Sintoism ja Jaapan. Religioon on seotud Jaapaniga (Nihon või Nippon), kus nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. ,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. ...
I aastatuhande algul eKr oli juba enamik Iraani kiltmaast asustatud indoeuroopa rahvastega, näiteks Iraani lõunaosas, Pärsia lahe rannikul, elasid pärslased. Pärsia suurriigi rajas kuningas Kyros II (559-529 eKr). Ta alistas esmalt suurema osa Iraanist, siis Väike-Aasia ja seejärel suurema vastupanuta ka Mesopotaamia. 3 ÜHISKOND Riik ja ühiskond Pärsia valitsejad, kes VI sajandil allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Egeuse mere ja Egiptuseni, püüdsid alistatud rahvaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. Nad suhtusid alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse üldjuhul suure lugupidamisega, võtsid neilt üht-teist üle ega surunud omaenda omaenda tavasid kellelegi otse peale. Alistatud maades jäi enamasti kehtima traditsiooniline õiguskord. Alamatelt nõuti peamiselt,
Gutenberg). Rotterdami Erasmus- kuulsaim humanist. Tema tuntuim teos "Narruse kiitus". Veel humaniste: Johannes Reuchlin; Ulrich von Hutten; Niccolo Machiavelli ja Tommaso Campanella. 3. Poliitilise mõtte muutumine ja v-uusaja filosoofia: Toimus muutus pol. M mõtte alal, varem käsitleti poliitikat moraalireeglite põhitõdede järgi, aga v-uusajal hakati praktiseerima tegelikkuse uurimist. Macchiavelli tähtsaim teos ``Valitseja`` kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline
Hiina riigid ja linnad Huang He orus tekkisid mitmed linnad u 1700 aastat eKr. Linnad olid piiratud müüridega. Liht inimesed elasid väikestes ja viletsates onnide väljaspool linnamüüri. Kõik linnad allusid õhise kuninga ülemvalitsusele. Kuningas oli ühtaegu õlempreester ja sõjapealik ning ta võim oli piiramatu. Kui kuningas suri, siis tema haual tapeti paljud tema teenijad, et nad pärast surma ka oma isandat teeniksid. Kuid tasapisi kuningate võim nõrgenes. Linnade valitsejad ei kuulanud kuningat ja hakkasid iseseivateks. Nii tekkisid üksteisest sõltumatud riigid, mille valitsejad tihti sõdisid. 221.a eKr ühendas ühe Hiina riigi valitseja kõik teised riigid oma võimule ja rajas Hiina keisririigi. See riik suur ja selle alla jäid Huang He ja Jangtse orud ja kaugemaidki maa-alasid. Riigi valitseja võttis endale nimeks Shi Huangdi ehk Esimene Keiser. Hiina keisri võim oli piiramatu. Teda peeti Teava pojaks, ta oli kõrkeim väepealik,
sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal, Genoval ja teistel Põhja-Itaalia linnadel elav kaubavahetus Aafrika rannikualadega. 15. sajandi lõpuks oli peaaegu kogu Pürenee poolsaar mauridelt tagasi vallutatud. Samal ajal kui muslimitest valitsejad ikka veel kontrollisid Granadat, oli Portugal saanud piisavalt tugevaks, et pidda sõda Aafrikas. 1415 vallutasid portugallased Ceuta Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Potugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad Alzeerias ja Tuneesias. Portugal sai vahepeal (1578) ränga kaotuse osaliseks Abd el Malek I-lt Ksar el-Kebiri lahingus ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas
lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarses riigis on lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte, kontroll inimestemõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Inimõiguste rikkumine, inimeste pidev hirmu all hoidmine( küüditamine, surmalaagrid). Inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Diktatuure iseloomustavad jooned Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte
REFORMATSIOON EUROOPAS 1) majanduslikud poliitilised usulised *kun. soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu s...
S.A. Diktaatori ja diktatuuri mõisted on pärit VanaRoomast, kus diktaatoriks nimetatud isik sai riigi kriisist väljatoomise huvides senatilt piiramatud, kuid ajutised volitused. Seega ei olnud diktatuur Roomas mitte valitsemisviis, vaid pigem erakorraline seisukord. Diktatuurid jagatakse autoritaarseks pehme diktatuur, segu demokraatiast ja totalitarismist, kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti vabariik 19341940), ja totalitaarseks diktatuuriks jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, ühiskonna elu oli pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud (Hitleriaegne Venemaa) Seda
Keskklass ehk perioigid olid vabad inimesed,kes tegelesid ksit,kauplemise ja plluharimisega. Nemad ei saanud osa riigivalitsemisest,kll aga teenisid nad aega Sparta sjaves. Heloodid olid orjad,kel polnud igusi ja kes olid kohustatud ttama spartiaatide pldudel. Ateena rahvastik koosnes suurel osal orjadest. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad,hiljem aga lks vim jukamate ja thtsamate ehk aadliseisuse ktte. Nad valitsesid riiki ksinda,tekkis trannia. Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks
tuntumaid õpetlasi kogu LääneEuroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa.Karl oli omal ajal väga palju lahinguid teinud oma kodumaa eest. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suur elas 72 aastaseks. Karl Suur maeti Aacheni toomkirikusse.Karl Suur suri haigusesse 28.jaanuaril, siis kui ta võtis vastu sakramendi.Ta maeti Aacheni sellepärast, sest surma lõpu poolel ta ei jätnud mingeid juhiseidkuhu ta matta
Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus · 3000 a eKr ühendas riigid Menes (Memphis) · Samal perioodil kaks olulist arengutähist: Hieroglüüfkiri vase kasutuselevõtt · Need tähised märgivad tsivilisatsiooni algust Ajaloo periodiseering · Vana riik (u 1950-1650 eKr) valitsejate võimu kõrgaeg suured püramiidid Giza väljadel välissuhted hõredad · Keskmine riik (u 1950-1650 eKr) riigi ühendasid taas Teeba linna valitsejad oluline osa riigi juhtimisel juba ka noomide asehalduritel noomidel Egiptusele kuulus nüüd ka lõunas asuv Nuubia Ajaloo periodiseering · Uus riik (u 1550-1075 eKr) välise võimsuse hiilgeaeg sõjaline tegevus valitsejate kõrval tõusis olulisele kohale preesterkond · Hilis-Egiptuse periood (u 1075-525 eKr) preestrite riik ka välisvalitsejad Vaarao · Piiramatu võimuga valitseja · Isik jumalikustatud · Tema võim on ka
Kas Rootsi aeg oli Eesti kultuuri arenguks soodne periood? Rootsi aeg algas Eesti alal 1629 ja lppes 1699.aastal. See aeg ti Eesti rahva ellu suuri muudatusi. Siia saabusid uuenduslikud mtted ja valitsejad, kes soovisid midagi ette vtta, et vhendada siinse aadli iseseisvust ja parandada talupoegade elutingimusi. Peaeesmrk oli suurendada htsust Rootsi ja asumaade vahel, kuid see tuli kasuks ka Eesti plisrahvale. Muutustega kaasnesid paljud lihtrahva jaoks olulised sndmused ja eluolu areng. Kige thtsam oli talupoegadele kindlasti majandus, kuid aegamda kujunes kultuur olulisemaks. 17. sajand mras ra Eesti kuulumise luterlike maade hulka. Selle mju Eesti kultuurile oli mitmesuunaline
· Tarkasid valitsejaid, kes on üles lastud, ei tohi sinna jätta, sest nad harjuvad hea eluga ära ning ei tööta siis rahva heaolu huvides. · Polises ei pea minema ühel indiviidil hästi, vaid kogu polisel peab hästi minema, mis saavutatakse veenmise ning sundimise teel, mille lõpptulemusena kodanikud jagavad tulusid ja polis toodab mehi, kes töötavad vaid selle veelgi enam kokkuliitmise eesmärgil. · On õiglane, et valitsejad peavad vaheldumisi käima ,,üleval" ja ,,koopas", et mõista hea ja õiglase vastanduvust ebavõrdsele. · Polist juhitakse kõige paremini ,,tarkade filosoofide" poolt, kes tegelikult ei ihka valitseda, ja halvemini ning rohkete mässudega need, kes tahavad väga valitseda. · Hästijuhitud polis on siis kui need, kes valitsema peavad elavad mõistlikumat eluviisi kui valitsemine, sest siis valitsevad need, kes hoolivad hüvelisest ja targast elust.
pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielusidemetes ning ka uud valitsejad kerkisid esile just nende seast. Tegemist oli suurmaavaldajatega , kes koos vaaraoga suunasid Egiptuse käekäiku ja kelle käsutusse koondus enamik ühiskonna rikkusest. Ülejäänud osa ühiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe, need kujunesid peamiselt losside ja templite ümber ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet kuna suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal
rabeleda talle peaaegu loomuomaseks saanud alaealisusest. See on talle koguni meeldivaks saanud ja ta on esialgu tõesti võimetu kasutama omaenese aru, sest eales pole tal lastud seda üritadagi. Seetõttu on vaid üksikud, kel on õnnestunud alaealisusest välja rabeleda oma vaimu eneseharimise läbi ning veel kindlal sammul edasi astuda. Valgustus on ainult siis võimalik, kui sellel ei ole piire. Veel võib valgustamise takistamise põhjuseks olla hirm. Riigi valitsejad kardavad rahvast ning suruvad neile seadusi peale. Vabalt mõtlev indiviid on ohtlik. Autori arvates peaks õpetlased publikut harima. Revolutsiooni läbi võib küll ehk teoks saada vabanemine üksikisiku kasu- ja võimuahnest rõhumisest, kuid mitte ealeski mõtteviisi tõeline reform, vaid uued eelarvamused saavad arutule inimkarjale niisamasugusteks juhtohjadeks, nagu oli seda vanad. Sellise valgustuse tarvis on nõutav üksnes vabadus, oma mõistuse igas suhtes avalik tarvitus
lähemale pärisorjuse lõpetamisele ja rendilepingute alustamisele. Majanduse ja linnaelu elavnemine Kuigi katkupuhangud käisid korduvalt üle Euroopa, hakkas selle arv taas kasvama. Suurimad ja jõukamad linnad olid Itaalias. Tekivad palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted/manufaktuurid. Tekivad pangad, mõjukamaks pankurite suguvõsaks saab Medicide perekond Firenzes. Toetavad ka ehitustegevust ja kunsti. Muutused sõjanduses Alates XIII saj hakkasid Euroopa valitsejad eelistama vasallide sõjaväele palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks
Lisa tabelisse pilte, mis iseloomustavad ajastutvõi kunstnikku kõige paremast küljest. Kirjuta tekstina põhitunnused ja olulisemad märksõnad. Enda lisatud tekst kirjuta värviliselt või kaldkirjas. Vajadusel suurenda tabelit. Täidetud tabel salvesta pdf formaadis. Skulptuur Ajastu Riik Inimene/kunstnik Kirjuta teose nimi, autor, tähtsus Arhitektuur/stiili tunnused Millises riigis Keda nimetatakse tekkis? humaanseks inimeseks? itaalia Isikut kelle suurim Mida tähendab väärtus on isiksuse vaba Renessanss Kirjuta ajaline periood sõna renessanss ja miks see ...
Lisaks jaotus kirikut ja feodaalse lepingud vabanenud inimesed tithes ja muud kulud teenustasusid. See ei tähenda, et kõik oli hästi: Prantsuse tööstuse võitlesid aastaid pärast revolutsiooni, et võita tagasi kanda kinnitada näiteks drastiliselt erinevas keskkonnas. Üldiselt aga, Prantsuse rahvas oli näinud mõju need võivad olla üle oma valitsuse ja vabastav, inspireeriv vaim oli tõenäoliselt kunagi vabaks. Teiste Euroopa riikide valitsused ja valitsejad, aga ei olnud liiga rahul Prantsusmaa pärast Revolutsiooni. Nad teadsid, et oma kodanikke oli näinud võimsusega, et prantsuse avalik wielded, ja selle tulemusena nende valitsused ei olnud kunagi suutnud end turvaliselt oma otsuse pärast 1799. Kuigi ei olnud muud sisemised revolutsioone Euroopa riigid, mõned olid tohutu ning keerdunud nagu Prantsuse revolutsiooni, mis õigus kodanikke kõikjal ning tulemuseks märkimisväärne hüpe lõpupoole rõhumise kogu Euroopas.
tugeva armee ja arenenud diplomaatiaga. · Ajalukku on läinud Louis XIV ütlus ,,Riik- see olen mina." · Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Päikesekuninga õukond · Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. · Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika · Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. · Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt
kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees, sai 1933.a Saksamaa kantsleriks V: Adolf Hitler 3. Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur. Leia ühisosa ja erinevused. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutatud.
VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Valgustus- uus ideoloogia. 18.saj hakkab levima uus filosoofia, mis põhineb mõistusel, mõistuspärasusel, seda võib nim murranguks inimese vaimuelus. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal)
tahtmine luua spordiala, mis seoks kehalise aktiivsuse, meeskonnatöö ja mõistuse. Ka lootustandva jalgpallurina silma paistnud Morganit kannustas ilmselgelt ka kadedus, sest tema hea sõber James Naismith oli äsja leiutanud korvpalli. Seeläbi sündis Morganis soov luua midagi nende jaoks, kellele korvpall liiga vaevarohke ja väsitav tundus. Mõtete saamiseks asus Morgan ajalooraamatuid uurima ning leidis kaugest minevikust huvitavaid ideid. Nimelt harrastasid Egiptuse valitsejad juba 4000 aastat tagasi mängu, millest Morgan innustust sai. Seda niinimetatud rusikamängu mängiti hiiglaslikul 90 meetrit pikal ja 20 meetrit laial väljakul, mille poolitas suur kivisein. Mängureeglid olid lihtsalt: nahkkera tuli teisele poole seina toimetada kuni 2 rusikalöögiga. Ka Vana-Kreeka ajaloost leidis Morgan märkmeid samast mängust. Kreeklased olid küll reeglites mõningaid muudatusi teinud, kuid üldjoontes oli mäng sama. Leitud materjalile tuginedes hakkas Morgan uut
SAKSA RENESSANSS 15.-16. SAJAND S aksa renessanss kestis 15. saj. kuni 16. sajandini. Saksamaa kuulus Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririiki. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED Trükigraafika levimine. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Trükikunsti leiutamine selleks lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15. saj Saksamaal. Johann Gutenberg võttis kasutusele trükipressi ja liikuvad tähed. Vasegravüür vanim sügavtrükitehnika, 15. saj. algul Lõuna-Saksamaal. Võimaldas peenemate joonte ja varjundirikkamate pindade trükkimist. Martin Schongauer arendas selle kunstiliigiks 15.saj. Reformatsioon e. Usupuhastus 16. saj. algul. TÄHTSAMAD ISIKUD Lucas Cranach töötas maalija ja graafikuna Saksa kuurvürsti õukonnas. Ta maalis usulisi pilte ja portreid, aga ka antiikmütoloogia teemadel. Matthias Grünewaldi ,,Isenheimi altar" altaril on sünge tühi maasti...
nende pojad koos oma naiste ja lastega. Tänavalt pääses kitsikusse õue ja sealtkaudu eluruumidesse. Kahekorruselistel majadel asusid magamisruumid arvatavasti ülakorrusel. Magamistubadele lisaks oli ka külalistetuba ja kümblus ning tualettruum. 4.) Miks rajati tsikuraate? Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati linna keskele uhke astmeline tempel- tsikuraat. Sumerid uskusid, et tsikuraat võimaldab linnal jumalatega suhelda: valitsejad saavad tõusta treppe mööa jumalateni ja jumalad laskuda alla inimeste juurde. 5.) Miks olid Hammurapi seadused vajalikud? Karmusest hoolimata olid seadused vajalikud. Nad kaitsesid inimese elu ja omandit, kuid hoolitsesid ka vaeste, lesknaiste ja orbude õiguste eest. 6.) Loetle ehitisi ja kindlusi, mida kuningas Nebukadnetsar II lasi püstitada Babüloonia kuningas Nebukadnetsari korraldusel algasid pealinnas Babülonis suurejoonelised ehitustööd
antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine). Siseolukord: juutide kõrvaldamine Rassiteooria: aaria rass kui Euroopa kultuuriloojad, valitsejad, juudid ja mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest hävitada füüsilise või vaimse puudega inimsed, geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud, hulkurid, homoseksuaalid Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus · Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing
Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka kohvi joomise komme on sakslastelt võetud. Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja
Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. 3000-2650 eKr Varadünastiline periood. Valitsesid I ja II dünastia. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks. Rajati Memphis, tekkinud oli hieroglüüfkiri. 2650-2130 eKr Vana riik. Valitsesid III ja IV dünastia. Ülem-Egiptuses tugevnesid Teeba valitsejad e. preestrid. 1950-1650 eKr Keskmine riik. Valitses XIIXIV dünastia. Vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna Memphisesse. Valitsevad nomarhid ning nende võim kasvab. 1550-1075 eKr Uus riik. Valitses XVII-XX dünastia. Kõige võimsam riik. Ahmos kihutas hüksoslased riigist välja ning taastas ühtsuse. Ülemvõimu laiendatakse Aasia suunas. Loobutakse püramiidide ehitamisest, rajatakse templeid. 11. sajandil vaaraode võim nõrgeneb. Riik pole poliitiliselt ühtne. 1075-525 eKr Egiptus oli enamiku aega jagatud kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod ning Ülem-Egiptuses Amo...
Boccacio novellide maailm Dekameron on kogumik sajast lühijutustusest, mida esitavad seitse neidu ja kolm noormeest kümnel järjestikusel päeval. Novellid on Boccacio kirjutanud alates 1350. aastast. Lood räägivad erinevatesse seisustesse kuuluvatest inimestest. Esinevad nii kaupmehed, käsitöölised, kerjused, kelmid, kui ka valitsejad, kõrgaristokraat ja vaimulikud. Vaatamata klassikuuluvusele ja seisustele paljastab autor inimeste pahelise olemuse ning näitab, et iseloom ja käitumine ei ole alati kooskõlas inimese staatuse või esmamuljega. Boccacio käsitleb abielukommetesse suhtumist ja selle seotust armastusega. Tuleb päevavalgele, et üldiselt on levinud salatsemine ja abikaasa petmine, armukestega aega veetmine. Abielu traditsioon selle pühamas tähenduses on kadunud või ei ole seda kunagi olnudki
nad kõik kokku. Nii tekkisid renessansi keskused. Tähtsamad renessansi keskused 15.sajandil oli tähtsaim keskus Firenze, kus valitses Medicite perekond. 16.sajandil tõusid esile paavstilinn Rooma ja Veneetsia. Renessansi levik Euroopasse Itaalias käis palju rännumehi ning teistegi maad kunstnikud sõitsid sinna oma oskusi täiendama. Euroopa valitsejad imetlesid Itaalia paleede ilu ja luksust ning kutsusid kunstnikke oma õukonda tööle. Nii levisid uued kunstilised ja kultuurilised ideed pikkamööda üle kogu Euroopa. Renessansi kunst Kunstnikud püüdsid oma töös antiikaja kunsti jäljendada ja seda edasi arendada. Nad toetusid antiikaja kirjameeste sümeetriale ja proportsioonidele. Otsisid looduslikule ilule matemaatilist seletust. Maalikunstis avastati tsentraalperspektiiv e
(814-840) kodusõjad karli poja ja pojapoegade vahel, mis +tema 3 poega lõppesid 843.a Verduni lepinguga. Sellega jagati impeerium 3'ks sõltumatuks riigiks. 1. Lääne-Frangi riik Prantsusekuningriik 2. Kesk ehk Lõuna-Frangi riik 170.a jagasid seda omavahel Lääne-ja Ida- Frangi valitsejad 3. Ida-Frangi riik Saksa kuningriik (al.962.a Saksa-Rooma keisririik) Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek Karli ja tema poja ajal, kui Frangi riigis valitses karolingide dünastia. 4. Naturaalmajanduse kujunemine ja olemus. Naturaalmajandus- majandusviis varakeskajal, rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse
Absolutism Kui oli palju erinevaid riike, oli ka palju erinevaid riigikordi. Uusaja esimest poolt on üldistatult nimetatud absolutismi ajajärguks, kus paljude Euroopa riigikorraks oli absoluutne monarhia ehk kuningal on piiramatu võim. Kõige parem absolutismi näide oli Louis XIV aegne Prantsusmaa (1643-1715). Kui Prantsusmaa muutus Euroopas võimsaimaks riigiks, siis sealset riigikorda ja kuningliku õukonna uhkust ja glamuuri üritasid paljud teised valitsejad Louis XIV jäljendada. 1701 Louis XIV valitsemine 1643. a sai Prantsusmaa kuningaks XIV Bourbon Louis, olles ise vaid nelja aastane. Ennast pidas ta kõige keskpunktiks ja pani endale lisanime Päikesekuningas. Louis XIV valitsusaeg oli absolutismi kõrgaeg mitte ainult Prantsusmaal, vaid ka kogu Euroopas. Oma korralduste andmiseks ei vajanud
iga õukondlase peal, kel jätkus rumalust tunnistada, et tal hammas valutab. Talle meeldisid kääbused ja ebardliku kehaga inimesed. Tsaar oli võimeline suureks helduseks ja suureks julmuseks. Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Juba lapsepõlves oli ta paigalpüsimatu, uudishimulik ja kärsitu. Ta keeldus tegemast seda, mis teda ei huvitanud. Suureks kasvades need iseloomujooned ainult süvenesid. Senised Venemaa valitsejad olid olnud väärikad ja kinnised, neid austati ja kardeti ning nad käitusid nii, nagu olid käitunud valitsejad mitmeid põlvkondi tagasi. Valitsejad ei suhelnud rahvaga, nad olid peaaegu jumalate sarnased. Peeter I murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust
a rüüsteretke ajal. Asanti 1. Kujunes välja Guinea lahe piirkonnas hõimuriikide liit Asanti Konföderatsioon 2. Tegelesid peamiselt maaviljelusega 3. Arenenud olid sepa- ja pottsepatööd, samuti kangakudumine, juveliiritööd 4. Suured kullamaardlad Kullarannik 5. Puust kultusesemed pühad pingid 6. Usundid: esivanemate ja erinevate jumalate kummardamine, animism ja sepakultus. Tähtis oli veel pealikukultus, kus valitsejad olid pühad ( ei tohtinud maad puudutada) Etioopia kultuuri renessanss 1. Eurooplased pagendati Etioopiast 1630. a ja see jäi muust maailmas suhteliselt isoleerituks ligi kaheks sajandiks. - Etioopia kultuuri taassünd. 2. Uueks vaimuelukeskuseks kujunes Gondar. 3. Eriti soositi teaduse, kirjanduse ja hariduse edendamist keiser Iyasu II valitsemisajal ( 18.saj) a. Kõik kes pühendavad ennast õppimisele, saavad tasuta toitlustuse osaliseks
Mis on kõige olulisem XVII-XVIII sajandi kultuuris? Valgustusideede levikuga 17. ja 18. sajandil muutus inimeste elukäsitlus looduslähedasemaks. Oluliseks hakati pidama haridust ja teadmisi, mis arendasid inimmõistust. Eelkõige paistsid oma vaadetega silma filosoofid ja teadlased ning nendest mõjutatud absolutistlikud valitsejad. Üheskoos valgustatud kultuuriga tehti järeldusi, et maailm on palju suurem ja keerulisem, kui seda oli ette kujutatud renesanssiajal. Tingituna uudsete ideede levikust hakati oma maailmavaadet laiendama ja uurima universumi ehitust. Kõige enam paistis sellega silma Galileo Galilei (1564-1642), kes valmistas 1609. aastal teleskoobi ja asus tegema esimesi taevavaatlusi. Ta kinnitas, et Maa tiirleb ümbes Päikese. Samuti rõhutas Galilei meelelise kogemuse ja eksperimendi tähtsust
Kordamisküsimused_Euroopa uue aja koidikul Absolutismi kujunemise põhjused loodeti pääseda kodusõdadest ja korralagedustest; Euroopa usuline lõhenemine reformatsiooni järel; loodeti jõuda üldise heaolu ja turvalisuseni; rahvusriikide kujunemine. Absolutismi tunnusjooned. Kuidas muutis absolutism ühiskonda? Kes olid absolutistlikud valitsejad? Iseloomusta nende valitsusaega paari lausega. TUNNUSED jagamatu riigivõim, pandi alus alalisele sõjaväele, merkantilistlik majanduspoliitika, kujunes välja professionaalne ametnikkond, rahvuskirik allus absolutistlikule valitsejale, sõditi palju kolooniate saamiseks. Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine,
Varakeskaega peetakse suhteliselt vaeseks ja tumedaks ajajärguks, mil Euroopat külvasid mitmesugused segadused, sealhulgas näiteks majanduselu madalseis (varakeskaja esimesel poolel) ning poliitiline killustatus. Võib aga julgelt väita, et tollal kujunesid mõned jooned nii tugevalt välja, et need kestavad tänini. Üks olulisim on kindlasti mitmete Euroopa suurrahvaste väljavormumine. Suur rahvasterändamine algas IV sajandi lõpus hunnide rändamisega Aasiast Ida- Euroopasse. Hunnid kui tohutult aktiivsed vallutajad lõid kõik eeldused ahelreaktsiooniks, mis pani terve mandri-Euroopa liikuma. Tol ajal võtsid jalad alla näiteks frangid, germaanlaste seast pärit hõim. V sajandi lõpul tungisid varemalt Reini jõe põhjapoolsetes äärtes elanud frangid Galliasse ning lõid sinna ja ümbrusesse Frangi riigi. Riigi loomine käis käsikäes ristiusu vastuvõtmisega, sest paavstil oli oluline roll frangi kuningate võimule kinnitamisel. Frangi riik nä...
tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks. Aachenisse rajati kool keisri lähikondlaste ja frangi ülikute poegadele. Ühtlasi soosis Karl kloostrite rajamist ja õpetatud munkade tööd nii kristlike kirjameeste kui ka vanaaja autorite teoste uurimisel ja ümberkirjutamisel. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood kultuuri arengus varasel keskajal. Järeltulevatele põlvedele jättis Karl Suur unustamatu mulje. Hilisemad valitsejad püüdsid temast eeskuju võtta ja paljud ülikusuguvõsad uhkustasid sellega, et Karl Suur olnud nende esiisa. Juba Karl Suure eluajal oli ta tuntud üle kogu maailma. Karl Suure nimi ei tekkinud keisril mitte tema riigi suuruse, vaid suure kasvu tõttu. Oma 190 cm pikkuse koguga oli ta keskaja inimeste hulgas tõeline hiiglane. Täies sõjavarustuses, mõõk käes, kroon lokkis heledate juustega peas, jättis keiser majesteetliku ja isegi hirmuäratava mulje
sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja- Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. 15. sajandil puhkes õitsele ka Madalmaade (laias laastus praegused Belgia, Holland ja Luksemburg) kultuur. Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus
suri 1468. aastal Pärast trükikunsti leiutamist Järgnevalt hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti kasutamine laienes hoogsalt: juba 1480. aastal leidus trükipresse 111 Euroopa linnas, 1500. aastal 240 linnas. Trükisõna hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist, teisalt aga levisid raamatute kaudu kiiresti uued ideed, sealhulgas ka reformaatorlike liikumiste omad. Selles olukorras pidasid kirikumehed ning ilmalikud valitsejad parimaks vastumeetmeks tsensuuri tugevdamist. 1599. aastal koostati paavsti korraldusel keelatud raamatute nimekiri, mis kehtis mitmesuguste täienduste ja muudatustega kuni 1966. aastani. Nimekirja võeti need raamatud, mis tundusid olevat katoliku kirikule kardetavad. 3 Kasutatud kirjandus · Inimene ühiskond kultuur II keskaeg ja varauusaeg XI klassi ajalooõpik. T. Aleksejev, K. Hiiemaa, T. Kala, O. Klaassen, T. Kuimar, A
tunnetus aitab inimesel saada paradiisi nende kaudu saab inimene olla edukas, maailma valitseja Probleem on kuidas saada õndsaks, kuidas Praktilise kasu saamine on inimtegevuse leida tee jumala juurde peamine eesmärk Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest
Killukesed võrdub kokku üks ja sama tervik. Ühes oma teoses ,,Politeias" saab olulisele kohale headuse idee. Hing on mingis mõttes võimeline tegema head. Kaevub ideede taha, kohtub lõpuks headuse ideega. Ütleb, et headuse idee on päike (ideede maailm on päike). Kõik olemasolev saab olemas olla vaid tänu päiksele. Headuse idee on teiste ideede olemasolu põhjuseks. Headus on midagi müstilist kui loogiliselt seletav. Filosoofia on oluline. Kui filosoofid oleks valitsejad, oleks see parim viis riigi valitsemiseks. Filosoofid võivad toota parimaid seadusi. Ütleb, et tavalisel riigikodanikul puudub loomupärane kõlblus.
iseloomustavad rahva määrav osa üle ühiskonna küsimuste lahendamises Alaliigid: Diktatuurid jagatakse ning kodanikuvabaduste ja -õiguste autoritaarseks - pehme diktatuur, olemasolu. Enamuse võim vähemuse segu demokraatiast ja totalitarismist, üle kogu võim on koondunud ühe isiku Alaliigid: Eristatakse otsest ehk või väikese rühma kätte, seadusi vahetut demokraatiat - otsuseid teeb muudavad valitsejad oma suva järgi, rahvas, ja esindus- ehk rahval ei ole mingit võimalust osaleda vahenduslikku demokraatiat - rahvas riigi juhtimises (Pätsi aegne Eesti valib oma esindajad parlamenti, vabariik 1934-1940), ja totalitaarseks võimuorganitesse diktatuuriks- jäik diktatuur, majandus on riigile allutatud, võimude koondumine ühe isiku või rühma
Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil sai tulvavee püsimist pikendada. Mesopotaamias oli aga jõgede suudmeala soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Sellest järeldan, et nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli
olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine. * iseloomusta diktatuure: Jagunesid kaheks: Autoritaarne riigis oli võin koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muutsid valitsejad oma suva järgi, rahval polnud mingit kaasarääkimise võimalust. Totalitaarne- võimu koondumine ühe isiku või rühma kätte, inimeste reeglitele allutamine, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised, inimeste pidev hirmu all hoidmine (küüditamine, surmalaagrid).
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis e...
maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7.
Nagu öeldud ,,hing küll omab nägemisvõimet, aga ei ole õigele poole pööratud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." Otsime vastust sellele, kes peaksid riiki juhtima. Riiki ei saa juhtida harimatud, sest neil puudub suund kuhu liikuda. Nad ei tea mida teha. Teiselt poolt ei saa riiki juhtida ka liiga kõrgelt haritud või need kes eneseharimisele täielikult pühendatud on. Seda seepärast, et neil puuudub tahe püüelda millegi poole. Ehk esimestel puuduvad oskused, teistel tahe. Parim valitsejad on need, kes seda ei ihka nii väga. Ega võim ei ole hüve. Parim valitseja on inimene kes tõuseb vaikselt. Ta silm harjub erinevate valgustega ehk ta mõistab ja saab aru erinevate elanike vajadustest. Ta tõuseb kuni on mäe tipus. Kuid nüüd, erinevalt üldlevinud tavadele, ei tohi see inimene jääda sinna tippu. Vastasel juhul nagu eelpool mainitud kaob sel valitseja tahe. Valtsemist tuleb võtta kui paratamatust mitte kui hüve.
Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu. Martin Luther ja tema õpetus Martin Luther oli usuteaduse doktor, kes algatas uhupuhastusliikumise katoliku kiriku vastu. Tema õpetuse 2 põhimõtet olid: 1) kõige tähtsam on Piibel 2) kõige tähtsam on sisemine
sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Välja olid kujunemas tugeva
käinud ja valgust näinud ning seejärel naasnud taas vangide juurde osa võtmaks nende vaevadest. Filosoofid on need, kelle töö on teiste eest hoolitseda ja rahvas kooskõlla viia. Parimateks polise valitsejateks sobiksid filosoofid seetõttu, et on saanud täielikuma hariduse, mis võimaldab neil vangidest kordi paremini pimedust mõista ja igat varju ära tunda. Teiseks, filosoofid ei soovi olla valitsejad ja ei ihalda võimu, sellest tulenevalt on võim jagatud ühtlaselt ja sellist polist juhitakse kõige vähemate mässudega. Kolmandaks, filosoofidel puuduvad polise juhtimisel isiklikud hüved kuna nad on juba oma tarkuse poolest tõeliselt rikkad. Viimaks sobivad filosoofid kõige paremini polist valitsema kuna nad teavad, kuidas seda kõige paremini juhtida, kaitstes ja hoolitsedes teiste eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
