Rooma usuelu oli salliv, sest oli tavaks üle võtta alistatud maade kombeid. Võrreldes teiste usunditega oli kristlus radikaalne, nõudis igapäevast pühendumist, Jeesuse kannatusterohke elukäigu ideaaliks pidamist. Eriti oli roomlaste eetikaga vastuolus alandlikkuse nõue ja mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes oli usk Lunastaja uude tulemisse, mistõttu peeti igapäevast elu tühiseks. See õõnestas kogu ühiskonda ja sellepärast võtsid valitsejad aeg-ajalt ette tagakiusamisi. Piinamised ja verised hukkamised ei peatanud ristiusu levikut, pigem vastupidi. 3. saj pKr sattus Rooma riik kriisi. Roomlaste senine enesekindlus kadus ja hakati otsima hingelist tuge. Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10
omapärase ringikujulise hooneosast. Ringikujulise hoone diameeter on 43, 2 m, mis on samal ajal ka kupli kõige kõrgema koha mõõt. Kupli kõige kõrgemas osas on 8, 8 m suurune avaus. Caracalla termid Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Kompleks oli 12 ha suur ning hõlmas lisaks saunadele ka staadioni, lilleaia, raamatukogu ning muusikatoad. Termid olid populaarsed kohad ning nende ehitamisega kogusid valitsejad populaarsust. Maalikunst Seinamaalingud Suur illusionism Ruumilised silmapetted Varjude ja perspektiivi kasutamine Erksad värvid Maalide temaatika Eeskujuks kreeklaste kunstiteosed Looduse kujutamine (maastikud, merevaated) Marmori jäljendamine Mütoloogia Ajaloolised sündmused Seinamaalide stiilid Inkrustatsioonistiil: kivimustrite imiteerimine
huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust riigi juhtimises osaleda. Enamik Euroopa diktatuure võib pidada autoritaarseks (ka. Eesti). Totalitaarset dikyatuuri iseloomustavad peale võimu koondumist ühe isiku või rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine, mis saavutati näiteks küüditamise või surmalaagritesse saatmisega. (Natsionaalsotsialistlik
Maajade tsivilisatsioon püsis seal poolsaarel 300-900 aastate vahel. Nad olid kõige kõrgema kuultuuriga ning kõige kõrgema haridusega. Nad ehitasid dzunglisse palju astmikpüramiide ehk teiseti öeldes templeid kus sai käija kummardams jumaliad kuid kus peeti ka koosolekuid ja olid lihtsalt ühiskonnaelu keskused. Maajadel puudus üks suur, sõltuv riik ja selle pärast toimus elu templite ümber. Igal templil oli oma preestrid ja valitsejad ning neile allusid teise kasti elanikud. Enamus maajadest tegeles põlluharimisega ning nad maksid üleval pool olevatele andamit. Maajade elus mängis suurt rolli religioon ning see kuidas saava preestrid hakkama oma keeruliste rituaalide ning ohverdamistega. Nende jaoks oli tähtis olla heas nimekirjas jumalate juures. Suuresti olenes kõik preestritest. Maajad on leiutanud piltkirja. Nende kalender oli täpsem kui see mida kasutati sel ajal
Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Paganatena ei säästnud nad ka kirikud ja kloostreid. Kõige enam kanatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama ja sealsed kuningad pidid neile tükk aega andamit maksma. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure
Sellist organiseeritud kuritegevust kutsuti maffiaks. Tegevusvaldkonnad ei olnud ainult alkoholi salamüük, vaid ka väljapressimised, tapmised ja narkokaubandus. Eriti kuulus oli Al Capone. Uus kurss Presidendi Franklin Delano Roosevelti uus kurss, mis parandas majanduselu ja tavainimeste olukorda (nt. Maaviljakuse kavad, pensionikindlustusseadus). Autoritaarne ja totalitaarne diktatuur Autoritaatne · Kogu võim kogunenud ühe isiku või rühma kätte. · Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. · Rahval puudub võimalus riigi juhtimises. Totalitaarne · Võim koondunud ühele isikule või rühmale, kelle käes on ka kontroll inimeste mõttevalduste ja väljendamisvõimaluste üle. · Kaasnesid inimõiguste rikkumised ja pidev hirmu all elamine. (Küüditamine või surmalaagritesse saatmine) · Taotleb seda, et ühiskond oleks pisiasjadeni ühtlustatud ja reeglitele allutud. Totalitaarne ühiskond (tunnused) 1
kasvava õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. 34-aastaselt sai Octavianus Rooma ainuvalitsejaks ning Rooma Senat andis talle rea tiitleid (tribuun, konsul, Augustus jne). Imperaatori tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks. Ta sai endale ametlikuks nimeks Imperaator Caesar Augutus, kuid kuulsaks sai ta oma nime Octavianus või Octavianus Augustuse järgi, mida ta üritas varjata, sest kõik edaspidised valitsejad kandsid sama nime. Moodustas II triumviraadi. Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Ta lõi esimese alalise sõjaväe Roomas. Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning neid rahulolevatena hoida. Ta kaunistas pealinna ja korraldas suurejoonelisi mänge, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis
anda? Ei, sest Jumal oli talle varem andnud veel ühe prohvetliku unenäo, mis näitas, et ei tema ega ükski teine poliitiline valitseja seda rolli ei täida. Selle asemel püstitab Jumal ise ,,kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks" (Taaniel 2:31--44). Varem oli Jumal rajanud kuningriigi, mille moodustas muistne Iisraeli rahvas ja mis esindas Jumala valitsusvõimu maa peal. Jumal lubas sellel kuningriigil saada varemeiks, sest selle valitsejad olid muutunud ustavusetuks. Samas kuulutas ta ette, et annab kuningavõimu sellele, ,,kellel on õigus selle kohta" (Hesekiel 21:30--32). Piibel näitab, et Jeesus Kristus oli see, kellel oli seaduslik õigus saada igavene kuningavõim (Luuka 1:30--33). Erinevalt Nebukadnetsarist on Jeesus ,,tasase meelega", nagu oligi ennustatud (Matteuse 11:29). Mida kujutab Taanieli neljandas peatükis mainitud puu? Piiblis kujutavad puud mõnikord valitsemist (Hesekiel 17:22--24; 31:2--5)
Nad austasid teiste jumalate kõrval nt Mesopotaamia Anut,Ead ja Istarit. 3.Pärasia suurriik (sajandid ,lühiiseloomustus ,saavutused) Pärslased asusid Lõuna-Iraanis.Ajaloos nimetatakse Pärsiaks ka Pärsia impeeriumi ,mis tekkis 8. sajandil eKr. Pärsia oli hea sisekorraldusega riik ,kus oldi tolerantsed vähemrahvuste ja -usundite suhtes.Kuningas oli absoluutne valitseja ja tema abilised koondusid õukonda.Riik oli jagatud satraapiateks,mida juhtisid satraabid.Pärasia valitsejad ,kes kuuendal saj.allutasid oma võimule kõik maad Iraanist Eugeuse mere ja Egiptuseni,püüdsid alistatud rahavaste traditsioone ja kogemust oma riigi ülesehitamisel ära kasutada. 4.Zoroastrism(Zarathustra õpetus) Puudus riigiusk,kuid pärslaste enda riigiusundiks oli mazdaism,mis sai alguse Zarathustra õpetusest. See oli selgelt dualistlik õpetus,mis kuulutas hea ja halva lakkamatut võitlust maailmas.Tähtsal kohal oli tulekummardamine.Rituaale viisid läbi maagid. Usundi püha raamat
Kordamisküsimused ajaloos: Vene aeg 1700-1855 (4 AT) 1. Põhjasõja põhjused 1.Venemaa tahtmine saada väljapääs merele (''ookean Euroopasse'') 2.Rootsi raske siseolukord 3.Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimaste vallutuste eest 1550-1660 4.Rootsi vastu tekkis tugev koalitsioon 2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksamaa ( August II tugev) ja Taani ( Frederik IV ) 3. Käsu Hans- Esimene eesti soost luuletaja Uusikaupungi rahuleping Leping mille käigus Rootsile tagastati Soome Aadlimatriklid- Rüütelkondade liikmete nimekiri 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? 1.Tagajärjed Eestile olid kohutavad. Maa ja linnad olid varemeis (Tartu,
neid rahulolevatena hoida, ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mängude korraldamisega, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega. Ta ehitas Senatile uue maja (Curia) ning rajas Apollo ja Jumaliku Juliuse templi. Samuti rajas ta pühamu Circus Maximus 'e juurde. Ta olevat Pompeis rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, panemata nende peale oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajandust
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks:
varaseimad põlluharijate asulad · Vähe suuri linnu. 1650 eKr Niiluse ääres. · Ülikkond kui ka lihtrahvas ela · 1650-1550 a eKr, · 3000 a eKr liitsid Ülem- maal. taasjagunemine Egiptuse valitsejad kogu · Kuningas: seadusandja, sõjavä Egiptuse ühtseks riigiks. ülemjuhataja, kõrgeima preest · Uue riigi periood u 1550-1075 ainus täievoliline inimeste ja Pärimuse järgi tegi seda eKr kuningas Menes. jumalate vahendaja.
ehitama Suurt Hiina müüri. Hiina ja naabermaad Hiinast põhjapool elasid sõjakad hunnid e rändkarjakasvatajate hõimud. Hiina õitsvad linnad pakkusid neile huvi. Hiinlased tegid kaitseks hunnide vastu müüri. Valmis Suur Hiina müür, mille ehitamist alustati juba üle 2000 a tagasi. Hiinlased vallutasid Tiibeti mägismaa ja osa Väike-Aasiast. Sisesegadused ja ülestõusud Tavaliselt oli Hiina keisri võim piiramatu. Kuid tuli ka aegu , mil valitsejad ei suutnud tervet riiki oma võimu all hoida. Ülikud ei kuulanud enam keisri sõna. Puhkesid sisesegadused. Talupoegade elu oli sageli raske. Nad pidid maksma keisrile suuri makse ja kohalikele ülikutele andamit. Lisandusid näljahädad ja puhkesid talupoegade ülestõusud. Ajutisest segadusest hoolimata oli Hiina siiski kindlal ja püsiva korraga maa. Kiri ja kooliharidus Umbes samal ajal , kui Huang He jõe ääres tekkis ühtne Hiina riik , tekkis seal ka kiri. Kirjamärgid
kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber. Seal söödi, talvisel ajal tehti käsitööd, seal möödusid ka orja napid puhkehetked. Kes nende ülevaatajad olid? Kuna peremees ei vaevunud alati ise põllutöid juhtima, siis hakkasid orjade tööd suunama villade ja latifundiumide valitsejad. Need olid tavaliselt orjad, kes erilise agarusega ja julmusega teiste orjade suhted püüdsid pälvida peremehe usaldust ning saada vabaks. Rikkad ja aristokraatsed Rooma naised ei tegelnud peaaegu millegagi peale oma majapidamise käsutamise ning vaatasid ka orjade järele. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vana-rooma_nov_karoliinekorol.htm H.Palamets “Vanaaja kultuurist ja olustikust” Kirjastus “Valgus” 1976
– Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda? – Kuna usk erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Neid piinati, löödi risti. 22.Milline Rooma keiser ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? – 313.a Constantinus. 23.Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? – Kala, lambatalle õlul kandev mees. 24.Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? – Pärgamendi. 25
Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt alkoholism, narkomaania ja kuritegevus, elamispinna nappus Vähem arenenud riikides slummid (inimesed tulevad maalt linna paremat elu otsima, aga ei suuda endale lubada isegi esmavajalikku) 6. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine. Sisestruktuur muutub siis, kui uued valitsejad on teist usku, kui eelkäijad. Samas on asju, mis säilinud aastatuhandeid, nt tänavavõrk ja väljakud püsivad suhteliselt stabiilsena. Linnades alati keskused, kus inimesed saavad suhelda, kohtuda ja kaubelda. Linnaosad eristuvad elanike jõukuse järgi (juba keskajast saati), paljud keskaegsed linnad rajati Euroopas ümber kloostri/kiriku, USAs äripiirkonnad. Eeslinnastumine, tööstuslik pööre tõi kaasa suured muutused, suurte alade hoonestamine ja massiline odav elamuehitus
Veritasu Kui hõimuliige sureb, tuleb tappa teisest hõimust samal seisusel liige Patriarhaalne ühiskond- mehevõim Allah- (Ainu)jumal Koraan- Islami püha raamat, ülim tõde Prohvetid (islamis) Allahi sõnumi edastajad Kaliif Prohveti surma järel valitud asemikud; moslemite valitseja ja usujuht Dzihaad- sõda islami eest muude uskude vastu Vesiir- kõrgeim riigiametnik, korraldas praktilsi riigiasju Emiir- riigi eripiirkondade valitsejad, kes valiti araabia ülikute seast Sariaat lähtub Koraanist, hõlmab kõike mida Allah inimeselt nõuab Sunna- prohveti ütlused, mida Koraan ei sisalda ja mis täpsustavad ning selgitavad Koraani kuulutuse mõtet. Siidid ja sunniidid sunniidid on sunnast juhinduvad; siidid usuvad Muhamedi ja Ali järeltulijasse. Mosee islami pühakoda Medrese- kõrgemad koolid Minarett torn, mis kuulub mosee juurde
„Kolm musketäri“ 1. Selgita, miks võib „Kolme musketäri“ nimetada ajalooliseks romaaniks -romaan kirjeldab selle aegse Prantsusmaa õukonna elu. Millised olid valitsejad ja kes neid kaitsesid. Musketärid elasid ka tegelikult Bearni provintsis. D'Artagnan, Athos, Porthos ja Aramis, on tõepoolest kunagi elanud ja nad kõik teenides kuningat. Raamat «Härra d'Artagnani memuaarid ...» ilmus umbes kolmkümmend aastat pärast d'Artagnani surma. Elustades möödunud ajastut, muutes tõelised ajaloolised faktid haaravateks pitoreskseteks kirjeldusteks, ei püüdnudki autor seejuures anda tõepärast pilti
· Siia tuldi õppima eeskätt õigusteadust ja filosoofiat. f. Kirjanduses populaarsemaks zanriks pühakute elulood. g. Mõju slaavi maadele: · Õigeusk ja riikluse elemendid. · Slaavi tähestik (9. saj. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodia). · Kiriklik kunst üks ikoon sattus Venemaale ja avaldas suurt mõju sealsele maalikunstile (A. Rubljov) Frangi riigi kujunemine ja keisrivõimu taassünd 1. Gallia ja selle valitsejad a. Gallia põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks olid: · Reini jõgi ja Alpid · Vahemeri ja Pürenee mäed · Atlandi ookean ja Põhjameri b. Gallia ajaloo 4 etappi: KELTIDE ROOMA MEROVINGIDE KAROLINGIDE GALLIA GALLIA GALLIA GALLIA Aeg Kuni 1. saj 1 saj kesk- 5. 8. saj 8. 10. saj. keskpaik eKr paik eKr
See sündmus tähistas Keskmise riigi lõppu. Kui Teeba valitsejatel õnnestus hüksoslased välja tõrjuda, algas Uue riigi periood 1550-1075. a. e.Kr. Uue riigi ajal, mil valitsesid 18.20. dünastia, muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks. Vaaraode võim tugevnes. Vaaraode võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed. Palju kasutati vangide tööd. Tuntumad valitsejad olid Tuthmosis I ja II III ja IV; Amenhotep I, II, III ja Amenhotep IV; Ramses I, II, III, IV, V, VI. Paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu lagunes Uus riik umbes 1000. aastal eKr. Järgnenud Hilis-Egiptuse perioodil võimutsesid mõnigi kord võõramaised valitsejad. Vana-Egiptuse kultuur ja religioon Kiri ja haridus Egiptuse kiri kujunes riigi tekkega umbes samal ajal. Kirjamärgid hieroglüüfid, mida
Tähtsaimaks linnaks osutus Aleksandria. Vahemere linnade ilme muutus kreekapäraseks ja linna rajati teatreid, templeid koole, staadioneid ja muid avalikke ehitisi. Kaubandus Vahemerel elavnes veelgi. · Linnu valitseti traditsiooniliselt, tegutses linnanõukogu ja iga aasta valiti ametnike. Mõnes linnas olid ka rahvakoosolekud, kuid linna võimuorganite volitused piirdusid vaid siseasjadega. Välisküsimused otsustas suurriigi valitseja. · Hellenistlikud valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai silmapaistev kultuurikeskus. Loodi raamatukogu kuhu koondus kogu Kreeka kirjasõna. · Ateena oli tähtis filosoofiakeskus. · Hellenismi ajal sai populaarseimaks zanriks luule, valitsejad kutsusid poeete oma lähikonda. Luule eesmärk oli valitsejale meelelahutust pakkuda ja seetõttu muutusid luuletuste teemad, näiteks ülistati valitseja perekonda.
kandsid sageli kaasas nende portreesid, keda nad teenisid. Dünastilised sidemed võõrvõimudega põhjustasid kuninglike perekondade laialihajutamist üle kogu Euroopa, kuid portreed võimaldasid sugulastel näha, kuidas perekonnaliikmed välja nägid, või isegi seda, millise tervise juures nad olid. Portreed on harva lihtsalt sarnased pildid. Nende esitatav kujutis on sageli paljastav ja selsamal põhjusel on valitsejad pikka aega tähtsaks pidanud oma väljanägemise kontrollimist. Valitseja on avaliku isikuna oluline, ja nii olid ,,ametlikud pildid" sageli toeks imidzi hoidmisel. Valitsejad võisid samuti lasta end kujutada ainult ühel portreekunstnikul, nagu tegi Hispaania kuningas Felipe IV Velazquezega. Valitsejate portreed teevad tihti enamat kui lihtsalt esitavad ametlikku sarnasust: neid võib kasutada propagandana, et esitada sellist kujutist, mis rõhutab voorusi nagu
sündmused, Maratoni lahing, Peloponnesose sõda, Chaeroneia lahing. Klassikaline ajastu oli Dindarose, Aischulose, Sophoklese, Sokratese, Platoni, Aristotelese loomeperioodiks. Püstitati Halikarnassose mausoleum ning meisterdati valmis ,,Kettaheitja" ja ,,Odakandja". Hellenismi period 338-30 aastat eKr Hellenismiperiood oli Kreekas 338 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh. Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Kujunesid kolm
erinevus on selles, et filosoofid teavad et neil on tarkusest puudu ning püüavad seepärast targaks saada. Filosoof on tarkuse armastaja. Nagu ma ise aru saan siis filosoofis on ühendatud kõik need omadused, mida kannavad endas Jumalad, inimesed ja võhikud. Filosoofid tunnetavad uusi ideid, mis viivad rahvast edasi. Selle juures tähtid on see, et filosoofid viivad need ellu, sest nendele on riigi vajadused olulisemad kui enda rahulolu. Teine põhjus miks filosoofid on parimad polise valitsejad on see, et filosoofid ei ihka võimu. Kui valitseja võimujanu on suur siis takistab see polise heaolu. Olen ise nende väidetega küllaldki nõus. Kui toon näiteks tänapäeva poliitikud siis olen kindel, et mis motiveerib neid inimesi seal istuma oma positsioonil on rohkem raha ja võim kui soov viia Eesti rahvast edasi. Selle tõestuseks on poliitikute kõrged palgad ja rohke töökohtade (rohkelt nõunike positsioone) loomine riigisektorisse, mida tegelikult ei vajata.
sama targaks kui jumal(jumal juba on tark), ta püüdleb tarkuse poole ning ta teadvustab endale, et tal ei ole piisavalt teadmisi. Tarkust omandama hakkavad inimesed on võhikud. Nad on tarkuse poole püüdlemise algusjärgus. Tarkuse ja nõmeduse vahepeal on need inimesed kes tarkust taga ajavad. Nõmedad on need inimesed kes arvavad et neil on kõik eluks vajaminevad tõekspidamised (tarkused) juba selged ning ei soovi neid seepärast juurde omandada. 2. Filosoofid on parimad polise valitsejad, sest nemad on näinud tõelisust (või siis nad püüdlevad selle poole). Nad teavad, mis on tõeline hüve, nemad on pääsenud neist ahelaist koopas ning oskavad ka inimesi tõelisuse koha pealt harida. Samuti on filosoofid need, kes ei ihka võimu, ehk siis valitsemine ei ole nende jaoks meelistegevus, mistõttu ei oleks rivaalitsemist, nad võtaksid valitsemist kui kohustust, mis on vaja polise hüvanguks ära teha.
Dekabristid korraldasid venemaal riigipöördekatse, läks pekki. Prantsusmaa kukutas 1830 kuninga ja pani asemele Louis- Philippe (kodanlasest kuningaks). Tsartistid ühendasid tööliskonda. Esitasid parlamendile palvekirju. Ei rahuldatud, puhkesid rahutused. Saksa filosoofia arenes - Immanuel Kant ja Georg Wilhelm Hegel. Dialektiseadused! Killustatud saksamaa rahvas tahtis ühineda, kuid valitsejad mitte. 1820. tolliliit! Kujunes ülesaksamaaline turg. Moodustati Saksa riikide konföderatsioon ja Frankfrundi parlament. Poola, Kreeka, Belgia võitlesid oma riigi eest. 1848. toimus revolutsioonilaine, “vaeseid ühendas kadedus, rikkaid hirm”. Pariisis kukutati LP ja tuli Teine Vabariik, mida valitses Napoleon III. Ungari konflikt, tulemuseks oli 1867 kaksikmonarhia: Austria-Ungari. Uuusaegse euroopa paikaloksumise protsess käis. 1853-1856 toimunud Krimmi sõda lõppes V haledusega
kodusõda suuremate probleemideta võita ning hugenottidele jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega. Suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama ja kaotasid nii oma sõltumatuse tagatise. Samuti kaotati kõik sisetollid, nii et riigist sai üks majandusruum. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus pärast Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin, kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal. Richelieu ja Mazarin suutsid oluliselt tõsta Prantsusmaa välispoliitilist prestiizi, sekkudes protestantide poolel Kolmekümneaastasesse sõtta, mille tulemusel sai riik valdusi isegi ida pool Reini. Nii panid kardinalid aluse hilisemale Prantsusmaa domineerimisele Euroopas
olemasolu enesestmõistetavaks. Ta peab võimalikuks muuta barbareid orjadeks. Et aga barbareid saab vangi võtta ja orjadeks muuta ainult sõja käigus, aga Platon on sõdade vastu, siis peaks orjade arv vähenema. Ideaalset riiki iseloomustavad neli omadust (loomutäiust või voorust): 1) tarkus (kr sophia), 2) mehisus (kr andreia), 3) harmoonia või vaoshoitus (kr sōphrosynē), 4) õiglus (kr dikaiosynē). Tarkuse annavad riigile targad valitsejad, kes võtavad riiki juhtides vastu tarku otsuseid. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla ega olegi võimuahned. Platon oli veendunud, et hädadele ei tule lõppu enne, kui tõelised filosoofid hakkavad valitsema või 12 praegused valitsejad tõeliselt filosofeerima. Mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu
Mis oli tuhandeaastase Rooma riigi tugevus? Roomal olid kõik eeldused, et olla võimas tugev riik. Hea asukoht, põlluharimiseks head põllud ja rannajoon pole ka nii liigendatud. Rooma tugevusele on aidanud kaasa mitmed teised tegurid: valitsejad, poliitiline kord ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma.
võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted Feodaalkord- vasalli ja senjööri vaheline suhe. Vasall senjööri kaitse all, senjöör vasallile kasutada e. Läänistada maad seal elavate talupoegadega. Tasuks vasall senjööri teenis ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall
Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi. Kuigi meie vanem põlvkond ja noored ei tohiks olla vastanduvad, mõjutavad just väike pension ja madal noorte perede toetus neid rivaalitsema. Pensionärid on väga vanamoodsad ja neile meeldib see mis oli varem. Nad ei kohane tänapäeva kiire infoühiskonnaga. Nad tahaksid, et ühiskond arvestaks rohkem nende tööpanusega ja võimaldaks väärikamalt nautida pensionipõlve. Aga valitsejad on käitunud nii raha jagades, et kui on saanud juurde lapsed või noored pered, ei jätku raha vanadele pensionitõusuks ja vastupidi. Pensionärid oleks nagu see Eesti, kellest oleks kõige parem võimalikult kiiresti lahti saada. Eesti noored seevastu on valmis kogema kõike uut. Nad tahavad saada head haridust ja head töökohta, et nautida elu. Unistuseks on teenida nii palju, et jõuaks sinna ihaldatud rikaste ringi. Hea töökoht, oma eluase, hea auto ja võimalus maailma näha
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
ülem Egiptus ümbritsesid poolkõrbed, kõrbed. peamine ühendustee niilus, kogu vanaaja Egiptus muust maailmast suht. eraldatud. põlluharimine vaid tänu niiluse üleujutustele 5000a. ekr esimesed põlluharijate asulad niiluse ääres 3000a. ekr liitsid ülemegipt. valitsejad eg. ühtseks riigiks, sellest ajast kuninga võim, samal ajal kujunes välja hieroglüüfkiri, ulatuslikumalt vaske kasutama kuid ka kivi. Vana riigi periood u 27002200a. ekr sellest ajast püramiidid, kujunesid välja tsivil. tunnused rangelt herarhialise korraldusega riik ja ühisk. mis allus kuninga võimule ningi egiptuse usk. pärast seda Egiptus mitmeks teineteisest sõltuvaks piirkonnaks sisesegadused, kodusõjad. Keskmise riigi per
olid hetiitidel võimas riik. Impteerium koosnes väiksevamtes sõltlasriikidest, mis allusid hetiidid kuninga ülemvõimule. Lihtinimesed olid arvatavasti vabad ja said riigiasjade otsustamisel kaasa rääkida. Umbes 1300a e.Kr. hakati tööriistade valmistamiseks kasutama rauda. Pärsia suurriik-Pärslased rajasid 6ndal sajandis e.Kr. suurriigi, mis koosnes Iraanist, Väike-Aasiast, Mesopotaamiast ja Egiptsusest. Pärslased olid arengu poolest madalamal tasemel, kui alistatud rahvad. Pärsia valitsejad suhtusid rahvaste kommetesse ja uskumustesse suure lugupidamisega. Alistatud maade valitsusviisi ei muudetud. Nõuti vaid, et tunnustataks Pärsia kuninga ülemvõimu ja makstakse makse. Riigi eesotsas oli suur kuningas, kes peatus aeg-ajalt ühes neljast pealinnast. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks ehk satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad.Zarathustra- Tema õpetuse kohaselt valitseb maailma ,,tark isand". Tema vaenlaseks ,,kuri mõte"
mustlased ja slaavlased) Õnneliku elu saavutamiseks tuli vaenlased hävitada. Diktatuur: 1.Diktatuur on ainuvalitsus, kus võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. 2.Diktatuur tekkis muutuste pärast ühiskonnas, sõja mõjul, pettumuses Versailles' süsteemis, majandusslike raskuste, riigisisese võimuvõitluse ja valimiskünnise puudumise pärast. 3. Autoritaarne diktatuur on see, kui võim on koondatud ühe isiku või väikese rühma kätte. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingisugust sõnaõigust. Totalitaarne diktatuur on peale võimu koondamise ühe isiku või väikese grupi kätte, ka inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega. 4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus.
Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Mosambiigi laht Malagassi rahvas Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt. 3 Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad. Tänapäeval elab suurem osa neist pealinna Antananarivo lähedal. Aafriklased elavad põhiliselt rannukul. Kõik saareelanikud räägivad ühte ja sama keelt, mida nimetatakse malagassi keeleks. Üle 50 aasta kuulus Madagaskar Prantsusmaale ning paljud inimesed, eriti linnades, räägivad ikka veel prantsuse keelt. Saar sai iseseisvaks 1960. a. Madagaskari elanikud Maaharimine
ühendati ülem ja alamEgiptus. Vana riik- 2700-2200 a eKr, pealinn Memphis, suured püramiidid, rangelt hierarhiline riik, tsivilisatsioon. Keskmine riik-2000-1650 a eKr, pealinn Teeba, elukutseline sõjavägi, vallutati Nuubia põhja osa. Uus riik- 1550-1075 a eKr, pealinn Memphis, võimsuse hiigelaeg, suhted naaberriikidega, Teeba oli usukeskus, preesterkonna tähtsus tõusis. Hilis-Egiptuse periood- 1075-525 a eKr, pealinn oli ...........võõramaised valitsejad, säilis siiski traditsiooniline ilme. Matmis tavad: surma järgne elu oli vaid neil keda mumifitseeriti, Vana riigi ajal oli see kätte saadav vaid ülikutele ja vaaraole, mumifitseeriti nii et aju ja sisikond võeti välja, ning asendati mürriga, seejärel panevad nad keha 70-ks päevaks soodasse, siis pesevad ning mähivad nad linasesse riideribasse ja määrivad vaiguga(liim), vaaraod maeti püramiididesse, mis nad olid lasknud enda jaoks ehitada
Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada. Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses. Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta.
Missugune oli feodaalide roll keskaegses ühiskonnas? Feodalism kujunes välja 8.-9.sajandil Euroopas. Feodalism hakkas kujunema Frangi riigis juba Merovingide ajal, kui valitsejad hakkasid oma sõjaväelastele selleks, et nad üha kallinevat varustust jõuaks muretseda ja säilitada, maavaldusi, millelt saadav tulu läks sõjamehe relvastuse soetamiseks ning äraelamiseks. Karl Suure valitsusajal tugevnes maa jagamine veelgi. Kujunes feodaalsüsteem, kus sõdur andis ennast valitseja alluvusse, olles kohustatud saadud maa eest isandat truult teenima. Pikapeale muutusid maad pärandatavaks ja kujunes välja senjööri ja vasalli seisused. Senjöör sai
näitemänguga. Seetõttu näib mulle, et muistsed(riigimehed) ei andnud juhuslikult rahvale usku jumalasse ja karistusse Hadeses. Pigem toimivad mõtlematult praegused(riigimehed) sellest loobudes. Nii näiteks ei suuda kreeklastel need, kes käsutavad ühiskondliku vara, isegi kui neile on usaldatud vaid üks talent(suur rahaühik), püsida usaldatavad, kuigi neil on kümme kontrolli ja sama palju pitsateid ja veel poole rohkem tunnistajaid. Seevastu roomlaste valitsejad ja vanemad, kelle käsutuses on suur hulk raha, järgivad tõotust ja hoiavad seda, mis nende käes, usaldusväärselt. Teistel rahvastel leiab harva meest, kes hoiab oma käed eemal ühiskondlikust varast. Roomlastel seevastu juhtub harva, et keegi tabatakse niisuguselt kuriteolt. Janus Janus oli üks omapärasemaid Rooma jumalaid, ta oli sõjajumal, uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena,üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda võib
muistendid viitavad jõgede, järvede, kivide ning allikate austamisele. Muinasaegsetest jumalustest teame ainsana nimepidi Henriku poolt mitmel korral nimetatud Tharapitat, saarlaste suurt jumalat, kes vastab tõenäoliselt hilisemast rahvausundist tuntud Taara või Toorule. Vaevalt kujutas Tharapita siiski mingit ülemjumalat, nagu mõnikord on arvatud. Mingi ainu- või peajumala idee näib olevat olnud eestlastele hoopis võõras. Jumalad ja jumalused polnud niivõrd valitsejad, kuivõrd kaitsjad ja hoidjad, kellega tuli eelkõige püüda hästi läbi saada. Raske on öelda, kui suurel määral võis juba enne vallutust eestlaste seas olla levinud ristiusu ideoloogia elemente ning milline oli nende mõju eestlaste vaimsele maailmavaatele. Kindlasti polnud ristiusk meie esivanematele enam päris tundmatu. On üsna tõenäoline, et eestlaste naabermaadega tõid kaasa ka teatavaid muutusi ideoloogias. 13
KREEKA ÜHISKOND POLIS - sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv; linnriik Tavaline polis oli üsna väike keskne asula ja selle lähiümbrus; u 30 000- 40 000 inimest Erandeiks olid Ateena ja Sparta KODANIKUD linnriigi valitsejad ja põhiline kaitsejõud; vabad põliselanikest mehed Kodanikkonda ei kuulunud naised, orjad ja võõramaalased (BARBARID) RAHVAKOOSOLEK riigi kõrgeim organ sellel osalesid kõik kodanikud NÕUKOGU rahvakoosoleku kõrval eksisteeriv rikastest kodanikest koosnev kogu RIIGIAMETNIKUD valiti rahvakoosoleku poolt juhtimaks sõjaväge ja igapäevaelu ARISTOKRAATLIK POLIS riik, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht (varasemal perioodil ainuvalitsev valitsemisvorm)
muusikalised soireed, kus osales ka flööti mängiv kuningas Friedrich II. Erinevalt Louis XIV'st kes ärkas hommikul kell 8 ärtamistseremooniaga ning astus kõrvalruumi, et ministritega nõu pidada, ärkas Friedrich II, kes nimetas end riigi esimeseks teenriks, varahommikul kella 3 või 4 aeg, et hoopis tööle asuda. Absolutism on valitsemisvorm, kus riigijuhile kuulub piiramatu võim riigis. Absolutistliku valitsemisvormiga valitsejad ei hoolinud oma riigi rahvast ning kodanikud olid justkui valitseja orjad. Valgustatud absolutism oli ka valitsemisvorm, kus samamoodi kogu võim riigis kuulus ainult riigijuhile kuid too valitseja oli haritud ning hoolis rahvast ja nende olukorra paremaks muutmisesest.
Kiievi suurvürst pani teistesse tähtsamatesse kohtadesse valitsema oma poiad. Vürsti suremise järel tekkis konflikt, et kes saab maa endale. Need omakorda pärandasid maa edasi ja tekkiski palju väikseid piirkondi, kus valitses erinev isik. 14. Mongolite vallutused. Kuldhord. 1237 tungisid venemaale mongoolia vallutajad ja pärast mõnda edukalt lõpenud vallutust jäi venemaa Kuldhordi mõjusfääri. 15. Moskva esiletõus. 13.saj suutis Moskva vürst Mongoolia valitsejad üle kavaldada ja Moskva tugevust suurendada. Mõne aja pärast oligi kujunenud mõisast suurlinn. 16. Isikud kõrg- ja hiliskeskajast: a) Aleksander Nevski- Novgorodi suurvürst. b) Dmitri Donskoi- Moskva valitseja. c) Paavst Innocencius III- Ta suutis muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. d) Friedrich I Barbarossa- Võimukaim Saksa-Rooma keiser. e) Gutenberg- trükikunsti avastaja 1445a.
Ristisõjad: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus. See avaldus muu hulgas ka soovis vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu võitlema. Eesmärgid- vallutada Jeruusalemm ja Püha maa, luua ülemaailmne paavstiriik, liita Ida-ja Läänikristlus; Põhjused- levitada katoliku usku, usuline fanatism, võimuiha, Idamaade rikkused, eneseteostus, talupojad-soov saada maad ja vabadust; oli 8 ristisõda-180 aastat, 1096- 1270(XI-XIII saj), I 1096-1099 õnnestus vallutada Jeruusalemm (40 000 osavõtjat, 6000 rüütlit ja 34000 jalameest), II 1147-1149, III 1189-1192(GB ja Pr vallutajad), IV 1202- 1204(Konstantinoopoli vastu), V-VIII kuni 1270. Plussid-laiendasid eurooplaste silmaringi, elavnes Vahemere kaubandus, Eurooplased tutvusid uute põllukultuuridega, islamimaailm liitus tugevamalt, usuline sallivus juurdus, käsitöö areng. Miinused-täiel...
lugemisoskus, et inimesed ise saaksid ennast arendada piiblit lugedes. Tänu sellele pöörati ka rohkem tähelepanu eesti keelsete trükiste väljaandmisele. Valitsemine Muinasaja algul ei ole mingit konkreetset Mitmeid erinevad valitsejad, kus valitsemist, aga arvata võib, et koos eestlasest, kui algsest vabatalupojast sai elanud inimestest olid juhid ikka lõpuks sunnismaine pärisori. Linna füüsiliselt tugevamad ja targemad. kodanikud ja feodaalid olid sakslased Muinasaja lõpu poole tekkisid juba küla ning eestlased olid talupojad. Põlisrahvas vanemad ja rikkamad, keda järgiti
Mesopotaamia kunst Lähis-Idas, praeguse Iraagi territooriumil kujunesid umbes 5000 aastat tagasi esimesed tsivilisatsioonid. Valitsejad ühendasid rahvast mitte ainult hirmuga, vaid ka usuga. Muistses Mesopotaamias oligi valitseja tõstetud pooljumala seisusesse. Arenenud tsivilisatsioon aga on alati arenemisvõimeline ja nii loodigi seal kiri ja ilmusid esimesed iseseisvad kunstnikud. Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri loojad olid sumerid, kes on maailmale pärandanud kaks kõige olulisemat asja- kiri ja ratas. Nende kirjastiili nimetatakse kiilkirjaks- märgid vajutati pehmesse savisse, mis hiljem kuivatati või raiuti kivisse
üsna tugev. Parteisid oli küll rohkem kui Suurbritannias ja need vaheldusid üsna kiiresti. Rahvarinde juhtimisel paranes elanike heaolu. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides ka demokraatlik kord säilis. 1930. aastate lõpuks oli enamikes Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Autoritaarsetes riikides ei ole rahval võimalust osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarse diktatuuri iseloomulikuks jooneks on ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Nii oli see Venemaal kui Saksamaal. Kõigis riikides oli ainuvalitsejaks üks partei, kelle eesotsas oli ainujuht diktaator, kes kontrollis kõiki eluvaldkondi ning otsustas kõiki küsimusi. Kõigis neis riikides oli juhikultus levinud. Valitsevale korrale igasuguse vastupanu osutamine oli karistatav ning inimeste hävitamine
Orjane Willemiga. 1688. novembris saabusid William III ja Mary Londonisse. James II pages Prantsusmaale. Enne kroonimist allkirjastas William III lepingu, et kõik seaduslikud aktid vajavad parlamendi mõlema koja nõusolekut. 1689. oktoobris ,,Õiguste bill"- on jäänud inglise põhiseadustiku alusdokumendiks. James II veretu kukutamine ja William III võimuletulek on Inglise ajalukku läinud Kuulsa revolutsioonina. Parlamentarismi kindlustumine 18. sajandil William III ega ka järgmised valitsejad ei astunud samme kuningavõimu taastamiseks. 1714. tuli võimule Hannoveri dünastia, kelle esimene esindaja oli George I (1714-1727)- oskas vaevu inglise keelt, eelistas olla pigem Hannoveri kuurvürst. Parlamentarismi aitas kindlustada ka viigide ülekaal parlamendi alamkojas. Peaministritena läksid ajalukku: -Robert Walpole: 1721-1742, kindlustusid parlamentlikud traditsioonid -William Pitt vanem: 1756-1761, saatis edu Seitsmeaastases sõjas (1756-1763), mis aitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
