Anglo-Ameerika ja mandri-Euroopa kohtusüsteemid. Eesti kohtusüsteem (maa- ja halduskohtud, ringkonnakohtud, Riigikohus). Kahekojaline parlament: näited, kodade moodustamise alused, tööjaotus. Riigikogu ülesanded. Parlamendipoolne järelevalve valitsuse tegevuse üle. Seadusloome Riigikogus. Valitsuse moodustamine Eesti Vabariigis. Loetle taasiseseisvunud Eesti valitsusjuhid. Eesti Vabariigi valitsuse praegune koosseis. Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine (vastavad näited). Eesti kahetasandiline haldussüsteem. Eesti maakonnad ja halduskeskused (kaart). KOV rahastamine. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Riigikogu näitel. Euroopa Liidu institutsioonid (Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa parlament, Euroopa Kohus). Eestlased Euroopa Liidus. Euroopa Liidu juhtivad ametikohad. Euroopa Liidu kujunemine. Euroopa Liit enne ja nüüd (nn vanad liikmesriigid ning 2004. ja 2007. aasta laienemised).
2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament. Presidentaalne võim: levinud enamasti Ameerikas. Niisuguse korralduse kohaselt kuulub täidesaatev võim presidendile
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi
VALITSEMINE 2009-11-11 PÕHILISED VALITSEMISVIISID (reziimid): Demokraatlikud ehk konstitutsioonilised reziimid ehk piiratud võimupiiridega · Demokraatia tunnused: 1. Kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas, kes teostab oma võimu valimiste teel. 2. Vabad valimised, mille jaoks on vaja vähemalt kahte elujõulist parteid. 3. Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusel. 4. Vähemusel on õigus oma seisukohtadele jääda. 5. Huvide seisukohtade ja vaadtet paljusus ehk ühiskond peab olema pluralistlik. 6. Kõigil on võimalus oma seisukohti avaldada. 7. Sõltumatu kohtuvõim, mis ei sõltu ka avalikkuse tahtest. (nt. Pronksiöö korraldajad mõisteti õigeks.) · Demokraatia eeltingimused: 1. Üldine kirjaoskus ja arvestatav haridustase 2. Kodaniku ühiskond 3. Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikk...
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle esitanud talle tähendatud valitsuskoosseisu.VV on nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri ettepanekul. Riigikantselei on valitsusasutus, mis täidab vähemalt pool valitsuse koosseisust. Istungi aja ja päevakorra ...
Valitsemine Governance- mitmetasandiline, destsentraliseeritud-toimub valitsemine mitmes kohas, mitte ühes kohas. Reguleerib end ise.Kodanikel mitmeid juurdepääse poliitikale. Rõhk protsessil, pidevalt toimub poliitikate ümberkujundamine. Goverment-tsentraliseeritud-ühte kohta koondatud. hierarhiline, valitsusasutused tipus, palju strandardiseeritum, riik otsustab mida vaja on. Kodanikel üks juurdepääs poliitikale. Rõhk poliitika sisendil ja väljundil. Valitsemise eesmärgid: 1. Pakkuda kokkulepitud mehhanism prioriteetide määratlemiseks ja võistlevate
Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad, kodanikuorganisatsioonid.
EESTI ALA VALITSEMINE Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu kuulusid Läänemaa, harjumaa, Järvamaa, Virumaa ning Liivimaa kubermangu kuulusid Pärnu ja Tartumaa. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal olevatsõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus ning nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvust...
e) ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus. Püsimine: 1) riigis tegutsevad poliitilised jõud ei tohi olla lepitamatus vastuolus ega risti vastupidiste eesmärkidega; 2) enesekaitsevõime; 3) aus mäng (inglise keeles fair play); 4) riigi üldises välispoliitilises kursis peab parlamendi enamus saavutama parlamendis teiste poliitiliste jõududega teatud kompromissi. Demokraatia tugisambad on järgmised: 1) rahva suveräänsus; 2) valitsemine valitsetavate nõusolekul; 3) enamuse võim; 4) vähemuse õigused; 5) põhiliste inimõiguste tagamine; 6) vabad ja ausad valimised; 7) võrdsus seaduste ees; 8) korrakohane õigusmõistmine; 9) põhiseadusega piiratud riigivõim; 10) võimude lahususe printsiibi järgmine; 11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia
Nomenklatuur Rahvasuu jutujärgi on nomenklatuur üle külvatud hüvedega, kuid kirjeldatud ja kilrjeldamata jäänud hüved on vaid labased parteipräänikud. Mõiste ,,nomenklatuur"tegelik sisu oli palju sügavamal. Nii sügav, et parteid sellesti ei räägigi. Sõnaetümoloogia viib muidugi ladina keelde (,,nomen"- nimi; ,,clamare" karjuma), see oli ori, kes külaliste saabudes valjul häälel pererahvale nende nimesid hüüdis. Sõnal nomenklatuur on mitu nähendust. Üks tähendus hõlmas ametisse kinnitamise süsteemi. Mis tähendab seda et, inimesi kinnitab töökohale kõrgemalseisev organisatsioon (nt ministeerium), tema laseb ka inimese lahti. Sõna teine tähendus käib partei liikmete määramise kohta kindlaksmääratud nimestikus äranäidatud ametikohtadele. Kõige tähtsamaid ametkohti N Liidus ja liiduvabariikides valitses NLKP KK sekretariaat või poliitbüroo. Sõna kolmas tähendus kehtib nendesamade parteiliikmetest nomenklaatorite kohta nemad moodustav...
rahvusüleste institutsioonide rolli Rahvusülese valitsemise teooriad (supranational governance) kerkisid esile seoses integratsiooni uue hoogustumisega 1980. aastate keskel. Teooriad üritavad seletada Ühtse Euroopa akti ja Maastrichti lepingu järgset ,,uut Euroopat," mida iseloomustasid tugevad rahvusülesed institutsioonid ning integratsiooni kiire laienemine uutesse poliitikavaldkondadesse. Rahvusülene valitsemine (RÜV) on üldnimetus, mis koondab mitmeid kesk-tasandi teooriaid, millel on märgatavaid ühisjooni neofunktsionalismi, föderalismi ja transaktsionalismiga. RÜV teooriad tuginevad võrdleva poliitika lähenemisele ning näevad Euroopa Liidus keerukat, mitmetasandilist valitsemissüsteemi. Selle suuna esindajad väidavad, et integratsiooni mootoriteks on olnud rahvusülesed institutsioonid, eelkõige Euroopa Komisjon ja Euroopa Kohus
1) Kuidas toimus ENSV valitsemine? : 1944. a taastus Nõukogude võim. Kõrgemad võimuorganid koondusid Tallinnasse. Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Kõrgeim seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu ülesanne oli otsuste kinnitamine. ENSV Valitsuse ülesanne oli Moskva ja kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsemisele aitasid kaasa veel julgeolekuorganid, kes olid poliitilise võimu Kilp ja Mõõk. KGB üleasnne oli olla silmadeks ja kõrvadeks. Sõjavägi oli oluline infoallikas. EKP's arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. 2) Põllumajanduse kollektiviseerimine : 1945.a Maareform tähendas maa sundvõõrandamist. Selle ajal hakati ENSV's moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid : sovhoose ja masinatraktorijaamu. 1...
Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rahvahääletuse ehk referendumi kaudu Põhilised valitsemisvormid ehk reziimid · Demokraatlikud reziimid (konstitutsioonilised reziimid) - seadusega piiratud valitsused: · Mittedemokraatlikud reziimid (autoritaarsed, totalitaarsed) - valitsuste võimupiirid on tegelikkuses määramata Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil, on tagatud võimude lahusus. Peamised demokraatia vormid lk.62: · otsene demokraatia ehk antiikdemokraatia. Otsene demokraatia tänapäeval on referendum · esindusdemokraatia ehk liberaalne demokraatia. Esindusdemokraatia variandid o elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE II peatükk Kuidas valmib seadus
Presidentalism- president on keskne poliitiline figuur. Täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Kodanikud valivad nii presidendi kui parlamendisaadikud. · President juhib riigi valitust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu unstitutsiooniks on USA's kahekojalione parlament e. Kongress. · Seaduse algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. · Presidendile kuulub vetoõigus- õigus lükata parlamendis vastuvõetud seadus tagasi. · President vajab suurte kuluprogrammide kinnitmaiseks Kongressi heakskiitu. · Riigieelarve võetakse vastu Esindajatekoja ja Senati poolt. Senat kontrollib kõrgemate riigiametnike nimetamist ja ratifitseerib rahvusvahelised lepingud. · Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt. · Kongressil pole õigust avaldada administ...
DEMOKRAATIA riik, kus võimul rahvas · Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seadu...
parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab valitsusvormi, kus võim kuulub kas üksikisikule või mingile väiksele grupile. 2. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Lk.97-100 Monarhia ja vabariik. Parlamentarismi iseloomustavad järgmised tunnused: o Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud
Ühiskonna valitsemine Kodune kontrolltöö 1. Nimeta kaks demokraatlikule valitsemisviisile iseloomulikku tunnust ja selgita neid. 1) Kodanikkonna osalemine poliitikas- demokraatia alustalaks on see, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. See tähendab, et riigi juhid valib rahvas (valimiste kaudu). Eestis valib rahvas omale parlamenti ja KOV juhtkonda esindajad. Lisaks on poliitiliste otsuste langetamisesse võimalik
kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2.Miks kasutatakse kahekojalisi parlamente? -Rahva soovid on rohkem esindatud, demokraatlikum riigikord 3.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjonis peab olema liikmeid mitmetest erakondadest. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valimisalale. Näiteks väliskomisjon töötab välispoliitikat käistlevate
REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu nimetatakse diktatuuriks, see võib olla näiteks autoritaarne või totalitaarne riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu ...
Rajaja John Lock, Inglismaal 1839 1. ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik 2. inimõigused, humanism, sallivus. 3. mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turud, riigi minimaalne sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik
Võimude lahususe idee – selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – olema üksteisest eraldatud. - 250 aasta vanune idee - Formuleeris prantsuse õigusteadlane ja poliitik Charles-Louis de Montesquieu oma teoses „Seaduste vaimust“ (1748) Riigikogu ehk seadusandliku võimu peamised ülesanded: 1) seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. 2) kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatva võimu peamised ülesanded: 1) seaduste elluviimine. 2) riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus ehk inimene ei valitse teiste üle, vaid valitseb seaduste autoriteet. Põhiseadus ehk õigusriigi alusdokument – on riigi kõrgeim seadus ja kehtiv ühtviisi kõigi kodanike suhtes. - PS määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome põhialused jne. Kõik õigusaktid ...
Ei tohiks vahetuda koos ministritega. Riigisekretär (Heiki Loot) juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid. Korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist. Riigikontroll (Mihel Oviir) juhib riigi majandustegevuse kontrollimist. Õiguskantsler (Indrek Teder) on vahelülik riigi ja kodaniku vahel. Tema poole saab pöörduda iga inimene, kellel on probleeme riigiasutustega suhtlemisel (ombudsman). Kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Regionaalne ja kohalik valitsemine Piirkondlik areng Eestis on ebaühtlane. Regionaalpoliitika peaks ebavõrdsust vähendama (haldusreform). Inimeste sotsiaalse heaolu korraldamine on kõige edukam kohalikul tasemel (vallas, linnas). Regionaalne tasand (maakond) ja kohalik omavalitsus peaksid tegema koostööd. Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad kohaliku omavalitsuse üksusteks: 33 linna ja 194 valda.
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguse...
Demokraatlik valitsemine Võimude lahusus - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt peavad olema eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see looks eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. Seadusandlik võim Riigikogu Ülesanne: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine; kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus Ülesanne: seaduste elluviimine; riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; õigusaktidest võib valitsus anda välja määrusi ja korraldusi. Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (tegevpoliitikud). Valitsus jaguneb ministeeriumideks. Kohtuvõim õigust mõistev võim. Ülesanne: seaduskuulekuse tagamine; võimu seadusliku kasutamise järelvalve; sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. Õigusriik valitset...
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodani...
Prantsusmaa Nimi Riigikord - president Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik . President valitakse iga 5 aasta tagant . Praegune Prantsusmaa president on Nicolas Sarkozy Nicolas Sarkozy President Riigikord Parlament koosneb Rahvuskogust (Rahvuskogus on 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel. Viimased valimised toimusid 2007. aasta juunis. ) ja Senatist Prantsusmaal on majoritaarne valimiskord Palee Versailles Valitsus Praegusesse valitsuskabinetti kuulub 17 liiget (lisaks 21 riigisekretäri ja 1 ülemkomissar) Põhiseadus - praegune Prantsuse põhiseadus, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. septembril 1958 ja kuulutati välja sama aasta 4. oktoobril, lõi nn viienda vabariigi poliitilise süsteemi, milles seadusandlik ja täidesaatev võim tasakaalustati eelkõige viimase kasuks. - sellest ka presidendi tähtsus Prantsusmaal. ...
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel o Iirlane katoliiklane (vähemus) o Inglismaa protestant Vähemus tahab Põhja-Iirimaaga ühineda · Ras...
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis a...
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...
tohtisid kanditeerida ametnikeks, võisid võtta vastu seadusi. Hiljem seisustevahe kadus, roomlased ühtsed võrdsed kodanikud- rooma rahvas. Tegelt pold võrtsust, asju otsustasid kitsas ring jõukaid- rikkad patriitsid ja plebeid. Suurriigi teke: Rooma vallutas Puunia sõdade tulemusel Kartaago(146eKr), peale seda ka Makedoonia(149eKr). 133eKr päriti Pergamoni kuningalt testamendiga Väike-Aasias asunud riik, nii jõudis Rooma võim aasiasse. Roomast sai Vahemere valitseja. Valitsemine: Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud e magistraadid. Senat-valitsev riiginõukogu, koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku selleks, et hääletada juhatava magistraadi ettepanekute üle, lihtkodanikel puudus õigus teha ettepanekuid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, tavaliselt pärinesid rikaste roomlaste seast. Tasu selle töö eest ei makstud
39 EESTI NSV VALITSEMINE NÕUKOGUDE VÕIMUSTRUKTUUR Nõukogude võimu taastamine eestis algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. Punaarmee üksuste järel tulid eestisse nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid uue võimu esimesed taastajad. Eesti NSV võimustruktuur oli samasugune kui NSV liidus, kus juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kuigi vormiliselt olis kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liiduvabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. KOHALIK VÕIMUELIIT JA NOMENKLATURR Eesti NSV sõjajärgne partei-ja valistuskaader tollane võimueliit koosnes peamiselt nn juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja usaldas neid üha enam. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud, kes töötasid juhtivatel k...
Valitsemise korraldamise põhimõtted: 1)võim ei tohi koonduda ühe isiku kätte 2)võim peab olema avalik ja kontrollitav 3)võim peab seisma rahvale võimalikult lähedal. Võimu mitte koondumiseks on võim jagatud kolmeks: 1)seadusandlik võim (Riigikogu e. parlament) 2)täidesaatev võim (valitsus) 3)kohtuvõim (ülemkohus). Üks inimene ei tohi olla korraga ametis eri võimu harudes - võimudelahusus - võim ei ole koondunud üksik isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigu...
Ajalugu Mõisted: Kindralkuberner- piirkonna kõrgeim haldusametnik. Maapäev- rahva või seisuste esindus. Toimusid iga 3a tagant. Reduktsioon- riigi maade tagasivõtmine. Aadlimatrikkel- täieõiguslike aadlivõsade register Balti erikord- Asehaldused- dus- asevalitsus. Asehalduskond asehaldurile alluv territoorium. Dur-asevalitseja, kõrgem kohapealne riigivõimu esindaja. Vakuraamat- selles peeti koormiste üle arvestust. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Isikud: Peeter I- oli Vene tsaar ja Venemaa keisririigi keiser.Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Peeter I oli teadmishimuline, tahtejõuline ja juhtimisvõimekas, kuid ägeda loomuga inimene. J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välis...
VANA-LIIVIMAA VALITSEMINE 1. Territooriumid ja riigid Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond (Haapsalu, Lihula, Vana-Pärnu, Kuressaare) Liivi orduriik (alates Järvamaast kõik allapoole, kuni Läti keskosani) 2. Läänisuhted Vara- ja kõrgkeskaegsed suhted, kus maa oli läänistatud vasallidele, kes said selle tänu sõjale. Maad harisid talupojad, kes maksid selle eest raha. Ordu ei teki läänimõisad vaid ordumõisad, läänistamist ei toimunud. Taani valdus Taani kuningas maaisand Piiskopkonnad maaisand tartu piiskop Kuni 1315a. oli maa tagastatav, alates 1319-1397(Danzig) on läänistatav maa pärandatav, võõrandamata. Ametkonna maad - maad, mida ei läänistatud. Jaotati eraldi vakusteks (4-6küla). 3. Liivimaa sisesuhted Mõõgavendade ordu lakkas eksisteerimast, kui leedukatega võitles. Halvad suhted, ordu ei saanud läbi kirikuga(vaen, Riia piiskopi vastu) Kodusõjad kogu keskajal. Riia piiskop ei suuda vastu panna ordule,...
poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Õigusriiklus ja võimude lahusus Toimiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Milles seisnes demokraatia "mahajäämus" aristokraatia, timokraatia ja oligarhiaga võrreldes - Platoni põhjal? Demokraatia "mahajäämus" teistest valitsemisvormidest seisnes Platoni arvates selles, et demokraatias oli võimul palju inimesi ning erinevaid arvamusi, mis võib tekitada kaose, kuna suurel rahva massil puudub mõistus ja tarkus. Samas kui aristokraatias, timokraatias ja oligarhias oli vähene grupp inimesi või üks inimene,
BULEE e nõukogu STRATEEGID 500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID Hääletas uute seaduste p...
Presidentaalne: *Riigipea keskne poliitiline figuur, täidab nii valitsusjuhi kui riigipea ülesandeid *Kodanikud valivad presidendi ja parlamendisaadikud *Pres. Juhib riigivalitsust, täites ka peaministri ülesandeid(nim. Ametisse ministrid). * Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendi-, mitte parlamendivalimisi. *Seadusandliku võimu institutsiooniks parlament *President tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. *Võimuharude autonoomia suurim Parlamentaarne: *Rahvas valib parlamendi, kes omakorda valib presidendi *Riigipea on erapooletu, iseseisev võimuinstitutsioon, kes tasakaalustab parlamendi&valitsuse suhteid *President nim ametisse kõrged ametnikud, täidab tseremoniaalseid kohustusi *Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal *Seaduseelnõusid koostab valitsus& saadab parlamendile menetlemiseks *Seadusandlik ja täidesaatev võim tugevas vastastikuses seoses Ühe- ja kahekojalisus Seaduse järgi on parlamendi kojad võrdse...
Vana-Liivimaa valitsemine Poliitiline ülesehitus 1346. Aastal 5 väikeriiki Saksa Ordu Liivimma haru tugevaim ja suurim, mida valitses Liivimaa meister Riia peapiiskopkond Tartu piiskopkond Saare-Lääne piiskopkond Kuramaa piiskopkond Maaisand ja läänimehed Kogu maa jagunes maaisanda domeenideks harisid talupojad tuludest kattis maaisand riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminemised Läänivaldused jagatud vasallidele sõjateenistuste ees Sisepooliitika Võimuvõitlus piiskopkondade ja ordu vahel Intriigid Kodusõjad Seisused 14.saj hakkasid maaisandate kõrval suurt rolli mängima Läänimehed ja linnad Rüütelkonnad vasallide ühinemine territoriaalselt Linnadepäevad Maapäevad Küsimused 1. Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2. Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik? Liivi ordu meister, Riia peapiiskop 3. Selgita, milles seisnes rõivastustüli. ...
ennekõike Anglo-Ameerika riikides. Tabel 1. Kohaliku omavalitsuse reformide stiilid 6 Protsess Struktuur Haldus Juhtimine Ülesannete jaotus, funktsioonid Poliitika Poliitika ja valitsemine Piirid (ühendamised) ALLIKAS: Caulfield, Larsen 2002. Kohaliku omavalitsuse koostöö ja teenuspiirkonna juhtimise korralduslikud mudelid. Euroopas 20. sajandil, aga eeskätt pärast II maailmasõda toimunud linnastumisprotsessid ühelt poolt ja teiseks heaoluriikide teke ja areng esitasid demokraatlike riikide ette tõsised väljakutsed, nende hulgas kohaliku omavalitsuse roll muutuvas ühiskonnas, demokraatia ja
hakati eksportima ning koguma tagavarasid kriisiaegadeks ja võimalikeks ikaldusaastateks. Kuid peagi kujunes peamiseks tuluallikaks piimakarja-kasvatus ja piimasaaduste tootmine. 1930. aastate keskpaigaks olid kariloomade ja meiereide arv kahekordistunud. Eesti valitsemine 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu Oktoobris 1933 pandi rahvahääletusele Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. vabadussõjalaste koostatud uue põhiseaduse Sellega kehtestati laialdased projekt, mis koondas peaaegu kogu kodanikuõigused: kõigi kodanike võrdsus võimutäiuse rahva poolt otse valitava
Karl Suur Liina Põlme Kätriin Kübar 11c klass Karl Suur · Haruldaselt tugev ja terve mees · Tegeles ratsutamise ja ujumisega · Elas lihtsat elu · Hoolitses tütarde eest Unistus saada keisriks · Vahetpidamata sõjajalal naaberkuningatega · Ihaldas saada kirkuvõimu ja paavsti heakskiidu · Rooma paavst Leo III kroonis Karli Peetri kirikus keisriks- nüüdseks Karl Suur Karl Suure riik · Riik oli väga suur · Jagunes krahvkondadeks · Teenistuse eest said krahvid läänimaid koos talupoegadega · Krahvid vandusid talle truudust · Võimukamad krahvid toimisid oma läänimaadel nagu iseseisvad valitsejad "Riik on tugev siis, kui seal valitseb kindel kord ja seadused." · Seadusi kirjutas Karl Suur üksi · Paar korda aastas toimusid arutelud tähtsamate küsimuste üle · Seadusi viisid ellu kõrgemad ametnikud · Karl reisis riigis ringi · Lasi ehitada teid ja võttis kasutusele kindlad r...
NIMI: RIIK, POLIITIKA JA VALITSEMINE SEMINARIÜLESANDED 2 (LOENGUTEEMAD 5-6) 1. Too iga parteisüsteemi kohta 2 näidet riikidest, kus see on kasutusel ning selgita, mis on sellise parteisüsteemi eelised ja nõrkused Üheparteisüsteem Näited Eelised ja nõrkused Eelised: Tähendab ühtset meelsust ühiskonnas (enamuse esindatus
VENEAEG 1721-19saj esimene pool Haldusjaotus *kuni 1783 Rootsiaegne haldusjaotus (eestimaa kubermang- lääne, harju, jäärva, viru; liivimaa kubermang- saare, pärnu, tartu) *asehalduskorra ajal 1783-1796 Tallinna ja Riia asehalduskorrad *1796-1917 eestimaa kubermang, liivimaa kubermang- pärnu, tartu, viljandi, võru, saare . Valitsemine *Balti erikord kuni 1783a (saksakeelne asjaajamine, tollipiir, haldusjaotus, rootsiaegsed seadused) *1783-1796 asehaldoskord- haldusjaotus muutus, venemaa aadliomavalitsusseaduste ja linnaseaduste kehtestamine *Balti erikorra taastamine pärast Katariina 2 surma 1796 a uus maksusüsteem ja uued maakonnad v.a. Paldiski jäid püsima. Talupoegade olukord *restitutsioon- Rootsi riigi poolt riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele *1739 Roseni deklaratsioon- talupoeg on õigusteta pärisori *1765 Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus va...
NÕUKOGUDE EESTI 39. EESTI NSV VALITSEMINE 1.KORDAME OLULISEMAID AASTAARVE. Millal kehtestati nõukogude võim Eestis esimest korda? 27.10.1917 Millal okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi? 17. juuni 1940 Millal asendus Saksa okupatsioon taas Nõukogude okupatsiooniga? 24.11.1941 Millal saabus nõukogude aja lõpp ja Eesti taasiseseisvus? 1991. aastal 20. augustil 2.MILLISED MUUTUSED TOIMUSID EESTI PIIRIDE JA HALDUSJAOTUSTE OSAS AASTAIL 1944-1953? Piirid
ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESANDED PS § 78. Vabariigi President:
Karl Suur Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ning Frangi riigi kuningas alates 768 aastast ja Rooma ehk Frangi riigi keiser alates 800 aastast. Ta pani aluse kolmele suurriigile, milleks olid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia.Karl Suur oli ka sõjaliselt väga tugev, liidendades Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia, Lõuna-Prantsusmaa kui ka Madalmaad. Peale valusat lüüasaamist 778.aastal Zaragoza all, tegi Karl Suur vajalikud järeldused ja aastal 801 vallutati araablaste käest Barcelona. Sinna rajati Hispaania mark, mida valitses kuninga ametnik markkrahv. Kirdesuunal ühitas Karl Suur frankide vallutuse ristiusu levitamisega. Weseri lahing, mis toimus 772-804, lõppes Saksimaa vallutamisega ning see jagati krahvkondadeks. 788.aastal liidendas Karl Suur Baieri hertsogkonna ning 796 laiendas ta Frangi riigi valdusi Balkanile. Frangi riik hakkas saavutama kunagise Lääne-Rooma mõõtmeid ning Karl Suur hak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
