Plokkide transport oli keeruline probleem. Iga kiviploki kaal oli umbes 2,5 tonni, mõni plokk kuni 15 ning isegi 70 tonni. Esmalt ehitati kivimurrust püramiidini tee, mida mööda siis köite abil veeti rullidele toetuvad puureed sihtkohta. Kuigi egiptlased tundsid ratast ja vankrit, ei kasutanud neid kivide vedamisel, sest need purunesid kergesti. Loomi tööjõuna ei kasutatud, sest eeslid ja muulad olid selleks liiga nõrgad ja kallid. Inimesi aga hinnati loomadest odavamalt ja neid valitsejal ka jätkus. Ehitustöödel kasutati orje ning raskemaid töid tegid ilmselt sõjavangid. Teadaolevalt ehitasid suurimat püramiidi 30 000 inimest umbes kakskümmend aastat. Chefreni püramiidi juurde viiva kõrge teetammi kõrval valvab hiiglaslik kivikuju Suur Sfinks. Kuni 20 meetrit kõrgel ja 73 meetrit pikal sfinksil on lõvi keha ja inimese pea. Arvatakse, et sfinksi näojooned kujutasid üsna tõetruult päikesejumalat kehastanud vaaraod
Otse vastupidi, jumalasõnast lähtudes taotleti 17. sajandil suuremat pühadust ja vagadust. Võeti küll kriitiline hoiak ametliku kiriku suhtes, kuid, toetudes jumalasõnale, püüeldi sisemise enesetäiustumise ja kõlbluse poole. Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Saksa valgustajad panid oma põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema absoluutne võim. Saksa valgustuse üks tähtsamaid isikuid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz. Tema arvas, et oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Leibnizi arvates oli vaja teaduse arenguks teadlaste koostööd, selleks omakorda aga akadeemiaid ja teaduslikke seltse. Ta oli üks Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Ta kohtus Peeter I-ga neli korda, veenmaks teda
Tema filosoofia peamine mõte: ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab ta sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse. Peab kasutama neid abinõusid , et võimul püsida: · Jõudu · Jõuga ähvardamist · Näivust ( Eksam on väga lihtne ja pärast paneb poolele E'd ja ülejäänud saavad F) · Vajadusel sõna murdmist. Tema arvates on valitsejal kasulikum olla kardetum. Tema arvates parim riigivorm on vabariik. Ideaalse valitseja prototüüp: · Kaval · Auahne · Hoolimatu · Kirglik olupoliitik Cesare Borgia. Teda kiideti et ta rääkis ausalt poliitikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikast reaalselt tehakse ilma idealiseerimata. Laideti selle ees, et näitas kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1696-1650) Voltaire Prantsuse valgustusfilosoof
Pistrik Horos kaitsejumal (vaarao võimu). Vaarao topeltkroon, piits + valitsemissau. Madu tarkuse jumal. Habe jumalikkuse tunnus. Mustusekuulikest veeretav skarabeus- Ra´d tõusva päikesena. Perekond : · Paarperekond- mees, naine, alaealised lapsed. · Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega.
Suurfeodaalid muutusid kuningatest aina sõltumatuks, kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes aina enam sarnanema tavaliste krahvide või parunitega. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Mille pooles erines keskaja riik tänapäeva riigist ja keskaegne esinduskogu tänapäeva parlamendist? Keskaja riigil puudus kindel territoorium, riiki ei ühendanud tervikuks mitte maa-ala ega ka rahvas, vaid valitseja isik. Valitsejal võis olla valdusi väga mitmes kohas. Keskaegne esinduskogu aitas kohut mõista, seda ei moodustanud vastavat haridust saanud professionaalid, vaid mõjuvõimsad ülikud. ,,Arignoni vangipõlv" - selles peegeldub vaid itaallaste suhtumine fakti, et paavstivõimu keskus ei asunud roomas mitte aga paavstide tegelik elukord nimetatud ajajärgul. Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada Peatükk 14
nobilitas - tõeline aadellikus seisneb voorustes) · Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus "Kristliku printsi kasvatamine" 1516 · Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532) 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid 20 · Valitseja, 15. ptk. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis tundus mulle sobilikum käia tegeliku, mitte kujuteldava tõe jälgedes.
rahvast. Oma põhitöös "Leviathan" (1651) kirjeldas Hobbes ühiskonda kui "kõikide sõda kõikide vastu", mille lõpetamiseks lõid inimesed ühiskondliku lepinguga riigivõimu, ohverdades vabadused piiramatu võimuga valitsejale. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud oluliselt Jean Bodini omast. Ka Hobbes pidas oluliseks, et monarhi kätte oleks koondunud nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Kõrvuti õigusega valitseda lasus valitsejal Hobbesi järgi ka kohustus kindlustada alamate julgeolek. Ühiskondliku lepingu teooriat arendas edasi John Locke (1632-1704). Locke leidis, et riigieelne ühiskond polnud üldse vaenulik, inimesed olid sündinud vabana ning elasid üksteist aidates. Olukord muutus, kui mindi üle põlluharimisele, sest siis tekkis varanduslik ebavõrdsus, mis pingestas senise rahuühiskonna. Locke`i järgi säilitas rahvas ka pärast lepingu sõlmimist suveräänsuse, mis tagati võimude lahususe
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud sotsiaalsed faktid juriidiliselt konstrueeritud normideks, mis laienevad kõigile, kes konkreetse seaduse või riigieelarvelise programmi mõjuulatusse kuuluvad. 2. Leia ministeeriumide ja Riigikogu või riigikantselei kodulehelt, milliseid uuringuid on tellitud. -RK ÕIGUS- ja ANALÜ...
129. Totalitaarset reziimi isel: - Totaalne revolutsioon - Kodanike sisemine rahulolu 130. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad (Dahl): - Väljendusvabadus - Õigus alternatiivsele teabele 131. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud riuaalid, kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises otsustamises kaasa rääkida, nimet: - Mitteliberaalseks demokraatiaks 132. Sultanismiks nimetatakse: - Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet 133. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? - See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke - See ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri 134. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus:
Eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti magistraate,otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.Sageli piirdusid rahkoos senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama
See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama.
Aastal 30 eKr võtitis Octavianus vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus. Roomas algas keisririigi ajajärk. Augustuse tõus Rooma riigi ainuvalitsejaks ei tähistanud ametlikult vabariigi lõppu, pealtnäha oli kõik endine: senati istungid jätkusid, igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti kokkuleppeliselt keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud, kuid kõik kokku tegid temast riigi tegelikku juhi. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Itaalia ja provintsid Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimu-si, vaid sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi
Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama.
· Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
Vasall andis end senjööri kaitse alla, vastu said nad maad kasutada. Nad olid kohustatud senjööri ustavalt teenima ning senjööri kutsel pidid nad sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasall andis senjöörile truudusvande. Kuid aja jooksul tekkis ustavusega probleeme, eriti vasalli vasalliga, kuna kõige madalamat järku vasall ei teadnud, kas ta peab kuuletuma senjöörile või ainult isikule, kellele ta truudusvande andis. Läänid ehk maad muutusid aja jooksul pärusvaldusteks, maadeks, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Inimesed, kes said maa oma vanematelt pärandina, et pidanud enam valitsejale truudusvannet andma. Feodaalide saamahimu ajendas neid röövretkedele, mis põhjustasid kodusõdasid. See suurendas poliitilist ebastabiilsust ja nõrgendas kuningavõimu. Feodalism kujunes kuna oli vajadus uut moodi sõjaväeorganisatsiooni jaoks ning oli vajadus stabiilse võimusüsteemi järele. Feodaalsuhted said alguse, kui Karl Martell andis oma sõjameestele maa, mille
mobiliseeritus. 7. Totalitaarset reziimi iseloomustab totaalne revolutsioon ja kodanike sisemine rahulolu. 8. Polüarhia tunnuste hulka kuuluvad väljendusvabadus ja õigus alternatiivsele teabele. (DAHL) 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuline võimalus poliitilises elus otsustamises kaasa rääkida, nimetatakse mitteliberaalseks demokraatiaks. 10. Sultanismiks nimetatakse valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet. 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? -See ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke; see ei sisalda kohustusliku elemendina demokraatlikku poliitilist kultuuri. 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimetatakse osalusdemokraatiaks. 13
vasalle käsutada. Pealegi võtsid paljud vasallid maid lääniks erinevatelt senjööridelt, kui siis senjöörid omavahel tülli läksid tekkis küsimus, millisele senjöörile peab kuuletuma mitme mehe vasall. Tuli ka ette et vasallid rikkusid truudusvannet ja keeldusid senjöörile allumast. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus aja jooksul tavaks pärandada neid isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud võimalik tagasi võtta. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu, see nõrgendas kuningavõõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Rüütlikasvatus-Rüütlite pojad lahkusid varakult kodust, nad läksid mujale elu õppima ja nooremad pojad peale mõne õnneliku erandi lahkusid jäädavalt. 8 või 10 aastaselt lahutati nad oma suguvõsa naistest, kelle keskel nad senini olid elanud
USA: miks ja kelle vahel toimus kodusõda, millal (kümnend), milliste tulemustega see lõppes, indiaanlaste ja neegrite olukord, mõiste rassism . Saksamaa: Põhja-Saksa Liidu loomisega algas Saksamaa poliitiline ja majanduslik ühtlustamine, mis oli kokkuvõttes oluline samm maa lõplikult ühendamisel. Saksamaa lõplikku ühendamist püüdis takistada Prantsusmaa, mis viis Saksa-Prantsuse sõjani, kuid Saksamaa võitis sõja ja Saksamaa ühendati 1867. aastal. . Valitsejal oli võimu sõja ja rahu kuulutamisest kellegi ametisse määramiseni. Keisri kõrval tegutses kõrgema seadusliku organina parlament, kus kõik olulisemad poliitilised jõud olid parteide kaudu parlamendis esindatud. Tähtsuselt teine mees keisri kõrval oli riigikantsler Bismarck. Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Pöörati tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. Osaleti aktiivselt Krimmi sõjas ja Austria vastases sõjas, kuid
väikeinvestoritele kasutada investeerimisportfelli eeliseid. Loomulikult on oluline et portfelli koostamisel paigutatakse raha kaubeldavatesse , likviitsetesse väärtpbaeritesse. Seega on portfelli koostamisel teatud tingimused, millest üks olulisemaid on portfelli paigutatava raha hulk. Sest reeglina algab haiutamisriski vähenemine 7-10 instrumendist ja võiks küündida kuni 20 instrumendini. Kui portfelli koondada liiga palju instrumente, siis võib fondi valitsejal tekkida probleeme fondide administreerimisel. Ning samuti suurenevad kulutused, kuna suurema hulga investeeringute jälgimine tekitab oluliselt suurema tööjõukulu. Aktsiaseltsina kasutatud kinnised investeerimisfondid. Tähtaja saabumisel võib selliste aktsiatega kaubelda väärtpaberite turgudel. Avatud lepinguliste investeerimisfondidena, sellisel juhul on leping osalise kaasomandist. Ning
Tartu Kivilinna Gümnaasium Euroopa 16.-19.sajand Referaat Koostaja: Toomas Kaarna 10b Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2008 Sisukord Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal.......................................................................................................... 3 Prantsusmaa ......................................................................................................................................... 3 Saksamaa ............................................................................................................................................. 4 Sõjandus 16.-18. sajandil.............................................................................................................................. 6 Palgasõjavägi....................
Lihtrahvast põlvnemist ei peetud mingiks takistuseks. Mitmed kõrgele ametikohale saanud mehed isegi uhkustasid oma madala päritoluga. Troonile pääses talupoegi, tallipoisse ja lihunikke, muidugi olid hinnatud ka osavad sõjamehed. Bütsantsi riiki valitsenud keisrid vahetusid väga tihti, neid oli aegade jooksul koguni 107. Paljud said surma võimuvõitluse või paleepöörde käigus. Nad kas mõrvati või sunniviisiliselt pügati mungaks. Bütsantsis toonitati, et üksnes siinsel valitsejal on õigus kanda keisri õiget tiitlit. Kõik teised keisrid olla isehakanud, kelle võimu Bütsants ei tunnista. Bütsantsi diplomaatia kujunes välja juba Justianus I ajal. Konstantinoopolis õpiti hoolikalt tundma naaberrahvaste ja hõimude omavahelisi suhteid, nende sõjalist tugevust, valitsejate nõrki ja tugevaid külgi, rahva kombeid ja tavasid ning otsiti viise naabrite mõjutamiseks. 13
arutlus Titus Liviuse Rooma ajaloost” – tõeline aadellikus seisneb voorustes) Vastandlikud hinnangud ajaloos: kurat või „kuradi advokaat“? Klassikaline humanistlik voorusõpetus. Erasmus “Kristliku printsi Valitseja, 15. ptk. kasvatamine” 1516 Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli “Valitseja” 1513 (ilmus 1532) sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna Desiderius Erasmus (1466-1536) võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta
Sudhramasvamin- enne kui dzainistiks sai, oli tal oma hindu kool. Umbes 50 aastasena sai dzainistiks. Mitte oma elu lõpuni. Kuulsa PavapurI asutaja. BhadrabAhu üks kahest kogukonnajuhist. Varases nooruses sai mungaks. BhAdrabahuga on seotud dzainistliku koolkonna geograafiline lõhenemine. Candragupta Maurya (320-299 e. kr) olevat pöördunud dzainismi. KalAkacArya. Muudab dzainistlikku tava. India Arya maa ja teised an-Arya maad. Reisib nii Pärsias kui Indoneesias. Lubab valitsejal kaitsta dzainistlikku kogukonda relva jõul. Umasvati ,,TattvArthasUtra" Haribhadra Suri. Kirjutas 1444 teost. Temalt on teada üle 4000 teose. Hemacandra oli KumArapala minister. Vallabh Vijoy. Esindas dzainismi Maailma religioonide konverentsil Chicagos. antisagar Tulsi (1914-97) Oma koolkonna rajanud. Samana/samanI Dzainismi geograafiline levik ja paigutumine Indias. Üks dzainismikaitsja oli Kharavela nimeline kuningas. Orissa oli umbes 8. sajandini paik, kus dzainism oli populaarne.
rippaiad. 597 eKr vallutati Juuda riik ja Jeruusalemm. · 539 eKr vallutas Pärsia kuningas Kyros II Babüloni ja ühendas selle oma riigiga. · 331 eKr vallutas Mesopotaamia Aleksander Suur. RIIGIKORRALDUS JA ÜHISKONNA ÜLDISELOOMUSTUS. Kuningas oli riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seaduseandja ning kohtumõistja. Ka seisis kuningavõim Mesopotaamia rahvaste meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita tähtsamaid religioosseid ülesandeid. Kuigi Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ei tähendanud see, et teda oleks jumalikustatud, nagu see oli kombeks Egiptuses. Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust, kuna kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Sisemistes asjades säilitasid impeeriumile allutatud linnad võrdlemisi suure iseseisvuse.
Riigid (=) indiviidid. Põrkuvad nii üksikisikute kui ka tervete riikide huvid. Huvid. Riigi huvid ja indiviidi huvid on samuti konfliktis. Skeptitsism. 16. saj. Skeptitsism <-> loomuõigus. Objektiivse õiguse olemsolu (skeptikud küsisid)?M. Montaigne, antiikmõtleja Carneades : ei ole. - õigust pole olemas, igaüks juhindub omakasust. Lahendus- peabki juhinduma oma eesmärgist Montaigne: eesmärgiks on tabada rahu ja riigi stabiilsus. Valitsejal ja tavakodanikul on seetõttu erinevad moraalid.saj 16. sajI pool Machiavelli kuidas on riigijuhil kasulik käituda , et oma võimu säilitada ? 16.saj Iip: Raison d'etat teooriad. Ausus vs kasulikkus. BAROKK 1. sajand. Kuidas vastata skeptikutele? Mis oleks alus moraalifilosoofiale? Süstemaatika. Teaduse areng, kujundati välja mehhanitsistlik maailmapilt. Matemaatiline alus. Anti-Aristotelism (eesmärgipärane põhjus) R
Semenhakara, Ehnatoni vend ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet-Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis lla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega. Varsti pärast Ehnatoni surma krooniti Tutanhamon Memphises vaaraoks. Troonile asudes oli ta umbes üheksa-aastane ning noorel valitsejal oli jäänud vaid üks lähedane naissoost sugulane ta arvatav ema Kia, kasuema Nofretete ja vanemad kasuõed olid kõik surnud. Arvatavasti oli ta kõrge tsiviilametniku Eje ja sõjapealik Horemhebi otsese hoole ja mõju all. Tutanhamoni naine Anhesenpaaton oli temast vanem ta pidi olema juba lapsekandmiseas, sest oli saanud oma isa Ehnatoniga tütre.
LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned. Linna ümbritses umbes 300 m pikkune, -10 m kõrgune ja 3-5 m paksune ringmüür, mis oli laotud graniidiplokkidest ilma mördita. Taoline suur müür pidi pakkuma nii kaitset vaenalste eest kui ka rõhutama valitseja vägevust ning mõjukust. Valitsejal oli koos oma õukondlastega 12 küllalti luksuslik elu kalliskivide, kulla ja vasega kaunistatud palees söödi Pärsiast või Hiinast pärit taldrikutelt ning kanti rõivaid, mis olid valmistatud India erksavärvilistest puuvillkangastest. Riigi jõukus rajanes maavaradel kuld, vask, tina. Teadmatutel põhjustel hülgasid elanikud linna 1450. Aastal ning siirdusid
30.Saksa reformatsiooni algus: Saksamaa on andnud maailmale luterluse. Saksa keisririik 15.-16. saj: laiendati riigi territooriumi, kuid vähenes keisrite võim, Karl V on üks silmapaistvamaid, tema valdused piirasid Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin
Kuid selleks, et sooritada sjalisi kangelastegusid ja saada tnu sellele respekteeritud hiskonnaliikmeteks, peab ju sdima. Tulemuseks on see, et niisugune riigikord on oma naabritega pidevalt sjajalal. Jrgmiseks valitsuskorraks on oligarhia vhemuse valitsus, kusjuures silmas peetakse just rikast vhemust. See valitsusvorm kujuneb vlja timokraatiast. Sjakikudelt tuuakse kaasa sjasaaki. Seaduse kohaselt peaks valitseja selle loovutama, kuna iglases hiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkavad nad, esialgu salaja, sjasaaki endale jtma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki vlja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud igus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii lheb seni kogutud vara majanduslikku kibesse ja pikkamda muutuvad vrtushinnangud
Valitsejalt tulevad karistused karistavad üksikuid, samas kui liigse halastamise tagajärjel lööks kuritegevus lokkama ja rohkemad kannataks. Kas olla armastatud või kardetud? Mõlemat. Kui korraga ei saa, on kindlam olla kardetud. Inimesed käituvad hästi vaid vajadusel, aga kui vajadust pole, pööravad selja. Juhul kui armastust võita ei õnnestu, tuleb süstida inimestesse hirmu nii, et nad vaenulikuks ei muutuks: tuleb vältida vara äravõtmist, tapmisi, alamate naisi. Kui valitsejal on sõjavägi, tuleb nendega olla julm (Hannibal), siis saab edukaks - aukartus. Kuna inimesed armastavad vabatahtlikult ja kardavad vastavalt valitseja käitumisele, tuleb valitsejal tugineda enda otsustele. Ta peab olema leidlik, hoidumaks rahva vaenust. Ausus on hea voorus, kuid sellega ei jõua kaugele. 2 võimalust: kas saavutada midagi jõu või seaduste abil. Jõudu kasutavad loomad, seaduseid inimesed. Alati ei piisa seadustest, seega peab valitseja oskama hästi taltsutada oma sisemist
· Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. · Rahvuslik liikumine hoogustus (nt Saksamaal, Eesti, Itaalias jne). · Teaduse suurem roll. Tänu teadusele arenes tootmine uued jõuallikad ja masinad (aurumasin). · Levis arusaamine, et ühiskonna arenguks on vaja haridust kogu rahvale. c) Riik ja valitsemine. · Algul oli valitsemas absolutism (-piiramatu võim valitsejal, nt Louis XIII). · 18. sajandil levis valgustatud absolutism (võimul on haritud valitseja, kes seab eesmärgiks rahva heaolu). · Võitlus parlamentalismi eest (parlamentaalse korra eest) (Esimesena Inglismaal). 3. Uusaja kursus: a) 17.-18. kursus b) Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad (1789-1815) c) 19. saj. (1815-1900) Inglaste vaimumaailm 17. sajandil 1
Kunstnikud maalisid seda, mida nad nägid. Olu oluline varjude ja valguse mäng. · Postimpressionism: impressionismist püsivam ja sebjektiivsem. · Sümbolism: Oluline selge joon ja teemadeks elu põhiväärtused. Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid. · Juugend: Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed. Mõeldi väga täpselt detailidele. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Absolutism: on riigivorm , mille korram valitsejal on piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda monarhide puhul. Valgustatud absolutism: 18. sajandil välja kujunenud ideoloogia. Ideoloogia peavad riigi parimaks valitsejaks monarhi. Kujunemine Prantsusmaal: · Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel · Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi · Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel · Välispoliitikas tugev konkurents Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga
Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monad on ka kogu universumi peegeldus. Kõige krooniks on Jumal, kes aga ei olnud maailma loomisel vaba, vaid pidi lähtuma temast mitteolenevatest igavestest ideedest. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu
marginaalia - Küla teema on alati domineerinud linnateema üle mõttelaadis ja kirjanduses seda on toetanud lisaks kriitikale ka poliitiline rekurss. - Maas nähakse eestlase ideaali jms. - ,,Hiljem saab sellest sysiphose müüdi absurd aga see neid ei peata". - Romantiline ja idealistlik liin. o Rõhk külaelu idealiseerimisel: Kreutzwald, Koidula, Jakobson. o Narratiivi loogika, ideoloogiline struktuur. o Valitsejal on lihtsam valitseda, kui külas elavad õndsat tiinad. o Valgustuslik ideoloogia käitumisjuhendid. o Moraliseeriv ja õpetav. o Jannsen propageerib oma tekstide kaudu korralikku külaelu. o Pärna ,,Oma tuba, oma luba" ratsionalistlik idealism. Rentniku piibel. Harudus ja majanduslik leidlikkus. - Kriitiline ja realistlik gooti romaan u õudusromaan. o Romantismi gootika muinasjutud? (Nt Kreutzwald)
Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus 2) Metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse suhtes 3) Uute tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd 4) Allmaakaeveõõnte hooldustööd Keelatud tegevus Kaitsealal on keelatud: 1) Majandustegevus 2) Loodusvarade kasutamine 3) Telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud lõkke tegemine metsakoosluse kujundamisel kaitseala valitseja nõusolekul
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
II 3.2. Inglismaa eestvõttel sõlmiti veidi hiljem Nelja Riigi Liit e. Nelikliit (Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisi), millest peale Prantsusmaa liitumist 1818 kujunes Viisikliit. See liit funktsioneeris suurriikide klubina, mis jälgis Euroopa kooskõla toimimist. II 3.3. “Metternichi süsteemi” eesmärgiks oli Euroopas muutumatu tasakaalu ja püsiva rahu saavutamine. Selle tagamise vajalikuks tingimuseks oli süsteemi loojate arvates absolutismi taastamine kõigis riikides, s.t. et valitsejal pidi olema piisavalt palju võimu ja alamad pidid alandlikult kuuletuma. Püha Liit ja Nelikliit kaitsesid neid põhimõtteid. Viimane korraldas aeg-ajalt kongresse, kus suurriikide juhid kooskõlastasid oma tegevust. Viinis ei kuulutatud välja rahvusvaheliste suhete üldpõhimõtteid, mida edaspidi igal üksikul juhul rakendada. Selle asemel kehtestati kord, mis tulenes võimust ja poliitilisest reaalsusest. Liberaalid on
See ülesanne ei tundu küll väga ohtlik või ületamatult raske, kuid ainuüksi teadmine, et seda tööd saadeti tegema Herakles, peaks meile tõendama, et ülesanne käis üle jõu igale teisele kreeklasele. 7)Kreeta sõnn Seitsmenda ülesandena saatis Eurystheus Heraklese Kreetale sealse võimsa sõnni järele. Kreeta sõnni kohta on mitmeid erinevaid müüte, kuid Heraklese lugudega seostatakse kõige enam müüti, mille kohaselt Poseidon käskis Kreeta valitsejal Minosel ohverdada talle looma, kes pidi ühel päeval mere põhjast välja ilmuma. Nii juhtuski, kuid Minos oli üüratust sõnnist niivõrd vaimustuses, et lisas ta oma karja ning ohverdas Poseidonile ühe tavalise pulli. Vastutasuks muutis Poseidon looma taltsutamatuks. Kui Herakles Kreetale jõudis, palus ta Minoselt sõnni püüdmisel abi. Minos keeldus abi pakkumast, kuid lubas Heraklesel sõnni kaasa võtta, kui ta tema kinni püüdmisega peaks hakkama saama
esimeses maailmasõjas osaleb 13 miljonit sakslast erinevad riigid sõlmisid omavahel liite, liitude kaudu kisti kõik riigid omavahel sõtta Antant - Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia Austria ja Ungari liit, sest räägivad ühte keelt Itaalia tahab Austria-Ungari alasid ja keerab neile selja (muidu ühes liidus) Itaalia pöörab selja oma liitlastele ning sekkub sõtta austria-ungari vastu Itaalia ja saksamaa vahel leping, et peab jääma neutraalseks venemaal täielik monarhia, valitsejal absoluutne võim leiab ühise keele Prantsusmaa vabariigiga ühinevad, sest mõlemal on hirm saksamaa ees Bismarck oli saksa välispoliitikat arendanud sedasi, et saksamaa sõlmis misiganes liite eesmärgiga isoleerida prantsusmaa kui varasemalt isolatsioonis prantsusmaa, siis järgneva paari aastakümne jooksul libiseb isolatsiooni saksamaa prantsusmaal ja suurbritannial palju vaidlusi, aga koloniaallepinguga silutakse suhteid liidud Euroopas enne I maailmasõda Kolmikliit
valitsusvormidest parim või halvim, vastavalt sellele, kuidas teda administreeritakse." Uskus, et kui on hea monarh, siis see annab välja parima riigikorra, sest teda ei takista miski oma heade kavatsuste elluviimisel; kui aga on halvim, siis ei takista ka teda miski halvim riigikord. · Kuidas valitseda ehk mis on valitseja "voorus"? Mis on see, mis teeb valitsejast hea valitseja? Mis on tema spetsiifiline voorus? Valitsejal on veel muud valitsemiseks vajalikud omadused kui tavalisel vooruslikul inimesel. Esmalt tuleb see voorus ära tunda ja seejärel teda vastavalt vooruse ideaalile kasvatada. 14.15. saj. (renessansi) Itaalia poliitiline humanism Arvati, et inimestes on potensiaal saada ükskõik kelleks, saada nii halvaks kui heaks, kuid inimene sünnib ,,puhtalt lehelt". Nature vs nurture tänapäeva debatid. · Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik
Mõlemad võimalikud, oleneb kus. Ühteviisi on ta siiski ainuvõimuga. Samuti kinnitab valitseja võimu religioon, ta riigi ülempreester, võib olla jumalikustatu jne, kontroll seega religiooni üle valitseja käes. Preestrid küll kõrgel positsioonil, kuid nad valitseja kontrolli all. Vaidles vastu Childile, et preestrite võim teisejärguline. Kokkuvõttes see riik täidab paljusid ühiskonnale vajalikke funktsioone, aga mitte sellepärast, et valitsejal on ühiskondlik meel, vaid selleks, et oma võimu kindlustada ja säilitada. Tänapäeval tema teooriat enam puhta tõena ei võeta sest süüdistatakse, et üle pingutanud irrigatsiooni rõhutamisel. 26.03.2010 20 sajandi teine pool. Evolutsionism läks taas moodi-neoevolutsionism. Taust. Teaduses progress nii laiemalt kui kitsamalt - Egeuse lineaarkiri b desifreerimine, kinnitas seda, mis varem arvatud. Lisaks väljakaevamised 50ndel Jeerikos ja veel mingis kohas-uute tehnikatega
Antonius ise põgenes Egiptusesse kus tappis enda. 30 eKr vallutas Octavianus Egiptuse ja ühendas seega kõik vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. VARANE KEISRIRIIK 30 eKr – 235 pKr Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (auväärne). Augustuse valitsusaeg (30 eKr – 14 pKr) oli Rooma riigile igati soodus. Kodusõdadele järgnenud pikk rahuperiood tagas majanduse tõhusa arengu ja lubas valitsejal pühenduda riigi sisekorralduse täiustumisele. Augustus oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid samm-sammult ellu viia, hoides samal ajal häid suhteid nii lihtrahva kui aristokraatiaga. Seetõttu vähenes tema valitsusajal tunduvalt endise vabariikliku korralduse pooldajaskond. Kui Augustus suri, pidas enamus roomlasi ainuvalitsust enesestmõistetavalt sobivaimaks riigikorralduseks.
tungimas. Rahvas on hirmul. Kalevipoeg ütleb, et tublid mehed ei karda midagi, nad kaitsevad rahvast. Kui tõsine taplus on sündimas, tuleb ka ta ise appi. Tuleb järgmine käskjalg. Kalevipoeg on pahane, et teda rahule ei jäeta ja ütleb, et oleks ta aimanud, kui raske on kuningas olla, oleks ta pigem läinud mujalt õnne otsima. Võõras lausub, et küllap pidi Kalevipoeg seda kõike ette nägema: kuningal on kümme koormat, sada vaeva valitsejal. Võõras lausub, et tundis Kalevipoja vanemaid ja kodu juba ammu enne tema sündi. Ta kiidab Kalevipoja künnitööd ja ennustab sellest palju tulu ning kiitust. Ometi ei kanna inimese töö vilja jumalate abita. Kalevipoeg tahab teada, kust võõras pärineb ja saab kuulda, et tolle kodu on Taara kojas. Võõras ennustab, et nii kaua kui Kalevipoeg valitseb, kestab maal õnneaeg, aga see ei saa kestma igavesti. Vaga vere valamine mõistab kohut
oli põhimõtteliselt piiramatu tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu ees ja tal tuli alati arvestada mõjuka aristokraatia soovide ja meeleoludega. Nõrka ja edutut kuningat, kes riigi julgeoleku tagamisega toime ei tulnud, võis alati ähvardada suurnike vandenõu ning vägivaldne võimult kõrvaldamine. Kuningavõim seisis Mesopotaamia rahvaste meelest jumaliku kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita ka olulisi religioosseid ülesandeid. Babüloonias näiteks peeti igal aastal üleriiklikke pidustusi, mille käigus kuningas jumala osa etendades rahva ette astus. See ei tähendanud aga veel kuninga enese jumalikustamist. Vaid üksikud Akkadi ja mõned sumeri kuningad nõudsid alluvatelt enda austamist jumalana. sellest ei kujunenud aga reeglit. Kuningat peeti küll jumalate esindajaks oma rahva ees, kuid Egiptusele omane komme teda ennast jumalaks pidada Mesopotaamias ei juurdunud.
4. James I ja Erasmus meelitajatest James I: Nõu prints Henryle nõunike valimisel: tuleb valida mehed, kes on tuntud oma tarkuse, aususe tõttu. Aga kindlasti tuleb eemale hoida meelitustest (meelitajatest), mis on kõikide printside nuhtlus ja vabariikide purustaja. Erasmus: Leiab, et valitsejate käekäik on meelitajate poolt haavatav. Eriti ohus on noor valitseja, kuna inimesele on loomupärane eelistada komplimente tõele ja lisaks puuduvad noorel valitsejal kogemused kavaldajate äratundmiseks. Lahenduseks peab haridust ja ränki karistusi neile, kes meelitavad noort valitsejat ebaväärikatele tegudele.
väljendusvabadus, b. ametikandjate valimised, c. rahvahääletused, d. leppedemokraatia, e. õigus alternatiivsele teabele. 9. Poliitilist reziimi, kus toimuvad küll valimised ning demokraatlikud rituaalid, kuid rahval puudub sisuli a. autoritarismiks b. diktatuuriks c. mitteliberaalseks demokraatiaks d. demokraatlikuks autoritarismiks 10. Sultanismiks nimetatakse a. ainult valitsemisviisi, kus valitsejat nimetatakse sultaniks b. Araabia maailma uusi demokraatiaid c. Valitsemisviisi, kus valitsejal on piiramatu võim ning traditsiooniline autoriteet d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12
· Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS · Saksamaa majandust iseloomustas varakapitalistlike suhete kiire areng. Eriti mäetööstuses. · Kaubatootmise tõus ja soodne asend kaubateedel võimaldas kaubanduse jätkuvat edenemist. Suured kaubanduskeskused olid Augsburg, Nürnberg, Frankfurt jt. KIRIK JA VAIMUELU · 6. saj algul katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu 1414-1418 paavstivõimu ühtsuse taastamine.
h allahindluse tühistamine) akt; 14 Vara hinnatakse alla kui vara väärtus on langenud (on osaliselt või täielikult hävinenud, hävitatud, lõpetamata ehitusobjekti valmimine on ebatõenäoline, on füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud jms). Nimetatud akti vormil vormistatakse ka lõpetamata ehituse osalise soetusmaksumuse mahakandmine. Üldjuhul on linnavara allahindamiseks vara valitsejal olemas piisav potentsiaal pädeva hinnangu andmiseks, mille tõttu ei tellita ka välist eksperti v.a juhul kui kinnisvarainvesteeringuna kajastatud varaobjektide väärtus on olulises summas langenud alla bilansilise maksumuse. - lõpetamata ehituse kuludesse kandmise akt; Juhul, kui lõpetamata ehituse inventeerimisel selgub, et objekti ehitamise käigus on lõpetamata ehituse kontole kapitaliseeritud ka kulusid, mis majandusarvestuse reeglite kohaselt ei kuulu
Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest. Vene impeeriumis toimus talurahva pärisorjastumine. Balti erikorra alusel Vene Impeeriumi kooseisu läinu Läänemere kubermangud säilitasid faktiliselt kogu oma senise seadusandliku süsteemi ning ka senine tavaõigus jäi püsima. Ametlikuks keeleks jäi saksa keel. Balti provintside ja muu impeeriumi vahel oli õiguskultuuriline lõhe. Ehkki Vene valitsejal oli õigus väljastada Balti kubermangudele seadusi, sekkus keksvõim harva, et vältida vastuolusid aadli ja tema eesõigustega. Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks Läänemere kubermangudes oli keisri poolt määratud kuberner ja kindralkuberner. Kuberneri kõrval olid kõrgeima võimu kadjaks kohalikud rüütelkonnad, mis osalesid kohalike seaduste koostamises ning kubermangude valitsemises. Rüütelkonnad valisid oma liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid
sooritada sõjalisi kangelastegusid ja saada tänu sellele respekteeritud ühiskonnaliikmeteks, peab ju sõdima. Tulemuseks oli see, et niisugune riigikord oli oma naabritega pidevalt sõjajalal. Järgmiseks valitsuskorraks on oligarhia – “vähemuse valitsus”, kusjuures silmas peetakse just rikast vähemust. See valitsusvorm kujunes välja timokraatiast. Sõjakäikudelt toodi kaasa sõjasaaki. Seaduse kohaselt pidanuks valitseja selle loovutama, kuna õiglases ühiskonnas ei tohi valitsejal olla isiklikku vara. Kuid kuna valitsejad timokraatlikus riigis ei oma piisavat kasvatust ja haritust, siis hakkasid nad, esialgu salaja, sõjasaaki endale jätma ja oma varalaegastesse koguma. Loomulikult soovib aga inimene kogutud vara ka kasutada. Oligarhia hakkabki välja kujunema siis, kui valitsejatele kehtestatakse seadustatud õigus omada ja kasutada isiklikku vara. Nii läheb seni kogutud vara majanduslikku käibesse ja pikkamööda muutuvad väärtushinnangud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
