- vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed: - kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud - edendab haridust ja sotsiaalset kapitali , võimaldab inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas - tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust - edendab ühist ja individuaalset heaolu - tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia nõrgad küljed: - kõik inimesed pole võrdselt haritud,seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi - enamuspõhimõte võib põhjustada selle,et vähemuse huvid tallatakse jalge alla
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused,
alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid,
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
olukorrast. Kui erakapital on alles tekkimas ja pole küllaldane, on riigi sekkumine majandusellu arusaadav. Kuid riigid on praegusajal nii tihedate majandussidemetega seotud, et kapital rändab riigist riiki. Tavaliselt kapital valib riigi, kus on vähem bürokraatiat ja vähem kitsendusi tegutsemiseks. Kõige laiemalt on riigil kahte liiki ülesandeid. Esiteks, loob riigi ja kasutab sümboleid, mis kujundavad ühtekuuluvustunnet. Teiseks ülesandeks on valitsemine. Valitsemine korraldab elu riigi valitsuse all oleval territooriumil . Eesti riigi valitsemisülesanded jagatakse viide põhivaldkonda. Riik peab tagama iga inimese elu, vabaduse ja omandi kaitse, kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. Igal inimesel on õigus vabadusele, elule ja omandi kaitsele. Sul on õigus vabadusele, kui pole sooritanud midagi kriminaalset, mis on karistatav vanglakaristusega ja ka sooritanud midagi seadusevastast. Riigis pole täieliku kaitset inimese
Demokraatia ja diktatuuri võrdlus 1920-1930 aastatel DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mõiste: Ühiskonna Mõiste: Majanduslikult valitseva organisatsioonivorm, mida klassi poliitiline võim teiste klasside iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, ...
ja elujärje paranemist ning demokraatia näib liiga aeglane, reformide ebaühtlane tempo. Eesti on probleemidega tulnud toime edukalt, sest demokraatia põhimõtted on kõigis elu valdkondades juurdunud ning probleemidest, näiteks majanduskriis, on üle saadud. 14. Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise 2 põhimõtet: Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Esikohal on ühiskonna, kui terviku areng 15. Hea valitsemine on legitiimne ehk õiguspärane, efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Rahvas peab samu väärtusi mida väärtustavad ka võimulolijad. 16. Demograafilise ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse probleemid: * rahvastikutaaste probleem ehk rahvas vananeb ja väheneb - Iga järgnev põlv peab olema arvukam. * Rahvastiku kvaliteet- iga järgnev põlv peab olema targem ja tervem. 17. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb planeerida arengut pikema perioodi peale.
Strateegiline juhtimine – EKSAM 1. Strateegilise juhtimise mudel koosneb neljast põhielemendist, seda ei ole.. a. Keskkonna seire b. Taktika c. Strateegia formuleerimine d. Strateegia elluviimine e. Hindamine ja kontroll 2. Integreeritud äriühingute valitsemine (New Corporate Government) põhineb nö pööratud KISS printsiibil: a. Keep it simple and stupid! b. Keep it controlled, integrated, strategic and situational! c. Keep it short and simple d. Keep it controlled, integrated, strategic and simple e. Keep it safe and simple 3. Suurel äriühingul on neljatasandiline hierarhiline strateegia: a. Väliskeskkonna- Sisekeskkonna- Organisatsiooniline –
HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. ÕIGUSRIIGI TUNNUSED- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
demokraatiaks. Tegemist on üleminekufaasiga. Siirdeühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Kiired ja pöördelised reformid. 2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3.4 Jätkusuutlik ühiskond - Tänase ühiskonna vajadused rahuldatakse nii, et ei seata ohtu tulevaste põlvkondade vajadusi. Valdkonnad: 1. Loodusressursie kasutamine. 2. Valitsemine, mis suunatudtulevikuvajaduste rahuldamisele. 3. Ühiskonna majandamine. 4. Heaolu saavutamine. 5. Tugev demokraatia. 6. Kui riik on siirdeühiskonna faasis, peab ta pidevalt liikuma demokraatia suunas. 7. Sotsiaalne jätkusuutlikus - tekib kui riik ehitab heaoluühiskonda. 8. Demograafiline jätkusuutlikus. **KORDAMISÜLESANDED *Kas Eesti on jätkusuutlik riik? -Vähemalt 5 poolt või vastu argumenti. Iga argumendi juurde näide & põhjendus.
vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrtustele. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemine ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille tagajärjel elatuse esialgu hoopis langeb. Siirdeühiskonna probleem on ka reformide ebaühtlane tempo. Eestis kaasnesid siirdeprotsessiga Vabad valimised, valitsus võtab vastavalt rahva soovile seaduseid ja reforme vastu. Rahvas nõuab kiireid otsuseid ja elujärje paranemist. Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm,
otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse polüarhiaks, kui tasakaalustatud riigivõimuga kaasneb aktiivne kodanikuühiskond. Siirderiik- üleminekuriik, mis on lahti ütlenud vanast mittedemokraatlikust reziimist, kuid kõik demok. Komponedid ei toimi veel. Siirdeperiood- toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale Eestis algas siirdeperiood- enne Nõukogude Liidu lagunemist Perikles- Ateena riigimees. Mõiste demokraatia pärineb Antiik- Kreekast
Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres. (Rooma, Marseilles, Veneetsia).Araabias Toscana ja Lombardia. Kesk ja lääne Euroopas said linnad alguse muitsetes kauplemiskohtades, see oli linna tekkimise puhul oluline. Tekkisid sadamapaikadesse. Vajalik oli ka talupoegade olemasolu, kelle toodang linlasi toidax ja kellest linn saax täiendust elanikkonnale. Tekkisid ka põllumajanduslikesse piirkondadesse(Flandria, Pariis). U 100 000 elanikku Firenzes, Pariisis ja Veneetsias. Valitsemine: linn moodustas omavalitsusliku kogukonna, eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Linnaelanikud koondusid ametite kaupa ühingutesse. Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reeglid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu Mentaliteet: esines sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid. Toimusid tänavalahingud aadlisuguvõsade vahel. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Levis mõttelaad, et olemasolevat vara tuleb kasvatada. Rikkust
riigi elu sõltub läbisaamisest juhiga N: Türkmenistan maagaas Eur-le Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rõhutatakse vajadust säilitada ühiskonna terviklikkus, st ühtegi probleemi ei tohi teiste arvelt lahendada. Hea valitsemine on legitiimne(õiguspärane), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sots gruppide huvisid. Valitsemine on hea, kui ühtegi gruppi ei tähtsustata üle teiste arvelt. Rahvastiku kvaliteet mõrvajuhtumid, haridustase, töövõime, kroonilised haigused jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: maj otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.
Enamuse võim vähemuse üle. Eristatakse kahte alaliiki: otsest ehk vahetut demokraatiat- otsuseid teeb rahvas, ja esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat- rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid.
klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
Enamuse võim vähemuse üle. Eristatakse kahte alaliiki: otsest ehk vahetut demokraatiat- otsuseid teeb rahvas, ja esindus- ehk vahenduslikku demokraatiat- rahvas valib oma esindajad parlamenti, võimuorganitesse. Demokraatia tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõimu kuulumine rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, juhikultuse puudumine, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, trüki- ja sõnavabaduse olemasolu. Riigid, kus säilis demokraatia olid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid. Demokraatia ja diktatuur on üksteise vastandikud. Osades riikides kehtestati diktatuurid, sest mitmed riigid said Esimeses Maailmasõjas lüüa ja neil tekkis niinimetatud alaväärsuskompleks ning seda kasutasid ära esilepürgivad diktaatorid.
Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid 10) Ühiskonna jätkusuutlikkus-praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11) Valitsemise jätkusuutlikkus: võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12) *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. *Rahvastiku kvaliteedi näitajad-
Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg VanaEgiptus Niilus kui toitja: Mõlemal kaldal sadade km. laiune viljakas ala, millest edasi laius kõrb, deltas 150km. lai. Jagunemine: üleujutus(suvisügis), põlluharimine(talvkevad), saagikoristus ja põus(suve hakul)
1ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Demokraatia on alguse saanud Vana-Kreekast. Antiikdemokraatia kõrgaeg oli Periklese aeg. Demokraatia jaguneb otseseks demokraatiaks ja esindusdemokraatiaks. Otsene ehk vahetu demokraatia Esindus- ehk vahendatud demokraatia Kodanikud osalevad vahetult võimu teostamises. Kodanikud teostavad võimud läbi valitud Referendumite korraldamine. esindajate.
arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Mittemajanduslik hüve Majanduslik hüve Ühistasand Eratasand Ühistasand Eratasand Valitsemine Eraelu Riigiettevõtlus Eraettevõtlus Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik...
ortodoksia vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine partei ehk erakond ühte poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades partokraatia ühe partei ainuvõim, samatähenduslik mõistega "totalitaarne rezhiim" piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste traditsioonide poolt kehtestatud piiranguid valitsemisinstitutsioonide tegevusele. Piiratud valitsemise vastandiks on piiramatu, õigusvastane ehk diktaatorlik valitsemine poliitika ressursside jagamine, õiguste kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate
kasutada ja kaitses teda kohtus, klient saatis patrooni sõjaretkedel, huvidest lähtuvalt, seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli kandis koormisi, hääletas patrooni soovi järgi. Rikad roomlased olid seadusest, kujunes tohutu seaduste kogum; õigust tuli mõista mitte ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani.
Egiptuse. -Kõik erinevad Egiptuse osad olid saavutanud tsivilisatisoonide tekke erinevatel aegadel. Kõige uuem kõige varem ja kõige vanem vastavalt kõige hiljem. 2. -Egiptuse ühiskond on maa ühiskond, kuna seal oli linnu vähe ning tegeleti eelkõige põlluharimisega. -Ühiskond oli rangelt hierarhiline, kuna selle tipus seisis apsoluutse võimuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. -Egiptuse tüüpiline perekonnamudel on paarperekond, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Perekonna pea oli mees, kuid tagatud olid ka naise õigused. - Kirjutajatele, kuna nemad kirjutasid ülese riigi käitumis norme ja täitsid lepinguid ja muud sellist asja tegid. 3. Riigi võimu seisukohalt on kõige olulisemad jumalad riigile:RA- ta oli maailma looja ja
7. Mis on kriitilised edutegurid? 8. Mida tähendab PEST-G? VI loeng: Organisatsiooni disain: struktuur ja protsessid 1. Defineeri organisatsiooni disaini mõiste 2. Kes oli Alfred Chandler ja milline oli tema panus juhtmisteadusesse? 3. Mis on organisatsiooni struktuur? 4. Nimeta vähemalt 5 erinevat organisatsioonistruktuuri tüüpi 5. Mis on juhtimistasand ja mis on juhtimisulatus? 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat 7. Mis on äriühingute valitsemine? 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? VII Loeng: juhtimise osategevused I 1. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? 2. Kirjeldage Demingi ringi/tsükli loogikat 3. Millised on planeerimise tasandid? 4. Mida kujutab endast juhtimine eesmärkide kaudu (MBO)? 5. Nimeta 3 kontrollimise põhiliiki ja 2-3 kontrollimeetodid. VIII loeng: Täideviimine 1. Mis on täideviimine? 2. Mis on Juran'i triloogia? 3. Mis on huvigrupid? 4
-Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega Parlamentarism -Eesti, Saksamaa, Suurbritannia -Parlamendi ülimuslikkus -Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid -Valitsus moodustub valimistulemuste põhjal -Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel Monarhia -Konstitutsiooniline monarhia *Monarhi võim on piiratud seadustega *Belgia, Hispaania, Holland, Luksemburg -Absoluutne monarhia *Monarh on ainuvalitseja *Võim on päritav -Diktatuurid *Ühe isiku valitsemine *Võimule tulek vägivaldsel teel *Võimule tulek valimiste teel Ameerika ühendriigid Rahvas Kongress President Esindajatekoda Senat Administratsioon Ülemkohus 435 liiget 100 liiget 9 eluaegset kohtunikku 2 aastaks 6 aastaks Proportsionaalsuse 2 aasta tagant põhimõte suurendatakse 1/3 Õigus
Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkuberner. Kindralkuberneri abiliseks kaks kohalikku aadlikku ehk valitsusnõunikku. Valitsemine Petreburis lood Balti klubermangude jaoks eralid ametiasutused: Eesti- ja Liivimaa asjade justiitskollegium; Eesti- ja Liivimaa asjade kammerkontor. Aadli omavalistus Eesti-, Liivi-, kui Saarema rüütlekonnas olemas aadli omavalitsus. Kõrgeimaks organiks maapäev.
Demokraatia ja diktatuur Euroopas 1920.-1930. aastail. ,,Demokraatia" tähendab kreeka keeles rahva võimu, mida iseloomustab võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, valitsemine rahva valitud saadikute poolt. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Diktatuurid hakkasid tekkima, kui demokraatia ei suutnud enam lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Kogu maailmas oli majanduskriis ja inimesed pettusid demokraatias ning demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult
· jutu sisu ümbersõnastamine ,,kas" tüüpi küsimused · tunnete ja seisundi sõnastamine · kokkuvõtte tegemine Kuulamise põhitehnikad: · näidake välja huvi · esitage õigesti sõnastatud küsimusi · ärge kalduge eesmärgist kõrvale · kontrollige oma mõistmisvõimet · talitsege omi tundeid (emotsionaalne intelligentsus) Suhtlemistõkked · pseudokuulamine · situatsiooni valitsemine · selekteeriv kuulamine · tühikute täitmine suva kohaselt · tundetu kuulamine · isoleeritud kuulamine · kaitsev kuulamine · varitsev kuulamine
rikas. Hadesele kuulus kiiver, mis muudab selle kandja nähtamatuks. Harva lahkus ta oma pimeduseriigist. Olüposesse või maapealsesse polnud ta . oodatud. Pluto röövis maa pealt Persephone ja tegi ta allmaailma kuningannaks. Vendadega liisku tõmmates jäi temale allilm ja surnute valitsemine. Teda nimetatakse ka jõukuse jumalaks, maapõue peidetud väärismetallide isandaks. Hades oli küll sunrujumal, aga mitte surm ise. Teda kutsuti erinevate rahvuste poolt erinevalt. Kreeklased Thanatoseks ja roomlased Orcueks.
Rooma keisririik Alicia Tsingisser KeiserCaesari nimest tulnud valitseja tiitel Vabariigi lõpp *Caesari surm ei päästnud Rooma vabariiki *Caesari poolehoidjad olid Antonius ja Octavianus *30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid
• Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
Saksa Liit Vabariik 1. Saksamaa lõhenemine Põhjused : · Saksamaa jagamine 4 riigi vahel · Okupeeritavate riikide erinev poliitika (lääne ja ida vahel) · Berliini Blokaad · Tekkis 2 riiki 1949. aastal : Lääne tsoonis Saksa Liit Vabariik , ida tsoonis Saksa Demokraatlik Vabariik. · Saksamaa lõhenemine oli üks peamine probleem, kogu külma sõja ajal 2. Saksamaa Liit Vabariigi valitsemine · Parlamentaarne vabariik. Kantsler on valitsuse juht, tal on täidesaatev võim · Seadusandlik võim kuulub parlamendile, mis koosneb kahes kojast (riigi nõukogu ja Riigipäev) · I kantsleriks Konard Adenauer 3. Majandus · Sotsiaalne turumajandus ettevõtlus vaba konkurents · Taastati elamispind, muutus kiiresti heaolu ühiskonda · Töötu abirahad, puuetega inimeste toetused, võimetud said abi 4. Välispoliitika
Nikolai II Carol Aksin ja Liisa Ilves 2011 Nikolai II Aleksandrovit s Romanov Sündis 18. mai (vana kalendri järgi 6.mai) 1868 Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Venemaa viimane keiser. Pere Abielus Victoria Alix Helena Louise Beatricega Neil oli 5 last Keisr iperekond ja müstika Uskusid imevõimetesse. Poeg oli haige valitsemine Nikolai Aleksandrovits krooniti 18. mail 1896 Rahulolematu rahvas VerineNikolai Valitsemisaja lõpp I maailmasõda Troonist loobumine Nikolai II arest ja hukkamine Pärast Nikolai II troonist loobumist ja Venemaa Ajutise Valitsuse valitsemise algust arreteeriti Petrogradi revolutsiooninõukogu nõudmisel 7. märtsil 1917 Nikolai II koos perekonnaga ja kuni 14. augustini 1917 viibis ta vahi all Aleksandrovski Palees, Tsarskoje Selos, hiljem
laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 – I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 – I Riigikogu – 100- liikmeline. Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud.
tunnistamast Tulemused? *Enamlaste võit suuremal osal endise Vene impeeriumi alal. *Ei suudetud endale allutada iseseisvaid piiririike sanitaarkordon. *Tekkis esimene totalitaarne riik maailmas. Diktatuuri ja demokraatia tunnused DIKTATUUR - Võimude lahususe põhimõte puudub. Rahvas pole iseseisev. Ühe partei süsteem. Riigivõim on koondunud ühe isiku või grupi kätte. Üks ideoloogia. Range kontroll ajakirjanduse üle. Juhikultus. Võim pole avalik ega kontrollitav. Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Trüki- ja sõnavabadus puudub DEMOKRAATIA - Kehtib võimude lahususe põhimõte.Rahva iseseisvus.Mitme partei süsteem. Riigivõim kuulub rahvale. Mitu ideoloogiat. Vaba ajakirjandus. Juhikultus puudub. Võim on rahvale lähedal. Valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu. Eksisteerib trüki- ja sõnavabadus Miks osad riigid suutsid jääda demokraatlikeks, teistes aga kehtestati diktatuur?
laevaliiklus... Tervikuna ületas Eesti põllumajandus Esimese maailmasõja eelse taseme. Arenesid väliskaubandussidemed. Need olid loodud enam kui 100 riigiga. Esikohal olid Suurbritannia ja Saksamaa. 20 aastaga oli Eesti saavutanud kindla koha rahvusvahelistel turgudel.Majanduses olid viimased Teisele maailmasõjale eelnenud aastad kõige edukamad. Elatustaseme poolest jäi Eesti veel maha lääneriikidest, kuid oli võrreldav Ungari, Poola, Lätiga. II Riigi valitsemine, sisepoliitika. 1920 I põhiseadus, mille järgi kõrgeimaks võimuks oli rahvas. 1920 I Riigikogu 100- liikmeline. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem,kes lisaks peaministri kohustele täitis ka riigipeale kuuluvaid ülesandeid. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle: oli oht, et seadusandlik võim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle, sest tasakaalustavat jõudu riigipea näol ei olnud.
vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile (Bahreini, Kuveidi ja Katari emiraat ;Brunei ja Omani Sultanaat ning Saudi Araabia islamiriik). Konstitutsiooniline monarhia ehk piiratud monarhia: valitsemisvorm, mille puhul
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
*"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid *absolutistlik valitsemine Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) *mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja
juhtimist 2. 2. Milliseid erinevaid valitsemisviise rakendati Kreeka polistes? Iseloomusta 1) demokraatiat; 2) aristokraatiat; 3) türanniat. a) Demokraatlik valitsemisviis „rahva võim“ võim kuulus rahvakoosolekule, kus kõigi kodanike poolt valiti riigiametnikud ja riiki valitseva nõukogu liikmed ning hääletati läbi kõik tähtsamad riigielu küsimused. (Eesti) b) Aristokraatlik valitsemisviis- „parimate valitsemine „võim oli polise rikkaimate ja mõjukamate inimeste käes. Aristokraadid kuulusid riiigiametisse ja riiki valitsevasse nõukogusse ning lihtrahvale jäi õigus osaleda rahvakoosolekul, millel oli õigus heaks kiita või tagasi lükata nõukogu otsuseid. (nt spartas oli selline võim). c) Türannia- võim oli koondunud ühe (harva ka mitme) aristokraadist ainuvalitseja kätte. Võimul püsis türann lihtrahva toel ning teisi
Keisrinna Theodora mosaiik 2. bütsantsi kunst- · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. Saj. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. Saj. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj. · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia.
Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste rahvaste suhtes kasutati karmimaid meetmeid ning sekkuti rohkem nende siseasjadesse. Kuna sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud alistatud rahvad ühiselt Rooma
Tambet Eelmere, Daniel Pälling 9c Ø Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja Ø Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia Ø Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Ø Teine Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees. Peaminister Andrus Ansip Justiitsminister Rein Lang Kultuuriminister Laine Jänes Rahandusminister - Jürgen Ligi Sotsiaalminister Hanno Pevkur Välisminister - Urmas Paet Siim Kallas: Ø 13. novembril 1994. aastal asutas Siim Kallas koos mõttekaaslastega Eesti Reformierakonna ning juhtis seda kuni auesimeheks saamiseni erakonna kümnendal sünnipäeval 2004. aastal. Andrus Ansip: Andrus Ansip on Reformierakonna esimees alates 2004. aasta novembrist ja Eesti ...
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27 Brita, Martin, Mark Andreas, Johanna, Andre Erakond Eestimaa Rohelised http://www.erakond.ee/et/roheline- poliitika/valimislubadused2011 Kati, Mikk-Taavi, Kristjan, Liisa, Karl Esitluse osad: · tiitelleht (erakond ja esitluse koostajad) · ...
Seda ala kutsutakse Ladina-Ameerikaks sellepärast, et seal räägitakse ladina keelest tulnud romaani keeli, näiteks hispaania ja portugali. 1494. aastal sõlmitud Tordesillase kokkuleppe kohaselt pidi Portugal saama endale idapoolsed, Hispaania aga läänepoolsed alad. Brasiilia ja natuke tänapäeva Uruguayst ja Paraguayst jäid Portugalile, Tsiili, osa Argentiinast, Boliivia ja Peruu jäid aga Hispaaniale. Hispaania asumaade valitsemine oli koondatud Madridis asuva India-asjade nõukogu kätte, mis teostas kogu kõrgemat võimu Ladina-Ameerikas. Ameerika asumaade priviligeeritud ülemkihi moodustasid Euroopas sündinud ametnikud, kelle käes olid peaaegu kõik kõrgemad haldus- ja sõjaväeametid. Kreoolid ehk Ameerikas sündinud eurooplaste järglased ei saanud juhtivatesse ametitesse tihti. Ameerika põliselanikkonna moodustasid indiaanlased, kes olid Hispaania
Linnad ja kaubandus Rootsi ajal Tallinn Keskaeg Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide,Rakvere, Narva, hiljem saab linnaks ka Valga. Rootsi võimu ajal ei asutanud ühtegi uut linna. Linna valitsemine Linna valitses raad Raad koosnes linnapeadest ja raehärradest Väikestes linnades raadi ei olnud Rae võimu alla kõisid kohtu- , valitsus-, kiriku- ja kooliasjad. Keskaegne Narva Narva kindlus Narvas kehtestati Rootsi linnaseadus Linna eesotsas seisis linnapea Ivangorod kaotas linnaõigused ja see ühendati Narvaga Päris 17
................................................ 5 1.3 Haldusorgan ......................................................................... 6 1.4 Hea halduse mõiste ................................................................................. 6 2. Erakondade kujunemine ja organisatsiooniline areng .............................. 8 3. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis ...................................... 11 3.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? ...................................................... 12 3.2 Millises suunas kohalik valitsemine areneb? ................................................ 12 4. Eesti riigipead läbi aegade..............................................15 Kasutatud kirjandus .................................................................................... 16 2
Ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Niisiis kujutab võim endast teatud laadi suhet inimeste vahel. Võimu üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Mõni inimene või grupp omab otsuste tegemisel alati suuremat mõjuvõimu kui teine. Seepärast kasutatakse võimusuhete kirjeldamiseks ka mõistet domineerimine ehk valitsemine, ülekaalus olemine. Võim riigis Riigivõimu tunnused: · Seaduste kehtestamise ainuõigus · Maksude kogumise ainuõigus · Vägivalla kasutamise ainuõigus riigi julgeoleku ja sisekorra tagamiseks · Riigi igapäevaelu korraldamine · Riigi võimul on üks keskpunkt, mis asub tavaliselt pealinnas Riigivõimu teostavad: · asutused ja institutsioonid(parlament, valitsus, politsei, kohus, sõjavägi jne.) · riigiametnikud (bürokraadid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
