2) vastutab põhiseaduse, teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ministeeriumi valitsemisalas; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 5) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 6) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töögruppides ning Euroopa Komisjoni komiteedes, töögruppides ja ekspertkohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 7) esindab ministeeriumi ja annab volituse ministeeriumi esindamiseks; 2. Kantsler
põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu. MINISTEERIUMI PÕHIÜLESANDED Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine. Osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega. Välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded.
*Ministrid- juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. (erinevad ministrid , haridus jne) *Riigikantselei- korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab Vabariigi Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikoguga. Riigikantseleid juhib riigisekretär(Heiki Loot), kelle nimetab ametisse peaminister. Ministeerium- moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks. Igapäeva tööd juhib kõrgema riigiametnikuna kantseler. Eesti Valitsuse residents, Stenbocki maja, Toompeal VALITSUSE OTSUSED *istung, kord nädalas, juhatab peaminister, osalevad kõik valitsuseliikmed *istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler, riigikontrolör *Ministrid esitavad valitsusele arutamiseks ja otsustamiseks seaduste,Riigikogu otsuste ning valitsuse
oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja
Põllumajandusministeerium Helir-Valdor Seeder Erakondlik kuuluvus: Isamaa ja Res Publica Liit Ministeeriumi tutvustus Ministeeriumi põhiülesanded on: välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist Struktuur Allasutused Eesti Aiandusliit Eesti Erametsaliit Eesti Maaparandajate Selts Eesti Mesinike Liit Eesti Piimaliit Eesti Põllumeeste Keskliit Eestimaa Talupidajate Keskliit
oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel.Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Valla- või linnaeelarve. Eelarve projekti koostab omavalitsusüksuse arengukava arvestades valla- või linnavalitsus (edaspidi valitsus)
siseminister.See on riigi sisemine julgeolekuseisund, mis tagatakse sisejulgeolekusüsteemi moodustavate sisejulgeolekustruktuuride poolt. Sisejulgeoleku ehk siseturvestruktuurid tuvastavad ja väldivad ebaseaduslikke ja sihilikult kuritahtlikke toiminguid, mis kahjustavad inimesi, ühiskonda, ainelisi ja ainetuid väärtusi ning infrastruktuure, kaitsevad nende toimingute eest, leevendavad rünnete toimet ja tagavad jätkusuutlikkuse pärast rünnet. Samuti on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel kriisireguleerimise ja päästealatööde ning kodakondsuse ja migratsiooni korraldamise ülesanne. Kokku töötab sisejulgeoleku valdkonnas igapäevase heaolu loomiseks peaaegu 10000 töötajat. Sisejulgeolekuvaldkonnas on siseministeeriumil ja valitsemisala asutustel ülesanne tagada riigi sisejulgeolek ja kaitsta avalikku korda, valvata ja kaitsta riigipiiri ning tagada piirireziim. Siseministeeriumis tegelevad sisejulgeolekuvaldkonnaga järgmised
Riigieelarve 2010: tulud 84,5 miljardit; kulud 89,7 miljardit Vasalemma valla eelarve: tulud 64,5 miljonit; kulud 64,5 miljardit Eelarve peab kinnitama riigikogu jooksva aasta 1. märtsiks, tavaliselt võetakse vastu juba detsembris. Vastasel juhul tulevad riigikogu ennetähtaegsed valimised. Parlament kinnitab riigieelarve seadusena, tehes nii selle järgimise kohustuslikuks. Nii tagatakse ka kontroll raha kasutamise üle. Iga ministeerium koostab igal aastal valitsemisala eelarve projekti ja koos sellega vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava. Valitsus kehtestab valitsemisala eelarve projekti kulude piirsumma. Ministeerium esitab eelarve projekti koos seletuskirja ning koostatud kavaga rahandusministeeriumile. Projekt vaadatakse läbi rahandusministeeriumis ja kaalutakse kulutuste otstarbekust. Läbivaatamise kohta tehakse protokoll. Kui läbivaatamisel tekivad
Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine vaid nad teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siia kuuluvad näiteks riigi muuseumid, teatrid, raamatukogud, koolid jne. Hallatavate riigiasutuste suhtes teostatakse teenistuslikku järelevalvet. 6. Ava ´´valitsemisala´´ tähendus. Valitsemisala all tuleb mõista vastava ministeeriumi reaalpädevust ehk valdkonda, millega ministeerium tegeleb (mitte alluvussuhteid). Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ministeeriumid. Näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse § 58 alusel on haridusministeeriumi valitsemisalas riigi hariduse, teaduse ja noorsootöö korraldamine, keeletöö kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7
Juhendaja: Pille Simral Põllumajandusministeerium · Helir-Valdor Seeder Põllumajandusministeeriumi tutvustus Põllumajandusministeerium tegutseb Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 264. Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks. Struktuur · http ://www.pria.ee/SAPARD/Est/images/struktuur_2001.gif Valitsemisala · Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubandus- poliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ja
aga alles 1918. aasta lõpus pärast Saksa sõjaväe lahkumist Eestist. Rahandusminister: praegu Maris Lauri(alates 3.nov 2014,reformi erkakond), eelnevalt on olnud rahandusministrid Jürgen Ligi, Ivari Padar, Aivar Sõerd jpt. Eestis on praegu käibel Euro (slaid valuutakursid ) http://www.seb.ee/valuutakursid Eesti liitus Euroopa Liiduga 1. mail 2004.a. 1. jaanuarist 2011 on meil ametliku vääringuna käibel ELi ühisraha euro. Rahandusministeeriumi valitsemisala asutused Maksu- ja Tolliamet Statistikaamet Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus AS Eesti Loto Riigi Kinnisvara AS Eesti Energia
käesolevas jaos ettenähtud lapsehoolduspuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust. (2) Lapse tegelikul hooldajal on õigus saada lapsehoolduspuhkust. Puhkusetasu hüvitamine riigieelarvest (1) Puhkusetasu 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (2)Puhkusetasu hüüvitatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu. (3)3.)Puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
osakond; personaliosakond; planeeringute osakond; pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond; rahandusosakond; rahvastiku toimingute osakond; regionaalarengu osakond; siseauditi osakond; teabe- ja analüüsiosakond; usuasjade osakond; õigusosakond; üldosakond. Ministri pädevus: 1) Minister vastava ministeeriumi juhina: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 31) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
ja Sillaga, läbis Jaapan laialdase reformi. Kõige olulisem oli Taikani reform, mis tutvustas maailmale Jaapani bürokraatiat ja aristokraatiat. Koostati Jaapani esimene siseriiklik kaitseorgan, kuhu kuulusid igast linnast 3-4 täiskasvanud meest, kes pidid oma relvad enesele ise hankima ning vastutasuks vabastati nad tolli ja impordimaksudest, kuid see süsteem ei püsinud kaua. 5. varajasel Heia perioodil valitseja KAMMU laiendas oma valitsemisala põhja-Honshu'sse, kuid sõjavägi, mille ta vallutama saatis ei suutnud vastu panna kohalike moodustatud agressiivsete meeste klannile. Selliseid klanne hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja lõpuks hakkas valitseja KAMMU neid enda teenistusse palkama. Ta koolitas neid ja Samuraid olid väga haritud kuid ülemkohus pidas neid ikkagi barbariteks. 6. mõned klannid olid moodustatud talumeeste poolt oma vara kaitsmiseks. 7
ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle, samuti täidab ametiasutustele või ametnikele 31) vastutab Euroopa Liidu õiguse teenistusliku järelevalve ülesandeid; rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires; 32) vastutab 11) suunab ja koordineerib maavalitsuse haldamisel olevate Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu riigiasutuste tegevust;111) esindab riiki kohtus maavanema otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes 12) kinnitab ministeeriumi valitsemisala küsimustes;3 ) korraldab
Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning
68. Kui kolme hääletusvooruga ei suudeta presidenti valida, siis valib valimiskogu presidendi. 6)Valitsuse tagasiastumisel valitakse 14 päeva jooksul uus peaministri kanditaat, kes moodustabuue valitsuse. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ja sellest ajast saavad nad vastavad õigused, ning vana valitsuse õigused lõpevad. 7)Riigikantselei täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks valitsuse juures tegutsev isik. Kantsler valitsemisala ministri tähtsuselt teine ametiisik, korraldab ministreeriumi igapäevast asjaajamist Riigisekretär korraldab valitsusetööd ja juhib riigikantselleid. Portfelita minister minister kellel pole enda ministeeriumi. 8)Maakond on oma regioonis riiklik üksus. Maakonda juhib maavalitsus, mille ees otsas on maavanem. 9) Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: linna-, maa- ja halduskohtu. Maakohtu asub igas maakonnas, linnakohtu asub 6-s linnas, nad tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega.
põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1).
Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Teenistuslähetusse on keelatud saata isikut kes on rase, kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, ilma isiku enda loata. Teenistuaja lähetamist välisriiki nimetatakse välislähetuseks. Kantsler annab minstri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks. Vabariigi Valitsus kehtestab oma määrustega teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra. Samuti kehtestab ka muud sotsiaalsed tagatised. Kasutatud materjal: ,,Töölepingu seadus", ,,Avalik teenistuse seadus", ,,Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord." Riigiteataja.ee ja Olga Lavrova Äripäeva seminar ,,Lähetused".
korraldamine, tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avaliku arvamuse kujundamine ning elanikele õigeaegse ja asjakohase arsti- ning ravimiabi andmine. Peredele vajaliku riigi toetuse pakkumise kaudu soovime tagada eesti inimeste parema elukvaliteedi läbi lähisuhteid toetava ja lapsi soosiva elukeskkonna arendamise. Alates 2007. aastast koostab Sotsiaalministeerium igal aastal valitsemisala arengukava järgneva nelja aasta kohta. Seega 2008. aasta märtsiks arengukava aastateks 20092012; 2009. aastal aastateks 20102013 jne. Sellelt leheküljelt leiad nii viimase sotsiaalministri poolt heaks kiidetud arengukava kui ka varasemad arengukavad.
algust. Kui tööandja ei ole teinud piisava aja jooksul ettemaksu, siis on töötajal õigus lähetusest keelduda. Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras. Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk. Välislähetuseks loetakse teenistuja lähetamist välisriiki. Loa ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi välislähetuseks annab kantsler ministri teadmisel. Komisjoni liikmete lähetus ja lähetuskulud vormistatakse liikmete töökohal. Lähetuskulud lähevad maha komisjoni töökoha eelarvest. Pikaajalist välislähetust loetakse üle kuue kuu kestvat teenistuslähetust välisriigis ning selle jooksul makstakse lisaks teenistuja palgale ika kuu ka välislähetustasu. Ametniku välislähetustasu arvutatakse, korrutades lähetustasu lähtesumma selle linna
põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab pöörduma ministri poole, sest Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 1). Minister esitab ettepanekuid Vabariigi Valitsusele ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks(Vabariigi Valitsuse Seadus §49 lõige 1 punkt 12). 2. Riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele toimub siis, kui on tekitatud kehavigastusi, põhjustatud surma või on kahjustatud tervist. Ning kolmandal isikul on õigus nõuda sellega seoses kantud kulutuste, äralangenud ülalpidamise ja mittevaralise kahju hüvitamist eraõiguses sätestatud alustel (Riigivastutuse Seadus §10 lõige 1).
Parlamendis, selle võib põhjustada mõne valitsuserakonna Lhkumine võimukoalitsioonist või parlamendivalimised absoluutse Enamusega võitnud parteide soovimatus osaleda valitsuse Moodustamisel. RIIGIKANTSELEI: korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist Ning dokumendihaldust, annab välja riigiteatajat, koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantselid juhib riigisekretär, kelle nimetab ja vabastab ametist peaminister Ministeerium- vastava valitsemisala korraldamiseks moodustatud. Igapäevatööd Juhib kantsler, võib olla ka abiministrite ja asekantslerite kohti. Nt: ( justiits-, kaitse-, rahandus-, sise-, välis-. Sotsiaalministeerium): Minister- juhib ministeeriumi, annab seaduse alusel välja määrusi ja käskkirju. Bürokraatia- tõkestab inimeste omavoli: ametniku ees on kõik inimesed võrdsed. Tõhud bürokraatia- valitseb selge tööjaotus, ametkond on professionaalne, puudub võimalus
· Liiklusohutusprogramm 20162025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist. · Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust. · Noortevaldkonna arengukava 20142020 käsitleb noorsootööd, mis toetab noore tervist ning tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid. · Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 20172020 fookuses on ühisosana näiteks tarbijate teadlikkuse parandamine toidust, toidutootmisest ja -valmistamisest ning märgistamisest, uuringute tegemine toidu tarbimisharjumuste ja -ostueelistuste väljaselgitamiseks, samuti koolikava toetus, mille eesmärk on soodustada puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete jõudmist lasteni ning toetada tasakaalustatud toitumisharjumuste kujunemist. Peamised parendusmeetmed:
· Algatab uusi eelnõusid · Kogub makse ja jagab kogunenud raha vastavalt eelarvele uuesti laiali · Korraldab suhtlemist teiste riigidega · Suunab valitsusasutuste tegevust Valitsuskriis olukord, kus valitsusliidu moodustanud erakondade vastuolud ei võimalda valitsuse normaalset tööd jätkata. Ministeeriumid tegelevad: · Riigi erinevate tegevusvaldkondade suuniste seadmisega · Valitsemisala õigusaktide eelnõude koostamisega Peaminister - Eesti Vabariigi valitsuse juht Minister Eesti Vabariigi valituse liige ning ministeeriumi juht Kantsler Eesti Vabariigi valitsusametnik, kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd Praeguse valitsuse moodutavad Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Praegune EV peaminster on Andrus Ansip.
1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse
Valitsuse ülesanded on: a. Sise –ja välispoliitika elluviimine läbi valitsusasutuste b. Korralduste ja määruste vastuvõtmine ning rakendamine (poolthäälte enamusega) 9. Valitsusasutuste liigid, pädevuse alused Valitsus realiseerib oma võimu läbi valitsusasutuste. Valitsusasutused: Ministeeriumid Inpektsioonid Ametid Riigikantselei Maavalitusused 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeeriumi staatus: Täidab Vabariigi Valitsuse ülesandeid Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ.
• Keskvalitsuse hierarhia kõrval loodi piirkondlikud allüksused ning kohalikud kogukonnad kaasati avaliku võimu üksustena vaitsemiskorraldusse. • Valitsussektor hakkas tuginema ühtsele eelarvele ja maksusüsteemile ning üldisele avalikule teenistusele 7. Miks on vaja nii palju valitsusasutusi ja milliseid rolle need täidavad? • Kõigil valitsusasutustel on selged rollid. • Ministeerium – peab tagama oma valitsemisala järjepidava ja efektiivse haldamise; tagama poliitilise sisendi valitsemisala juhtimise • Riigiametid – poliitika korraldamine ja rutiinselt oma valdkonna haldamine • Inspektsioonid – seaduste täitmise järelevalve; konfliktsete huvidega poolte tasakaalustamine • Riigi kohaldusorganid – täidavad neid valitsemise ülesandeid ja osutavad teenuseid, mis peavad olema kodanikele võimalikult lähedal. (multifunktsionaalne kohaldusorgan nt
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad,
valitsusele avaldada umbusaldust ja ta ametist tagandada. Samuti kontrollib valitsuse tegevust. Valitsuse eluiga mõjutab parlamendi toetus, sest parlament võib korraldada umbusaldus hääletuse ning seeläbi valitsuse või ministri tagandada. 2. Kes on ministeeriumis kantsler, millised on ta ülesanded? Kantsler juhib ministeeriumi igapäevatööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust ja tagab järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. Eestis vahetub kantsler sageli koos ministritega. Talle alluvad asekantslerid, kelle kaudu ta juhib ministeeriumi struktuurüksuste tööd. 3. Mis on bürokraatia, mis on selle ülesanded? Mis on avalik haldus ja avalikud teenused? Bürokraatia on ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus
Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel ning tekkivad lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Kõik tulude ja kulude arveldused toimuvad tsentraliseeritult Riigikassa kaudu.
arvatakse tööaja hulka; last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel tööandjaga tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja kokkulepitud töötasust. Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada oma õigust igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale.
arvatakse tööaja hulka; last rinnaga toitvale emale lisavaheajad rinnaga toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Iga kolme tunni järel kestusega mitte alla 30 minuti kord. Kahe või enama kuni poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, v.a kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. Valveaeg aeg, mil töötaja on kokkuleppel tööandjaga tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest makstakse vähemalt 10% töötaja kokkulepitud töötasust. Valveajas kokkuleppimisele kehtib ainsa ajalise piiranguna see, et töötaja peab saama kasutada oma õigust igapäevasele ja iganädalasele puhkeajale.
Minister juhib ministeeriumit ja vastutab oma ministeeriumi eest. Minister annab välja: · Käskirju · Määrusi (kirjutab alla minister, ministeeriumi kantsler ja peaminister) 16. Ministeeriumi kantsleri pädevus Ministeeriumi kanstler: · Ministeeriumi kantsler on apoliitiline pole ministriga seotud · Järelvalve funktsioon jälgib, et määrus vastaks põhiseadusele. · Annab kaasallikirja määrustele. 11 17. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas Ministeeriumi valitsemisala Vabariigi Valitsuse seadusega kehtestatud ning kui küsimus on ministeeriumi valitsemisalast väljas, siis otsustab selle üle Vabariigi Valitsus Ministeeriumi valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised (10) ministeeriumid: Keskkonna, Justiits, Majandus- ja kommunikatsiooni, Rahandus, Kultuuri, Sotsiaal, Sise, Välis, Kaitse, Põllumajandus..
**( Organisatsiooni) Divisjonaalne mudel ( ratsionaalsete eesmärkide mudel) - Toimivad muutuvas, ent ennustatavas keskkonnas; Programmide realiseerimine; Juhtimine eesmärkide alusel; Kliendi huvidele keskendumine; Iseseisvad allüksused. Juhile autonoomia ja vastutus; Tulemuspalk; Tulemused jätkusuutlikud; Finantsautonoomia Standardid kui metoodilised juhised; Juhtimisoskuste tõus; Hea finantsjuhtimise süsteem. Nt. ministeeriumi valitsemisala, kliinikum, töötukassa. **Adhokraatia ( õppiv organisatsioon) - Suur paindlikkus; Õppivad organisatsioonid; Töötaja suudab ise oma töö ümber Organiseerida; Juhtimine väärtuste alusel; Innovaatilisus, kiiresti muutuv ja keeruline keskkond. Organisatsiooni imago; Üleminek konkurentsikeskkonda – grandid; Kodanike kõrgemad ootused; Vajaduste pidev muutumine; Konfliktsed huvid;
maavalitsus). Valitsusasutuse pädevuse alused ( Vabariigi Valitsuse seadus) Valitsusasutuste pädevus kehtestatakse seadusega või seaduse alusel nende asutaja poolt. Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping. 10. Ministeeriumi staatus valitsusasutuste süsteemis. Ministeeriumi valitsemisala mõiste ja üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium:
seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud, pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema üleasanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll. KOKKUVÕTTE Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses. Valitsuse ülesandeks on valitseda e. realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks on valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametisik, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumi igapäevast
4 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus 5 Välismaalaste seadus1 elava Eesti kodanikust abikaasa juurde või elamisloa alusel ja vähemalt kaks aastat Eestis elanud välismaalasest abikaasa juurde. Järelvalve teostamine PPA üle 3.14. Ministri teenistusliku järelevalve pädevust sätestab Vabariigi Valitsuse seadus 6 (edaspidi VVS). 3.15. VVS §95 lg 1 alusel minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. 3.16. VVS §95 lg 2 alusel minister võib tunnistada kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute, samuti muude käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigiasutuste juhtide
1.korraldada kindlaksmääratud isikkoosseisu ja üksuste sõjalist väljaõpet vastavalt kaitseväe juhataja kooskõlastatud programmile; 2. juhtida ja teostada mereseiret; 3.tagada kindlaksmääratud üksuste sõjaline valmisolek; 4.juhtida otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamist Eesti merepäästepiirkonnas; 5.osaleda totaalkaitsestruktuuri ettevalmistamises. Eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitsekulutuste eelarve osakaal Skr-st on muutunud 2008ndast aastast 2010 aastani 0,15% võrra. 2004-2008 aastal läks kaitseministeeriumi eelarvest suurim summa 2007ndal aastal kaitseotstarbelisele erivarustusele ja seda summas 1346,85 . Ning 2009ndal aastal läks Personalikuludele ja seda summas 111,76. Täpsemalt siis 2009aasta eelarve Kaitseministeeriumi valitsemisalal läks 26% Personalikuludele ja sama palju ka erandistele 22% Majandamiskuludele
välisvaenlaste suhtes. Siirderiik – riik, mis on lahti öelnud mittedemokraatlikust valisemisrežiimist ja liigub demokraatia suunas. Institutsioon – Valitsuskoalitsioon – erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks. Valitsuskriis – Portfellita minister – valitsuse liige, kelle ülesanne on ellu viia valitsuse poliitikat oma alluvusalas Kantsler - juhib ministeeriumi igapäevatööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Riigisekretär – Riigikantselei juht Kohtunik – valitud, või ametisse nimetatud isik, kelle ülesanne on õigusemõistmine Advokaat ehk kaitsja – juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesanne on esindada kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse,
,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi esmatähtsad eesmärgid ja realiseerimise teed. Keskkonnapoliitika Eestis. Riigi strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava, programm). Näiteid riigi põhialustest ja arengukavadest. Keskkonnastrateegia 2030. Esmatähtsad valdkonnad. Säästev areng. Mõiste "Säästev areng". Säästva arengu põhimõte. Keskkonnaseisund. Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas ja Eestis. Selgita mõne globaalse keskkonnaprobleemi tekkepõhjuseid ja probleemi olulisemaid leevendusmeetmeid. Suurimad keskkonnaalased saavutused maailmas ja Eestis. Keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid maailmas ja Eestis. Reostust
lepingud tegevus- ja projektitoetusteks, tarkvarahoolduslepingud jm). Samas ei tohiks kohustuste võtmine järgnevate aastate eelarvete arvel moodustada enamust riigiasutuste vastavate aastate kululagedest, sest selliselt väheneks paindlikkus suunata kulueelarvet muude tegevuste katteks või vähendada vastavat kulu. Riigiasutus võibvõtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et eelseisval eelarveaastal täitmisele kuuluvate ministeeriumi valitsemisala rahaliste kohustuste maht ei ületa 50 protsenti ministeeriumi valitsemisala vastava eelseisva eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. Piirang hõlmab ka lepinguid, mis sõlmitakse riigieelarvelise toetuse andja ja toetuse saaja vahel. Erandkorras võib riigiasutus võtta eelpool nimetatud rahalisi kohustusi suuremas ulatuses kui 50%, kui vastava loa annab rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuid ka
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis ...
VANAKREEKA JUMALAD Referaat Palju aega tagasi olid kreeklased ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Kreeka mütoloogias olid jumalad inimesekujulised, kuid eelkõige olid nad universumi jõudude kehastused. Vanakreeka 12 jumalat ehk nn olümpose jumaluste ring on Kreeka mütoloogiasse kuuluvad kõige tähtsamad jumalad. Tähtsaid jumalaid oli teisigi, erinevate allikate põhjal nimekirjad 12st kõige olulisemast jumalast veidi erinevad. Vanakreeka jumalad elasid Olümpose mäel ja moodustasid omamoodi taevase perekonna. Need jumalad, keda kreeklased uskusid, kaldusid meelt muutma, kuid jumalate viha oli kardetav ning ka nende armastus oli inimesele ohtlik. Lisaks jumalatele on Kreeka mütoloogia täis koletisi, sõdu, intriige ning jumalate sekkumisi. Zeus Kõige olulisemaks jumalaks ehk peajumalaks on Kreeka mütoloogias Zeus. Ta oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kro...
tal ettepaneku tegemise õigus Riigikogule. 34.Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja. Valitsuse liigid. PS §86 kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim eranditult Vabariigi Valitsusele. Teoreetiliselt võivad valitsused olla üheparteilised valitsused või koalitsioonivalitsused, enamusvalitsused või vähemusvalitsused, ametnike valitsused või poliitilised valitsused. Vabariigi valitsuse koosseisu, tema valitsemisala ja tegevuse korra määrab Vabariigi Valitsuse seadus. 35.Eesti Vabariigi valitsuse koosseis. Ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord. PS §88 kohaselt kuuluvad valitsusse peaminister ja ministrid. Ministrite arvu ja valitsemisalad määrab Vabariigi Valitsuse seadus mis on konstitutsiooniline seadus PS §104 mõistes. Peaministrit ja Vabariigi Valitsust teenindab Vabariig Valitsuse juures asuv Riigikantselei, keda juhib PS §95 kohaselt riigisekretär. Riigisekretär osaleb
Ministri volitused lõppevad: 1) tagasiastumisel; 2) surma korral; 3)PM ettepanekul, PR otsuse alusel; 4)talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 5)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 6) VV tagasiastumisel 29. Peaministri, ministri ja abiministri rolli iseloomustus ja ülesanded. Peaminister: riigiesindaja esindab VV kohtus. Teostab Eesti seisukohti Euroopa Ülemkogus. Esindab Eestit ELi Ülemkogus ja teistes valitsusjuhtide tasandil kokkutulevates nõukogudes. Minister: valitsemisala juht- Juhib, korraldab ja otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Jälgib min. struktuuriüksuste ja valitsemisalas olevate ül täitmist ning teostab teenistusjärelvalvet ametnike otsuste ja tegevuse üle. Nimetab ja vabastab ametist ametite ja inspektsioonide peadirektorid jms. Määrab riigiasutuste struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse. Minister: valitsuse liige- vastutab seaduste täitmise eest. Annab valitsussele aru ministeeriumi tegevuses.
5 Tegevuskulud (ü) 450 000 450 000 0 0 0 0 450 000 Jagu 2. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI valitsemisala RIIGIEELARVE TULUD KOKKU 1 856 901 158 13 164 772 195 000 000 1 573 736 386 45 000 000 30 000 000 1 811 901 158 32 Kaupade ja teenuste müük 203 999 772 8 999 772 195 000 000 0 0 0 203 999 772
Välissuhted Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise lepingutega ühinemise või nende ratifitseerimise teel. Allikas: http://nato.ee/et/riigikaitse-alusdokumendid Eesti julgeolekupoliitika alused Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Riigikogu kiitis 12
Kirjeldage osalisi ja õiguslikku raamistikku Strateegilist planeerimist eestis reguleerib 2005. aastal Vabariigi Valitsuse vastu võetud strateegiliste arengukavade määrus Meil koostatakse eelarve strateegiad (3 aastat ning iga aastaselt) o Nendest lähtuvalt teevad ministeeriumid oma arengukavasid Meil koostatakse valitsemisala arengukavasid ja valdkondlikke arengukavasid o Valitsemisala arengukavad ning hallatavate asutuste arengukavad kinnitab minister o Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium o Meie strateegilise planeerimise süsteem on liiga hajus Liiga palju erinevaid arengukavasid Liiga palju erinevaid kohti, mis kinnitavad need o Avalikul sektoril puudub ühine arusaam reformidest o On vähe koostööd mitut valitsemisala hõlmavate teemade osas
Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või täidavad teisi riiklikke ülesandeid kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse põhimäärus (http://www.smit.ee/pohimaarus.html) SM hallatav riigiasutus. Ametlik lühend SMIT Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi ja tema valitsemisala sisejulgeoleku tagamiseks vajalike infokommunikatsioonitehnoloogia valdkonna teenuste osutamine ja selleks vajalike arendus- ning haldusprotsesside korraldamine ja koordineerimine. Keskuse divisjonid on: 1) strateegia divisjon; 2) infrastruktuuri divisjon; 3) arendusdivisjon; 4) tugidivisjon; 5) administratiivdivisjon. Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13222715)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
