1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad Juriidilise tunnustuse saamine Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu
ületootmist 2.vale majandamine 2.valitsuste vead kriisi ajal Demokraatia levik Imaailmasõja järel Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatlike riikide arv suurenes massiliselt pärast Esimese maailmasõja lõppu Seda just eelkõige seetõttu, et sõjas peale jäänud riigid olid demokraatliku riigikorraldusega Inglismaa, Prantsusmaa, USA Laienesid ka demokraatlikud vabadused. Näiteks 1918.a. Suurbritannias vastu võetud valimisseadus suurendas valimisõiguslike kodanike arvu ligi kolm korda ning valimisõigus anti ka naistele. Demokraatia ei olnud jätkusuutlik mitmes riigis.
1920. a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudub President Parlament 100liikmeline, ühekojaline, Riigikogu Kahekojaline, 120liikmeline, Riigikogu, alam- ja ülemkoda Valitsus Koalitsioonivalitsus Riigipea moodustab, võib ka laiali saata Rahva Laialdane, 18a valimisõigus Kaotati rahvaalgatus ja streigid, 22a valimisõigus võimalus osaleda poliitikas Majanduselu edenes jõudsalt. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi sekkumine majandusellu. Majandusministeeriumile anti otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle. Suur tähelepanu tööstusele: kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustus, tööliste hulk suurenes.
Industrialiseerimine tõi kaasa põhjalikud muudatused mitte üksnes tootmises, vaid ka teistes ühiskonnaelu sfäärides: põllumajanduses, olmes, vaimuelus ja moraalis. Maaharimine muutus lihtsamaks (viljapeksumasin) Traktori ja endas nii lõikus- ja rehepeksumasinat ühendava kombaini kasutamine suurendas tunduvalt saagikust. Suurlinnad London, Glasgow, Pariis, Marseille, Milano, Rooma, Hamburg, Düsseldorf, München Töölisparteide teke (sotsiaal-demokraatlikud parteid) 19. S II poolel valimisõigus, tööseadusandlus Tänu leiutistele ja mõttemaailma avardumisele, arenes ka teadus. 1859. avaldati Charles Darwini evolutsiooniteooria. Linnastumise positiivsed küljed: elukeskkond paranes, inimeste elu muutus järjest enam mugavamaks. Linnad muutusid arenenumaks- rajati veevärk, kanalisatsioon jne. Trammiteed. 19. sajandi linnaelu osaks sai voolav vesi, vannituba Bi so. Linna kõrgkultuuri kujunemine (teater, ooperiteatrid, kontserdisaalid)
I Norra üldiseloomustus Põhiandmed Majanduse üldiseloomustus Rahvastik Sisemajanduse koguprodukt Töö hüpotees: Norra on kõrgeltarenenud riik, mille erinevad makromajanduslikud näitajad on väga head. Norra põhiandmed Norra on parlamentaarne demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsioonilise monarhiga riik Riigipeaks Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Peaminister Kjell Magne Bondevik Valimisaktiivsus on enamasti 80% ringis. Üldine valimisõigus meestele kehtestati 1898. aastal,naistele 1913. aastal. Valimisiga algab 18. eluaastast. Norra pindala on 386 958 km2 Pealinnaks Oslo Kehtiv rahaühik on Norra kroon ( 1 kroon = 100 ööri) Majanduse üldiseloomustus Nafta ja maagaas Otsejuhtmed Suurbritanniasse ja Saksamaale Ekspordilt maailmas 3 kohal, bensiini toomisel 7 koht Edukas puurimistehnoloogia arendaja Loodusvarad
EESTI VABARIIK Sisepoliitika 1920 aastatel · demokraatlik · põhiseadus 1920 · valimised rahvahääletusel · kodanikuõigused võrdsus seaduse ees - isikupuutumatus - kirjavahetuse saladus - usuvabadus - sõnavabadus · rahvas võis algatada seadusmuutlikust · seadusandlikvõim 100 liikmelisel riigikogul · valimisõigus 20 aastaselt + naised · kõrgem täidesaatevvõim valitsusel · riigivanem-peaminister-president (ainult '20 aastatel) · erakondade paljusus · mitme erakonna parlament-laguneb kiiresti · kesk. valitsusaeg 11 kuud (+ - ) · 1 sisevaenlane (kommunistid, illegaalne -1940) · kommunistide eesmärk liita NSVga · meetodid propaganda, streigid · juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus
Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Tagajärjed: Uued riigid muutuvad autoritaarseteks, valimisõigus muutub üldiseks, demokraatia on kriisis, Itaaliast ja Saksamaast saab lõplikult totalitaarne riik, vanad demokraatlikud riigid jäävad demokraatlikuks (Inglismaa, Prantsusmaa, USA) 2. Maailma riigid 1930ndatel. Arutle: Miks osad riigid läksid üle diktatuurile, osades aga säilis demokraatia? Osades riikides säilis demokraatia, sest I MS olid sõjas peale jäänud peamiselt demokraatlikud riigid. Kuid samas mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks,
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
Ajaloo KT 1. 20. sajandi algusele iseloomulikud jooned. Progress – lennundus areneb, paremad elamistingimused, uued võimalused meelelahutuses Euroopa-keskne maailmakäsitlus – Euroopa suurriikidel on palju kolooniaid, Euroopa alahindas teisi riike ja rahvuseid Pessimism – edasiminekut ei toimu – naistel puudub valimisõigus, riiklikud sotsiaaltoetused puuduvad, vabaturumajandusega kaasnesid majanduskriisid – riik ei sekku majandusse, linnastumise tase kõrge, eriti industriaalriikides 2. Oska näidata vastuolusid 20. sajandi alguses. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane, suured erinevused arenenud suurriikide ja nende koloniaalriikide vahel, nt Suurbritannia ja tema asumaad Aafrikas
Rahvusriigi põhimõte-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Õigusriigi põhimõte- Õigusriigi põhimõte tähendab, et täitevvõim peab tegutsema seaduse alusel ning tema tegevus on allutatud sõltumatule kohtulikule kontrollile. Õigusriigi põhimõte sisaldab järgmisi komponente:haldusaktide õiguspärasuse kontroll,õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve ja kohtuvõimu sõltumatus. Iniväärikuse põhimõte-tuletatud põhiseaduse § 18 järgi. Vastavalt sellele ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Demokraatia põhimõte-Seadusandlik võim põhineb parlamendi tegevusel, riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Valdav enamus saab kasutada poliitilisi- ja inimõigusi, mis on kohtulikult tagatud ning valimised peavad olema üldised, perioodilised, ausad ja vabad. Võimudelahususe põhimõte- Seadusand...
laevastik, ametnikud. asutamine loomine Arengutempo aeglustu- Liberaalide reformid Iirimaa küsimus mine. Teravilja sissevedu. David Lloyd George Naisõiguslaste liikumine Emmeline Pankhurst Itaalia Tööstuslik areng aeglane 1912 Kehtestati üldine Huvid Põhja-Aafrikas XX saj. alguses uued valimisõigus Lepingud tööstusharud. Iseloomulikuks said Prantsusmaaga, Ulatuslik väljarändamine erinevad radikalismid, Venemaaga sest rahvas oli Sõda Türgiga rahulolematu, äärmusparteide populaarsus Benito Mussolini
Kordamisküsimused §19-24 1. Viini kongress: millal oli, miks tuli kokku, mida otsustati? Millal:1814 Miks: kutsuti kokku, et panna paika euroopa valitsemise põhimõtted Mida otustati: · Legetiimsuse põhimõte ehk restauratsioon võimule ennistati revolutsiooni- ja Napoleoni-eelsed dünastiad. · Tasakaalupõhimõte et ükski riik ei muutuks teistest tugevamaks (territoriaalsed ümberkorraldused) · Julgeolekupõhimõte Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega 2. Inglismaa 19. sajandi I poolel: kas Inglismaa oli 19. sajandi alguses riik, millest teised riigid oleksid võinud eeskuju võtta? Põhjendage konkreetsete argumentidega oma arvamus (riigivalitsemine, välispoliitika, majandus, koloniaalpoliitika). Leian, et Inglismaad ei saanud pidada eeskujuks. Parlament ei arvestanud tegeliku rahva ja maksumaksjaga ja proovis iga hinna eest...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et olla ühiskonnas austatud ning lugupeetud. 30aastaselt endiselt vallaline olemine ja karjäärile keskendumine ei tee naist väärtusetuks vaid pigem tunnustatakse taolist „mehelikku iseseisvust“. Üksikema staatus pole enam häbiväärne ning meestele pannakse kohustuslikud alimendid peale. Naine saab omale teenida samamoodi
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Konstitutsiooniline monarhia- Monarhi pädevus on kindlaks määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga, seadusandlik võim kuulub parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Monarh täidab eelkõige esindusfunktsioone. IX Vabariik Vabariik on riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Orjanduslikus aristokraatlikus vabariigis kuulus võim kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, puudus üldine valimisõigus. Demokraatlikus vabariigis aga kuulus võim rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud. Feodaalne riik on üldjuhul monarhistliku vormiga, kuid teatava erandina tekkisid feodaalajal ka vabariikliku võimukorraldusega üksused linnvabariikide näol, seda eelkõige majanduslikult tugevates tööstus- ja kaubanduskeskustes. Sotsialistlik riik on ajaloos esindatud olnud ainult vabariigi kujul, seega sotsialistliku vabariigina.
See viis kriisi Euroopasse ja hiljem ka mujale. Kriisi põhjused: Ületootmine, vale majandamine, valitsuste vead kriisi ajal. Kriisi tagajärjed olid rasked, töö kaotas kuni 30 miljonit inimest, kõige rängem olukord oli Ameerika Ühendriikides. Tekkis vaesumine. Demokraatlikud riigid 1920 - 1930 aastail Näited demokraatia laienemisest I ms ajal · Tööliste valimisõigus · Demokraatlike riikide arv suurenes 1930. aastail eksisteerinud demokraatlikud ideoloogiad · Konservatism - vanameelne, ei taheta suuri muutusi · Liberalism - vabameelne, uuendusi pooldav ideoloogia, mis toetas kodaniku õiguste suurendamist · Sotsialistid ehk sotsiaaldemokraadid - kaitsesid tööliste ja vaesema rahva huve. Nõudsid astmelise maksusüsteemi kehtestamist ja toetuste maksmist vaesematele ühiskonnaliikmetele.
seadnud. Feministliku perspektiivi esindajad on revideerinud kõiki sotsioloogia harusid, avastades soolise diskriminatsiooni fakte ning selgitades nende põhjusi. Need uurijad usuvad, et soolise ühiskonna olemuse teadvustamine aitab esile kutsuda soolise hierarhia kadumise. 8 Naiste õigused valimistel Kogu feminism sai alguse selleks, et naistele võidelda valimisõigus. Esimese riigina maailmas said naised valimisõiguse Uus-Meremaal aastal 1893. Siiani pole naistel valimisõigust Saudi Araabias, Vatikanis, Bruneis ja Araabia Ühendemiraatides. Saudi Araabia Saudi Araabia on üks kahest riigist kogu maailmas, kus puudub naistel täielik valimisõigus. Neil puudub ka õigus kandideerida valimistel. Kuigi paljud naised üritasid 2011. kohalikel valimistel ennast registreerida valijatena, lükati nende taotlused tagasi. Sellest hoolimata,
kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919. aastal. Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks. Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi
1) kehtestada demokraatlikud vabadused 2) anda talurahvale maad 3) anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: Tööliste eesmärgid olid: 1) parandada oma majanduslikku olukorda 2) saavutada rohkem poliitilisi õigusi Talupoegade eesmärgid olid: 1) kaotada mõisnike eesõigused 2) kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad 3) suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: 1) saavutada üldine valimisõigus 2) anda laiemat kasutust eesti keelele Revolutsiooni sündmused Revolutsioonisündmused Eestis haakusid üldiselt sündmustega mujal Vene impeeriumis. "Verisele pühapäevale" vastuseks toimusid siingi streigid, miitingud. Tööliste streikidega liitusid Tartu üliõpilased, mõisamoonakad. Tähtsal kohal oli ka igasuguste palvekirjade ja märgukirjade saatmine. Revolutsioon läks tõusvas joones nagu Venemaalgi, põhisündmused toimusid 1905. aasta sügisel ja talvel.
võimaldades inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas; tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kunakõigil on õigus osaleda otsustamises; edendab ühist ja induviduaalset heaolu, eeldusel, et valitsuse poliitika peegeldab laiade rahvahulkade huve; tagab poliitilise stabiilsuse, kuna poliitikud peavad valimistel korrapäraselt aru andma, kuidas on oma lubadusi täitnud. Ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi; enamuspõhimõte võib põhjustada "51 % türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuste huvid jalge alla; kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab liigselt riigiaparaati ja valitsuse sekkumist ühiskonnaellu; pole välistatud diktaktuuri kehtestamine demagoogilide poolt, kes pääsevad võimule masside instinkte ja alateadvust ära kasutades. Referendum-ehk rahvahääletus on tänapäevane otsese demokraatia põhivahend, kus
Eurooplastest uurisid seda maad esimesena Kanadast tulnud prantslased. Esimene püsiasula tekkis 1834. aastal. Valgete inimeste saabudes asustasid Wyomingi ala crow'd ehk vareseindiaanlased, sosonid, ogalad, jutad ehk rohutirtsuindiaanlased ja dakotad. Wyomingi ala läks Louisiana maaostuga USA koosseisu 1803. aastal. 1868. aastal moodustati Wyomingi territoorium, järgmisel aastal valmis Wyomingi läbid Union Pacific Railroad'i raudteelõik. 1869. aastal anti Wyomingis esimesena USA-s naistele valimisõigus. 1892. aastal peeti Johnsoni maakonnas suurmaaomanike ja väikefarmerite vahel Veise sõda(Cattle war) Nimi: Wyoming tuleneb delavaaride sõnast mecheweami-ing, mis tähendab 'suurte korterite juures'. Hüüdnimed: The Equaliti State 'võrdõiguslikkuse osariik', Big Wyoming 'suur Wyoming' ja Cowboy State 'kauboiosariik' .Moto: Equal Rights 'Võrdsed õigused.' Osariigiks saamise aeg: 10. juuli 1890 Pealinn: Cheyenne Lipp : Vapp: Lind: lääne-niidutrupiaal Puu: kallaspappel
Kehtib subordinatsioonisuhe. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rünnete eest. Lähtudes nendest huvidest saab subjektiivseid avalikke õigusi liigitada: 1. Subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks. Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused.
USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Mis olid peamised demokraatlikud liikumised Euroopas? Liberalism Uuendustele vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatism Otsisid rohkem tuge mineviku kogemustest, kuid võtsid hiljem liberalistlikud vaated üle, saades nii juhtivaks paremerakonnaks. Sotsialism/Sotsiaaldemokraatia - Nimetati pahempoolseteks. Tahtsid varandulikku võrdsust elanike vahel ning muuta seda reformidega. Panna rikastele suured maksu, valimisõigus töölistele ja valitsus etteotsa. Kommunism klassivõitlus vaesed töölised ja talupojad rikaste ja relvastatud mõisnike vastu. Hirmuvalitsus. Fasism/Natisonaalsotsialism Peamiseks oli oma rahvuse ülistamine ja vaenlaste hävitamine. Millised olid mittedemokraatlikud liikumised? Fasism Kommunism Natsism Millised olid liikumiste eesmärgid? Ei oldud rahul oma senise riigiga ja riigikorraga. Mis on diktatuur, miks tekkis Euroopas?
Austri ja Osmanite impeeriumi rahvas hakkas taotlema võõrvõimust vabanemist. Itaalias ja Saksamaal sooviti rahvuslikku ühtsust. Seetõttu toimusid tihti rahvaülestõusud ja meeleavaldused. 4. 1848.aasta revulutsioonid Euroopas. a. Revulutsioonide põhjused – rahva poliitilise aktiivsuse kasv, ikaldus, töötus, rahulolematus poliitilise korraga. b. Nõudmised – isiklikke ja poliitilisi vabadusi, nt sõna-, trüki- ja koosolekuvabadus. Kodanike kaasamist riigi juhtimisse ehk valimisõigus näiteks. Majanduslikke ja ühsikondlikke reforme. c. Revulutsiooni põhjuseks Saksamaal oli see, et Saksamaa oli killustunud ning seetõttu hakkas rahvas soovima ühtset Saksamaad, tehti meeleavaldusi jms. Saksa riikide valitsused ja Saksa Liit tegid järeleandmisi (kaotati tsensuur, lubati suuremat koosolekuvabadust, kutsutu kokku Rahvuskogu). Rahvuskogu kutsuti kokku 1848.aasta. Rahvuskogu kuulutas välja rahva põhiõigused, talurahvale
Ajalugu. 1.Rahvasteliit - rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi 1919a. Eesmärgiks oli rahu ja julgeoleku kindlustamine ja rahvaste vaheline koostöö. Selle tegevus ei olnud edukas, kuna ei hoindu ära II maailmasõda. 2.Demokraatliku tee vahel- Nt: AÜ, Ingl, Prants. Diktatuuri tee vahel- Nt: Itaalia ja saksamaa. 3.Rahul ei olnud- Saksamaa- ta polnud rahul versaille lepingu tingimustega, luges neid ebaõiglaseks. Sakslastega asutanud alad tuli loovutada naaberriikidele. * Ungari- pidi loovutama enamiku oma senistest territooriumitest. * Venemaa- ta tahtis maailma uuesti ümber jagada. * Itaalia ja Jaapan- nad jäeti ilma territootiumitest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid. 4.Weimari vabariigiks nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933. aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, ...
Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: võib rakendada tervisepiirangut ning piirata kohtulikult karistatute (vangide) õigust valida.
vähemusse. 3 13.Proportsionaalse valimissüsteemi mõiste ja puudused. Proportsionaalne valimissüsteem on mandaatide jagunemise mitmemandaadilistes valimisringkondades vastavalt saadud häälte proportsioonidele. Võimalikuks puuduseks mandaatide arvu ebavõrdne jaotus erinevate valimisringkondade vahel ja siit tulenev mandaatide erinev esinduslikkus. 14.Aktiivne ja passiivne valimisõigus. Aktiivne valimisõigus on hääletusõigus valimistel. Passiivne valimisõigus on kandideerimisõigus valimistel. 15.Riigikogu valimiste põhimõtted ja kord. Riigikogu valimised leiavad aset iga nelja aasta tagant. Hääletusõigus on kõigil vähemalt 18 aastasel kodanikel, kandideerimisõigus vähemalt 21 aastasel kodanikul. Valimisõiguslikud ei ole teovõimetuks tunnistatud kodanikud. Seadusega võib piirata karistust kandva kodaniku osalust hääletusel.
süvendamine, metsaistutamine) o töötuse vähendamiseks organiseeriti ühiskondlikke töid o tööliste õiguste (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi) o sotsiaalkindlustussüsteemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid) Suurbritannia 1. peale I maailmasõda demokraatia laiendamine: · üldine valimisõigus meestele 21.eluaastast (kaotati varanduslik tsensus) · naistele valimisõiguse andmine o valimisõigus jäi esialgu piiratuks (alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust) o 1919 esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor) o 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast o 1929 Inglismaa sai esimese naisministri 1. muudatused senises parteisüsteemis (vt konspekt: Suurbritannia 20
varem juhtinud zirondiinid arreteeriti ja Prantsusmaad haaras mässuliikumine kehtestati dekreet emigrantide maade müügi kohta oksjonil ( järelmaksuga ) otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta ( toimub vastavalt perekonna suurusele ) kõikide feodaalkohustuste kaotamine maksimumhinnad kõikidele toiduainetele,laiatarbekaupadele juuni 1793 võeti vastu uus konstitutsioon ( kuid täideviimine lükati edasi ) üldine valimisõigus loodi Ühiskondliku Julgeoleku Kommitee ajendatuna Marat' tapmisega mindi üle terrorile ( ohvreid 3540 000, 85% endisest kolmandast seisusest ) V Revolutsiooniline vabariik Direktooriumi võimu all ( 1794-1799 ) *kokku tuli Seadusandlik Korpus *sõjad Prantsusmaast väljaspool 27.juulil 1794 riigipööre ( poldud rahul terrori ja jakobiinide diktatuuriga ) vabariigi kindlustamiseks võeti vastu uus konstitutsioon ( 1795 )
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras). Seaduseelnõu algatas I konsul, saatis selle eelnõu Riiginõukogusse, mis töötas välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti,
kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine
Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist. Näide: tööõigus,perekonnaõigus, finantsõigus. Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nimetatakse - õigusinstituutideks. Näide: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses. Õigusakti mõiste, Liigid Õigusakt- dokument, milles riigiorganid kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi a panevad peale kohustusi 1)Normatiivsed - on õigustloovad aktid(üldaktid), mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õgisunorme, mis kehtivad määratlemata isikute suhtes ja kuulvad rakendamisele määratlemata arv kordi
Esimene märk, mis näitas Hitleri sallimatust juutide vastu oli 1934. aastal kehtestatud seadus, mis keelas kõikide juutide ajakirjade müümise. Murranguline muutus toimus aastal 1936, kui juba juutide põhiliseid õigusi oli kärbitud. Nimelt toimusid Olümpiamängud sellel aastal Saksamaal ning selleks, et juutide diskrimineerimist maailma eest peita, taastati kõik juutide õigused, kuid Olümpiamängude lõpuks oli asi nii kaugele jõudnud, et juutidelt võeti ära valimisõigus. Tõeline terror algas 1938. aastal, kui viidi läbi ,,kristalliöö". Sellel ööl arreteeriti Saksamaal ja Austrias kokku 30000 juuti. Samal aastal võeti kõikidelt juutidelt ära passid või ID-d ning need markeeriti tähega ,,J". Juudid ei võinud omada äri, käia teatris või kontsertitel. Neilt võeti ära juhiload ja autopaberid ning kõik väärtuslikud asjad. Juudisoost lapsed ei võinud käia teistega samas koolis ning nad pandi eraldi kooli.
a lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus (eesotsas riigivanem Otto Strandman) (töö lõpetasid Maapäev ja Ajutine valitsus) 2) võeti vastu 2 olulist õigusakti Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 15.05 1920 (lk 40-41): 1) Eesti Vabariigist sai parlamentaarne demokraatlik vabariik, eesotsas 100 liikmelise 3 aastaks valitava riigikoguga. 2) laialdased kodanikuõigused, sealhulgas naistel meestega võrdne valimisõigus alates 1920 3) rahvas kõrgeim riigivõimu kandja kolmel viisil: riigikogu valimised, rahvahääletus e referendum, rahvaalgatus.
suurenemist. 1922. aastal sõlmiti USA algatusel Washingtoni leping, millele kirjutasid alla Vaikse ookeani piirkonnaga seotud Euroopa riigid ja Jaapan. Selle lepinguga nähti ette mererelvastuse piiramist, Vaikse ookeani saarte demilitariseerimist ning Jaapani vägede väljaviimist Vene Kaog-Idast. Suurbritannias arendati peale esimest maailmasõda demokraatiat. Meestele anti üldine valimisõigus alates 21. eluaastast. Naistele anti piiratud valimisõigus alates 30. eluaastast. Selleks et valida, pidi naine omama varandust või ülikooliharidust. 1928. aastast said naised üldise valimisõiguse alates 21. eluaastast. Toimusid muudatused senises parteisüsteemis. Kui varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid Konservatiivne Partei ja Liberalne Partei, siis peale esimest maailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile, mis esindas eeskätt tööliste huve.
läbirääkimisi). 49* Sotsiaalkindlustussüstemi loomine (töötus-, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionid). 24* Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati (osalt ka riigisisese opositsioon tõttu, sest vabariiklased süüdistasid Roosevelti katses luua nõukogude või Natsi-Saksa tüüpi diktatuuririiki 2.1.2. Suurbritannia (Vt. ka õpik lk.101-102; 127-130): 25* Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: 50* anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast 51* piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat, naine pidi omama varandust või ülikooliharidust (1919.a. esimene naissaadik parlamendi alamkojas (leedi Nancy Astor); 1928 naistele üldine valimisõigus 21.eluaastast; 1929.a. sai Suurbritannia esimese naisministri). 26* Toimusid muudatused senises parteisüsteemis (Vt. ka konspekt: Suurbritannia 20.sajandi algul):
parlamendile ja täidesaatev võim valitsusele. Olles küll vormiliselt täidesaatva võimu juht, täidab monarh eelkõige esindusfunktsioone. Vabariik riigivalitsemise vorm, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. Ajaloos on esinenud vabariike erinevatel kujudel: aristokraatlik vabariik(või kuulus kitsale pärilikule privilegeeritud eliidile, üldine valimisõigus puudus), demokraatlik vabariik (võim kuulus rahvale, valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikud), sotsialistlik vabariik (nõukogude vabariik seadusandlikuks organiks ja parlamendi ülesannetes oli otseste valimistega valitud rahvaesindus, mille koosseisus olid täidesaatva võimu organina täidesaatev komisjon), nõukogude vabariik (1917. Venemaal nõukogude süsteem riigi igal tasandil) ja rahvademokraatlik vabariik.
Zirondiinide valitsuse populaarsuse languse põhjused: - Toidupuudus, hinnatõus, talupoegade rahulolematus mäss, sõdade vastu, tööpuudus, lüüsaamised sõjatandril. Tagajärg: 1793. aprillis loodi erakorralise võimuorgan Rahvapäästekomitee, koosnes jakobiinidest. Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele · Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine, rõivastus lihtsamaks, vooruse
Heaolu pole ainult majanduslik vaid ka psühholoogiline. Näiteks võib töötu saada nõustamisel olulisemat tuge kui napist abirahast. Niisuguste ennetavate poliitikate kompleksi nimetatakse Giddens positiivseks heaoluks, kus tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse. 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia vabad valimised demokraatlikus ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu Valimiste funktsioon · tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. · vahendada võimudele kodanike nõudmisi. · hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ______________________________________________________________________
koostööleping · Locarno konverents võtsid osa Ingl, Pr, It, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Sks. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid
Ungarist. Parlamendis oli pidev vastasseis slaavi ja saksa saadikute vahel, see häiris parlamendil otsuseid vastu võtta. Segadused valitsuses ja poliitikas. Palju erinevaid rahvusi. Sotsiaalprobleemid. Rahvusprobleem- rahvused tahtsid autonoomiat või täielikku iseseisvust. Itaalia: Parlamentaarne monarhia. Madal heaolutase. Põhja osa arenenum, kui lõuna-Itaalia. Majanduslangus. Lahkuti ameerikasse õnne otsima. 1912. A seati sisse üldine valimisõigus. Välispoliitika oli suunatud kolooniate vallutamisele. Poliitilist süsteemi hoidis üleval transformism e. Keeruline poliitiline kunst. See eeldas tasakaalu säilitamist mõjukate rühmituste vahel riigis. Hispaania: Parlamentaarne monarhia. On kaotanud oma kolooniad, mis vallutati varauusajal. Vaesus.puuduvad ettevõtlikud inimesed, enamik inimesed talupojad. Palju vähemusrahvusi. Keeruline poliitiline olukord ja vilets sotsiall olukord. Kultuur oli arenenud.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Sak...
tegid valitsuse moodustamisel kompromisse, mis viisidsisepingeteni, järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis. 21-31a valitsuste eluaeg 11 kuud. Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid. 9)Iseloomusta I, II ja III põhiseadust. Ips-*kõrgeimaks võimukandjaks rahvas-teostas võimu valimiste, rahvaalgatuste, rahvahääletuse kaudu *seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline riigikogu, mis valiti 3aastaks *Üldine valimisõigus kõigil vähemalt 20-aastastel *täidesaatvat võimu teostas valitsus eesotsas riigivanemaga *puudus valimiskümnis.valitsesid koalitsioonivalitsused. Keskmise valitsuse eluiga ~11kuud IIps-*rahvas sai valida riigivanema 5aastaks *riigikogu liikmeskonda vähendati 50-le *täidesaatva võimu eesotsas peaminister IIIps-*riigipeaks 6aastaks valitud president *riigikogu muudeti 2-kojaliseks:1)alamkoda- riigi volikogu 80saadikuga-valiti rahva poolt otsevalimiste teel. Valijate vanusepiir 22- aastale
Ajalugu Miks tekkisid diktatuurid? 1. Muutused ühiskonnas. Valimisõiguse saanud töölised ja naised olid rahulolematud ja diktaatorid kasutasid seda ära, lubades neile paremat elu. 2. Sõja mõju. Sõja ajal harjuti karmikäelise riigivõimuga, mis oli samuti ka edukas. Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa ri...
10.Rahvapäästekomitee: Jakobiinid olid saanud parlamendis võimule, selle kinnitamiseks loodigi rpkomitee, mis kujunes diktatuuti tähtsamaiks organiks. 1793 juuni said jakobiinid võidule, kõrvaldades konkurente. Valitseti diktaatorlikult, rahva kaasaelamiseks viid läbi igasuguseid reforme, muudatusi, mis muidugi teoks ei viidud. Riiki valitses terror. Juhid:Robespierre, Danton, Marat Uus põhiseadus:1793 juuni demokraatlik põhiseadus, kehtestati üldine valimisõigus, arvamuste vaba avaldamine, usuvabadus, omandipuutumatus. Kui rahvahääletusel see heaks hääletati, tühistati see. 11.Dikatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, häviitatakse poliitilisi vastaseid 12.27.juuli 1794. Rahvas mõistis jakobiinide diktatuuri koledust ning oldi tüdinenud hirmuvalitsemisest. Jakobiinide juhid järk-järgult mõrvati.
2.7. Rahvastikupoliitika Minu arvates on Norra rahvastikupoliitika üldiselt elanikkonda toetav. Püütakse suurendada võrdõiguslikkust ja üldist heaolu eriti noortele ja lastega peredele. Elanikkond püsib arvukana eelkõige paindlike seaduste tõttu. Seadused julgustavad immigrantidel peredega Norra Kuningriiki elama kolida, pakkudes neile toetusi. Samas on riigi ülesanne tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ka tulevikus. Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www
päev peale võimuhaaramist läbi olulisi reforme. NT: emigrantide maade müük oksjonil järelmaksuga. Konvent aga andis välja selliseid reforme:, kogukonna ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks
oli andnud selleks loa. Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve
Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus 1838- „Rahva harta” Inglismaal 1866- mustanahalised saavad kodanikuõigused (USA) 1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel valimistel Uus- Meremaal Moderniseerumine Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti Kodanikuühiskonna algete teke Seltsiliikumine Ajakirjandus - avalikkuse teke Suurperedest tuumikperede teke Klassiühiskonna ilmingud – uued kihid, haritlased, külarätsepad, möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt. Moderniseerumine TALURAHVASEADUSED 1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus talukohale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
