Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Föderaalvõimud tegelesid riigi rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanudse küsimustega. Seadusandlik võim kuulub Kongressile. Täidesaatev võim presidendile, kohtuvõimu teostab ülemkohus, mille liikmed valitakse eluks ajaks. Osariikide seadusandlikud organid on seadusandlikud kogud, täidesaatev võim kuulub kubernerile. Üldine valimisõigus kõigile ameeriklastele kehtestati alles 1964. Aastal. 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renesanss- antiikkultuuri taasväärtustamine, moes on antiikkunst, antiikautorite tööd, jäljendati neid. Inimene kerkib tähtsamaks. Inimest hakatakse hindama Humanism – inimesekeskne, inimest väärtustav maailmavaade, mis hindab inimese oskus, tundeid, ilu, tarkust ja keha. Hakati maalima inimeste nägusid, kehad polnud paljad. 10
Ajalugu ,,Diktatuurid Euroopas", ,,Kommunistlik Venemaa", ,,Fasistlik Itaalia" 1. Autoritaarsed riigid Hispaania, Portugal, Eesti, Läti, Poola, Kreeka, Austria. Totalitaarsed riigid Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit 2. Nimeta ja kirjelda diktatuurile iseloomulikke jooni · Lihtinimese eeskujuks oli juht, keda tuli igati imetleda. Saksamaal oli selleks näiteks Führer Adolf Hitler, Itaalias duce Benito Mussolini. Juhti tuli igal võimalusel ülistada. · Allutamaks rahvast oma tahtele, hirmutati neid vaenlastega. Näiteks Natsi-Saksamaal kiusati taga juute. · Valitsevale korrale vastupanu mahasurumiseks loodi sala-ja julgeolekuteenistused. Näiteks Saksamaal GESTAPO ja Nõukogude Liidus GPU. · Iseloomulik oli ka inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. Saksamaal haridus- ja propagandaministeerium eesotsas J....
samad eesmärgid. Inglismaa suhtus revolutsiooni algusest peale negatiivselt, sest kardeti revolutsiooni mõjude edasikandumist Inglismaale ja see oleks kaasa toonud ettearvamatuid tagajärgi. Selle hirmus karmistati seadusi ja hakati osalema Napoleoni vastastes koalitsioonides, mis nõudsid suuri rahasummasid. Karmistati tsensuurieeskirju, kitsendati koosolekute pidamist ja suleti tööliste ühinguid. Sajandi algul oli Inglismaa üpriski vanamoodne, valimisõigus oli vaid vähestel. Tööpäevad olid pikad ja valitses tööpuudus. Oli palju pehkinud kohti. Veel oli Napoleon sisse seadnud kontinentaalblokaadi Inglismaa vastu ja Napoleoni võimu alla kuuluvad riigid ei tohtinud Inglismaaga kaubelda. Kuid saareriigi laevastik oli väga võimas ja toimus salakaubandus. Majandusliku olukorra parendamiseks maksustati kolooniad ja kasutati neid oma huvides ära. Peale Napoleoni kukutamist paranes ka Inglismaa majanduslik olukord.
säilitavad oma eripära. Migratsioon riikidevaheline ränne. Rahvastiku iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine sündide, surmade, sisse- ja väljarände tagajärjel. Ühiskonna sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel (elukoht, jõukus, rahvus jne) Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla sugulased. Leibkonna sissetuleku moodustavad liikmete töötasud, pensionid ja sotsiaaltoetused. Kui vanalt saadakse valimisõigus? 18. aastaselt Milline dokument peab valimistel kaasas olema? pass või ID-kaart Miks on vaja dokumenti? et saaks isiku tavastada ja teada, kas ta luulub selle valla valimisnimekirja PS! kui oled haige, või ei saa muul moel valima minna, saab valimiskasti koju tellida. Miks on põllumajanduse tööhõive langenud? 1. kolitakse linna 2. tehnika areneb, inimest pole nii palju enam vaja 3. kolhoosid likvideeriti Kas eesti põllumajandust peaks toetama, miks
vaja suurt laevastikku Kahe parteiline süsteem: ·konservatiivid - koloniaalpoliitika peab olema tugev. Turgu püüdsidkaitsta kõrgete tollitariifidega. ·liberaalid - vabakaubanduse kaitsjad. Mõlemad tunnistasid, et Sak.võib-olla Ing. ohtlik ja kõigutada suurt Briti impeeriumi ·tööerakond Victoria, Eduard III , George V. ITAALIA: Tööstuslik areng oli aeglane. Tööstusharud: tekstiilitööstus, masinaehitus, veinitööstus. Sotsialistlik partei. Üldine valimisõigus. Uus kurss Giovanni Giolitti. Umberto, Vittorio Emanuele III. VENEMAA: Venemaa jõudis imperialismi järku. Tunnused olid teistega samad. Kaks iseärasust:1.määrav osa kuulus väliskapitalile, mida meelitas vene odavtööjõud ja mahukas turg (Prantsusmaa, Belgia, Ingl.,Sak.)2.tööstuse suur kontsentreerumine ja gigantomaania s.t suurettevõtteid oli suhteliselt palju. Kaotati pärisorjus. Kriisid: tootmise vähenemie , tööpuuduse suurenemine. Kriisid olid sellepärast teravad, et:
VALIMISED SISUKORD 1. VABAD VALIMISED Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, ...
13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule. Rahva tahe, Arutavad valijate nõudmisi Võtavad vastu seadusi 14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel, teovõimelistel isikutel. · Valimised on vabad- vabad võimalused kandideerida, hääletaja on oma valiku sooritamisel vaba. · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- valimiste hääled on võrdsed, Võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks kandideerijal. · Valimised toimuvad regulaarselt- Toimuvad kindlaks määratud ajavahemike vahel. 5) Valimiste süsteemid.
Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist. Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol
EKLEESIA, mis kogunes turuplatsile, sageli ka teatrisse või odeionisse 3. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli VIIESAJANÕUKOGU. 10 haldusüksust e füüli saatsid nõukokku igaüks 50 liiget ning loosiga määratud järjekorras istus korraga nõukogus 50 liiget. Kogu täidesaatev võim kuulus erinevate ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesajanõukogule. Paraku puudus valimisõigus naistel, kuid ka võõramaalastest vabadel elanikel ning orjadel. Orje oli aga Ateenas isegi rohkem kui nn vabu inimesi, sest kogu antiikaja tootmine põhines üksnes orjade tööl. Kui vabal ateenlasel tekkis vajadus ühe või teise töötaja järele, piisas tal minna orjaturule ja osta endale ori. Orja peeti "kõnelevaks tööriistaks", mille eest tuli hoolt kanda kuni selle tööriista kulumiseni. Orjade ostmist ja müümist pidasid
arendada ka mõne negatiivsema omaduse. Nagu me teame, siis demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja kriitikat avaldada tavaliselt siis, kui valimised on juba läbi. Mina pole veel valimas käinud, seda vaid sellepärast, et ei tundnud end valmis olevat, kuid järgmistel valimistel tahan seda kindlasti teha. Võibolla oleks lahenduseks see, kui valimisõigus anda Eestis ka 16- aastastele, sest teadagi on noored inimesed need, kes avaldavad rohkem enda maailmavaadeta ja ideoloogilisi eelistusi. Samas aga probleem omaette on siiski see, et inimesed ei huviti süsteemist, milles nad elavad. Ja kuna tegemist demokraatliku riigiga, siis riigil puudub otsene võimalus panna inimesi oma arvamust avaldama. Kokkuvõtteks võin öelda, et mina ise olen demokraatia pooldaja ning kuigi mul puudub reaalne kokkupuude teiste
· EUROOPA LIIT- põhiliselt Euroopa riike hõlmav majandus-poliitiline ühendus, korraldab ja määrab teatud määral liitu kuuluvate riikide poliitikat, majandust ja ka ühiskonnaelu · LIIKMESRIIK- teatud ühenduse-organisatsiooni liikmeks olev riik, kehtivad organisatsioonis kehtivad seadused, õigused, kohustused jms. · KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT- isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud
1. Näited selle kohta, et Eesti oli 1918-1934 demokraatlik riik: * Rahvas sai riigikogu valida (valimisõigus). * Võimul oli üks parlament (valitav). * Kehtis põhiseadus. 2. Vaikiva ajastu iseloomulikud jooned: * Kuulutati välja kaitseseisukord. * Riigikogu saadeti laiali. * Jälgiti ajakirju ja ajalehti (tsensuur). * Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõig...
hertsogoviina kriis, 1912 sõda türgile serbia, makedoonia ja bulgaaria poolt, 1890 1900 aastatel dreyfusi afäär, poliitiline skandaal prantsusmaal. Prantsusmaa vabariik, kahekojaline parlament, valitsuskriisid, president valiti 7 aastaks, kiriku võimu vähenemine, palju kolooniaid, pidasid end Euroopa kultuuri ja tsivilisatsiooni eestvedajaks, Eiffeli torn, Inglismaa parlamentaarne monarhia, kahekojaline parlament, viktoorialik, valimisõigus meestel, maailmamerede valitseja, arengupidev, suurim impeerium, rahasüsteem on maailma standardi aluseks, Saksamaa keisririik, kahekojaline parlament, mitmepartei süsteem, kriisid, soov uute kolooniate järele, Kolmikliidu eestvedaja, Euroopa esimene tööstusmaa, USA föderatiivne vabariik, kaheparteisüsteem: vabariiklased ja demokraadid, 1787 võeti vastu konstitutsioon, kahekojaline Kongress, sotsiaalreformid,
tellimusi, andma riigipoolset sotsiaalabi. Erandkorras võisid riigi kulud tulusid ületada. SB, Pr ja USA kahe ms vahelisel ajal Sisepoliitika Majandus Välispoliitika Suurbrirtannia Riik hakkas sekkuma Kaotas majandusliku Tahtsid hoida majandusellu. ülemvõimu maailmas. tasakaalu Euroopas, Valimisõigus anti Söe kaevandamine seepärast olid suhted kõigile meestele 21+ ja vavadel meetoditel oli Saksamaaga üpris naistele 30+, varsti ka kallis ja tulised. Neid nähti 21+, sõltumata nende söekaevandused suleti. ohtu ja Saksamaa seisusest. Kaevurid streikisid. tugevnemist ei
tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. · Valimistel on vaba kongress; - *Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5
Elitaardemokraatia- demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. 3) Mis on vabade valimiste funktsioonid ja peapõhimõtted? Vabad valimised- demokraatlikud ühiskonnas korraldatavad valimised, mille tunnused on üldine valmisõigus, kandidaatide võistlus ja valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad
1793 Kogu, seejärel (zirondiinid) kohus kuninga üle, (rahvus)Konvent. inflatsioon; max. hinnad (eeskätt leivale ja viljale); 1793- Konvent Jakobiinid Diktatuur, üldine valimisõigus 1794 Erakorraline (kodanlus, ametlikult (seoses 1793. aasta võimuorgan kelle arust vabariik põhiseadusega); max. (Rahvapäästekomitee oleks hinnad asjadel; ) pidanud feodaalkohustuste tulema uusi kaotamine, maa
VALIMISED VALIMISTE FUNKTSIOONID: · Määravad valitsuse võimukosseisu. · Kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi. · Harivad osalejaid poliitiliselt. Idee poolest peaks toimuma ühiskonnas diskussioon, kuigi tihti piirdub see propagandaga. · Tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind. DEMOKRAATLIKE VALIMISTE PÕHIMÕTTED: · Valimised on üldised. Ehk maksimaalselt suur osa elanikkonnast saab osa võtta ning piiranguid on võimalikult vähe. Eestis kehtivad ainult: o Vanuseline tsensus (18.a, et valida, 21.a riigikokku, 40.a presidendiks) o Kodakondsus tsensus o Paiksus tsensus (Lk. 66 tabel naiste valimisõigus) · Eristatakse aktiivset ja passiivset valimisõigust. Aktiivne on õigus valida ja passiivne õigus olla valitud. · Valimised on ühetaolised. Tähendab, et kõik hääled on kaalult võrdsed, seega peab iga valitava taga o...
Arutlus ,,Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia?" Diktatuur on valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Eristatakse autoritaarset ja totalitaarset diktatuuri. Dikta- tuuriga kaasneb range kontroll kodanike arvamuse avalduse üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine (ka inimeste represseerimine ja hävitamine). Demokraatia on valitsemisvorm, kus võimul on rahvas. Eristatakse liberaalset ja sotsiaaldemokraatiat. Demokraatliku korra määratlemisel on aluseks rahva osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanike õiguste ja vabaduste olemasolu. Enne Esimest Maailmasõda oli demokraatlikke riike Euroopas vähe, kuid sõja järel suurenes nende hulk oluliselt. Paljudes riikides kehtestati seadusi, mis suurendasid kodanike demokraatlikke õigusi (näiteks valimisõigus). Kuid demokraatlik...
Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang
Eesti Vabariik (1920-1939) 1.Sisepoliitika 1920-1934 demokraatlik Eesti Eesti valitsemine toimus Asutava Kogu poolt vastuvõetud põhiseaduse alusel. (1920). Seadusandlik võim kuulus ühekojalisele parlamendile Riigikogule. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus. Riigikogu kinnitas ametisse valitsuse. Valitsust juhtis Riigivanem. (Valitsusjuht ja president). Eesti poliitika kujundamisel osales palju erakondi. Riigikogus oli esindatud 6 suurt parteid. Palju parteisid tingis koalitsioonivalitsuste moodustamise. · Põllumeeste Kogud (P) K.Päts, J.Laidoner · Eesti Rahvaerakond (L) J.Tõnisson, J.Poska, J.Vestholm · Kristlik Rahvaerakond J.Kõpp · Eesti Tööerakond (T) O.Strandmann, A.Piip Keskel (tsentrum) · Asunike Koondis (T) O.Tief!!!! · Eesti Sotsialistik Tööliste Partei (V) A.Rei!!! vasakpoolsed · Pisiparteid- Vene Rahvuslik Lii...
- I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus - riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat Riigikogu 80, 5 aastat, majoritaarne valimissüsteem - presidendi ametikohta, ametiaeg 6 aastat - valimisõigus 25-aastaselt - 24-25.02.1938 Riigivolikogu valimised - takistati opositsiooni kandidaatide ülesseadmist - opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist - 24.04.1938 kinnitati presidendiks Konstantin Päts - valimised jäeti ära – seati ainukeseks kandidaadiks - “juhitud demokraatia” Pooltargumendid Vastuargumendid “vaikimisajastut” ei olnud Toimus põhiseaduse järgi, Tsensuur ja propaganda,
Eestile. (ravimid, toiduained, esmatarbekaubad) H. Hoover, kes seda korraldas on saanud eesti aukodaniku tiitli. SUURBRITANNIA demokraatlik riik 1920ndail aastail hakkas mõranema ka Briti Impeerium. Juba 1919. aastal kuulutas end iseseisvaks Iirimaa, mille tagajärjel toimus Inglise–Iiri sõda (1919–1921). Sõja tulemusena sai Iirimaa dominiooni õigused kuid Põhja– Iirimaa jäi endiselt Inglismaale. Valimisõigus oli antud haritud ja/või varakatele üle 30aastastele naistele. 1922. aastast alates kannab Inglismaa Suurbritannia ja Põhja–Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nime. 1923 tõrjus sotsiaaldemokraatlik leiboristidepartei – tööerakond kõrvale varasema kaheparteisüsteemi, kus olid konservatiivid ja liberaalid. ja 1929. aastaks tõrjuti liberaalid üldse sellest süsteemist välja
Polügon. Locarno 1925 pandi paika Saksamaa läänepiir, Saksamaa kui võrdõiguslik partner. Briand-Kellogi pakt – autorid olid Prantsusmaa ja USA, pakt keelas kasutada sõdasid. 4) Kuidas laienes ja levis demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel? – Paljud uued riigid võtsid kasutusele demokraatia, sest esimese maailmasõja võitjad olid demokraatlikud riigid. Laienes siseriiklikult ehk osades riikides anti naistele valimisõigus ja meeste vanuseiga valimistel vähendati, kaotati varanduslik tsensus. 5) Milles seisnes demokraatia nõrkus kahe maailmasõja vahel? – Traditsioonide puudumine, vead valitsuses, valitsused polnud püsivad, vead seadusandluses. 6) Millal ja kust algas suur majanduskriis, millised olid selle põhjused? – Algas 1929 USAs. NYC börsi paanika, väärtpaberite hinnad langesid, USA nõudis sisse Euroopa võlgu. Põhjused: ületootmine, vale
-Põhiõigused -Poliitilised õigused -Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused -Kultuurilised õigused Absoluutsed õigused -Õigus elule -Kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada -Kedagi ei tohi pidada orjuses ega sundsuses Valimiste funktsioonid -Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine *Korralised valimised *Erakorralised valimised -Kodanike nõudmiste vahendamine -Rahva usalduse indikaator -Kodanike harimine Vabade valimiste põhimõtted -Üldine valimisõigus *Kodakondsuspiirang *Vanusepiirang -Vaba konkurents *Hääletamine *Kanditatuuri ülesseadmine -Valimiste ühetaolisus *Vaadete propageerimine *Igal valijal vaid üks hääl Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel -Seadusandlus -Erakondade kulude kontrollimine -Valimisõiguslike kodanike üle arvepidamine -Valimiskomisjoni töö reguleerimine -Kandidaatide taustakontroll -Dokumentatsiooni ettevalmistamine -Rahastamine -Tulemuste kindlakstegemine Valijate käitumise mõjutaja -Klassikuuluvus
Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p 1) Valimisõigus on üldine valimistel võivad osaleda kõik hääleõiguslikud kodanikud. 2) Valimised on ühetaolised kõigile kandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele on tagatud võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks: kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl. 3) Valimised on regulaarsed valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. 3. Riigikogusse kandideerimiseks on Eesti Vabariigis kehtestatud vanuse- ja kodakondsuspiirang
erinevates eluvaldkondades esinevaid ühiskondlikke suhteid. Neid suhteid reguleeritakse vastavalt ühetüübiliste õigusnormidega. Järgnevalt toon näiteid õigusharudest: Riigiõigus ehk konstitutsiooniline õigus kujutab endast selliste instituutide ja normide kogumit, mis reguleerivad ühiskondlikku poliitilist süsteemi ja määravad ühiskondlikku sotsiaal- majandusliku süsteemi. Siia kuuluvad järgmised suhted: ühiskondlik korraldus, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul antud riigi põhiseaduses. Aga samuti ka teistes konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõigusel on teiste harude suhtes juhtiv osa, sest annab teistele harudele lähtealused. Määrab üldisel kujul ära riigi õigusloome põhimõtted. Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid harusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest
Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 2 Lk 1 3. Too näiteid tavade või reeglite kohta, mis on mõne rühma silmis legitiimsed või mittelegitiimsed. Näide: Rühm Legitiimne tava Mittelegitiimne tava A- Qatari Keskhariduse omandamine Naiste valimisõigus legitiimsus kodanikud B- Autojuhid Parema käe reegel Kiiruspiirang maanteel legitiimsus Rühm Legitiimne tava Mittelegitiimne tava A-legitiimsus B-legitiimsus A-legitiimsus B-legitiimsus 4. Kas Eesti Vabariik on demokraatlik riik erineva tasandi demokraatiakäsitluste poolest? Tee ristike Sinu meelest sobivaimasse kasti ning põhjenda/täpsusta, milliste tingimuste poolest Eesti
Kollektiviseerimine Talude vägivaldne ühendamine ühismajanditeks e. kolhoosideks. Kolhoos Põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi, kaitsesid vabaturgu ja ei tahtnud, et riik sekkuks majandusellu. Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas tekkisid sotsiaaldemokraatlikud erakonnad. Suurbritannias oli selleks Tööerakond
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
jõustus 21. detsembril 1920. a. 1920. aasta 15. juunil kuulutati esimest korda välja Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus detsembris. Varem ei saadud seda iseseisva riigi alustala ellu rakendada lihtsalt sellisel põhjusel, et poliitiline olukord oli äärmiselt ebastabiilne. Esimene põhiseadus oli oma aja kohta üks demokraatlikemaid Euroopas. Rahvas valis hääletamise teel Riigikogu ehk parlamendi, mis koosnes 100 liikmest ja oli võimul kolm aastat, kusjuures valimisõigus oli kõigil üle 20. aastastel meestel ja naistel. Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. Esimene põhiseadus tõi sisse võimude lahususe idee. Põhiseadus täiendas klassikalist jaotust neljanda elemendiga rahvaga, kusjuures rahvast käsitati riigiorganina
- valitsus vastutab parlaamendi ees Piiramata monarhia riigipea on üheaegselt kõrgeim seadusandliku võimu organ, täidesaatva võimu juht ja Aristokraatlik vabariik õigusemõistja - võim kuulub kitsale pärilikule priviligeeritud eliidile - despotiia (vanades idamaas) - üldine valimisõigus puudub - türaniia (antiikmaailmas) - absolüütne mon. (keskajal Euroopa riikides) Demokraatlik vabariik - võim kuulub rahvala Seisuslik-esinduslik mon. (monarhi pädevus on kindlaks - valimistest võisid osa võtta kõik vabad kodanikkud määratud demokraatlikult kehtestatud konstitutsiooniga; · Feodaalne riik monarhistlik vorm
põllumajanduspiirkondadele · Iirimaal oli maa enamasti Inglise aadli käes, iiri talupojad olid rentnikud, kellel lasus suur maksukoorem · Katoliku usku iirlased ei võinud olla Miks 19.sanjandi keskpaiku Iirimaa elanikkond oluliselt vähenes? · 1840.aastal hävis suur osa kartulisaagist, suri üle 1,5 miljoni inimese · Algas massiline väljarändamine, eriti Ameerikasse. Mida nõudsid tsartistid Inglismaal? · Valimisõigus meestele 21.eluaastast · Iga-aastased parlamendivalimised · Parlamendisaadikutele tasu maksmine · Salajane hääletamine Millised vahendeid kasutasid tsartistid oma nõudmiste saavutamiseks? · Nad kasutasid massimiitinguid ja demonstratsioone · Osad tsartistide juhid pooldasid ka vägivalda, seetõttu puhkesid mitmel pool ülestõusud. 22. Mis on reservaat? Miks olid indiaanlased sunnitud elama asuma reservaatidesse?
kukutamist ning diktatuuri kehtestamist. Nõnda mõjutasid nad paljusid valijaid. Et vältida taolise olukorra kordumist, kehtestati pärast Teist maailmasõda mitmes riigis valimiskünnis (näiteks need erakonnad, kes valimistel said vähem kui 5 protsenti häältest. parlamenti ei pääse). Kokkuvõtvalt võib väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur kahe maailmasõja vehlisel perioodil järgnevatel põhjustel: valimisõigus laienes mitmetele inimestele, kel puudus kogemus poliitilisel maastikul orienteerumiseks; Esimese maaimasõja mõjul oldi harujutud karmikäelise juhtimisega; ebaõiglased maailmasõjajärgsed rahulepingud; majanduslikud raskused ja suur majanduskriis; valimiskünnise puudumine. Isiklikult leian, et dikatuuride tekkimisel omasid enim mõju pettumine Versailles süsteemis ja suur ülemaailmne majanduskriis. Võib väita, et nendes riikides, kus demkraatlik traditsioon oli juurdunud, jäi
Õigus hääletada ja kandideerida kõigil valimistel oli naisõiguslaste põhinõudmiseks 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Lisaks valgetele ja haritud naistele nõudsid enda õigsi ka afroameerika naised,kellel olid omad nõudmiseks lisaks, mis tekitas Ameerikas naisõiguslaste liikumise lausa massiivseks. Kas nad ka selle said? Mingil määral ikka. Näiteks aastatel 1911 ja 1913 said Ameerika naised taas õigused töötada ja olla meestega võrdsel tasemel, mille alla käis ka valimisõigus. Sama saavutasid ka paljud teised riigid. Moodsaks naiseks olemine tähendas lisaks oma õiguste nõudmisele ka hellitamise nõudmist. Naisliikumise ajaloos oli sümboolse tähendusega 1910. aasta Sotsialistliku Internatsionaali konverents Kopenhaagenis. Konverentsile kogunes üle 100 naise 17 riigist, kes toetasid naistepäeva ideed, et tähistada liikumist naiste õiguste eest ja aidata kaasa üldise naiste hääleõiguse saavutamisele. Huvitav
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaa...
Võimuorganid Parlament D+ ainupartei Võimule saamine Vabad valimised Haaratakse jõuga Rahva õigus sõltub Põhiseadusest, sellega Diktaatori tujust/ tahtmisest kooskõlastatud seadustest 3. Valimised Ülesanded tagada võimu regulaarne vahetumine, vahendada valijate ja poliitikute nõudmisi, hariv (saab teada, mida pakutakse) Põhimõtted valimisõigus on üldine (üle riigilised), valimised on vabad, võrdsed ehk ühetaolised (samal ajal, samad reeglid), otsesed, salajased Piirangud - varanduslik, kodakondsus, tervislikud, vanuselised Mandaadid- isikumandaat (riigikogu valimistel saadud), ringkonnamandaat (kõikidest ringkondadest saadud), kompensatsioonimandaat (jaotamata jäänud mandaatide jagamine erekondade vahel) Kvoodid- häälte miinimumnorm, mida kandidaat peab koguma (seadusest tulenevalt kehtestatud), hääled, mis
Muutused, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda Esimene maailmasõda, mis kestis 2. augustist 1914 kuni 11. novembrini 1918, vapustas tervet maailma oma ohvriterohkuse ja drastiliste muutustega. Sõdivad riigid jagunesid kaheks leeriks: Antandiks, mille peamised liikmed olid Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Itaalia, ning Keskriikideks, kuhu kuulusid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Sõja uuendused varieerusid olme valdkonnast riikide koosseisuni, raputades inimeste seni kindlatel jalgadel seisnud põhiväärtusi ja kalestades järk-järgult kogu maailma. Katastroofis oli siiski ka laiemas perspektiivis nihkumisi paremuse poole ning siinses arutluses toon välja Esimesest maailmasõjast tulenenud nii head kui ka pahupooled. Üheks oluliseks muutuseks, mis tekitab üsna vastakaid arvamusi, on kindlasti tehnika kiire areng. Keemiatööstus edenes jõuliselt ning pea kõiki relvi täiustati. Sõjandusse ilmusid lennukid ...
SISEPOLIITILINE KORD 15. Juuni 1920 - Esimene Põhiseadus Seadusandlik võim - riigikogu (1-kojaline; 100 liiget). Üldine valimisõigus alates 20. eluaastast kaasaarvatud naised. Proportsionaalsed valimised. Täidesaatev võim e. valitsus - riigivanem + ministrid (riigivanem aka president) I PS oli ülidemokraatlik. 1917 - 1919 Maapäev 1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed:
15. Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks= Riiki juhtis 12 liikmeline rahvakomitee. Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti
ideoloogiat? 7. NSV Liit (Lünktest). 8. Itaalia ja Saksamaa (Allikaülesanded). Vastused: 1. a) sõja võitnud demokraatlike riikide autoriteedi kasv ja demokraatliku riikide arvu suurenemine sõja järel järsult. Uued riigid valisid demokraatia. b) Demokraatlikes riikides võeti vastu seadusi, millega süvendati/laiendati demokraatiat. Nt: anti naistele valimisõigus. 2. USA: · Arenes kiiresti; · Kasvas väline võimsus, kasvas kodanike jõukus; · Kuivseadus alkoholi tarbimise otsustati teha lõpp. Inimesed tarbisid edasi, alkoholi valmistamise ja levitamise võttis enda peale maffia; · USA tundus olevat tuhande võimaluse maa. Seda toetas Ühendriike juhtinud vabariiklaste poliitika, mis piiras riigi osalemist majanduselus ning rõhutas vaba ettevõtluse tähtsust. (Herbert Hoover)
rongkäigud. Moodne naine nõudis valmis- ja hääleõigust, mis oli naisõiguslastel põhinõudmiseks 19.sajandi algul ja 20.sajandi esimesel poolel. Lisaks valgetele ja haritud naistele nõudsid enda õigusi ka afroameerika naised, mis tekitas Ameerika naisõiguslaste liikumise lausa massiivseks. Lõpuks nad saavutasid selle mingil määral, sest 1911 ja 1913.aastal said Ameerika naised taas õigused töötada ja olla meestega võrdsel tasemel, mille alla käis ka valimisõigus. Peale valimisõiguste ja tööloa nõudmise oli ka pidev võitlus meestega eelkõige tavatöödel, sest oli teada, et paremini tasustatavad tööd anti meestele. Esimese maailmasõja ajal hakkasid naised tegema “meestetöid”, mis oli positiine, kuna naine sai töötada ametitel, mis varem välistatud oli. Moodne naine tegi tööd uhkusega, teenides nii oma riiki. Moodsad naised olid tööl farmides, tehastes ning elektrijaamades. Fakt, et naine oli võimeline end iseseisvalt ära
On lubatud teisitimõtlemine. Tänapäeva demokraatlikes riigides ongi enamik parteisid bürokraatlikud. Diktatuuriline partei rangelt allutatud kesksele juhtimisele. Peab olema ustav partei ideoloogiale. Teisitimõtlemine on keelatud. Ka selles parteis on allorganisatsioonid, liikmemaksud ja põhikiri. Diktaatorlikud parteid on iseloomulikud dotalitaarsetele riikidele. Parteisid võib jagada ka tegevushaarde järgi: 1) Massiparteid 20. sajandi keskpaigaks oli valimisõigus laienenud, sest paljudes riikides oli kehtestatud üldine valimisõigus (ka naised vsaid hääletada). Niisugused olukorras oli parteidel eesmärk endale võimalikult palju uusi liikmeid juurde meelitada, et valimiste ajal valivad kõik partei liikmed partei kandidaadi poolt. 2) Laiahaardeparteid nende teke jääb 1970-ndatesse. Sellel perioodil sai partei endale võistleja kodanike organisatsioonide näol. See tähendas
- anda suuremaid õigusi eestlastele Erinevate sotsiaalsete gruppide eesmärke võib jagada veel: · Tööliste eesmärgid olid: - parandada oma majanduslikku olukorda - saavutada rohkem poliitilisi õigusi · Talupoegade eesmärgid olid: - kaotada mõisnike eesõigused - kehtestada õiglasemad maa- ja rendihinnad - suurendada talumaid mõisa- ja riigimaade arvelt · Rahvusliku kodanluse eesmärgid olid: - saavutada üldine valimisõigus - anda laiemat kasutust eesti keelele · Venemaalt jõudis revolutsioon Tallinnasse, kus töölised alustasid streigiga. · Revolutsioonist oli eriti haaratud Tartu haritlased ja üliõpilased, kes nõudsid üldist valimisõigust, eesti keele kasutamist ametiasutustes, eesti keelsest gümnaasiumi ja ülikooli. · Eestvedajad Eestis: - Mihkel Martna sotsiaaldemokraadid - Aleksander Kesküla · 16. oktoobril 1905
lüüsaamine sõjatandril, paberraha juurdetrükkimine väärtuse langus, majandusraskused, vabatahtlike sõjaväe lagunemine, manufaktuuride toodangu turustamisvõimaluste äralõikamine, tööpuudus, talupoegade mäss LäänePrl. 1793 loodi Rahvapäästekomitee. 5 lihtrahvale meeldinud reformi: dekreet emigrantide maade müügi kohta, otsus kogukonna ühismaade jagamise kohta, kõikide feodaalkohustuste kaotamine, maksimumhindade kehtestamine, uus konstitutsioon üldine valimisõigus. Kuulsamad jakobiinid: G. J. Danton, M. Rebespierre, J. P. Marat. Jakobiinide diktatuur: 179327 juuli Riigipööre 1794 Miks inimesi hukati: jakobiinide poliitiline vastane, juhuslikult pillatud sõna, ,,kahtlased." Parandati Pr kaitsevõimet. Direktoorium: 17951799 Seadusandlik võim Seadusandlikul Korpusel, täidesaatev võim Derektooriumil (5 liiget), võimul uusrikkad, jätkusid revolutsioonisõjad kus tõusis esile Napoleon. Esmane ül vabariigi kindlustamine revolutsioonisõdadeks
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism,
november 1799 Napoleoni riigipööre Suure vastuvõtmine Prantsuse revolutsiooni lõpp Iseseisvussõda 1775-1783 Inglismaaga lõppes Konsulaat 1799-1804, seal oli 3 konsulit, sealhulgas Versailles`i rahuga, moodustus iseseisev riik, Napoleon ja Sieyes Mississippi jõest kuni Kanadani 1799 põhiseadus säilis vabariik, valimisõigus kõigile 1789 põhiseadus koostas J.Madison meestele, kes on 21.a., täidesaatev võim 3 konsulil USA riigivõimu struktuur (10.a. valitud), I konsul nimetas tähtsamad ametiisikud, Seadusandlik Kongress: Saadikute Koda ja Senat algatas ja kuulutas välja seaduse, oli sõjaväe Täidesaatev president, valiti 4.a. ülemjuhataja, departemangud, eesotsas prefektid,
Konservatism on ideoloogia ja poliitiline suund, mis kujunes vastukaaluks Suure Prantsuse revolutsiooni aegsele vägivallale, kui kogu senine maailm purunes. Konservatismi iseloomustab alalhoidlikkus, traditsiooniliste vaadete ja struktuuride säilitamine ning ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Sotsiaaldemokraatia on sotsialismi idee ühendatuna demokraatiaga. Ühiskonna ümberkorraldamine on võimalik rahulikul teel. Üldine valimisõigus tagab sotsialistidele esindatuse parlamendis. Seal viivad nad läbi seadused ühiskonna ümberkorraldamiseks. Õiglane ühiskond on demokraatlikult valitsetav. Suur Prantsuse revolutsioon tõstis esile rahvuse mõiste ja seega ka killustatud rahvaste rahvuseks ühendamise idee. Rahvusliku liikumise etapid: 1) kirjanike, kunstnike, teadlaste ja teiste tippharitlaste kantud rahvuskultuuriline liikumine 2) haritlaskonna laiemaid ringkondi (üliõpilased, kooliõpetajad) hõlmav liikumine
Demokratiseerumise Ajalooline periood Tähtsamad sündmused Maailmas toimunud lained muudatused I laine 1826 - 1922 I MS; pärisorjuse kaotamine Rahvusriikide teke; Venemaal tööstusrevolutsioon; valimisõigus laieneb; naistele rohkem õigusi II laine 1945 - 1956 Stalini surm Ida-Euroopa riikide II MS lõpp vabaduse mõningane suurenemine;
1920 2. veebruar- Tartu rahuleping Tulemused määrati kindlaks Eesti riigipiir vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla eesti sai 15 milj. kuldrubla Venemaalt venemaa tunnistas eesti iseseisvust 7)Eesti vabariik 1920-datel aastatel Valitsemiskorraldus- Eesti on parlamentaarne vabariik Kõrgema võimu kandja on rahvas Meestel/ naistel võrdne valimisõigus Täidesaatev võim - Vabariigi Valitsus Riigivanem- sisuliselt peaminister, täitis ka riigipea ülesandeid Välispoliitilised suunad Juriidilise tunnustuse saamine Rahvasteliit - seal aktiivne olemise eest loodeti abi Mõte Balti liidust -soome, eesti, läti, leedu, poola- ei saanud olla sest leedu ja poola ei saanud üksteisega läbi Majandus Sõltumatu majanduse ülesehitamine, enne oli tootmine suunatud venemaale, tuli otsima hakata uut turgu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
