunistide valitsemisega saksa DV. Inimesed hakkasid põgenema läände, 1961 aastal ehitati müür mis erladas Lääne-Berliini Ida-Berliinist(berliini müür) Mõjuvõim kolmandas maailmas: mitu kriisi kollet tekkis aasias 1950. Aastate algul peeti verine korea sõda Põhja-ja Lõuna-Korea vahel. Kommunistliku põhja koread toetasid hiina ja NSV liit Lõuna-Korea sai abi USA-lt ja teistelt Lääne- Euroopa riikidelt. Olukord Koreas jäi samaks maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks
d hirmuõhkkonnas. Autoritaarses riigis on küll enamik võimust koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, aga rahvas sageli mingit suurt survet ei tunneta. Kava demokraatia kriisi kujunemise kohta. Muutused ühiskonnas Keskklass oli nõrgenenud I ms järel, töölisklass oli tugevnenud, uued valijate rühmad(naised said valimisõiguse, meeste valimisõigus oli laienenud.) Sõja mõju I ms ajal oli harjutatud karmikäelise valitsemisega Pettumine Versailles süsteemis Riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve, Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingud ei rahuldanud ei võitjaid ega kaotajaid. Majanduslikud raskused Sõjakaotanud riikide jaoks oli raske ja alandav tasuta reparatsioone ja teppida tooraineallikate kadumisega, 1929 aastal alanud majanduskriis viis pettumiseni demokraatias. Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste
pöörduda. Samas ei tohi teda lasta sinna jääda, vaid püüda heaolu nimel suunata neid lihtrahva probleemidega tegelema. Seetõttu peaksidki valitsejad käima nii ,,koopa" kui ,,valguse" vahet, et mõista, mis polises veel ebavõrdne on, kuna põhiline eesmärk on jõuda ühtse poliseni. Need, kes on valgusega harjunud, mõistavad nii juhte kui lihtrahvast. Need, kes on valgust näinud, oskavad polist hoida ning valitsemisega tulevikus paremini hakkama. Harimatud ei saa polist juhtida, kuna neil puudub eesmärk, milleni püüelda ning nad hakkavad ihalema omakasu. Samuti ei saa head juhti nendest, kes end täielikult haridusele pühendavad, sest nad loodavad ilma töö ja vaevata hakkama saada. Tuleb välja, et parim valitseja on filosoof või peab selleks saama, sest filosoof on tarkuse ihaleja ning ei tee seda tööd võimu pärast. Platon ,,Pidusöök"
1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga , sest Jugoslaavia riigijuht Josip Broz Tito käitus isepäiselt, võttis abi Marshalli plaanilt ja ei kooskõlastanud Moskvaga välispoliitikat. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistlikku riiki. Alles pärast Stalini surma hakkasid NSVL ja Jugoslaavia suhted paranema. Saksa Demokraatlikus Vabariigis, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias ei lepitud samuti Moskva valitsemisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism". Moskva suutis aga need maha suruda ning Ungaris ja Tsehhoslovakkias tähendas see sõjalist sekkumist. Terav vastasseis kujunes 1960. aastatel välja NSVL ja Hiina vahel, mis kujunes üle relvastatud piirikonfliktiks. Riigid, kes jäid NSVL kuulekaks, hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks, mis koosnes 10. riigist: NSVL, Vietnam, Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
Cloaca maxima Tiberisse suubus Rooma kanalisatsioon Forum Romanum tähtsam foorum oli Vana - Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus, linnaväljakud teede ristumiskohas, Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis ÜL 2 Töö tekstiga. Loe teksti ja vasta esitatud küsimustele. ,,Roomlased, nagu nende Kartaago rivaalidki, olid liiga hõivatud teiste rahvaste valitsemisega ja rikastumisega, et tunda suuremat armastust kasutu ja mittetulutoova vaimse ettevõtmise vastu. Nad vallutasid maailma, ehitasid teid ja sildu ning laenasid oma kunsti tervikuna kreeklastelt. Nad mõtlesid välja hulgaliselt praktilistest vajadustest lähtuvaid arhitektuurivorme, mis vastasid ajastu nõudeile ja vajadustele. Kuid nende kujud, muistendid, mosaiigid, poeeemid olid pelgalt Kreeka algupäraga ladinakeelsed imitatsioonid. Ilma
Jumalad olid oma otsuse teinud, kes nendest kolmest valitsejaks saab, teised kaks aga jätsid noorimaga hüvasti: ,,Jumalaga, venda noori, Liisul liimutud kuningas! Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!" Pärast liisuheitmist ning selle võtmist, otsustas Kalevipoeg kohe valitsemisega peale hakata. Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks. Hobust aga hakanud päeval parmud ja kuumus kiusama ning ta läinud vilusse laande varju
talletatud kohalikust pärimusest. · Iirimaal kujunes keldi kirjakeel. · Beda Venerabilis Põhja-Inglismaa kloostri abt, munk. Kirjutas ladinakeelse ,,Inglise rahva kiriku ajaloo". · Dionysius Exiguus Itaalia munk, 525. a arvestas välja Kristuse sünnidaatumi, eksis veidi kuid tema daatum jäi kasutusele. · Karolingide renessanss · Karl Suure tegevusest ajendatud huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu. Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. · Alcuin Inglise munk ja õpetlane. Aachenis tekkinud õukonnaakadeemia sisuline juht. · Aacheni õukonnaakadeemia Karl koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast. · Frangi õukonnas uuriti kirikuisade teoseid ja Piiblit. Ladinakeelsete antiikautorite ümberkirjutamine. · Ei tuntud vastuolu kristlike ja paganlike antiikautorite vahel. · Frangi riigi hiigelajale järgnevad sajandid (9.-10. saj) olid ühed süngeimad. Karolingide
organisatsiooni 1955. aastal Varssavi Lepingu Organisatsioon, VLO. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka NSV Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda Euroopas. 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal 1953. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda. 1962. aastal toimus Kuuba kriis. Selle põhjuseks oli see , et NSVL paigutas oma raketid Kuubale
Kuid aeg toob selgust, sest üha enam avanevad arhiivid ja dokumendid räägivad tihti risti vastupidist. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. Nii USA kui ka N Liidu sõjaväelised juhid arvasid, et jagatud Saksamaa pinnal võib puhkeda uus suur sõda . 1960. aastate algul puhkes Euroopas tõsine kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956
- Ei, sest see on igapäevane kaup ja pigem kohustuslik kui vabatahtlik ost. 18.Millisele eeldustele tugineb demokraatia? Ühiskonna liikmed peavad olema kompententsed valima.Ükski ühiskonna liige ei ole teistest kompententsem. 19.Kes või mis on Vilfreto Pareto arvates eliit? Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik. 20.Selgita "rebaste" ja "lõvide" sugukonna põhimõtet Pareto teooriates. Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised
II aastatuhandel kujunes Kreeta saarel omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku ka Kreeka maismaale, omandades seal palju uut. Nii jagunebki Kreeta-Mükeene kultuur minoiliseks kultuuriks Kreeta saarel ja hilisemaks Mükeene kultuuriks Kreeka mandril. Kuigi nad on tihedalt seotud on neil mitmeid erinevusi ja sarnasusi. Kreeta saarel oli minoiline tsivilisatsioon, hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri esindajad olid aga indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a. eKr.
Kuigi jumalad olid samad, tähendasid ja valisesid samu asju, olid igal maal eri nimed, millega jumalusi kutsuti. Egiptuse jumalad Amon, Hator, Hnum Anubis, Horos, Iris Apis, Maat, Min Atum, Month, Nut Geb, Osiris, Seth Thot, Ra Võrdlus Norra jumalatega samal ajal Norras olid jumalad, jumalannad, Hiiud ja härjapõlvlased. Norra mütoloogilisi jumalaid oli tohutult palju, isegi peajumalaid. Norra mütoloogias hakkas jumalate valitsemisega maailma loomine, Egiptuses ja Kreekas oli maailm olemas juba enne jumalate tulekut, teket. Kreekas tekkis maailm nö. Tühjusest, Norras ja mujal oli olemas kindel looja. Täname tähelepanu eest!
le(1935 PR-NL abistav leping) USA isolatsionism, soovis mõju Lad-AM ja Aasias. 7. POLIITILISED IDEOLOOGIAD VASAKPOOLSED-------------------------------------------------------- -----------------------PAREMPOOLSED Sotsialism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Konservatism Kommunism Fasism Natsionaalsotsialism 8. 5 põhjust miks kujunes 1920. -ndate lõpul demokraatia kriis. Põhjenda! 1. muutused ühiskonnas töölised ja naised. 2.Sõja mõju harjutud kindlakäelise valitsemisega. 3.Pettumine Versaille's süsteemis 4.Majanduslikud raskused 5.Terve riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. 9.mille poolest erineb totalitaarne diktatuur autoritaarsest? Näited . Autoritarism on see kui võim on koondunud ühe isiku või grupi kätte, rahvas valitsemises ei osale. NT:Eesti alates 1934. aga Totalitarism on see kui diktatuuril on kontroll inimeste mõtteavalduset üle, hirm ja vägivald. Autoritarism on tegelikult väga palju parem kui totalitarism
Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast. Sõjaväekorraldus, kus vabad jagati keisririigis nii põhiseisust: auväärsed ja Struktuur: 10 sugukonda talupojad kuulusid leegionitesse. üksikisikutele kui ka tervete madalad(maksumaksjad). Need
20. sajandi algus Esile kerkisid uued isikud, kes asusid Eesti asjade edasiviimist. 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse areng eestlaste seas oli väga kiire. Jaan Tõnisson - astus välja nii saksastumise, kui ka venestamise vastu. Oli üks esimesi, kes ütles, et eestlased saavad oma riigi valitsemisega ka ise hakkama. Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine.
Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud.
Seadusi võetakse vastu tavaliselt lihtsa häälteenamusega.Kui riigikogu on seaduse vastu võtnud, kirjutab sellele alla riigikogu esimees.Seejärel esitab kantselei direktor seaduse väljakuulutamiseks presidendile. -14päeva jooksul. Seadus jõustub 10päeval alates riigi teatajas avaldamist. Täidesaatev ehk eksekutiivvõim. Teostab riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla monarh v president. Valitsus koosneb peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Seaduseelnõud esitatakse parlamenti valitsuse kaudu. Peaminister valitakse parlamendi v riigipea poolt. Parlamendi pool tvastuvõetud seaduste elluviimine. Õigustmõitmine kohtutes. Kohtunikud alluvad ainult seadustele. I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju II:ringkonnakohus-vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid
Eliit 1. V. Pareto väitis, et eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta jagab eliidi kaheks: valitsevaks eliidiks (poliitiline eliit), mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja mittevalitsevaks eliidiks (kultuuri eliit ehk loomingulised inimesed), mille moodustavad ülejäänud. Pareto usub, et kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on nende positsioonid suuresti kattuvad. Eliidi muutumisel suletuks, kaugenevad andekad ja eliit ükstesest, mis juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu. G. Mosca jagab ühiskonna kaheks: valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ehk massiks. Ta väidab, et vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna vähemusel on võime organiseerida ja mas...
Ateena ja Sparta kas erinevad mentaliteedid? Polised ehk linnriigid olid linnad, koos kindla, seda ümbritseva maa- alaga. Kreeka tuntuimad polised olid Ateena ning Sparta. Kas need kaks erinevas Kreeka otsas asuvat linna - Ateena ja Sparta olid vastandid või leidub kahel linnriigil rohkem sarnasusi kui erinevusi? Kreeka hiilgeaeg oli aastatel 480-431 eKr. Tuntuimad ja ühtlasi suurimad riigid sellest ajast on Ateena ja Sparta, kellel mõlemal oli arvukaid liitlasi ning kelle omavahelised suhted olid tihti pingelised. Ateena asus Kesk- Kreekas, Atika maakonnas ja oli suhteliselt raskesti ligipääsetav nagu Spartagi. Kreeka üldine reljeef oli mägine ning nii Sparta, mis asus Lõuna- Kreekas, Lakoonika ja Messeenia maakonnas, kui ka Ateena olid eraldatud mägedega. Omavahelist suhtlust väga palju ei toimunud, sest puudusid korralikud teed erinevate linnade vahel. Ateena on rajatud Akropolise mäele n...
Umbes 1250 a eKr. Paarsada aastat kulus juutidel Palestiiina tagasivallutamiseks. Kõige tugevam vastased olid vilistite hõim. Siiski õnnestus Taavetil tappa nende juht Koljat. Umbes a 1000 eKr. Taavet ühendas seejärel kogu Palestiina oma võimu alla ja riigi pealinnaks sai Jeruusalemm (Iisraeli pealinn ka tänapäeval). Taaveti poeg Saalomon oli aga kõige võimasam valitseja kogu iisraeli rahva ajaloos. Paljud iisraeli hõimud polnud aga rahul Saalomoni valitsemisega ja niiviisi, peale kuninga surma, lõidki põhjapoolsed hõimud Jeruusalemmast lahku ja tekkisid Juudamaa (seal valitsesid Taaveti ja Saalomoni järeltulijad) ja Iisraeli riik. Aastal 587 eKr vallutas Nebukadnetsar Juudamaa. Iisraellased küüditati Babülooniasse ja alles siis, kui võimule tuli Pärsia kuningas Kyros, said nad vabaks. Pärsia riigi võimu all pidid juudid maksma andamit, kuid Jeruusalemma pühad, babüloonlaste poolt hävitatud, templid taastati. Iisraeli kuningaid:
sajandi lõppu ja 20.sajandi algust). 7) Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. kolooniate omamine oli prestiiźne. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. rassiline kõrkus (pärismaalased ei saa valitsemisega hakkama). soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. 8)KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
nov 1799 oma vägedega seadusandliku korpuse hoonesse; tekkis konslaadi ajastu, oli üks kolmest konsulist Aastaarvud: · Bastille vallutamne e. SPR´i algus 14.juuni 1789 · SPR-i lõpp- 1799 · Vabariigi väljakuulutamine- 22.september 1792 Hüüdlaused: · ´´ prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus´´ - kuna pr oli olnud kaua aega olnud teistele kuningatele eeskujuks oma absolutsillu valitsemisega ( kombed, mood jms ), siis nüüd, kui taheti kuningavõim kukutada, uskuskid teised kuningad, et nendega võib sama juhtuda · ´´ vabadus, võrdlus, vendlus!´´- ka see loosung revolutsiooni toetajate poolt hirmutas kuningaid, sest näidati, et ollakse valmis kõigeks. Häiris eriti saka kuningaid · ´´ isamaa on hädaohus´´ - revolutsioonisõdade ajal seadusandliku kogu poolt rahvale
Euroopas, Millest väljapoole jäid üksnes täieliku sõltumatuse säilitanud riigid- Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Sõja lõpp Euroopas 1814. aasta märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisru tiitle ning talle määrati iga- aastane pension. Kuid Napoleon ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega. Sada päeva Pagendatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal, kus eriti armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega.Napoleon nägi selles endale uut võimalust. Saladuskatte all lahkus ta oma lähikondlastega ja 1100 mehelise sõjaväega Elba saarelt ja maabus 1815. aasta märtsi algul Prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad läksid kõik tema poolele ule. 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi. Päev varem oli kuningas Louis
2 7) Varia (teised mõisted, nimed) · Valdemar II · Võiduristimine · Dannebrog · Eestlaste vastupealetung 1223 · Koknese vürst Vjatsko 8) Liivimaa ristisõja tagajärjed eestlaste jaoks: - ajaloolise aja algus - muistse vabaduse ja iseseisvuse asendumine võõrvõimude valitsemisega. Endine elukorraldus ei muutu kohe, vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele - alistumine lepingutega. Põhiline sõltuvus seisnes uutes maksudes ja vasalli kohtuvõimu tunnistamises. - Läänemeremaad liitusid Lääne-Euroopa kultuuripiirkonnaga, kujunes kahe tsivilisatsiooni vaheline piir; läänetsivilisatsiooni iseloomustavad rooma-katoliku usk ja läänikord.
käsitöö ja muude madalama taseme majandusülesannetega. Liivimaal on neid allikates mainitud väga harva. Sõjajõud Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Lisaks rüütlitele osalesid sõdades piiskoppide vasallid ja kohalik rahvas. Hiljem 15. sajandil asendus sõjajõud suurel määral palgasõduritega. Hiliskeskaegsed muutused: rüütlite põhitegevuseks olnud sõjapidamine asendus vallutatud maade valitsemisega. Liikmete määramine ordusse Nii Preisi- kui ka Liivimaal ei olnud orduvennad kohaliku päritolu. Orduvendade järelkasvu eest hoolitsesid Saksamaal asuvad komtuurkonnad. 15.-16. Sajandil saavutasid Liivimaa ordurüütlite hulgas ülekaalu Vestfaalis sündinud mehed. Paljudest perekondadest ühinesid noormehed orduga mitme põlvkonna vältel. Sotsiaalse pärisolu osas domineeris ordu liikmeskonnas alamaadel. Keskaja lõpul kujunes aedselt ristirahva sõjalist teenimist oma sihiks seadnud
raha selle maha surumiseks. 1640 oli sunnitud parlamendi kokku kutsuma, et raha saada Parlament keeldus ja kritiseeris kuningat. Kuningas saatis parlamendi laiali(nim lühikeseks parlamendiks) Ebaedu tõttu kodusõjas kutsus parlamendi uuesti kokku 1640 lõpul. (nim pikaks parlamendiks) 1641 võttis parlament vastu otsuse, et teda saab laiali saata vaid parlamendi otsusega Charles I hukati ja Inglismaa kuulutati vabariigiks. Rahvas ei olnud parlamendi valitsemisega rahul, sest: 1) kiriku kümnist ei kaotatud 2) talupojad maad ei saanud 3) valimisi ei korraldatud 4) ususallivust ei kehtestatud 5) parlament otsustas, et kõik tema liikmed kuuluvad automaatselt ka järgmisesse parlamenti. 1653 Oliwr Cromwell kehtestas Inglismaal sõjalise diktatuuri ja saatis kõik riigiorganid laiali. Pärast tema surma tekkis uus võimalus kuningas troonile panna. Kuningaks sai Charles II(1660-1685). Kuningas ei täitnud oma lubadusi ja tekitas rahvas
Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel mägine maa-ala. Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus
*1640.sõlmiti sotlastega 3nädalaks vaherahu. *1641.läks tegelik võim riigis parlamendi kätte. *1649.moodustas alamkoda Kõrge Kohtu e. Tribunali, mille otsusega sama aasta 30.jaanuaril hukati tapalaval Charles. 4. Kuidas suhtute teie Charles I hukkamisse? Põhjendage! Leian, et see oli põhjendatud, kuigi võibolla liiga karm võte. Ideeliselt oleks saanud kuningat ju taandada või mingitki moodi uuesti valida. Kuigi Charles läks ilmselget üle piiride valitsemisega, oleks pidanud arvestama, et see on ikkagi Inglismaa, mitte olema kinni oma Soti stiilis. 5. Andke hinnang Oliver Cromwelli tegevusele independentliku vabariigi aastail (1649-1653): Hinnag Väga karm kord kehtestati, sõjaline kord. Peteti niiöelda rahvast paljud ootasid lubatud ususallivuse rakendamist ja puritaanlike kitsenduste kaotamist, kuid ei saanud seda. Tekitati konflikt. Võim riigis läks Cromwelli lodprotektorite kätte. Sisuliselt kehtestati sõjaline
● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes omavahel konkureerisid 3. Iseloomusta mõne lausega järgmiste filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses: 1)Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles 1) Sokratesele ei meeldinud väga Ateenas demokraatia, kuna riigivalitsemisest said osa võtta ka need, kes ei teadnud vooruslikusest ja riigivalitsemisest midagi. 2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid
hõimudest. Itaalia ajalugu algas tegelikult umbes 1000 aastat tagasi. Inimesed tulid siia kodu rajama kõikjalt vahemereäärest. Kreeklased Itaalias. Kreeklaste tsivilisatsioonil oli tugev jalgealune Põhja- Itaalias. Sealhulgas tervenisti Kalaabria ja suur osa Sitsiiliast, Pugliast, Basilicatast ja Campaniast. See oli asutatud kaheksandal sajandil eKr. Roomat ei ehitatud päevaga. Rooma alustas oma pikka marssi maailma Etruskide linna valitsemisega. 509 a.eKr. kuulutasid roomlased end vabariigiks. Järgmiste sajandite jooksul vallutas Rooma Etruria, tungis sisse rikaste kreeklaste kontrolli all olevatele aladele põhjas ning võitis kartaagolasid mitmetes lahingutes, mis on ajalukku märgitud Puunja sõdadena. Võit Kartaago üle tõi Rooma valdustesse ka Hispaania. Selleks ajaks oli suurem osa Kreeka maismaast Rooma kontrolli all. Rooma võimu muutumine ja langus. Tavatu rikkuse omamine tõi kaasa omi probleeme
olukorra, kus Eesti tundus vägagi kerge saak. Samuti näitab Eesti nõrkust poliitikute vead ja valed otsused. Suurimaks vigadetegijaks oli nähtavasti K. Päts. Ta oli enda majanduslike huve silmas pidades NSV Liiduga tugevalt seotd. Ta tegi mitmeid valesid otsuseid kirjutades alla sajale dokumendile, mis aitasid sisuliselt kaasa Eesti sattumisele okupatsioonivõimu alla. Nagu varemgi märkisin ka suure kriisi aastatel nähti rahva elujärje halvenemises süüd valitsuses. Rahvas oli riigi valitsemisega rahulolematu. Kuna sisepoliitika oli nõrk, võõrandus rahvas võimust. Selline seis aga tõi rahvale masendust. Iseseisvumise kaotuses oli kindlasti mõju ka koostöö puudumisel naaberriikidega, eelkõige Baltimaadega ning ajalooline seotus Vene impeeriumiga, mis tekitas Venemaas soovi seda taastada. Koostöö puudumine naaberriikidega puudus seetõttu, et Eesti oli end kuulutanud neutraalseks riigiks enne II Maailmasõda. Teiseks aga sellepärast, et Poola ja Leedu vaheline
Tema äraolekul istungi juhataja. Hiljem esitab kantselei direktor viivitamatult seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Seaduse kuulutab välja president, hiljemalt 14 päeva jooksul. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajast avaldamist. Täidesaatev võim- teostavad riigipea ja valitsus. Riigipea võib olla kas monarh või president. Valitsus koosnev peaministrist ja ministritest. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsusel on oluline roll seaduseloomel, sest just läbi valitsuse esitatakse seaduseelnõud parlamenti. Peaminister valitakse kas parlamendi või siis riigipea poolt. Valitsemine peab olema allutaud seadustest kinnipidamise ehk seaduslikkuse nõudele. Seda reguleeritakse läbi kindlate struktuuride. Oluline roll on ka õigusmõistmisel. Demokraatlikus õigusriigis teostavad õigusmõistmist sõltumatud kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja alluvad seadustele
Asjaõigus Asjaõigus sätestab omandi valduse ja omandi ulatuse, omandi ülemineku ja koormamise nõuded. Omand on isiku täielik võim asjaüle ehk tal on õigus omandit vabalt kasutada, käsutada ja vallata. Omandi kasutamine tähendab õigust saada omanilt tulu. Omandi käsutamine tähendab selle juriidilise saatuse otsustamist ehk müümist. Omandi valdamine tähendab, et isik võib teisi välistavalt omandit kasutada. Vallasasjade puhul eeldab omand tegelikku võimu asja üle ehk valdust ning kinnisasjade puhul võib omand ekisteerida ka ilma valduseta. Omand võib olla seaduslik või ebaseaduslik, omandi tekkimise aluseks on üljuhul tehing va. 1) leid – vallasasi, mis on omanikuta või mille puhul võib eeldada, et omanik on omandist loobunud. Leiuga ei teki omand ainult sel juhul, kui leiu hulka kuuluvad arheoloogilised esemed. 2) igamine – valduse tekkimine asja valdamisega teatud aja vältel. Igamine toimub ainult vallasasjadega. Asjaomanikuks saa...
eesõigused kinnitati olukord paranes. Talupojad, kes olid juba vabad, neist said jälle pärisorjad. Katkuepideemia surmad. Venelastele: mõjuvõimu laienemine Ida- Euroopas ja sadamad. 2. Balti erikord asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, valitsevaks jäi luteri usk, riigimõisate restitutsioon ja tollipiir. 3. Maapäev rüütelkondade täiskogu, iga kolme aasta taga, arutati probleeme, tegeldi valitsemisega. 4. Rüütelkonnad taastati ja kinnitati, koostati liikmete nimekirjad. 5. Restitutsioon mõisate tagastamine aadlile 6. Roseni deklaratsioon näitas saksa aadli suhtumist eestlastesse: eestlased on alates 13 saj pärisorjad. Ei austanud ega pidanud lugu eestlastest. 7. Asehalduskorraldus 1783. a. - piiras senist keskajast pärit struktuuri ning aadelkond kaotas oma senised õigused. Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse,
1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka Prantsusmaa välispoliitiline seisukord. Poliitiliste olukordade parandamiseks loodi Rahvapäästekomitee, mis pidi tagama riigi kaitse. Siiski süvenes rahulolematus zirodiinide valitsemisega ja kasvas poolehoid jakobiinidele, kes kasutasid olukorda ära ning kutsusid rahvast zirodiinide vastu välja astuma. See läks neil läbi ning zirodiinid kukutati võimult, võim koondus jakobiinide kätte. Jakobiinid korraldasid kiirelt ka uue põhiseaduse, mis võeti vastu 1793.aasta suvel, mille järgi pidi Prantsusmaa jääma ühtseks ning jagamatuks vabariigiks. Eelkõige oli selle põhiseaduse vastu võtmine
Rahvuslikule liikumisele tulid kasuks ka keiser Aleksander II (1855-1881) vabameelsed vaated ja hõõrumised Vene keisrivõimu ja siinsete baltisakslaste vahel, kes tegid rahva poolehoiu pärast konkureerides senisest suuremaid järeleandmisi. 1866. aastal anti välja uus vallaseadus, mis vabastas talurahva omavalitsuse lõplikult mõisnike järelvalve alt. Osalemine omavalitsuses andis talupoegadele vajalikud oskused ja kogemused, et hiljem, iseseisvumise aegu, valitsemisega toime tulla. Vallal oli oma valitud vallavenem, eelarvet käsutas volikogu. Sellega hoiti korras teed ja hooned, palgad ja ühisvilja kasutus. Mõisteti ka kohut, ilma mõisniketa. Eesti rahvas oli tol ajal üldiselt haritud, reeglina oskasid kõik üle 10 aastased lapsed juba lugeda, kirjutada ja veidi arvutada. Eesti maarahvas võis raskusteta lugeda raamatuid ja ajalehti, see laiendas nende silmaringi ja rikastas maailmapilti. Koolisüsteemi kuulusid eestikeelne kolmeaastane kohustuslik
Teos jutustab Karl Suure oluline isik kuningas Pippin Lühike, kelle valitsemise ajal lõid vallutusretkest Hispaaniasse. Prantsuse vägesid juhib väejuht õitsele kunst, kirjandus, muusika. Tänapäeva ajaloolased näevad Ronald, Karl Suure õepoeg. Roland on sõjasangar, aga ka kristliku selles ajastus renessansi algeid. õpetuse eest võitleja. Poeem päädib küll Rolandi hukkumisega, kuid Makedoonia keisri Karl Suure valitsemisega algab selle eest ootab kättemaks ning kristlik usk võidab. feodalismiajastu. Aastatuhandi vahetusel kujunes välja uue Euroopa III rahvaluule areneb erinevate maade lõikes küllaltki pale-arenesid rahvuslikud monarhiad Prantsusmaal, Inglismaal, omanäoliseks. Eriti huvitav on Hispaania rahvaluule romanss. Hispaanias. 11.saj Euroopas majanduslik ja kultuuriline IV rüütlikirjandus see on üleminekuperioodiks renessansiajastule.
• Tänu erimeelsustele sõditi omavahel väga tihti • Tuntumad linnriigid olid: • Sparta • Ateena • Mileetos • Korinthos • Linnriigid hakkasid kiiresti otsima uusi maid • Põhjuseks Kreeka sobimatus põllumajanduseks • Sobivad maad leiti Itaalias, Hispaanias ja mujal • Rajati asulad ehk kolooniad • Hiljem paljud asulad iseseisvusid Poliste valitsemine • Poliitika – kõik, mis seotud linna valitsemisega • Kodanik – linnaelanik, kellel oli õigus valitsemisest osa võtta • Ainult meessoost, linnriigi põliselanikud • Mõnikord ainult rikkad • Olid ühtlasi ka sõjamehed • Rahvakoosolek – peamine kokkusaamine linnaasjade arutamiseks • Osaleda võisid kõik kodanikud • Koosoleku seast valiti ametnikud ja nõukogu liikmed • Tegelesid linnaasjadega koosolekute vahepealsel ajal • Valiti eranditult rikaste ehk aristokraatide seast
Kui must surm 1350. aastal Norrasse jõudis, elas linnakeses väidetavalt kuni 2000 inimest. Samal ajal oli Bergeni elanike arv 7000 ja Trondheimis 3000. Norra võttis omaks ristiusku väga kaua ligi kakssada aastat. See oli kristliku Euroopaga suhtlemise (sidemed olid nii kaubanduslikud kui ka viikingiretkedel loodud) loomulik tulemus. Inglismaa, Saksamaa ja Taani kirikute misjonärid üritasid vähendada rahva usku Põhjala jumalatesse. See areng kulmineerus kolme misjonärist kuninga valitsemisega Haakon Hea, Olaf Trygvasson ja Olaf Haraldsson (Olaf Paks). Joonas Laanela 9b
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest. Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed
Idaslaavlased olid sageli sõjajalal Bütsantsiga. Sageli tuli neil võidelda ka Musta mere põhjaranniku aladel asuvate rändrahvastega. Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat
Rootsi.Hiljem liitus veel Austria.Alguses saavutas Napoleon hiilgavaid võite.Kuid pidi tunnistama koalitsioonipartnerite tugevust.1813. aasta oktoobris Leipzigi linna all peatud lahingus sai Napoleon lüüa.Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu käest.1814 aasta märtsis vallutasid liitlaväed Pariisi.Napoleon saadeti asumisele Elba saarele.Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension.Napoleon ei olnud rahul ainlut Elba saare valitsemisega. 11. Napoleoni Sada päeva Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal.Ta nägi selles enda jaoks uut võimalust.Saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.Märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.Märtsil saabus Napoleon Pariisi.Päev varem oli Louis XVIII koos oma perkonnaga linnast põgenenud.Napoleon tahtis kohe sõlmida uus rahu teiste Euroopa riikidega kuid sellega ei nõustutud.See tähendas uut sõda.Sõlmiti uus,
Ateena oli demokraatliku Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega valitsemiskorraldusega linnriik (polis). linnriik (polis). Linnriigi (polise) valitsemisest said Elanikud jagunesid kolmeks sünnipäraseks grupiks osa võtta vaid polise kodanikud. (seisuseks). Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud olid spartiaadid, Kodanikud olid linnriigi vabad kes tegelesid riigi valitsemisega ja sõjaliste meessoost täiskasvanud harjutustega. põliselanikud. Enamik elanikkonnast olid vabad inimesed, kellel Riigiasju arutati rahvakoosolekul. puudusid kodanikuõigused. Nad ei saanud osa võtta Kõige tähtsamad riigiametnikud olid riigi valitsemisest, vaid tegelesid käsitöö, strateegid, keda valiti igal aastal põlluharimise, sõjaväeteenistusega.
LÄHIS-IDA: (lk 88-90) 1)Millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos? Miks? Iraan. *Valge revolutsioon - Iraani riiki valitsenud sahh tahtis muuta oma maa läänelikumaks, kuid uuendused polnud hästi läbi mõeldud ning kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. Igasugusne vastuseid aga suruti maha. Kõik see tekitas rahulolematust valitsuse tegevusega. *Islamirevolutsioon - Rahvas polnud sahhi valitsemisega Iraanis rahul. *Riigikorra muutmine totalitaareks diktatuuriks. Rahvas elas hirmus, naised pidid end katma, lõbustusasutused suleti. Iraak. *Iraani-Iraagi piiril relvastatud kokkupõrked, Kuveidi vallutamine. Põhjuseks sõjakas välispoliitika ja sooviti hõivata Kuveidi rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe regioonis. *Kaubavahetus Iraagiga peatati. Sest Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas ja ÜRO
Vanadekodud, lastekodud, internaatkoolid puudust kannatavatele lastele; haigustoetused; puude ja töövõimetuse määramine ning vastava toetuse saamine; * laiendati ametiühingu õigusi (said õiguse streikida). Said õiguse osaleda palga läbirääkimistel. USA seisukohast oli see uus suhtumine riiki ja majandusse. Ülejäänud riikides oli see tähtis, kui osades riikides püüti majanduskriisi ületada repressioonidega ning totalitaarse valitsemisega, siis USA tegi seda demokraatiaga. Üldhinnang Venemaa majandusele ja poliitikale 20. sajandi algul. Absoluutne monarhia ning kõrgeim võim Nikolai II. Tiitel Venemaa keiser, Poola ning Soome suurvürst. Maakondades ja kubermangudes olid semstvod maavalitsused. Suhteliselt kiiresti arenev riik. 1917 elas Venemaal 170 miljonit elanikku. Rasketööstus arenes kiiresti ning kiiresti arenes raudtee ehitus ning raudteevõrk. 1914 Venemaal 150000 km raudteed. Kergetööstus arenes
Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu-ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. Vastasseis Euroopas 1948.aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud.
vabanesid Prantsuse ülemvõimust ning peagi kandusid lahingud juba Prantsusmaa territooriumile. 1814 märtsis vallutasid liitlasväed Pariisi ning Napoleon sunniti troonilt lahkuma. Napoleon saadeti asumisele Itaalia rannikul olevale Elba saarele, kuid ta säilitas keisri tiitli. Pärast Napoleoni kukutamist toimus Prantsusmaal Bourbonide restauratsioon – kuningaks tõusis 1793aastal hukatud Louis XVI noorem vend Louis XVIII. Kasutades ära armees süvenevat rahulolematust Bourbonide valitsemisega, lahkus Napoleon koos lähikondlaste ning tuhande sõduriga Elbalt ning maabus märtsis Prantsusmaa rannikul. Kõik Napoleoni vastu saadetud üksused läksid tema poole üle ning Pariisi jõudes oli Louis XVIII koos õukonnaga juba pagenud. Napoleon üritas Euroopa riikidega sõlmida rahu, mis aga tagasi lükati. Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa moodustasid seitsmenda Prantsuse-vastase koalitsiooni. 1815 aasta juunis
pingutustes tööga..." - ,,Pole loodusega kooskõlas, et vilunud seilaja anuks vilunumatelt meremeestelt oma käsule kuuletumist; ega see, et tark mees ootab rikaste ukse ees... Kuid tõeline ja loomulik toiming on see, et haiged, ükskõik kas rikkad või vaesed, kiirustavad arsti ukse taha. Samuti peaksid need, keda on vaja valitseda, piirama selle ust, kes oskab valitseda; ja kunagi ei tule vailtsejal, kui tast asja on, paluda, et nad tema valitsemisega lepiksid." - ,,Munasid purustamata ei saa omletti teha." - ,,Ta tahab meid tagasi viia meie algse loomuse juurde ja meid tervendada ja meid õnnelikuks ja õnnistatuks teha." - ,,Tõeline õnn saavutatakse ainult õigluse abil, see tähendab, oma kohta teades." - ,,Valitseja peab leidma õnne valitsemises, sõjamees sõdimises; ja sellest võime järeldada, et ori orjamises." - ,,Suletud ühiskond meenutab karja või hõimu, olles poolorgaaniline üksus, mille liikmeid
Avalik teenistus: pädevus, järelvalve, vastutus I PÕHISEADUSLIKKUS E. KONSTITUTSIONALISM Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas. Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
