KALAMAJA PÕHIKOOL 9. kl Stella Loodus Norra Kuningriik Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Norra Kuningriik (norra k. Kongeriket Norge (bokmål), Kongeriket Noreg (nynorsk)) asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning mitmetel rannikulähedastel saartel, omades maapiiri Rootsi (idas ja kagus, 1619 km), Venemaa (idas, 196 km), ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Ko...
Moodustati Riigiduuma Ajutine Komitee, mis 28.02 võttis kogu võimu enda kätte. 2.03 loodi Ajutise Komitee ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu kokkuleppel Ajutine Valitsus, kus enamus endistel opositsiooniparteidel-kadettidel ja oktobristidel. Valitsuse juhiks Georgi Lvov, välisminister Pavel Miljukov, justiitminister Al. Kerenski. 2.03 loobus ka Nikolai II troonist. Kaksikvõim – Ajutine Valitsus ja nõukogud. Rev. eufooria. Kod.õigused ja –vabadused, üldine valimisõigus, kaotati seisuslikud ja usulised kitsendused. Pol. põgenikud tagasi koju. Hiljem pidi valitama dem. Asutav Kogu, kes pidi otsustama kõik tähtsamad küsimused: riigikord, maaküsimus, rahvuspoliitika. Otsustati viia sõda võiduka lõpuni. Juulikuus Lvov kõrvaldati, valitsus veel rohkem vasakule. Vasakäärmuslaste tegevus, Lenini tulek. Bolševikud – rahu, Ajutine Valitsus – sõda võiduka lõpuni, muutus ebapopulaarseks.
1879 liit Saksamaaga Venemaa vastu. Itaalia Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Mitmeparteiline parteisüsteem. Majandus: Heaolutase oli üks madalamaid. Põhja osa oli edukam kui lõuna osa, kus kehtis parunite patriarhaalne võim talupoegadele. Põhjustas ümberasumisi lõunast põhja ja Ameerikasse. Lõunas oli nälg. Välispoliitika: · Itaalia tähtsus rahvusvahelises elus polnud suur · Katsed impeeriumi loomisel olid edutud Sisepoliitika: · 1912 Kehtestati üldine valimisõigus · Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism. Transformism eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate jõudude vahel riigis · Iseloomulikuks said erinevad radikalismid, sest rahvas oli rahulolematu, äärmusparteide populaarsus · Sotsialistlikus parteis eristus grupeering, mis kutsus üles turumajandust kukutama ja massilisi poliitilisi streike korraldama. Selle eredam kuju oli Mussolini Põhjamaad Riigikord: Parlamentaarne monarhia, mitmeparteiline.
programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley
oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning valimisseadustes, ei suudetud luua stabiilset valitsust, demokraatia autoriteet nõrgenes rahva silmis Demokraatlikud ideoloogiad 1. 19 saj liberalism ja konservatism peamised 2. 20. saj konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega (Inglise
vabariigis oli võimul mõjukas riigikogu eesotsas peaministriga, kes oli valitud enamuspartei poolt. Eksisteeris ka vähese mõjuvõimuga, põhiliselt esindusfunktsiooniga president. Charles De Gaulle, kes juhtis Vaba Prantsusmaa vastupanuliikumist natside vastu saksa okupatsiooni ajal valiti presidendiks, kuid ta keeldus sellest ametikohast. Pärast Teist maailmasõda, likvideeris Prantsusmaa koloniaalsüsteemi Indohiinas, Marokos, Tuneesias ja ülejäänud Aafrikas. Neljandas vabariigis oli valimisõigus ka naistel. Alzeerias, mis oli siiani Prantsusmaa koloonia, leidis aset vägivaldne konflikt. Pommitamised, terrorism ja peaaegu miljoni inimese surm Prantsusmaa-vastaste tegevuste tagajärjel viisid selle konflikti Prantsuse poliitika keskmesse. Kui Prantsuse sõjaväe vanemohvitserid Alzeerias 1958. aasta mais mässu korraldasid ja riigipöörde hirm üle Prantsuse valitsuse levis, kutsuti Charles De Gaulle probleemi lahendama. De Gaulle keeldus võimu võtmast, välja
Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes.
35. Õiguse tõlgendamise vormid. Grammatiline tõlgendamine, Loogiline tõlgendamine, Süstemaatiline tõlgendamine, Ajalooline tõlgendamine, Teleoloogiline tõlgendamine 36. Riigiõiguse olemus. Kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondliku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutisoonilistes seadustes. 37. Põhiseadus. Riigiõiguse normid 38. Põhiseaduslikud institutsioonid. Vabariigi President, Õiguskantsler, Eesti Pank, Riigikogu, Riigikontroll, Kohtud 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Põhiõigused materiaalses tähenduses
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Sotsiaalpoliitika olemus ja eesmärgid, sotsiaalpoliitika mudelid Sotsiaalpoliitika mõiste on mitmetähenduslik. Enamlevinud tähendustes mõistetakse sotsiaalpoliitika all: 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressursside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sot...
Üsna varakult ilmnes ka ohvitseride püüa osaleda poliitikas. ,,Ettepanekut peatükid" oli independentide konstitutsiooniprojekt, kuid kajastas ka nende lähituleviku majanduslikke ja usulisi eesmärke. Inglismaa valitsemisel pidi juhtiv osa kuuluma parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Krahvkondi esindavate saadikute arv sõltus vastavast karhvkonnast laekuvate maksude suurusest. Maksudega seostati ka valimisõigus, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele ja millest jäeti ilma need, kes makse ei maksa. Usuküsimuses taotleti südametunnistuse vabadust. Lähituleviku tähtsaimaks poliitiliseks eesmärgiks peeti olemasoleva parlamendi laialisaatmist. Levellerite liikumine Teise uue ideoloogilise ja poliitilise suunana kujunes Inglise rev. Ajal välja levellerite liikumine, mille rajajaks oli Lilburne. Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu.Võrdsust mõistsid
kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. a) Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul. b) Valimisõigus laienes ka naistele 1.1. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Naised said valimisõigused ( lõid ühiskonnaelus kaasa, sest nende õigused suurenesid ). 3A.Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik Õpik 1. Millised olid Suurbritannia majandusprobleemid 1920. Aastate algul? Suur tööpuudus. Raskeks koormaks sai sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Söe kasutamine energiaallikana muutus liiga kalliks, see mõjus halvasti
rahadega, vaid pidi alustama toetusrahadega (?) Austraalia liit- Austraalia üldine nimetus (6 osariigiga föderaalriik) Briti Rahvaste Ühendus- pole eraldi riik Konkurentsiamet- AVALIK SEKTOR, nt kui AS Vesi tahab tõsta hinda, siis ta peab teatama enne Konkurentsiametisse ja Konkurentsiamet peab veenduma, et hinnatõus on põhjendatud 3.2. Ettekanne vabad valimised Kolm valimiste põhimõtet ja nende selgitused (lk 65) valimisõigus on üldine- Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb: § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58. Seadusega võib piirata nende Eesti kodanike osavõttu hääletamisest, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamis- kohtades. Demokraatia kui rahva oma valitsuse põhimõte on tinginud kodakondsuspiirangu, s
juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920. 3) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraalik vabariik, eesotsas 100 liikmeline 3 aastaks valitav riigikogu (seadusandlik võim). Täidesaatvat võimu hakkas teostama Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohale, täitis ka riigipeale kuuluvat esindusülesannet. 4) Laialdased kodanikuõigused, sealhulgas anti naistele meestega võrdne valimisõigus, alates 20. eluaastast. Isiku- ja korteripuutumatus, ühinemiste-, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus. 5) Rahvas oli kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: a) Riigikogu valimised b) rahvahääletus c) rahvaalgatus Maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine: Kuna enne iseseisvumist oli majandus allutatud Vene huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks
Majanduslik Liberalism: Adam Smith (Vabaturumajanduse teooria looja) 1) Rahvaste rikkuse allikaks on inimeste tö 2) Riik peab ainult võrdsed tingimused looma ettevõtetele 3) Turg paneb kõik paika. Vaba konkurents ja vabakaubandus tagavad ühiskondliku õigluse. Nõudmine-pakkumine. 4) Inimesed oskava teha erinevaid töid – oluline tööjaotus Sotsialism: (Vasakpoolne) (Robert Owen) 1) Ebavõrdsuse vähendamine 2) Tööliste olukorda tuleb parandada 3) Riik peab sekkuma majandusse 4) Valimisõigus kõigile täiskasvanutele Marksism: (Vasakpoolne) (Kasvas välja kommunismist) 1) Üks klass on teist klassi rõhunud ja nei tööle sundinud (ettevõtjad – töölisklass) 2) Töölisklass ja kapitalistid on lepimatud vaenlased – tuleb revolutsiooniga haarata kapitalistidelt võim ja kehtestada diktatuur 3) Tootmisvahendid – riigi omand 4) Ilma klassideta ja eraomanusteta tulevikuühiskond, mis laieneks igasse riiki, rahvus pole oluline, töölisklass on igal pool 11 solidaarne.
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
võimuletulek. Peaminister Lenin, välisminister Trotski, rahvusasjade minister Stalin – rahvakomissarid. Maa natsionaliseerimine ja mõisamaa konfiskerimine, maa jagamine talupoegadele. Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine. Kontroll suurettevõtete üle.Välisvõlgade tühistamine. Enamlaste võimumonopoli kehtestamine: Tsensuur ja arestid. Tšekaa, esimesed vangilaagrid. Asutava Kogu laiali ajamine. Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine. Naistele valimisõigus, töölistele 8-tunnine tööpäev. Õigeusu lahutamine riigist. Kodusõda 1918-1920/1922 aastatel, „punaste“ (kommunistliku e nõukogude suunitlusega) ja „valgete“ (nõukogude ja bolševikevastaste suunitlusega) jõudude vahel toimunud relvakonflikt. Relvastatud vastupanu ja konfliktid algasid pärast oktoobrirevolutsiooni riigipööret ja võimu haaramist Petrogradis. Tulemused: Valgekaartlaste lüüasaamine ja põgenemine Venemaalt. Lenini
Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Tema mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Käesolevas töös saamegi aimu demokraatia kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Samuti käsitlen Eesti Vabariigi poliitikat. Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Ajalooliselt on olnud väga erinevaid valitsemisvorme, absoluutsest monarhiast gerontokraatiani, kuid tänaseks on vähemalt meie kultuuriruumis levinuim demokraatia. 1. DEMOKRAATIA Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. (http://et.wikipedia.org)
Energiakriis-naftat tootvad riigid otsustasid tõsta 10 korda nafta hinda. Sellega sai otsa odava tooraine aeg. Tuli mõelda odavast majandamisest ja kokkuhoiust. 1970.datel kujunes välja infoühiskond = meedia , arvutid, ühiskonna globaliseerumine. Demokraatia laienemine Demokraatia laienes lääne pool , samas vähenes Ida-Euroopas , kus süvenes külm sõda. *Võeti kasutusele demokraatlik riigikord Demokraatlike õiguste laiendamine , valimisõigus 18.a Inimeste osalemine poliitikas ja ühiskonna elus (kodaniku algatused) Laienesid rahva liikumised ja töötajate ühendused ametiühingud Aktiivsed noorem 1960. Hipiliikumised 1970. Punkarid Kõige kuulsam Inglismaa peaminister Margaret Thatcher 1979-1990 Euroopa ühenduse rajamine e. EL 1951.a loodi Prantsusmaa ja Saksa LV eestvedamisel Euroopa Söe- ja Teraseühendus , millega liitusid hiljem Itaalia, Belgia, Luksemburg, Holland
- Immanuel Kant - Prantsuse revolutsioon - Thomas Paine Loomuõiguse lõpp - Edmund Burke - Jeremy Bentham - Marx - Sotsioloogid Weber, Durkheim ja Marx Ajalooline kujunemine Sündmused - Magna charta – ei ole alusdokument - Inglise bill of rights - 18. sajandi deklaratsioonid Liikumised - Demokraatia – usa ja prantsusmaa - Orjandus - Humanitaar - Sufražetid – naiste valimisõigus - Töölisliikumine - Vähemusrahvad Kujunemine II MS ajal ja järel Maailmasõdade vahel universaalset korda ei loodud Sõja ajal: - Atlandi Harta - Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon - Konverentsid: Dumbarton Oaks, San Fransisco ÜRO Harta – inimõiguse ülddeklaratsioon Positiivne õigus Kolm põlvkonda: - Kodaniku- ja poliitilised õigused – kaitsta indiviidi riigi eest ja anda talle võimalus riigi valitsemises osaleda
Poolpresidentaalne vabariik Parlamentaarne vabariik Nõukogude vabariik Riikliku korralduse (riigi territoriaalse korralduse) vormid Unitaarriik Föderatsioon 1 Valimised ja referendum Valimiste mõiste ja liigid Subjektiivse valimisõiguse printsiibid Tsensused Vaba osavõtt Võrdne valimisõigus Valimiste korraldamine kas otseste või kaudsetena Referendum Valimissüsteemid Suhtelise häälteenamusega majoritaarne süsteem Absoluutse häälteenamusega majoritaarne süsteem Kvalifitseeritud häälteenamusega majoritaarne süsteem Üksikult mitteülekantav hääl Kumulatiivne vootum, piiratud vootum Proportsionaalsed valimissüsteemid Valimiskünnis Valimisnimekirjade ühendamine
· Algab vabade valimistega ja lõppeb demokraatia kindlustumisega · Kestab u. 20 aastat · Ohud: · Majanduskriis, erastamine · Korruptsioon · Mässud, demonstratsioonid · Diktatuur · Populism Demokraatia kolm põhinõuet · Konkurents · Hääleõigus · Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine
ülemkohus. Seadusandlik võim on piirkondlikke valitsuste ja Verhovna Rada käes. Verhovna Rada ehk Ülemraada on ühekojaline parlament, mis koosneb 450st neljast aastaks valitavast liikmest: Ülemraada algatab seadusi, ratifitseerib lepinguid, kiidab heaks riigieelarve, kuulutab sõda, tagandab umbhääletusega peaministrit ja valitsuskabinetti. Valitsuskuludest läheb 3,4% kaitsele, 4,4% haridusele ja 2,9% tervishoiule. Protsendid on arvestatud sisemajanduse kogutoodangust. Ukrainas on valimisõigus alates 18. eluaastast ja õiguskorraks on tsiviilõigus. Ukraina majandus maailmas Ukraina on, rahvuslikku kogutoodangut arvestades, 55. kohal maailmas. Rahvuslik kogutoodang ühe inimese kohta on 700 USD. Ukraina inflatsioon on 22,7 %. Ukraina rahaühik on grivna. Üks Eesti kroon on 0,4336 grivnat. Ukraina osaleb Interpoli, ÜRO, Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) ja teiste vähemtuntud rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu PCA ja ILO tegevustes. REISIPAKETT
eraomandil ja nähti ette kodumaise kapitali kaitset. (sisseveetavale kaubale tollimaksud) 2. liberalism põhi eesmärk: inim- ja kodanikuõiguste ja vabaduste tagamine. Vahendid selle saa vutamiseks: valdavalt reformide abil Kelle huve esindas: kodandlus eeskätt Huvid: üksikisiku huvid olid mängus vms Muutused läbikaalutud (roformid) Idividualism : üksik isiku huvid on alati tähtsamad kui riigi või kollektiivi omad Parlanetarism: kodanikel on valimisõigus Võimaluste võrdsus- see kui kõrgele inimene ühiskondlikult tõuseb, see ooleneb inimesest endast. Antiklerikalism- igausugu seost kiriku ja riigi vahel eitati. Eitati kiriku sekkumist ühiskondliku ellu. Kauplemis ja tootmisvabadus, mis põhineb eraomandil, aga siin ei nähtud ette, et kodumaist turgu peaks kaitsma. 3. sotsialism Peamine eesmärk: sotsiaalse võrdsuse ja õiguse tagamine.
Vaenlasteks olid Venemaa, Prantsusmaa ja Inglismaa ning välispoliitilised poolehoidjad olid Itaalia ja Austria-Ungari hiljem Itaalia lahkus Kolmikliidust(1882.a. loodi) Koloniaalpoliitika : Väga vägivaldne ja tsiviliseerimata, tülitses Prantsusmaa ja Inglismaaga Maroko pärast nt. Suruti hererote ülestõus Saksa Edela-Aafrikas väga veriselt maha. ITAALIA : Riigikord : parlamentaarne monarhia(vabariik??) Sisepoliitika : 1912.a. võeti kasutusele üldine valimisõigus, poliitiline süsteem oli transformism keeruline poliitiline süsteem mille peakuntsnikuks oli Giovanni Giolitti. Harimatute ja vaeste puhul kasutati ära ostmist ja terrorit, sest ka nemad said valida. Majandusedu levis vaid riigi põhjaossa, aga mitte lõunaossa, talupojad, rentnikud, väikeomanikud olid väga vaesed.Pettumus ja rahulolematus itaallaste seas.Massilised poliitilised streigid.
kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping. 22septt sai eestist trahvasteliidu liige, inimesed hakkasid seda usaldama veidi hilje ja loodsid selle julgeolekusüsteemile. PS võrdlus 1920a.põhiseadus Polnud riigipead.Seadusandlikvõim,riigikogu 100-liikmeline ühekojaline.Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu.Riigivanem(valitsuse juht)Rahvas sai hääletada riigikogu valimistel.Rahvahääletused.Rahvaalgatus. (midagi head-naistel oli valimisõigus ja kohalikud omavalitsused olid iseseisvad) 34a ps-lõi võimalused yleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele.kõrgem või riigivanemal,polnud enam valitsuse juht vaid rahva poolt valitud riigipea(president),oli õigus anda seadusi oma dekreetidega,saata riigikogu laiali ennetähtaegselt,ning nim ja tagandada ametiss valitsus.riigikogu võim ja liikmeskond vähenes,valitsuse eesotsas peaminister. 38a ps-Riigipea oli president.Kahekojaline Riigikogu.1)volikogu,
Feminism ei ole kindlasti ühtne vool. Eristada võib liberaalset feminismi, marksistlikku, modernistlikku, radikaalset, sotsialistlikku, postmodernistlikku, kristlikku, heaolufeminismi, kultuurfeminismi igaüks näeb oma missiooni erinevalt, igaüks valib vahendeid erinevalt. Näiteks liberaalne feminism on keskendunud võrdsete kodanikuõiguste ja haridusalaste võimaluste tagamisele (ilmselt peetakse täna loomulikuks, et naistel on valimisõigus ning võimalus saada kooliharidust, ent see ei ole Euroopas alati nii olnud); marksistlikud feministid näevad kurja juurena kapitalistlikku ühiskonda ja soolist tööjaotust kui naiste ekspluateerimise alust; radikaalsed feministid näevad kõikjal meeste kontrolli naiste üle, patriarhaalset domineerimist ning püüavad saavutada naise vaatepunktist mõtestatud uut reaalsust. Lihtsustatult öeldes leiduvad mõõdukad feministid, kes rõhutavad, et naine on samasugune nagu mees, ja on
tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad Haldus õigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avaliku halduse teostamist. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid: õigusriigi printsiip, Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. printsiip.
.............................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26). „Mõiste tuleneb
aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus. Asehalduskorra ajal moodustati ajutiselt ka kolm uut maakonda: Riia maakond, Wendeni maakond ja Pärnu-Kokenhuseni maakond, kuid lõplikuks kujul jäid: Riia kreis, Võnnu kreis, Volmari kreis, Valga kreis, Võru kreis, Tartu kreis, Viljandi kreis, Pärnu kreis, Kuressaare kreis. 1785. aasta linnaseadusega loodi linnade valitsemiseks seniste raadide asemele linnaduumad, kuhu valiti esindajaid ka vähem jõukatest kihtidest. Valimisõigus anti kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Linnakodanike hulka loeti suurem osa linnaelanikest, teenijad ja pärisorjad välja arvatud. Kodanikud jagunesid kuude klassi, nende liigitamisel oli määrav kodaniku-elaniku poolt deklareeritud varanduse suurus. 1785. aasta linnaseadusega 7
Trotski, rahvusasjade minister Stalin - rahvakomissarid) · Kaevanduste, metsa, pankade, raudtee riigistamine · Kontroll suurettevõtete üle. · Rahudekreet. Rahuläbirääkimised Saksamaaga. Trotski. Rahuleping märtsis 1918 Brestis · Tsensuur, arestid, Tsekaa, esimesed vangilaagrid. "Kontrad". · Asutava Kogu laialiajamine. · Välisvõlgade tühistamine sh Inglismaa, Prantsusmaa, USA omade. 1918. a alguses · Vene NFSV põhiseaduse vastuvõtmine · Naistele valimisõigus · Töölistele 8-tunnine tööpäev 26. Millised olid kodusõja põhjused, osapooled ja tulemused Venemaa jaoks. Põhjused: · Paljud Venemaa piirkonnad keeldusid Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi tunnustamast · Meitmel pool tekkisisd ,,valged" valitsused, mille eesmärk oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine · Enamik endise keisriarmee kaadriohvitsere ei leppinud asjaoluga, et bolsevikud olid teinud
samuti tekstiilitööstus. tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1932. a. kehtestati tollid Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. I SISEPOLIITIKA • 1918.a. algul laiendati valimisõigust. (Üldine valimisõigus meestel 21 eluaastast, naistel 30 eluaastast, piiranguks varanduslik tsensus või kõrgharidus) • 1928 valimisõiguse võrdsustamine • Poliitilises elus kasvab Tööerakonna mõju 1924.a. moodustasid nad valitsuse eesotsas RAMSAY MACDONALDIGA Valitsuse programmis oli: * tollimaksude alandamine, *soodustused vanadele,
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Konstitutsiooniline monarhia 1789-1792 REVOLUTSIOONI PÕHJUSED Otsesemateks ajenditeks revolutsiooni puhkemisele olid kahtlemata Louis XVI ajal läbi viidud ebaõnnestunud majandusreformid. Esimesena püüdis neid läbi viia füsiokraat Anne Robert Jacques Turgot, kes oli Prantsusmaa rahanduse juht 17741776. Tema reformide eesmärkideks olid sisetollide ja väljaveopiirangute kaotamine, üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele (mis praktikas tähendas eestkätt hindade vabakslaskmist), feodaalsete piirangute kaotamist, et motiveerida talupoegi rohkem tootma ning ka aadli ja valimulike kui peamiste maaomanike maksustamist. Seega tahtis Turgot kehtestada tolle aja kohta moodsat turumajanduslikku süsteemi, mis oli juba võitnud Inglismaal. Kuid tema muudatustele seisid vastu suuraadlikud, kes nägid selles oma võimupositsioonide hävitamist ning "jumalast antud" eesõiguste kitsendamist. Kuninga soosingul suutis T...
praktilises võtmes) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika, avalikud eenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv Liberalism- individualism, vabadus, ratsionaalsus, õiglus, sallivus ja mitmekesisus Klassikaline lib- valimisõigus, paremlib- keskendub negatiivse vabaduse käsitlusele majanduses, sotsiaallib- positiivse vabaduse idee. -Sots ebavõrdsuse vähenemine Sotsialism- kogukond, koostöö, võrdsus, ühiskondlik klass, ühisomand. Protest vaesuse vastu. –ük kui konflkt, üh kui koostöö. Klssivõtlus, protest vaesuse vastu, usk võrdsusesse kui edasiviivasse jõusse Sotsiaalliberaalne- rõhk post vabadusel, riigi juhtimine turumajanduslikel alustel
c) Puritarism kujunes ka ühiskondlikuks poliitiliseks liikumiseks. 4. Poliitilised suunaliikumised Inglise revolutsiooni ajal Kujunesid välja poliitilised parteid. a) Juhtivaks suunaks oli independenlus. · Toetajaskonna moodustasid ohvitserid. Nad reorganiseerisid sõjaväe ja saavutasid võidu kodusõjas ehk revolutsioonis. · Oliver Cromwell sõjaväe reform tugevdas distsipliini. · Poliitiliselt nõuti parlamendivõimu, kusjuures valimisõigus ainult varakatele. · Südametunnistusevabadust vabadus tunnistada ühte või teist usku ilma tagakiusamiseta. · Nõuti kohtupidamist kuninga üle, mõisteti võimukuritarvitamises süüdi ning hukati kuningas Charles I (1649). · Independenditest said vabariigi pooldajad. · Independentid sattusid vastuollu presbüterlastega, kes olid parlamendis enamuses. Seetõttu toimus riigipööre, millega independenluse juht
Tänapäeva demokraatlikes riikides ongi enamik parteisid bürokraatlikud; 3) diktatuuriline partei on rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Liikmed peavad olema ustavad partei ideoloogiale, teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles partei on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Säärased parteid on iseloomulikult totalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada tegevushaarde järgi: 1) massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal annavad kõik partei liikmed oma hääle oma partei kandidaadile; 2) laiahaardeparteide teke jääb jääb 1970. aastaisse. Tol perioodil said parteid endale võistlejaid kodanikuorganisatsioonide näol. See tähendab, et
Rahvavabariigis. Sotsiaaldemokraatia orienteerub töölisklassile, pooldab segamajandust, eeldab, et riik domineerib kodanikuühiskonna üle, eelistab rahvuslusele internatsionalismi ja soovib tagada tugevat heaoluriiki kõigile. Astmeline maksusüsteem, võrdsus. 7. Poliitilised parteid, sotsiaalsed liikumised, survegrupid a) Poliitiliste parteide areng maailmas üldiselt. Massiparteid, populistlikud parteid. Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus. Niisuguses olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada oletusega, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. Populist- odav populaarsus, lubad kõigile midagi 5-6 % kuulub erakondadesse. b) Eesti poliitiline maastik tabel vihikus Kas on ruumi mingile erakonnale. Irl- 4,7% toetus, siis alla valimiskünnise. Seeder on juht. Rohelised tõusid.
opteerumine - Venemaal elavad eestlased saavad teatud aja vältel Eestisse tagasi tulla Sakslased lahkuvad Eestist likvideeritakse Eestis baltisaksa rahvakild ja nende kultuur Põhiseadus eesrindlik, sest rahvavõim suur, naistele anti luba valida Maareform - lõpuks antakse maad millest on unistatud ning võtab enamlastelt võimu ära et Eestit õõnestada Olulised reformid vabadussõja järel Aprillis 1919 valitakse Asutav Kogu 120 liiget valimisõigus vähemalt 20-aastastel Võidavad vasakpoolsed jõus 1919 oktoobris kiidetakse heaks radikaalne maareform Riigistatakse kogu mõisate ja kirikute omanduses olev maa Baltisakslaste nõrgestamiseks ja kommunistliku propaganda leviku takistamiseks Mõisatele jäetakse 50ha mõisasüdamed Võõrandatud maa eest makstakse hüvitist Luuakse 55 000 talukohta 15. juuni 1920 võetakse vastu põhiseadus Vasakpoolsete mõjul jäetakse välja presidendi amet
) - valitake mitmemandaadilistes ringkondades, mandaate saadakse võrdelise häälte arvuga, hääletatakse kinniste või avatud nimekirjade kaupa, enamasti absoluutset enamust ei saada->võimule mitmeparteilised valitsusliidud, kehtivad valimiskünnised. 37. Tutvusta rahvaesinduse valimisõiguse laienemist ajas ja sellega seotud põhilisi küsimusi. Võitlus üldise valimisõiguse eest: meestel esimesena 1848 Sveitsis, naistel 1893 Uus-Meremaal (1905 Soomes). Naiste üldine valimisõigus Prantsusmaal 1945, Sveitsis 1971, Portugalis 1974. Kuveidis lükati 1999 vastav eelnõu tagasi. Belgias, Luksemburgis, Kreekas, Austraalias tuleb põhjuseta mittehääletajal trahvi maksta, Pakistanis võib isegi vanglasse sattuda. 38. Milles seisneb erakonna- ja valimissüsteemide vaheline seos? 39. Tutvusta põhilisi häältejagamise meetodeid. Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest
a. kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Selle kehtestamist põhjendati vajadusega saada riiki valitsema vastutustundlikud inimesed. Leiti, et riigimees, kel isiklikku vara kaotamise ohtu pole, võib ka riigi rahaga mõtlematult ringi käia ning kriisi korral lihtsalt „jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Saadikute vastutustunnet ning täpsust rahaasjades peetakse siiski endiselt tähtsaks. Seetõttu peab saadik esitama iga-aastase majanduslike huvide deklaratsiooni, kus on kirjas tema vara, väärtpaberid, tulud ja makstud maksud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu.
3. Riigikogu pädevuse kontroll 3-4-1-20-09, kui vastus EI, siis §105 lg4 alusel riigikogu erakorralised valimised. 4. Menetlus riigikogus. 5. Teadaandmine rahvahääletusseadus §9. 6. Hääletamine. 7. Tulemuse kindlaks tegemine, VV komisjon; §105 lg3 l2 Valmisõigus Hääleõigus §56 jaguneb valimisõiguseks ja rahvahääletusõiguseks. Valimisõiguse allikad PS §§56-58, 60, 78 p3, 104 lg2 p2, 131. Kohalikud valimised on PS §§104. Valimisõigus jaguneb aktiivne valimisõigus- õigus anda poolthääl kellelegi ja passiivne valimisõigus- õigus kandideerida ja kandidaate üles seada. Valimisõiguse allikad Valimisseadused: riigikogu valimise seadus, Euroopa Parlamendi valimise seadus, KOV volikogu valimise seadus. Lisaks EL sekundaarõigus ja Veneetsia komisjoni arvamused (nt valimiste hea praktika koodeks), mis on soovitusliku iseloomuga, nn „pehme õigus“. Valimisõiguse printsiibid
1) valimisõiguse üldprintsiipe; 2) valimise organisatsiooni; 3) valimissüsteeme. Seadusega ei saa muuta valijate poliitilisi eelistusi (diktatuuride, sh totalitaarreziimide tingimustes on seda üritatud = seadused+poliitiline represseerimine - tegelikult jätsid valijad sel juhul lihtsalt oma arvamuse enda teada, avalikult aga andsid "keisrile keisri jao"). P. 2. VALIMISÕIGUSE SISU: 1.Vabade valimiste kaasaegsed üldprintsiibid on: - üldine valimisõigus - st riigi kõigil täisealistel teovõimelistel kodanikel (või püsielanikel) on vastavast east alates õigus valida; - ühetaoline valimisõigus - st kõigil valijatel, kui nad saavutasid vanusekünnise on sõltumata soost, rassist, usulistest veendumustest, varalisest seisust, positsioonist jne õigus valida; - otsene valimisõigus - st iga valija hääletab vahetult ja personaalselt, kusjuures igal
elanikkonnale,eestis 18. aastaselt, tsensus valimispiirang(vanuseline) paiksustsensus kohalikel valimistele, seda rakendatakse välismaalaste suhtes b)üheõiguslik- kõikidele valijatele peab olema antud võrdne arv hääli c)otsesed- kas kandidaadile või nimekirjale Valijaskond (elektoraat) valimistel 1) Riigikogu 101 saadikut, valitakse need 12 valimisringkonnas. Mandaatide arv sõltub valijate arvust. *Aktiivne valimisõigus on antud kõigile Eesti kodanikele, kes valimiste toimumise päevaks on saanud 18-aastaseks. Hääleõigust ei ole kohtu poolt tunnistatud teovõimetutel ja kuriteos süüdi mõistetutel, kes isutvad reaalselt kinni. Kes tingimisi vabad on need savad hääle anda. *Passiivne valimisõigus ehk kandideerimisõigus on kõigil Eesti kodanikel, kes kanditaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastat vanaks. Hääleõigus 18-aastaselt.
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11. Omavalitsusüksusteks olid 11 maakonda, vallad, linnad, alevid (1938. a muudeti viimased linnadeks). ERAKONNAD * Paremerakondadest olid tugevamad Põllumeestekogud (juht K
Eesti demokraatliku arengu sellel perioodil kindlustas Asutava Kogu poolt 15.juunil 1920 vastu võetud esimene põhiseadus; millega nähti ette: - kõrgeimaks võimukandjaks Eestis oli rahvas. - rahvas sai oma tahet teostada läbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste. - seadusandlik võim oli 100 liikmelisel parlamendil- Riigikogul, mis valiti iga 3 aasta tagant. - valimised olid proportsionaalsed; valimisõigus oli nii meestel, kui naistel (alates 20 aastastest). - täidesaatvaks võimuks oli valitsus, kes oli vastutav Riigikogu ees. - valitsuse eesotsas oli riigivanem; kes täitis ka ühtlasi riigipea funktsioone (eraldi riigipea kohta vasakpoolsete parteide survel ei loodud). - kehtestati laialdased kodanikuõigused (teatud piirkondades olid kodanikuõigused piiratud).
a. Louis XVI. Konvendi parempoolsed zirondiinid (ettevõtluse vabadus), vasakul olid montanjaarid. Prantsusmaa vabariik sattus kriisolukorda seoses lüüasaamistega sõjatandril ning majandusraskuste tõttu. Peapõhjuseks samuti paljude Euroopa riikide sõda revolutsioonilse Prantsusmaa vastu. Kriitilises olukorras leiti,e t valitsusasutused on muutunud teovõimetuks. Moodustati Rahvapäästekomitee (12 liikmest koosnev diktatuuri organ). Juunis 1793 kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. a. Jakobiinid loobusid parlamentlikust valitsemisviisist. Ajendatuna revolutsiooni ühe juhi Marat tapmisest läksid 13. juulil 1793 jakobiinid üle terrorile. 17. I keisririik Prantsusmaal: Napoleoni-aegse ühiskonna struktuurile pandi alus juba Suure Prantsuse revolutsiooni päevil. Konvendi ja Direktooriumi perioodil (1794- 1799) hakkas tekkima uus struktuur. Revolutsiooniaastatel tõusid esiplaanile
English Literature ,Victoria Age 1) Overview of the Victorian age · Periodization During the reign of Queen Victoria (1837-1901) · Why is the Victorian Age compared to the Elizabethan Age? Both are associated with the reign of a very popular queen; Victorian age idealised the Elizabethan Age; many changes in different fields- economy, religion etc.; focusing more on people's attitudes, political developments etc; Victorian age was inspired by Elizabethan era; Britain became an empire · What were the most important changes in politics, religion and social life that occurred during the Victorian age? Politics: 1848 Chartist movement (voting right for the working class); women's suffrage movements; feminist outburst (wanted to have business openly; own property, voting etc.); world dominion (British empire); Economy: Industrialization; urbanization (people moved to towns no agriculture & food); laissez- faire eco...
zirondiini arreteermise kohta.Selle tõttu algas mässuliikumine.Jakobiinid viisid läbi olulisi reforme.Nad kehtestasid dekreedi emigrantide maade müügi jaoks.Võeti vastu otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta,mis toimus pere suurustele vastavalt.Kaotati feodaalkohustused.1793kehtestati maksimumhinnad toiduainetele ja tarbekaupadele.93a võeti vastu uus konstitusioon,mis oli vägagi demokraatlik.Kehtestati üldine valimisõigus meestele alates 21a.Parlamendi roll läks Seadusandlikule Korpusele.Tähtsaim organ oli Rahvapäästekomitee,kõik olid seal võrdsed kuid juht oli Robespierre.Loodi Ühiskondliku Julgeoleku Komitee,mis tegeles siis poliitiliste politsei ül.Jakobiinid läksid üle terrorile siis kui tapeti Marat.Kehtestati surmanuhtlus.Giljotiini alla saadeti väga palju zirondiine.Hiljem ka jakobiine.Jakobiinide diktatuur lõppes Robespierre hukkamisega
Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Presidendil on õigus algatada õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist. Mitmeks aastaks määratakse ametisse riigikontrolör ja õiguskantsler? Riigikont on 5 ja õiguskantsler 7 Mis poliitilised õigused saab Eesti Vabariigi kodanik 18- j a 21-aastaselt? Too mõlema kohta kaks näidet. 18- aastased valimisõigus, erakonda saavad kuuluda, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-aastased õigus kandideerida Riigikokku ja kandideerida Europarlamenti. Tee vähemalt kaks põhjendatud ettepanekut Eesti Riigikorralduse muutmiseks või täiendamiseks. *KOV võimu vähendamine, et vältida ,,riiki riigis" *Halli passi omanikud hääleõiguseta Kuidas on võimalik muuta EV põhiseadust? Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud rahvahääletusel; Riigikogu kahe järjestikuse
arenguteed otsiv levellerite liikumine. Nende ideoloogiline juht oli John Lilburne, kes juba enne revolutsiooni oli puritaanina võidelnud anglikaani kiriku vastu.[13] Levellerite toetajaskonna moodustasid armees sõdurid, linnades käsitöölised, kaupmehesellid, õpipoisid jt. väikekodanlikud kihid, nende programmi pooldas aga ka osa talupoegi. Levellerid nõudsid kõigile kodanikele võrdseid õigusi. Ühiskonna ümberkorraldamise aluseks pidi olema üldine valimisõigus kõigile meestele ja iga-aastased parlamendivalimised. Parlament pidi koosnema ainult Alamkojast. Ülemkoda (Lordide koda) tuli likvideerida. Samuti tuli kaotada kuningavõim. Majanduse alal nõudsid levellerid kirikukümnise, kaubanduslike ja tööstuslike monopolide ning muude eesõiguste kaotamist ning abi osutamist vaesele. Eesmärk oli seega kodanlik demokraatlik ühiskond. Sõjaväe juhtkonna arvates olid levellerite nõudmised liiga kaugeleminevad. Nende eneste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
