demokraatiat. Noorkõivu arvates peaksid näiteks MTÜ-d kolima Facebooki, kus on kasutaja enamikel inimestel lääneühiskonnas. Artikli läbiv mõiste on demokraatia. Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes. Võimu teostab rahvas omale esindajate valimiste kaudu. Rahvas saab Eestis valida kohalikel omavalitsuse valimistel, Riigikogu valimistel ja Europarlamendi valimistel. Osades riikides valib rahvas ka presidenti, Eestis teeb seda aga Riigikogu või selleks kokku kutsutav valimiskogu. Demokraatia kohta on Winston Churchill hästi öelnud, et see on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja töötatud. Paremat on proovitud küll leida aga see pole õnnestunud. Demokraatia vastand on diktatuur, kus võim on ühe või vähese hulga inimeste käes. Head võrdlusmomenti kahe vormi vahel saab välja tuua 1920ndatest ja 30ndatest, kui demokraatlikud riigid olid näiteks Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. Diktatuurid seevastu näiteks Saksamaa,
18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; 19) vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise vastavalt põhiseaduse §- le 145. §79. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust,
15.03.2010 halduskorraldus 8 15.03.2010 halduskorraldus 9 3 15.03.2010 Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? · valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks · Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse · Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest · Vabariigi President esitab pärast Riigikogu valimisi Riigikogule kinnitamiseks peaministrikandidaadi 15.03.2010 halduskorraldus 10 Valitsuse moodustamine Riigikogu hääletab presidendi esitatud peaministrikandidaati Volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile
vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat 19. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib vabariigi presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
...............................................................................10 5. TOOMAS HENDRIK ILVES.....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................14 SISSEJUHATUS 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu või valimiskogu. 1) Konstantin Päts oli President ajavahemikus 24.04.1938 -17.06.1940 2) Lennart Meri oli pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes 23.04.1992 - 10.10.1992, valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. 3) Arnold Rüütel valiti 21. septembril 2001. a valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks.
olevad seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas. 24) Kuidas on Riigikogu seotud presidendiga? V: Eesti riigipea on VABARIIGI PRESIDENT, kes valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks. Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui Riigikogu kahe päeva jooksul kolmes voorus ei suuda Vabariigi Presidenti valida, siis kutsutakse kokku Vabariigi Presidendi Valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. 25) Kes juhib Riigkogu Kantselei tööd? V: Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse Riigikogu juhatus avaliku konkursi korras.
president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele) panna: riigi rahalised kohustused, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad probleemid. Õigus osaleda referendumis on kõigil eesti hääleõiguslikel kodanikel
alguseni ei ole võimalik oodata. Näiteks võib Vabariigi Presidendi ettepanekut ajendada vajadus kuulutada välja erakorraline või sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon (§ 78 p 17), vajadus ametisse nimetada kõrge riigiametnik (§ 78 p 11) või erandina vajadus lahendada muu oluline küsimus Presidendi valimine § 79 · Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu · Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust · Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana · Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse reziimiga.
Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. EV president- valimiskord ja peamised ülesanded Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik. EV valitsus- moodustamine, ülesanded Vabariiigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Eestis vahetub valitsus pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus ameti maha paneb või pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist. Kui Riigikogu valimiste tulemused on selgunud, asuvad
korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Kes on hetkel Eesti Vabariigi pea-, sise-, välis-, kultuuri- ja haridusminister? Eesti Vabariigi peaminister on taavi Rõivas Eesti Vabariigi siseminister on Hanno Pevkur Eesti Vabariigi välisminister on Marina Kaljurand Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister on Jürgen Ligi Eesti Vabariigi kultuuriminister on Indrek Saar 18) Mida tähendab mõiste koalitsioonivalitsus? V: Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest
Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust. 1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu. Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi, samas aga oli Eestis tegemist suhteliselt leebe autoritaarse režiimiga.
Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Valimiskogu liikmeid on 347 - 101 Riigikogu liiget ja 246 kohaliku omavalitsuse volikogude esindajat 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib vabariigi presidendi; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne EV kodanik. Kandidaadi esitamise õiguse annab põhiseadus 21-le või enamale Riigikogu liikmele. Kandidaat ei pea olema Riigikogu ega partei liige. Riigikogu võiv hääletada kõige rohkem 3 korda e. hääletusvooru. Selleks, et võita, vajab kandidaat 2/3 Riigikogu koosseisu häälte enamust. Kui ka kolmandal hääletusel ei kogu ükski kandidaat piisavalt toetust, kutsutakse kokku valimiskogu. Valik tuleb teha kahe Riigikogult enam hääli saanud kandidaadi vahel, kellele võib nüüd lisanduda uusi kandidaate. Nüüd peab võiduks vahalik häältehulk moodustama osalejate häälteenamuse. EV ministrid on välisminister Kristiina Ojuland, kaitseminister Margus Hanson, siseminister Margus Leivo, justiitsminister Ken-Marti Vaher, majandusminister Meelis Atonen, põllumajandusminister Tiit Tammsaar, rahandusminister Tõnis Palts, keskkonnaminister
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
eluaastast. Rahval puudus ka rahvaalgatusõigus ehk seaduste algatamise õigus, mis oli eelmistes olemas. Eestis eksisteeris „juhitav demokraatia“, kuid see kattis ära autoritaarse diktatuuri. Ei ole määratletud, kas vaikiv ajastu lõppes või mitte – Riigikogu tuli kokku, kuid kehtis tsensuur, üheparteisüsteem ja kaitsekord. Kuna nähti ette presidendivalimisi, viidi 1938 valimine läbi. Olid ette nähtud kitsendused – kui on vaid üks kandidaat, võib teda valida ka valimiskogu. Kuna esitatigi üks, siis rahvas presidenti valida ei saanud. Valimiskogu oli koostatud riigikogu poolt ja koosnes omavalitsuste volikogude liikmetest. Nii valiti presidendiks Konstantin Päts. 1930. aastatel suurendati riigi rolli pea kõiges, muuhulgas ka majanduses. Riigiettevõtete arv suurenes näiteks erinevates ettevõtetes aktsiate omandamise käigus. Oli majanduse jaoks edukas periood – kriis oli lõppenud, turusituatsioon muutus paremaks, toodangul oli jälle turgu. Pätsi
toimuvaid valimisi boikoteerida ning seada oma kandidaat, ametis olev Vabariigi President Arnold Rüütel, üles alles valimiskogus.Valimiskogus toimunud valimiste esimeses voorus 23. septembril 2006 kogus Toomas Hendrik Ilves 174 poolthäält ning osutus valituks Eesti Vabariigi Presidendiks. Tema vastaskandidaat Arnold Rüütel kogus 162 häält, märgistamata sedeleid oli 8 ning kehtetuid sedeleid 1. Kokku osales valimistel 345 valimiskogu liiget, valituks osutumiseks oli vaja lihthäälte enamust ehk vähemalt 173 häält. 2011. aastal oli presidendi valimistel Toomas Hendrik Ilvese ainus vastaskandidaat Indrek Tarand. Ilves valiti Riigikogus tagasi presidendiks esimeses hääletusvoorus, kus teda toetas 73 riigikogulast, Tarandit 25, 3 hääletussedelit tunnistati aga kehtetuks. Pärast Paul Krugmani Eesti majanduspoliitikat kritiseeriva blogipostituse "Estonian Rhapsody"
Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist amtivande jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. 11. Täida lüngad! Eesti Vabariigi President on Eesti kõrgeim juht. Ta esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Vabariigi Presidendiks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse riigikogu koosseisu või sätestud juhul valimiskogu poolt. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. President valitakse ametisse 5 aastaks. Kui president ei saa mingil põhjustel oma tööülesandeid täita, lähevad need üle ajutiselt Riigikogu esimehele. Kui presidendikanditaat kuulus enne valimist mingisse erakonda peab ta pärast ametisse valimist peatama oma erakondliku kuuluvuse. 12. Täida lüngad! Vastavalt võimulahususe printsiibile kuulub Vabariigi Valitsusele täidesaatev riigivõim riigis, see
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
Kui ükski kanditaat ei saa häälteenamust, korratakse järgmisel päeval uus hääletus, seatakse uued kandidaadid üles Kui ka teises voorus ei saavuta ükski kanditaat häälteenamust, siis korraldatakse teises voorus kahe enim hääli kogunud kandidaadi vahel samal päeval hääletusvoor Kui ka siis ei saavuta kumbki kanditaat häälteenamust, siis kutsub Riigikogu kuu aja jooksul kokku valimiskogu Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja KOM (kohalik omavalitsus) esindajatest Esimeses hääletusvoorus saab hääletada Riigikogus kolmandas valimisvoorus osalenud kandidaatide ja Valimiskogus esimeses voorus üles seatud kanditaatide vahel Kui üksi kanditaat ei kogu enamushääli, siis toimub teises voorus hääletamine kanditaatide poolt, kes kogusid esimeses kahes voorus kõige rohkem hääli
Samuti valitakse esimesel istungil Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Et külastada Eesti Riigikogu hoonet ja istungeid, tuleb täpsustava teabe saamiseks helistada Riigikogu kantseleisse. Õige oleks enne endale selgeks teha, kas soovitud ajal on üldse Riigikogu istungjärku ja täiskogu istungit. 2.6 Riigipea on kõrgeim ametiisik. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Presidendi valimised algavad Riigikogust. Presidendiks võib kandideerida vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik. Tavaliselt pakuvad suuremad erakonnad või koalitsioonipartnerid välja oma kandidaadi. Viimane ei pea olema Riigikogu ega ühegi partei liige. President valitakse salajasel hääletamisel. Riigikogu liikmed hääletavad esitatud kandidaatide poolt või vastu. Igal parlamendiliikmel on üks hääl. Võiduks vajab presidendikandidaat vähemalt 68
V: 3. Millised seadused reguleerivad Eesti Vabariigi Presidendi tegevust? V: Vabariigi Presidendi ametihüve seadus, Vabariigi Presidendi töökorra seadus. 4. Eesti presidendi valimise kord: kes seab kandidaadi, RK-s ja valimiskogus valimise plussid ja miinused. V: Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Riigikogus valimise plussid: Kui president saab tõesti Riigikogus valitud, siis tänu nii suurele häälteenamusele võib olla kindlam, et valitud sai õige ja parim kandidaat. Riigikogus valimise miinused: 2/3 häälteenamuse nõue on niivõrd range, et tõenäosus Vabariigi Presidendi valimiseks Riigikogus on minimaalne. Peaaegu alati läheb valimisõigus üle valimiskogusse, mis rikub mõneti Riigikogu mainet. Valimiskogus valimise
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati ,,Pätsimeeste" poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka ,,õiged mehed". Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti.
1937- tuli kokku ebademokraatlikult moodustatud RAHVUSKOGU, kes koostas Pätsi juhtnööride järgi uue põhiseaduse, mis seadustas autoritaarse valitsemiskorra. 1938 – Riigikogu valimised. Riigikogu: 2-kojaline, alamkoda – Riigivolikogu ( 80 liiget), ülemkoda – Riiginõukogu ( 40 liiget ). Riigikogu valimiste eel moodustati „Pätsimeeste“ poolt Rahvarinne, kes pidi tegema selgitustööd, et Riigikogusse pääseks ikka „õiged mehed“. Presidendi otsevalimistest loobuti. Seda tegi valimiskogu.1938, apr. - 1940, juuli K. Päts – president. Erilisi muudatusi valitsemiskorras ei toimunud, endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentraliseeritud juhtimine, poliitilised erakonnad olid keelatud (peale Isamaaliidu). Siiski K. Päts andis amnestia poliitilistele vangidele. Autoritaarne valitsemine Eestis jäi suhteliselt leebeks, kuid demokraatlikku korda enne okupatsiooni taastada ei suudetud, kuigi sinnapoole liiguti.
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. 20 Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu
erakorralised valimised, kui talle on Vabariigi Valitsuse koosseis esitamata neljateistkümne päeva jooksul peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule. Vabariigi President Eesti riigipea. Põhiseaduse kohaselt on Eestis parlamentaarne riigikorraldus ja seetõttu peab täidesaatev võim alati parlamendi usaldust omama. Vabariigi presidendi valib Riigikogu (2/3 häälteenamus) või Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest moodustatud valimiskogu. Rahvas osaleb kaudselt Vabariigi Presidendi valimistel. Presidentaalsetes riikides valib presidendi üldistel otsestel valimistel rahvas. Riigikogu on korduvalt menetlenud põhiseaduse muutmise eelnõud, mis sätestaksid Vabariigi Presidendi otsevalimise. Praegusel valimiste süsteemil on mõned puudused: KOV esindajate kaasamisega valimiskogusse võivad maudselt osaleda ka välismaalased. Riigikogu häälteenamuse nõue 2/3 koosseisust on liiga range ja tõenäosus
samas alla presidentaalse põhiseadusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi võimutäiusele. Vabariigi Presidendi valimised Sümboolsed riigipead võivad erinevates riikides võimule saada erinevatel viisidel, alates monarhidest, kes oma võimu pärivad, kuni rahva poolt otse valitud presidentideni. Parlamentaarsetes riikides nagu Eesti on levinuimaks mooduseks riigipea valimine parlamendi või spetsiaalse valimiskogu poolt. Eestis on Vabariigi Presidendi valimised jagatud parlamendi ja valimiskogu vahel. Vaid taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi valimise kord 1992. aastal oli erinev — kõigepealt sai sõnaõiguse rahvas, kuid kuna ükski kandidaat üle 50% häältest ei kogunud, valis Vabariigi Presidendi Riigikogu. Presidendivalimistel, mis toimuvad korraliselt iga viie aasta tagant, saab esmalt valimisõiguse Riigikogu. Kui vähemalt 68 Riigikogu liiget saavutab mõne
kolmandasse vooru. Tegelikel´presidendivalimistel seati selles voorus samuti üles Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kelle häältehulgaks jäi vastavalt 49 ja 34 häält. 3) Kolmandasse vooru saavad teise vooru kaks edukamat kandidaati ( või siis üks kui neid teises voorus rohkem üles ei seatudki), kuid ka siin peab võitmiseks saavutama 2/3 Riigikogu koosseisu toetuse. Kui ka siin presidendi valimine ebaõnnestub, siis kutsutakse selleks kokku Valimiskogu. Viimastel presidendivalimistel jõudsid kolmandasse vooru jällegi Lennart Meri ja Arnold Rüütel, kes said vastavalt 52 ja 32 häält. Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Vastavalt valijaskonna hulgale võisid erinevad volikogud delegeerida Valimiskogusse üks kuni kümme oma esindajat. 1996.a. presidendivalimiste ajal oli Valimiskogu suuruseks 374 isikut.
seadus hakkab kehtima sellest hetkest kui ta on avaldatud RIIGITEATAJAS. (elektrooniline väljaanne) VABARIIGI PRESIDENT. Valitava võimuga riigis ehk vabariigis on riigipeaks president. Eestis valib presidendi riigikogu v valimiskogu. Võiduks riigikogus vajab presidendi kandidaat vähemalt 68 poolthäält. Kui 3 korda järjest (3-dal korral võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli saadud kanditaat) ei suuda riigikogu presidenti valida, läheb presidendi valimine valimiskogul. Valimiskogu koosneb kõigist 101 riigikogu kandidaatidest pluss igas eesti kohalikus omavalitsusel üks esindaja. Neil tuleb teha valik riigikogu 3- das voorus. Osalend kandidaatide vahel, kellel valimiskogu võib lisada omaltpoolt ka uusi presidendi kanditaate. Eest president valitakse 5-ks aastaks. Ükski president ei saa oma ametit pidada üle 2 ametiaja. President astub ametisse pärast ameti vande andmist riigikogu ees. Ametisse astudes lõpetab president oma
2) Hääletamine – PS § 79 lg 4 laused 1-3: salajane hääletus, üks hääl, 2/3 enamus vastuvõtmiseks ehk 68 häält 3) I hääletusvoor 4) Uus kandidaatide ülesseadmine (kui I hääletusvoor ei õnnestu) PS § 79 lg 4 lause 5 5) Üks päev vahet ja seejärel II hääletusvoor PS § 79 lg 4 lause 4 6) Kui II hääletusvaar ei õnnestu, samal päeval III hääletusvoor 7) Kui ka III hääletusvoor kukub läbi, kutsutakse kokku Valimiskogu Probleemi: kandidaadid valitakse lühidalt enne esimest hääletust V Valmiskogu PS § 79 lg 5 Liikmed: Riigikogu liikmed, KOV esindajad (igast vähemalt 1) Valimiskogu koosseis: VPVS § 22 lg 2, 41 – kuni KOV 10 000 elanikul 1 esindaja 10 0001 - 50 000 2 esindajat 50 001- 100 000 elanikku 4 esindajat
kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb president valimata, siis riigikogu esimees kutsub kokku valimiskogu riigikogu liikmed ja igast valla või linna volikogust 1 esindaja. Valimiste lõppvooru pääseb 2 enim hääli saanud kandidaate. Selleks et valimiskogul osutuks kandidaat valituks peab saama enamus häältest, kui seda ei saavutata toimub valimisvoor, kuhu pääseb 2 enim saanud hääli kandidaat. riigikogu ülesanded - Võtab vastu seadusi ja otsuseid, Otsustab rahvahääletuse korraldamise, Valib Vabariigi Presidendi vastavalt
65 3. Millal on Riigikogu otsustusvõimeline? Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. 4. Kas Riigikogu liiget saab kriminaalkorras karistada? Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5. Kes valib Eestis presidendi ja kuidas toimub valimisprotseduur? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Valimisprotseduur: http://www.pohiseadus.ee/pg-79 6. Milline võimufunktsioon on Eestis täita presidendil? Kinnitab seadusi, vajadusel lükkab need tagasi, nimetab ametisse peaministri ja kutsub vajadusel tagasi, annab autasusid jm 7. Millal lõpevad presidendi võimuvolitused? 1) ametist tagasiastumisega; 2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega; 3) tema surma korral; 4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega. 8. Kes korraldavad valitsuse otsustele eelnevat tööd?
vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel
vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. 69. Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru, milline on nõutav häälteenamus? Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana. Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel
valitsusele usalduse avaldamise korras Eesti Vabariigi President · Eesti riigipea · valitakse ametisse viieks aastaks · peab olema vähemalt 40-aastane sünnipärane Eesti kodanik · saab olla ametis kaks ametiaega · valimine riigikogus salajasel hääletusel · vähemalt 2/3 riigikogu liikmetest peab poolt olema · kui ei suudeta 2 päeva jooksul valida, kutsutakse Vabariigi Presidendi Valimiskogu kokku · VPV- kõik riigikogu liikmed ja kõikide valdade ja linnade volikogude esindajad · presidendile ei saa anda seadustega täiendavaid volitusi · peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse Presidendi ülesanded Riigikogu ja seadusandluse alal: · kuulutab välja Riigikogu korralised valimised (3 kuud enne) ning teatud juhtudel erakorralised · kutsub 10 päeva jooksul pärast valimisi kokku ja avab koosseisu esimese istungi
Selgita, kuidas tugevdab president seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu tasakaalu ning vastastikust kontrolli! Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidendi valimine Eestis 2.6. Vabariigi President - Eesti riigipea Rahvas Riigikogu Valimiskogu 2/3 koosseisu Osalejate poolthääled häälteenamus ? Selgita, kuidas toimub Eestis presidendi valimine. Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Valitsuse moodustamine Eestis 2.7. Vabariigi Valitsus - kõrgeim täidesaatev
aastaks. Kandideerimisõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 21-a. KOV valimised: Valitakse 4 aastaks. Hääletamisõigus Eesti või EL kodanikul, kes on vähemalt 18a. Euroopa Parlamendi valimised: Eestist 6 liiget (5a). Hääletamiseõigus Eesti kodanikul, kes on vähemalt 18-aastane. Vabariigi Presidendi valimised: 1/5 Riigikogu koosseisust. Kui ei saa valitud, valimiskogu (Riigikoguliikmed +KOV volikogu esindajad). 21. Riigikogu: põhiülesanded ja töökorraldus Riigikogu: o Võtab vastu seaduseid ja otsuseid o Otsutab rahvahääletuse korraldamise o Valib vabariigi presidendi o Ratifitseerib välislepinguid o Annab peaministri kandidaadile volitused VV moodustamiseks 22. Riigikogu liikme õiguslik staatus (immuniteet, indemniteet ja ametite ühildamatus) Immuniteet- isikupuutumatus
Antud artikkel räägib presidendivalimise süsteemides Euroopas. Euroopa süsteeme tuuakse võrdluseks Eesti süsteemile, sest meie süsteem on keeruline ja arvatakse, et see ei ole kõige õnnestunum variant. On mõeldud, et seda tuleks muuta, kuid enne kui seda teha, peaks vaatama, mis on võimalikud alternatiivid. Eestile on valitud kehtiva korra alusel president kolm korda ja nii nagu ennegi, ei suudetud seda teha Riigikogus vaid pidi kokku kutsuma valimiskogu. Palju on jõudnud arusaamale, et riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist.
toetusallkirja Allkirjad said täis 4 kandidaati: Saab tulla kuni neli kandidaati Rüütel, Meri, Parek, Taagepera Kandidaat saab olla alates 40ndast eluaastast isik, kes on Eesti kodanik Valimine Rahvas (valijaskod) absoluutne Riigikogu häälteenamus II ring, kui I Riigikogu, 51 häält tingimus Valimiskogu põrub I voor, Rüütel 42% Valimiskogu koosneb 101 riigikogulasest rahvahääletus Meri 30% ning KOV esindajatest, kes on tulnud Taagepera 24% kohalikest volikogudest, mitte linna või Parek 4,2 % maavalitsustest. Vastavalt KOV-ide
Viimased valimised toimusid oktoober 2013. Valida saavad nii Eesti kui Euroopa Liidu kodanikud, kellel püsiv elukoht ning sissekirjutus, samuti välismaalased, kes on alaliselt elanud Eestis vähemalt 5 aastat. 3) Euroopa Parlamendi - valimised toimusid juuni 2014. Eestist valiti 6 liiget Euroopa Parlamendi. 4) Vabariigi Presidendi - valimised toimuvad iga 5 aasta tagant (esimene kord 4 aastaks). Presidendi valib Riigikogu. Kui president jääb Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. Viimased valimised september 2011. Kuidas kandidaat osutub valituks Riigikogu valimistel? Erakonnad seavad üles kandidaadid kuni 12 valimisringkonnas, lisaks koosta erakond ühtse üleriigilise nimekirja. 1) Lihtkvoot ehk isikumandaat – kehtivad hääled jagatud mandaatide hulgaga. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. See põhimõte on püsinud muutumatult kõikidel valimistel: kehtivad hääled ringkonnas
ametiaega järjest. Sellega valimisseadus kõrvaldab PSe lünga, mis lubab kandidaadiks üles seada ka teist ametiaega järjest presidendi ametis oleva isiku, kuid ei luba teda valida. Presidendi valimised võivad olla nii korralised kui ka erakorralised. Praegu valib nii korralistel kui ka erakorralistel valimistel presidendi Rkogu. Kui aga Rkogus ei saavuta ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis läheb presidendi valimine valimiskogu kätte. PS ei täpsusta, kes valib presidendi siis, kui ka valimiskogus ei saavuta ükski kandidaat nõutavat häälteenamust. Seda täpsustab valimiss., kehtestades, et sel juhul läheb presidendi valim. jälle Rkogu kätte, kes seejärel valib presidenti erakorralistel valimistel. Erakorralised valimised on siin nähtavasti kehtestatud selleks, et valida president kiiremini. Kui Rkogu ka erakorralistel valimistel ei suuda presidenti valida, siis tuleb jällegi kokku valimiskogu. Põhim
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis. Valitsuse tööd reguleerivad olulisemad õigusaktid on: · Eesti Vabariigi põhiseadus · Vabariigi Valitsuse seadus · Vabariigi Valitsuse reglement 5. PRESIDENT Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab
ITAALIA MAJANDUSLIK GEOGRAAFIA s Tallinn 2009 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sisukord 2 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Sissejuhatus Itaalia on unitaarne vabariik, mis loodi 2. juunil 1946. aastal rahvahääletusega (referendum). Itaalia on tuntud turismi, moe, kultuuri ja oma köögi poolest, mis on Euroopa üks tuntumaid ja mitmekesisemaid. 3 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Asetus ja naaberriigid Itaalia asub Lõuna-Euroopas. Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Va...
viis tema otsuseid ellu. Kadus rahvaalgatus ja streigiõigus ning piirati rahvahääletust ja valimisõigust. Veeb 1938 toimusid riigikogu valimised.et tagada valitsusemeelsete saadikute ylekaal moodustati valimisorganisatsioon- Rahvarinne.parlamenti pääses ka 14 opositsioonilist saadikut. Presidendi otsevalimisi ei toimunud ja 24apr 1938 kinnitas riigikogu mõlema koja liikmetest ja omv´avalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu presidendiks Pätsi. Muutused-valitsemises erilisi muutusi ei toimunud,majanduselu arenes jõudsalt,liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloom riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajanudele iseloomulikud elemendid.Suurendati riigi osalust eraettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Põllumeestele maksti toetusi,väliskaubanduse bilanss kujunes pos ja kasvas eksport.rahva
Põhiliselt investeeriti finants- ja kindlustustegevusse, kinnisvarasse ning hulgi- ja jaekaubandusse. Eestist Saksamaale tehtud investeeringud moodustasid 31.12.2016. a seisuga 69,1 mln EUR (1,1% kogu otseinvesteeringutest välismaal). Peamiselt on investeeritud kinnisvarasse, töötlevasse tööstusse, ehitusse ning hulgi- ja jaekaubandusse (Välisministeerium, 2017). 1.3 Valimised Saksamaa on parlamentaarne liitvabariik. Riigipea on liidupresident, kelle valib 5 aastaks valimiskogu, mis koosneb Liidupäeva liikmetest (50%) ja liidumaade esindajatest (50%). Sama isik võib ametis olla kaks järjestikust ametiaega. Seadusandlikku võimu teostavad Liidunõukogu ja Liidupäev. Liidunõukogu 69 liiget esindavad liidumaade huve. Liikmed määravad liidumaade valitsused ja neid võidakse alati tagasi kutsuda. Iga liidumaa võib rahvaarvust sõltuvalt esitada 3-6 liiget, kes tohivad hääletada ainult blokina. Liidupäeva 299 liiget valib rahvas enamusvalimistel
Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga, kus presidendil on üksnes suspensiivne õigus2. See tähendab, et president ei saa parlamendis vastu võetud seadust tühistada, ta saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valimiskogu. Kui ka valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, teeb seda teisel korral meie parlament. Nii juhtuski 2016. aastal, mil meie parlament (Riigikogu) valis presidendiks Kersti Kaljulaiu. Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas Parlamentaarses vabariigis (ka Eestis) juhib riiki peaminister. President aga esindab ja nõustab riiki. Ta kinnitab ka parlamendis vastu võetud seadused või saadab seaduse teistkordseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
