Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb samaks. Igatahes see kindlasti ei alane.
korraldamisse enam ei sekku. 6) Hariduse tähtsustamine 7) Ideede tähtsustamine Valgustajad: - valgustasid kuningaid, ei teinud midagi praktilist Locke inimesed on sündinud vabana ning elasid üksteist abistades, seadusandev ja täidesaatev võim pidid olema lahus, kuninga kinnituseta ei tohi teostuda ükski seadus, maksud kehtestati parlamendi nõusolekul, pidas vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist, kritiseeris usulist tagakiusamist. Hobbes valitsejal lasus kohustus tagada alamate julgeolek, ühiskondliku lepinguga riigivõim, mis ohverdas senised vabaduse piiramatu võimuga valitsejale, kõik inimesed sünnivad võrdsetena, kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast; monarhi kätte peab olema koondunud täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Rousseau toetas demokraatiat, arendas ühiskondliku lepingu teooriat, kahtles parlamentaarse demokraatia täiuslikkuses, ideaalne riik pidi olema väike, kus otsuseid
Räägitakse, et see on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ei ole ühtset riigipead. Riigivalitsemise vormid: Vabariik valitsemisekord, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seadustes ettenähtud kujul. Monarhia valitsemisvorm, mille korral riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on sellele sünnipärane õigus. a) Absoluutne valitsejal piiramatu täielik võim. Araabias. b) Parlamentaarne valitse valitseb koos parlamendiga. Rootsi, Norra, Taani... 13. Demokraatia ja selle liigid: 1. Konkurents 2. Hääleõigus 3. Kodanikuõigused Tunnused: Võimude lahusus; rahva iseseisvus; mitme partei süsteem; riigivõim kuulub rahvale; mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus; juhikultus puudub; võim on rahvale lähedal; valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute poolt; trüki- ja sõnavabadus.
sajandil - heitlik, nukker, õrn ... Sõna üksindus saabus prantsuse keelde alles 17. sajandil. -päevik kui kirjanduse liik 18. sajandist -kunst millal said lapsed lapsenäo, millal hakati kujutama tavaimest (ülik oli sümbol, mitte inimene)? Miks? · Vernant'i hüpotees. VI saj e.m.a. Mileetoses tekkis polis - dialoogi põhjal vahelduv võim, Jumalast antud hiararhia muutus võrdsete dialoogiks. Kord, mis põhineb kokkuleppel (seadusel), mitte valitsejal või Jumalal. Tekkis tunne Mina väärtusest. · Tulemuseks tasapisi kujunev arusaam iseendast kui unikaalsest ja väärtuslikust olendist. II aastatuhande II pool inimese eneseavastamise buum · Psühholoogia jaoks inimese eneseteadvus. Kuidas see tekkinud, ("väljast sisse" protsess, internaliseerimisprotsess), kuidas toimib tänases sotsiaalses maailmas. Eneseteadvuse kujunemine ontogeneesis · Sotsiaalne küpsemine, ontogeneesi ja antropogeneesi sarnasus
Räägitakse, et see on metsas suures võlupuus ja seda valvavad lohed. Teine räägib, et see on kadunud ratsaniku käes. Sõjas teeb võlukivi mehed surematuks ja oskused paremaks aga kui mees saab sellise asjaga pihta millega lihtsurerlik surma saab, tuleb mees võlukivist välja ja läheb tagasi sõtta. Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi
perekonnale toimetulekut - laostumine. Vallutussõdadega kaasnes ka orjanduse areng. Talupojad muutusid selle tõttu proletaarideks, kes ei kuulu sõjaväkke sõjavägi nõrgeneb. Jagatakse maid ümber ja luuakse palgaarmee, kuhu kuuluvad ka proletaarid armee tugevneb armee tugevneb. Sõdurid on väga ustavad väepealikule, väepealikud tahavad võimu ja puhkevad kodusõjad. Varajase keisririigi valitsemine Valitsejal mitu ametit (nt konsul, asevalitseja, rahvatribuun). Sarnasus varasemaga oli see, et oli ikka vabariik. Varem oli rohkem võimu senatil, hiljem oli senat nn nõuandja. Esimene imperaator, rooma keiser oli Augustus. Rahvakoosolek koosnes aina rohkem proletaaridest. Rooma provintsid olid Rooma riigi haldusüksused väljaspool Itaalia emamaad. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu.
Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung: tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma. Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi. * Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta. * Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. * Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada. Usupuhastus
seda selleks kasutama, et saavutada võimalikult suurt harmooniat, ühtsustunnet ja üldist heaolu. Riik ongi Hobbesi jaoks kunstlik moodustis, inimeste poolt loodud "surelik jumal", mis on loodud nende endi kaitseks iseenda eest. Suverääni võim lepinguga loodud ühiskonnas ehk riigis tagatakse sellega, et tema ei sõlmi inimestega lepingut, vaid võtab neilt antud võimu lihtsalt vastu, seega ei ole ta neile andnud mingeid siduvaid kohustusi. Valitsejal on sisuliselt täielik vabadus oma võimu teostamiseks täpselt sellisel teel, nagu ta parimaks peab. Oma võimu suverään jagada ei tohiks, sest see viiks rivaalitseva võimukeskuse tekkeni ning kodusõjani (nagu oli tema ajal Inglismaal ka läinud). See seisukoht kehtib ka religioosse võimu osas: riigis saab olla kas teokraatlik või poliitiline suverään. Hobbes eelistab viimast, sest selle võim on ratsionaalsem, seetõttu ka efektiivsem. Nõnda peaks kirik olema
Rahvakoosolekul ei arutletud ühtegi seadust enne , kui ei olnud senati heakskiitu. Senat juhtis riiki aga otsuseid tegid ja eluviisid rahvakoosolekud ja magistraadid. Rooma riigis ei olnud ühtset rahvakoosolekut. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. 7. Muudatused riigikorras keisririigi ajal? Kasvas kodanikkond ja kodanikeks said provintside elanikud, prov. õigused laienesid ja vahe itaaliaga kadus. Senatid olid keisrite nõuandjad. Valitsejal oli mitu ametit- konsul, asevalitseja, rahvatribuun. Rahvakoosolekuid enam ei peetud. 8. Rooma õigus. Rooma tekkis õigusteadus, mis on aluseks tänapäeva paljudele seadustele. Kõik inimesed olid seaduse ees võrdsed, olid olemas advokaadid ja prokurörid ning olid olemas ka kohtu otsused viitega eelmistele otsustele. Rooma oli õigusriik. 9. Kuidas sai roomast suurriik? Kõigepealt vallutas rooma 265 eKr Itaalia., 146 Makedoonia.kreeka. kartaago, 133 V-Aasia,
kuningas laiali saata. Inimest ei saa kohtu otsuseta kinni hoida, üle 24 tunni. 2)elanikke ei tohi sundida maksma makse, ega tegema laene, mida pole parlament kinnitanud 3)Parlamenti ei saanud laiali saata 4) Milles vastandusid absolutism ja parlamentaarne monarhia? Too kummagi iseloomustamiseks 2 näidet. Piiramatu kuningavõim, kõik keerles kuninga ümber. Parlamentaarses monarhias pidi kuningas arvestama parlamendiga, valitsejal polnud piiramatut võimu. Millised nimetused kinnistusid alaliste saatkondade töötajatele uusajal? Kes rajas rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja millised õigused pidid tema järgi olema saatkonna töötajatel asukohamaal? Erakorraline suursaadik, neid aitavad asjurid. Hugo grotius, 1 saadikul on õigus olla vastuvõetud selle valitseja poolt, kelle juurde ta on saadetud. 2 saadiku ja ta kaaskonna isiku ning vara puutumatus.
kivistised. Nimeta 9 keskaegset linna. - Tallinn, Tartu, Rakvere, Pärnu, Narva, Viljandi, Valga, Haapsalu, Paide Iseloomusta keskaegse linna välisilmet ja eluolu. Müüriga ümbritsetud; Pargid puudusid; Majad olid üksteise kõrval tihedalt; Vaatetornid; Kaitsekraav ümber linna; Raekoda; Turuplats; Kõik tänavad suubusid turuplatsile; Raad valitses linna; Seal tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed; Tsunft; Gild. Miks 13. sajandiks kujunenud asustusvõrk keskajal muutus? Igal valitsejal oli oma valitsemiskord. Asustus kujunes kaubateede, kirikute ja kindluste juurde. Kuidas linnad tagasid vajaliku rahva juurdevoolu? Talupojad said kodanikuks, siis kui nad olid pärast põgenemist 1 aasta ja 1 päev vabad olnud. Eestlasi oli linnas ~40%. Millised olid rae ülesanded linnaelu korraldamisel? - linnaelu korraldamine, kohtupidamine, hoolitsemine vaeste ja tõbiste eest, linna kaitse, kaubandus, Lübecki õigus. - kuidas makse kogutakse, linna õigus, ei olnud rahu ja korda
- materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11
- materiaalsed ressursid Rikkused liikusid ida poole, nagu ka kaubandus ja käsitöö. Sealsetelt kaupmeestelt ja käsitöölistelt oli võimalik koguda makse, sest nad olid rikkad. Maksudest saadud rahade eest võis piiri kindlustada ning armeed suurendada. - riik jäi tähtsate kaubateede ristumiskohale, mis tuli majandusele kasuks. Bütsantsi juhtimine: Bütsantsi juhtis keiser ehk basileus, kellel oli piiramatu võim. Keiser määras ametisse patriarhi ehk kirikupea. Seega oli valitsejal ka kõrgeim vaimulik võim. Selle poolest erines Bütsantsi siseelu Lääne-Euroopas kujunenud olukorrast, kus kirikuvõim (Rooma paavst) oli ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11
SELGITA : India Rahvuskongress Rahumeelne liikumine Indias, mis tahtis luua demokraatia. Juht oli Mahatma Ghandi. Karistussalgad - tsaari poolt valitud salgad, kes pidid karistama mässajaid ja kuna keegi neile otseselt järelvalvet ei teostanud siis oli nende mässajate karistamise viis päris kiire ja julm. Inglise-Buuri sõda- 1899-1902. Alguses said kaotuseid päris kõvasti tänu sissisõjale(salajased rünnakud kusagilt metsanurgast jms). Aga siis hakkasid külasid hirmutama et nad enam neile süüa ei annaks ja hakkasid looma ajaloo esimesi koonduslaagreid. (Inglismaa alguses kaotas, kuid lõplikult siiski võitsid.) Ameerika-Hispaania sõda 1898. Kuuba, Filipiinid, Puerto Rico ja Guam läksid USA kontrolli alla. Majandusliku stabiilsuse puudumise tõttu tahtis USA võtta need alad enda kontrolli alla, et taastada stabiilsus. Panama kanal - * ehitus toimub 1904-1914 · ehitusel saab surma 20k inimest · USA maksab peamisel kinni · A...
valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. ...
Horemheb, tõenäoliselt aru, et asjad ei saa samamoodi jätkuda. Semenhkara, Ehnatoni vend (või poeg) ja kaasvalitseja, pidi jõudma samale järeldusele, sest ta lahkus Ahet-Atonist ja kolis tagasi vanasse pealinna Memphisesse, kus ta enne oma surma ja Teebasse matmist võis olla ühenduses Amoni preesterkonna tagandatud liikmetega. Varsti pärast Ehnatoni surma krooniti Tutanhaton (siis kandis ta seda nime) Memphises vaaraoks. Troonile asudes oli ta umbes 9-aastane ning noorel valitsejal oli jäänud vaid üks lähedane naissoost sugulane ta arvatav ema Kiia, kasuema Nofretete ja vanemad kasuõed olid kõik surnud. Arvatavasti oli ta kõrge tsiviilametniku Eje ja sõjapealik Horemhebi otsese hoole ja mõju all. Tutanhatoni naine Anhesempaaton oli temast vanem ta pidi olema juba lapsekandmiseas, sest oli saanud oma isa Ehnatoniga tütre. Niipea kui uus valitseja oli ametisse pandud, mindi tagasi vanasse usku. See
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal Tehnoloogia arenes: · võeti kasutusele ratasader · võeti kasutusele hobune · võeti kasutusele rangid · vesiveskid ja tuulikud Linnade areng lõpetas ära naturaalmajanduse. Rahvastiku kasvuga kaasnes käsitöö ja kaubanduse arend. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades. Euroopa kõige linnastatuimaks alaks kujunes Põhja-Itaalia(Lombardia ja Toscana maakonnad) ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas majanduselu. Tähtsamad kaubadeed oli idamaadele. Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemma moslemite käest. 1096. aastal kuulutas paavast Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristiretke. Aastal 1099 vallutati Jeruusalemma. Peale seda rajati väiksemad ristisõdijateriigid. Hiljem vallutas Saladin Jerusalemma tagasi ja hiljem ei suudetud seda tagasi vallutada. Seda...
oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Tema võim oli põhimõtteliselt piiramatu : tugevale valitsejale pidid kuulekalt alluma ka kõige kõrgemad aukandjad. Samas lasus kuningal vastutus alamate heaolu eest ja tal tuli arvestada mõjuka ülikonna soove ning võimu kaotada. Kuningavõim ise seisnes Mesopotaamia rahvaste meelest meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita olulisi religioosseid ülesandeid. Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ent mitte jumalaks, nagu see oli kombeks Egiptuses. Kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Alistatud kuningad jäid seejuures nii mõndagi kord oma senistes valdustes võimule asevalitseja staatuses. Niisugune korraldus ei saanud paratamatult olla püsiv : lootes endist sõltumatust taastada, tõusid asevalitsejad sageli kuninga vastu üles
Millal tekkis raha? Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eesti raha Eesti raha on raha, mis on käibinud
8 3. Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli. Kritiseeris humanistlikku maailma pilti, andis hoopis uue arusaama voorustest. 4. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid ,,Valitseja". Kõik, mis meid oma eesmärgini viib, ongi voorus(uus tähendus). Valitseja peab olema võimeline mitte olema hea ja kasutama seda vastavalt vajadusele, sest hea inimene hukkuks nende keskel, kes ei ole head. Valitsejal tuleks hoiduda vaid nendest halbadest omadustest, mis ta positsiooni ohustavad, teisi tuleks samuti võimaluse korral vältida, kuid kui ta seda ei suuda, pole sellest midagi, sest mõni pahena näiv asi võib järgmisel hetkel viia turvalisuse ja heaoluni. Heldus on kasulik ainult teel võimule, juba võimul olles toob see halba. Võimul helde olles viib see sind lõpuks laostumiseni ja vaesust vältides muutud sa aplaks ja vihatuks. On arukam leppida ihnuskoi mainega ja
Milline oli riigikorraldus keisririigi ajal? Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Otse vastupidi, Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu ja ebaseaduslikke võimuhaaramisi. Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadidm senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli Augustus aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning rahvatribuunina võis ta kasutada vetoõigust nii senati kui ka kõigi teiste magistraalide otsuste suhtes. Loomulikult oli Augustus ka senati liige. Ta võttis endale aunimetuse princeps (,,esimene"), mida oli juba ammusest
Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga
See kord kehtestati esmakortselt 1957. aastal. Malaisia on üks väheseid riike maailmas, kus kuningas valitakse. Alates 1993. aastast on kuningas Föderatsiooni Majesteetlik Isand, enne seda oli aunimetus Tema Kuninglik Kõrgus , see tuleneb Inglismaa ,,Tema Majesteedist" . Kuninga roll on suures osas tseremoniaalne . Põhiseadus on kontrollitav Föderaalvalitsuse ja ,,Tema Majesteedi" Föderaalsete ministrite poolt . Põhiseaduses on sättestatud ,et täidesaatev võim on valitsejal ja ministrite nõukogul .Praegune valitseja on Sultan Mizan Zainal Abidin ,Terengganu Sultan .Tema valtsemis aeg algas 13.detsembirl 2006.aastal. Kuningaks trooniti ta ametlikult alles 26 aprill 2007. aastal .Malaisia eelmine valitseja oli Sultan Selangor .Valtava monarhiga riigikord on maailmas väga haruldane ,näiteks valitakse monarh ka Vatikanis ja Araabi Ühendemiraadids . Mõjal maailmas valitava monarhiga riiki ei ole .
Kodanikud pidid riiki juhtides suutma ka riigi kaitse eest hoolitsema. Mida suuremaks Rooma riik kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Rooma vabariik lõppes, kui Octavianus hõivas Egiptuse ning liitis selle Rooma riigiga ja ühendas kõik Vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Vahetas oma nime Augustuse vastu. 2. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? Vabariigis kuulus võim kodanikele, kuid nüüd kuulus võim ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda kuid ta oli mitmes eri ametis ja need andsid talle võimutäiuse kõige olulisemate asjade määramiseks. Senat ja magistraadid olid oma senise võimu kaotanud. Senaatoriseisus hakkas keisririigi ajal laienema, varem koosnes see nobiliteediperekondadest, keisririigi ajal Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kodakonsus anti kõigile riigi vabadele elanikele. 3
teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud
*ühiskonna ja teaduse probleemide käsitlemine, andes samas hävitavat hinnangut feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, usulistele ja õiguslikele ideedele *koondas oma aja eesrindlikke inimesi, kes poleks muidu kokku saanud. SAKSA VALGUSTUS Ühiskonna moraalset parandamist taotleti inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik (absoluutne) võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716). Tema arvates oli Jumal küll maailma loonud, kuid oma loometegevuses ei olnud ta vaba, vaid allus igavestele ideedele. Teaduse arenguks oli Leibnizi arvates vaja teadlaste koostööd, selleks omakorda aga teaduslikke seltse ja akadeemiaid. Ta oli Preisi Teaduste Ühingu asutajaid 1700. a. ja selle esimene president. Neli korda kohtus ta Peeter
Riigid ja rahvusvaheline majandus Riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks Riigi tunnused territoorium, tunnustatus, seadused, majandus, julgeolek, valitseja, valitsus, kultuur Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne
kuld sai oluliseks alles hulk aega pärast linna ehitamist. Sellegipoolest võib kuld olla mõistatuse võtmeks. Üle 200 aasta oli Suur-Zimbabwe tähtis sõlmpunkt kaubateel, mis kulges linnast kaugemal lõunas asuvaist kullakaevandustest Mosambiigi ranniku sadamatesse, kus Aafrika kulla ja elevandiluu vastu saadi Araabiast ja Kaug-Idast pärit kaupu. Suur-Zimbabwe varustas rannikul paiknevaid asulaid ka tinast, vasest ja rauast esemetega. Tõenäoliselt oli selle linna valitsejal piisavalt võimu, et nõuda piirkonna väikematelt pealikutelt tribuuti kaupades makstavaid makse. Kui esimesed uurijad oletasid, et suure ringmüüri ehitistes võidi sulatada kulda, siis nüüd arvatakse, et see oli kuninga elupaik, võimalik, et ainuüksi valitseja naise päralt. Valitseja ise oli pooljumal ja Suur-Zimbabwe arvatavasti ka usuline keskus. Sageli nimetataksegi suurt ringmüüri templiks. Müüri sees seisab mitu torni. Neist üks koonustorn
vallutus. 2) Gallia Rooma provintsina ehk 1. saj. II poolest eKr 3. sajandini pKr kestnud Rooma- Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus. 3) Merovingide Gallia aeg: 5.-8. sajand. 4) Karolingide Gallia aeg: 8.-10. sajand. 8. * 5.sajand peale Lääne-Rooma riigi lagunemist. * * Chlodovechi poolt * Merovingide dünastia. 9. 496.a ristiusu vastuvõtmine. * Nad võtsid ristiusu vastu katolikus vormis ja Lääne- Rooma katolikust kirikust. *See aitas valitsejal oma võimu märkimisväärselt kindlustada. Katoliikluse vastuvõtmine andis Chlodovechile hea ettekäende alustada sõda naaberhõimude vastu ja oma mõjuvõimu laiendada. Ka kirik toetas teda ja pigistas silma mõne koha pealt kinni. 10. SAALI ÕIGUS see kujutas endast kirja pandus saali frankide tavaõigust. 11. Nn Laiskade kuningate ajastu oli 7. sajandi keskpaigast alates. See tähendas, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte ja kuningal polnud sisuliselt
valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid jäid käibele vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
Nii koondus ilmalik ja vaimulik võim ühe isiku kätte. Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused: · Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja
Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). Tõeliselt absoluutset võimu pole aga olnud ühelgi valitsejal ja tõenäoliselt on see ka võimatu. 2 Absolutismi mõiste ja tekkimise põhjused Sõna "absolutism" tuleneb ladinakeelsest sõnast absolutus', mis tähendab 'piiramatu, täielik'; selle kreekakeelne vaste on despoteia (despootia, mis ei tähenda ainult hirmuvalitsust), mistõttu näiteks valgustatud absolutismi on nimetatud ka valgustatud despootiaks.
Loetakse isik, kellle elus oleku v surna kohta puuduvad andmed sellise aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on kahtlusi tema elusoleku suhtes. Sellisel juhul määratakse tema varadele hooldaja. Temal on siis õigus esinada kadunud isikut tehingute tegemisel ja teistes õigustoimingutes. Võib ka enne hooldajaks määramist tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist nõuda. Pärast isiku välja ilmumist peab ta talle aru andma. Kui leitakse surnuna v kuulutatakse surnuks tuleb vara valitsejal anda aru pärijatele. Surnuks tunnistamine kui meil on alust arvata, et inimene on surnud aga pole leitud surnukeha. 1)Isik tunnistatakse surnuks kui pole 5 aasta jooksul andmeid. Et ta on elus. Surmaajaks loetakse viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimene päev. 2) Kui isik jäi teadmata kadunuks õnnetusjuhtumi tagajärjel. Tunnistatakse surnuks 6 kuud peale kadunuks jäämist. 3) söjategevusega seoses, kui 2 aasta jooksul peale sõjategevuse lõpetamist
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
See toimus umbes 3000 a.eKr. Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks perioodiks. 1 Vana riik , mis eksisteeris aastatel u 2650-2100 2. Keskmine riik , mis eksisteeris aastatel u 1950-1650 3. Uus riik , mis eksisteeris aastatel u 1550-1075 Egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg oli Vana riigi perioodil. Keskmise riigi ajajärgul oli riigi riigi juhtimises osa ka piirkondade noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada kõige vägevamalgi valitsejal. Välise võimsuse hiilgeaeg langeb aga Uue riigi perioodi, sest siis alistasid egiptlased Palestiina ja Süüria Egiptusest kujunes suurriik, kus valitseja kõrvale tõusis teine tugev jõud elukutseline preesterkond. Aastaid 1075-525 eKr nimetatakse Hilis-Egiptuse perioodiks. Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks olid püramiidid ,
kariloomad jne. Sellist kaubalises vormis esinenud raha, millel on peale maksevahendi funktsiooni ka omaenese väärtus nimetatakse kauprahaks. Mündid ja paberraha Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 a. eKr. Ees-Aasias. Kui turumaht kasvas ja tekkis vajadus suurema rahamassi järele, hakati tootma odavamast väärismetallist münte, mis olid vastupidavamad ja odavamad emiteerimiseks. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Sularaha operatsioonid müntidega muutusid kaubanduse arenedes tülikaks. Võeti kasutusele tsekid ning võlakirjad, seejärel arenesid paberrahad ehk kupüürid. Tangi ja Songi dünastiate aegses Hiinas võeti paberraha kasutusele alates 7. sajandist, Euroopasse jõudis see 14. sajandil. Tänapäevasel kujul võeti paberist raha kasutusele 17. sajandil. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Elektrooniline raha
kõik ehitusel surnud oleksid müüri maetud oleks müür võinud liiga nõrgaks muutuda ja kokku kukkuda. Hani dünastia keisrite poolt, kes valitsesid 206 eKr220 pKr, täiustati teadaolevalt Suurt Hiina müüri tunduvalt, et lisaks riigikaitsefunktsioonile arendada kaubandust ja muuta turvalisemaks kaubateed, sealhulgas ka Siiditeed.Pärast seda on müüri korduvalt renoveeritud ja kaasajastatud. 1211.aastal õnnestus mongolite valitsejal Tsingis-khaanil teha müüri valvuritest kaassüüdlased ja tuua sisse 200 000 sõjameest, kes purustasid Hiina armee. Tsingis-khaan anastas võimu. 1368. aastal kihutas uus, Mingide dünastia mongolid maalt välja ja asus müüri tugevdama. Müüri pikendati 6700 kilomeetrini, tugevdati vahitorne ning kindlusi. Lisaks eelmainitule varustati vahti pidavad sõdurid kahuritega. Toona koosnes müüri kaitsemeeskond hinnanguliselt miljonist sõjaväelasest.
tee inimesi õnnelikumaks, sest raha tuleb ju tegelikult nende samade inimeste käest järelikult hea valitseja peab olema kitsi, nii teenib alamate heakskiidu. Kas olla armastatud või kardetud? (Erasmuse kriitika) Peaks olema nii üht kui ka teist, kuid seda on raske saavutada. Sel juhul on kindlam olla pigem kardetud, sest inimesi hoiab kontrolli all pigem hirm kui armastus. Machiavelli ütleb, et valitsejal peab olema nii lõvi tugevus, jõud kui ka rebase kavalus (iroonia humanistide, eriti Cicero pihta, kes ütles, et valitseja peab vältima loomastumist Machia jaoks jõud ja kavalus võivad olla vooruslikud). Vastanduvalt humanistidele, ütles et sõda iseenesest ei ole halb, see mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada. 48. Erasmuse juhised valitsejale "Kristliku printsi kasvatmises" esitas Erasmus juhised 'valgustatud' valitsejale. Ta kirjutas, et kuigi
võitlus Termid – Saunad ROOMA KEISRIRIIK Varajane keisririik Algab Octavianuse ehk Augustuse valitsusajaga Pikk rahuperiood – Rooma rahu Poliitiline korraldus täiendus Välise võimsuse tipu saavutas Rooma Traianuse valitsemisajal Riigikorraldus: Igal aastal seati endiselt ametisse magistraadid, senat pidas korrapäraselt istungeid jne. Valitsejal ei olnud ametit, mis lubanukst tal üksi kogu riiki üksi valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimu kõigi oluliseimate asjade määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne) Konstatiunus suur kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine)
sajandil kasutasid kolonistid kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana näiteks soola. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati valmistama kindla kulla- või hõbedasisaldusega münte. Raha valmistamise õigus oli tavaliselt ainult valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutus müntidega arveldamine tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha. Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha kullaks vahetada. See
üleujutus ei ulatunud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline periood 3000-2650 aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine. Vana riik 2650-2100 aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Keskmine riik 1950-1650 aastat eKr sel perioodil etendasid riigi juhtimises tähtsat osa ka piirkondade-noomide asehaldurid, kelle tahet tuli arvestada ka kõige vägevamalgi valitsejal. Kuninga võin ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi. Egiptusele oli allutatud lõuna pool asuv Nuubia. Uus riik 1550-1075 aastat eKr Egiptuse välise võimsuse hiigelaeg. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik. Valitseja kõrvale tõusis ka tugeva jõuna elukutseline preesterkond. Hilis-Egiptuse periood 1075-525 aastat eKr võimutsesid Egiptuses mõnigi kord võõramaised valitsejad. Pärsia periood 525-392 aastat eKr Makedoonia periood 332-323 aastat eKr
Esialgu piirdusid kontaktid kaubavahetusega (kuld, elevandiluu, väärispuit, + orjad). Olulisemaks euroopaliku kultuuri elemendiks Aafrikas muutus kristlus. Tähelepanuväärseks osutus eurooplaste kristlik misjonitegevus Kesk-Aafrikas Kongo jõe alamjooksul,kus asus Kongo riik.Esimesed Portugali ekspeditsioonid sellesse piirkonda toimusid juba aastatel 1482-1494.Nad võeti hästi vastu ning Kongo valitseja ja mitmed ülikud tema lähiskonnast lasid end ristida.Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava-kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine.Pealinnas rajati kool 400-le õpilasele. Enamik rahvast jäi truuks traditsioonilisele hõimuusundile: fetisite kummardamisele,esivanemate kultuseleja kohalike jumalate austamisele.See teravdas suhteid portugallastega ning lõputud sõjad laastasid maa.17.saj lõpul oli Kongo pealinn mahajäätud.18.saj algus tõi kaasa kristluse
Ülem- · Põhijõu moodustas relvatatud jalavägi ning eliitvägi. Egiptus eraldus Alam-Egiptusest sõltumatuks preestrite riigiks. Perekond · Hilisel perioodil 1075-525 a eKr oli Egiptus sageli võõramaiste · Paarperekond. valitsejate võimu all. Lõpuaastal langes Päris võimu alla. · Naine, mees ja nende alaealised lapsed. Ühiskonna üldilme ja struktuur: · Valitsejal võis olla palju naisi. · Toimis üksikasjadeni reguleeritult, seda peeti jumalate poolt · Naiste positsioon ühiskonnas üsnagi kõrge. määratuks. Kiri&haridus · Hierarhilise korra tipus oli jumal-kuningas. · Kujunes piltkirjast.
ja valib selle Keskkomitee. See varsti areteeriti. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus 17. okt. 1905.a.- manifest oma konstitutsiooniliste ideedega. Need sätestati põhiseaduses 23. apr. 1906. 17. oktoobri manifesti kohaselt loodi Riigiduuma, piiratud õigustega seadusandlik esinduskogu. Põhiseadus - lubati põhiõigusi ja vabadusi, eluruumi ja omandi puutumatus, sõna- trüki-, koosolekute, ühingute, usu- ja elukoha ja elukutse vabadus. Palju kitsendavaid piiranguid. Valitsejal seadusandlik võim, mida jagab parlamendiga – Riigiduuma ja Riiginõukoguga. Nimetab ametisse ja vabastab valitsuse, kutsub kokku ja vajadusel saadab laiali parlamendi, juhib välispoliitikat, armeed ja sõjalaevastikku. Keisril ka kitsendused, tema erakorralised seadused vajasid parlamendi kinnitust. Riigiduuma tähtis eesõigus riigieelarve kinnitamine. Riiginõukogu on ülemkoda, pool koosseisust mitmesugused asutused ja poole nimetab keiser. 1. detsember 1905 valimisseadus
põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim. Ainuvõimalik vahend säilimiseks - ekspansioon. Valitseja: Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse Kuna heal halbade keskel on raske püsima jääda, siis ,,sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Et aga tal ei saa neid kõiki (voorusi) olemas olla ega oleks tal ka vimalik neid ausalt ja kõrvalekaldumatult järgida, siis peaks valitsejal jaguma sedavõrd taipu, et osata vältida hukkamõistu nende pahede pärast, mis võtaksid talt võimu...Samuti ei tarvitse ta hoolida häbisse langemisest pahede tõttu, milleta tal oleks raske võimu säilitada. Heldusest ja kokkuhoidlikkusest
· Vastased Prantsusmaa ja Inglismaa. Louis IVX tahtis hispaania troonile panna ... dünastiasse kuuluv Philippe. Ta pidi loobuma Prantsuse trooni pärilusõigusest. · Inglismaa omandas Gilbatari, Vahemere ja Atlandi ookeani vahel. · Nõrgenesid Rootsi, Prantsusmaa ja tõusuteel olid Venemaa ja Preisi kuningriik. Inglise-Prantsuse vastuolu kolooniate pärast ning Preisi ja Austria vastuolud Mõisted absolutism piiramatu võim valitsejal, valgustus ideoloogia kus väärtustati teadmisi ja haridust, seisuslik esinduskogu - , parlament on seaduste andjaks konstitutsioonilises riigivormis, merkantilism majandusteaduse suund kus taotletakse ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, arenees nii kaubandus kui käsitööndus
Kalendrid tekkisid, palju raamatuid tehti. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM (lk 38-44, 48-49) Maailmapilt avardus ning hakati oma peaga mõtlema, tekkis uus mõtteviis. Tekkis valgustus, kus hakatakse traditsione ja autoriteete hülgama. Valgustsus-filosoofia, vaimne liikumine, hariduse mõtlemine oma peaga, kiriku vastasus. Montesquieu, Voltaire, Rousseau. Valgustatud absolutism-monarhia ainuvalitsuslik võim, kes valitseb rahva huvides, ainu võim valitsejal. Rakendati Austrias, Preisimaal, Venemaal. 18 saj. Katariina II tahtis kehtestada seadusi, teha suuri ümberkorraldusi. Kuigi ta neid ellu ei viinud, sest ta oleks troonist kadunud. Ta ei olnud seaduse kohaselt õige valitseja. 6. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SÜND (lk 56-59) Euroopa tahtis vabaneda maata talupoegadest, käsitöölistest, kaupmeestest, vargatest, röövlitest ja kerjustest. Paljud eurooplased tahtsid ka leida või alustada uut elu
vastuvõtmist jne. Senatil oli reaalne võim ja õigus anda välja valitsejast sõltumatuid ukaase. Valitud senat ei täitnud aga ootuspäraselt oma eesmärki: nad olid saamatud ja aeglased ega suutnud täita Peetri antud juhtnööre. Põhjuseid miks loodud valitsusorgan oma ülesanntega toime ei tulnud on mitmeid. Esiteks oli see Peetrile omaselelt suure kiiru ja tormakusega kokku pandud. Meeste hoolikamaks valikuks ei olnud valitsejal lihtsalt aega. Teine ja veelgi olulisem põhjus oli, et antud ametisse ei jätkunud helgeid päid- kuna suurem osa neist oli hõivatud Põhjasõjaga või siis väljakuulutatud võitlusega Türgi vastu. Valitud meestel polnud riigivalitsemiseks piisavalt vaimuandeid ega ka kogemusi. Mõni neist oli kirjaoskamatu, osa aga tegeles omakasupüüdlikel eesmärkidel. Nii ei saanudki Peeter endale senati näol ustavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
