Näited demokraatia laienemise kohta pärast I ms Laienes valimisõigus ja uued loodud riigid olid valdavalt demokraatlikud. Liberaalid Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid r iigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide arvates pidi riik toetama abivajajaid. Weimari vabariik Saksamaal sai alguse 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, miss järgi Saksamaa kuulutati demokraatlikuks vabariigiks. Mille poolest on sarnased kommunistide ja fasistide arvamused dem. kohta?...
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonn...
Õpetaja ja klassikaaslased. Mina leian ,et 16 aastaselt ei peaks veel valimisetelt osa võtma. Arvan et 16 aastased on veel liiga noored,et teha otsus kellegi poolt hääletada. Paljude noorte arvamus ei ole veel objektiivne. 16 aastaselt ei ole paljudel veel välja kujunenud poliitilisi eelistusi. Arvan, et 18 aastaselt on poliitilised eelistused juba selgemini paigas. Paljud lähtuks pigem vanemate eelistustest ja kodus kuuldust,kuid kui mõnel on tekkinud objektiivne arvamus saab ta ka oma vanemaid mõjutada. Vanemate kaudu saab samuti hääletada. 16 aastased on ka kergesti mõjutatavad. Erakonnad saavad sellest kasu lõigata ja hakata tegema just nii noortele suunatud reklaame ,mis lubavad võimatut. Neid saab kergesti mõjutada valimis reklaamiga ja nende hääl on küllatki äraostetav. Negatiivseks pooleks on muidugi see ,et riigikogu võtab vastu otsuseid mis puudutavad meie tulevikku, aga juba 2 aasta pärast saame ka...
Gerda Rohi 11V Ameerika Ühendriikide kodusõda 1861-1865 19. sajandil läks Ameerika Ühendriikides põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus ja põllumajanduses valitses farmerlik majandamine, lõunaosariikides oli olukord otse vastupidine. Põhjas peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunas aga pooldati vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käimiseks, reisimiseks ja lõbutsemiseks. 1860. aastal sai presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln. Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. Eesotsas lõi lahku Lõuna-C...
Võitjate eeskujul valisid mitmed teisedki riigid demokraatliku riigikorralduse. Ometigi suutsid seda säilitada vaid üksikud riigid ja peagi pääses enamikes Euroopa maades võimule diktaatorlik võim. Miks tekkisid diktatuurid? Demokraatlikes riikides laiendati valimisõigust . See kaasas poliitikasse suuri rahvamasse, kellega oli kerge manipuleerida. Varem polnud rahval suurt võimu olnud ja veel ei osatud selle võimuga midagi väga otstarbekat ette võtta. Diktaatorliku juhi kohta ihaldavatel inimestel oli võrdlemisi hea kõneoskus, seetõttu oskasid nad rahva hästi ennast uskuma panna. Nagu Benito Mussolini üks olulisem seisukohtki ütles: rahvas on rumal ja kui piisavalt veenvalt rääkida, siis võib nad panna tegema mida iganes. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versail...
Devalveeriti dollar ja suurendati makse, et saadud rahaga aidata kaasa majanduse elavnemisele ja sotsiaalprobleemide lahendamisele. Tööliste õiguste laiendamine (streikimisõigus, vabadus luua organisatsioone ja pidada tööandjatega läbirääkimisi). Majanduskriisi lõppedes riiklikku sekkumist majandusse vähendati. SUURBRITANNIA. Peale I maailmasõda laiendati demokraatiat: anti üldine valimisõigus meestele alates 21.eluaastast piiratud valimisõiguse andmine naistele- alates 30. eluaastat Toimusid muudatused senises parteisüsteemis: varasemal perioodil olid Inglismaal vaheldumisi võimul kaks parteid - Konservatiivne Partei ja Liberaalne Partei peale I mmaailmasõda kaotasid liberaalid oma positsiooni sotsiaaldemokraatlikule Leiboristlikule Parteile (ka Tööerakond; loodi1906), mis esindas eeskätt tööliste huve...
Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivüimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsusparteid lüüasaamine näitab aga kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitilisse liini. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust ka demokraatia kindlusest. Neljandaks on valimistel ka hariv funktsioon. Kampaaniaperioodil tarbivad inimsed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Valimisõigus on üldine- enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust v rassist. Arusaam demokraatiast, kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Valimisõigus peab olema vaid antud kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alaised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil...
Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles' paika pandud läänepiiri. · Briand-Kellogi pakt (Usa ja Pr) kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 15+48 riiki. 4. Milliseid edusamme tegi demokraatia pärast I maailmasõda? · Naiste valimisõigus (hääletamine, kandideerimine) · Uued demokraatlikud riigid 5. Millised on demokraatia nõrkused/puudused? Kas neid on võimalik kõrvaldada? · Otsuste langetamise protsess võtab kaua aega · Rahval pole eriti palju sõnaõigust (valimiste ajal vaid) · Kallis (valimiskampaaniad) · Annab võimu ka neile, kellel seda olla ei tohiks · Võimaldab rahvaga manipuleerida (lubadused) 6. Miks tekkisid 1920-1930. aastatel paljudes Euroopa riikides diktatuurid...
Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus , 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos-...
riik: põhiseadused, naistel valimisõigus , mitmepartei süsteem, presidendi ametikoht, kodanikud valisid parlamendi. Vapsid muutsid 1933.a.okt. põhiseadust-rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomine ja talle anti laialdased õigused. 12.märtsil 1934 teostasid K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde. Vaikiv ajastu: riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati juhtivaid vabadussõdalasi, lükati edasi valimised, keelustati pol. koosolekud ja meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati-loodi riiklik ainupartei, ajakirjandus järelvalve all, olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll, dem.riigikord asendus autoritaarsega.Välispol. eesmärk:kindlustada omariiklus ja julgeolek. Püüti luua Balti Liit(soome,läti, rootsi, leedu, poola). 1923-Eesti-Läti kaitseliidu leping. Maj. arneg: maareform-riigistati mõi...
Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa...
(um. 1930) valimisõigus mehed al. 21 eluaasta mehed, naised naised al. 30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemin...
1. Inimese kujunemine Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus. On leitud vaid Aafrikast. Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). On leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast. Pikka aega peeti inimese eelkäijateks neandertaallaseks. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Neandertaallased surid lõplikult välja umbes 30 000 aastat tagasi. Tark inimene arendas kõnet. Inimeste põhitegevuseks oli küttimine, korilus ning kalapüük. Arvati, et igal inimesel, loomal ja loodusobjektil on hing. Tekkis kunst: koopamaal ning pisiskulptuur. Esimene metall, mida tundma õpiti, oli vask, mis oli aga pehme. Hiljem lisati vasele tina ja saadi pronks umbes 2500aastat e.Kr. Umbes 1300 e.Kr. hakkasid hetiidid...
tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhul. · Valimistel on vaba kongress; - *Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. *Kandidaatide ülesseandmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. *Tavaliselt tegutseb riigis 4-5...
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Egiptus Referaat Koostas: Heleen Kallaste Viljandi 2007 Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED...................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE...
A Juhendaja: Siiri Seljamaa 2006 1 ÜLDANDMED Asukoht: Kesk-Ameerika, Kariibi meri, Suured Antillid Geograafilised kordinaadid: 19°N - 23°N ja 74°W - 85°W Pindala: 110 861 km2 (peasaar moodustab sellest 105 006 km2) Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pealinn: La Habana (Havanna) Rahvaarv: 11 416 987 (2007) Pindala: 110 861 km2 Rahvastiku tihedus: 102 in/km2 Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: Kuuba peeso (1 peeso = 100 senti) Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica Haldusjaotus: 14 provintsi ja 1 keskalluvusega munitsipaliteet Sõltlasalad: puuduvad President: Fidel Castro Ruz Erakonnad: PCC (Kuuba Kommunistlik Partei) Põhiseadus: 1976. a Iseseisvus: 20. mai 1902 Valimisõig...
Paljudes sektides kalduti müstitsismi ja oodati peagi tulevat Kristuse rahuriiki. Juhtivaks poliitiliseks vooluks revolutsiooni ajal kujunesid independendid, kes reorganiseerisid sõjaväe ja kelle juhtumisel saavutati võit kodusõdades. "Ettepanekute peatükid" independentide konstitutsiooniprojekt. Juhtiv osa Ingl. valitsemisel parlamendile, mis valitakse iga kahe aasta tagant. Valimisõigus anti kõigile maksumaksjatele. Majanduses seati eesmärgiks monopolide kaotamine. Usuküsimustes taotleti südametunnistuse vabadust, sh. Puritaanide õiguste kaitset anglikaani kiriku vastu. Teise uue poliit. suunana kujunes revol. ajal välja levellerite liikumine, rajajaks John Lilburne. Kuninga võimu vastu. Rahvas võimu tegelik allikas, parlamendi volitused seega piiratud. Võrdsustamise idee seisuslike privileegide kaotamine ja...
tagasisaamine osutus raskeks Milliseid reforme viidi läbi majandusraskustest üle saamiseks? *Põllumajanduses: maareform, asundustalud, loodi Maapank *Tööstuses: likvideeriti hiigelettevõtted ning rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid, kujunes kodumaine kütuse- ja keemiatööstus(põlevkivi) *Rahanduses: 1.jaanuar 1928-kroon, algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi Mis iseloomustas sisepoliitikat 1920. aastatel? *Üldine valimisõigus , valimisõiguse andmine naistele *Poliitiliste erakondade paljusus *Presidendi ametikoha puudumine *Kohalike omavalitsuste suur iseseisvus Eesti Vabariigi majanduspoliitika Enne 1924. aastat Uus majanduspoliitika alates 1924. aastast *Majanduse taastamine Strandmanni "uus majanduspoliitika": *Püüti sidemeid taastada Venemaaga, *Leida Eesti kaupadele turgu läänes...
Tema poeg loobub troonist, sõlmitakse Breeda deklaratsiooni, mis kinnitab revolutsiooni lõpu ja kuningavõimu taaskehtestamine. Võetakse vastu Bill of Rights - kuningas ei saa peatada seaduste toimet. Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell....
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (dominant party states))...