Matemaatika mõisted: Üldkogum ja Valim Variatsioonrida -väärtuse kasvamise või kahanemise järgi järjestatud valim Sagedustabel andmete kogumise tabel, mille esimesse ritta paigutatakse mõõdetavad suurused ja teise ritta iga väärtuse esinemise sagedus Mood rea kõige rohkem esinev liige Mediaan - variatsioonirea keskmine liige. Üldkogum kõik taimed, inimesed või asjad mida uuritakse Valim üldkogumist võetud uurimisgrupp Diskreetne tunnused tohivad olla ainult üksteisest eraldatud väärtused. Pidev tunnus pidevalt muutuvad suurused
Sotsiloogilise uurimistöö alused Kodutöö nr 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus?............................................3 2. Mis on valim? Kirjelda valimi moodustamise tehnikaid? Milline valim on esinduslik?.............................................................................................................. 3 3. Mis teeb uurimistulemuse paikapidavaks? Mis teeb uurimuse usaldusväärseks? ............................................................................................................................... 4 4. Mis on kvalitatiivne, mis kvantitatiivne uurimismeetod? Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu,
Test 1 küsimused ja vastused: 1. Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Valim on üks osa meid huvitavast sarnaste objektide hulgast - üldkogumist. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat informatsiooni, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, arvude genereerimine arvutil, valimine iga teatud fikseeritud sammu tagant (näiteks iga 10.) jne. 2. Mille poolest erinevad diskreetsed ja pidevad tunnused? Too mõlema kohta näiteid! Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast, omab
Defineeri mõisted: Statistika Matemaatiline statistika Üldkogum. Näide. Üldkogu uurimisel on kaks võimalust: Valim. Kuidas on seotud üldkogu ja valim? Millised on nõuded valimile? Valimi moodustamise viisid. Statistiline rida. Variatsioonirida. Sagedustabel. Diagramm. Mood. Mediaan. Aritmeetiline keskmine. Variatsiooni ulatus. Hälve. Dispersioon. Standardhälve. Korrelatsiooniväli. Normaaljaotus. Statistika mõisted Andmete esitamine 1.Statistika - teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. 2.Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste
Valimi moodustamine-kodune ülesanne 1. Tänaval küsitletakse esimest kahtkümmet vastutulijat. Kas selliselt moodustatud valim on juhuslik, kui üldkogumiks on kõik antud hetkel selles linnas viibivad inimesed ? Põhjenda. Selliselt valim on juhuslikult moodustatud, kuna iga valim etteantud suurusega on võrdselt võimalik. 2. Ajakirjas “Noorus” avaldati küsimustik sellesama ajakirjanumbri sisu ning kujunduse kohta. Arvestati ainult neid vastuseid, mis olid kirjutatud ajakirjast väljalõigatud küsimustelehele. Millist üldkogumit kirjeldatud valim esindab ? a) Alla 25 aastaseid inimesi, b) ajakirja “Noorus” tellijaid, c) ajakirja “Noorus” ostjaid, d) ajakirja “Noorus” lugejaid, e) ajakirja “Noorus” tellijaid ja ostajaid. X 3
Started on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:25 State Finished Completed on pühapäev, 12 veebruar 2017, 8:44 Time taken 18 mins 38 secs Marks 19.0/20.0 Grade 5.7 out of 6.0 ( 95 %) Question 1 Selgita valimi mõistet. Kuidas tagada valimi juhuslikkus ning milleks seda vaja on? Complete Mark 4.0 out of 5.0 Valim - üldkogumist väljavalitud väike objektide grupp, kellelt saadud andmete põhjal tehakse järeldus terve üldkogumi kohta. Selleks, et tagada valimi juhuslikkus on mitmeid võimalusi. Näiteks: juhuväljavõtt, süstemaatiline väljavõtt, tüüp- ehk seeriaväljavõtt, kõikne valim. Selleks, et valim annaks üldkogumi kohta objektiivset ja usaldatavat
.................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .................................................................................................................. 6 Kõikne valim................................................................................................................................... 6 Mugavusvalim................................................................................................................................. 6 Ettekavatsetud valim ........................................................
tähelepanu nõudvateks, et lugejad unustavad sootuks üldised ideed, mida need arvutused illustreerima peaks. Sellise olukorra vältimiseks ei pöörata kogu järgnevas käsitluses tähelepanu mitte niivõrd valemitele ühe või teise statistiku arvutamiseks kui püütakse selgitada statistiliste ideede (kontseptsioonide) ja meetodite olemust ning kasutusvaldkondi sõnade, näidete ja jooniste abil. 2 Statistiline mõtteviis. Kirjeldav ja üldistav statistika. Üldkogum ja valim. Statistiline mõtteviis on meile kõigile igapäevasest elust tuttav ja omane. Võtame ühe lihtsa näite: ma ütlen teile, et lähen täna teatrisse kahe kolleegiga, kusjuures üks neist on 190 cm pikk ja teine 165 cm pikk. Millise järelduse te võite kummagi kolleegi soo kohta kõige kindlamini teha, kui teil rohkem mingit informatsiooni ei ole? *** 5
vanem suudab tema läbielamisi mõista. Niisiis tuleb valida hoolikalt aega, millal võib vanem lapsele endast rääkida, ning teha seda lühidalt ja kenasti. Muidugi ei tohi vanema jutt langeda ajale, mil poeg või tütar vajab, et ära kuulataks. (Kuidas aidata depressioonis last, Martha Underwood Barnard, kirjastusERSEN 2005, lk138-139) 10 2. Uurimus 2.1. Valim ja metoodika Käesolevas uurimistöös kasutati valimina Järva-Jaani Gümnaasiumi VI X klassi õpilasi. Küsitlusest (Lisa1) võttis osa 39 Poissi ja 32 Tüdrukut. Neile esitati kirjalik ankeetküsitlus stressi põhjustava loetelu kohta, millele oodati valikvastuseid. Küsimustik koolistressi kohta viidi läbi 25-27 veebruar 2009. Küsitluste töötlemisel analüüsiti sarnaste vastuste arvu ning toodi see välja protsendiliselt kõigi vastanute üldarvust. 2.2. Tulemused
k. reliability) on töötajate töösobivuse hindamise (testimise jm.) tulemuste usaldusväärsus. Seda kasutatakse eelkõige töötajate töösobivuse hindamise (testimise) tulemuste usaldusväärsuse määramiseks. Mida tähendab sõltumatu ja sõltuv muutuja? Sõltumatu muutuja - muutuja, mis on sündmuste ahela algatajaks, on suhteliselt kindla väärtusega ja/või põhjustab muutusi teistes muutujates. Sõltuv muutuja sõltumatu(te)st muutuja(te)st mõjutatud muutuja. Mida tähendab valim? Valim väljavõte huvipakkuvast elanikkonnast. Oluline saamaks täpseid ja objektiivseid tulemusi õiged küsimused õigetele inimestele. Andmete võrreldavus. Mida tähendab juhuslik valim? Juhuslik valik igal inimesel on võrdselt teistega võimalus sattuda valimisse. Nt võetakse kogu elanike nimekiri ja siis nt juhuslikult valitakse sealt vajalik arv inimesi välja, keda küsitletakse. Tänapäeval tehakse see suures osas ära arvutiga. Samas võib juhtuda, et
Iseseisev töö nr 1. Mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikute arvutamine. Histogrammi koostamine. Ülesanne 1. Arvutada ühele suunale tehtud 50 lugemi sekundiosade põhjal mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikud. Koosta mõõtmistulemuste kohta histogramm. Vastavalt tööjuhendile koostame ette antud andmetest variatsioonirea kasutades selleks Excel’is olevat Sort funktsiooni. Järgnevalt leiame valimi aritmeetilise keskmise Average käsuga. Lisaks tuleb leida valimi mood, mediaan, dispersioon ja standardhälve kasutades selleks Excel’i funktsioone. Järgnevalt antud valimile vastavad mainitud suurused: 1. Aritmeetiline keskmine- 37,8 2. Valimi mood- 32,1 3. Valimi mediaan- 37,9 4. Valimi dispersioon- 9,7 5. Valimi standardhälve- 3,1 Lisaks tuleb leida valimile vastavad asendi-ja hajuvuskarakteristikud Excel’i ...
üldkogumi suurusest (mida suurem üldkogum, seda suurem valim) üldkogumi keskmisest väärtusest – ÕIGE usaldatavusest (mida suurem usaldatavus, seda suurem valim) soovitud täpsusest (mida täpsemat tulemust tahan, seda suurem peab olema valim) väärtuste varieeruvusest üldkogumis (mida suurem dispersioon, seda suurem on valim) Keskmine esindusviga on oma sisult: vale keskmise valiku tulemusel tekkinud arvutusviga - esindusviga ei ole arvutusviga, valim esindab üldkogumit kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine - õige on ruutkeskmine!!! vahe ühe juhuslikult moodustatud valimi keskmise taseme ja üldkogumi keskväärtuse - küsitakse keskmist esindusviga, siin on ühe juhuslikult moodustatud valim...ei saa olla keskmine; siis on lihtsalt esindusviga väljavõtukeskmiste standardhälve - ÕIGE, keskmine esindusviga on väljavõtukeskmiste standardhälve (definitsioon) Hüpoteeside kontrollimisel:
0. Sissejuhatus Uurimuse eesmärgiks oli koostada võimalikult sobiv valim kõikidest maailma keeltest, et tuua nende kohta universaalseid järeldusi. (slaid)On selge, et üldine grammatiline teooria peab looma raami kõikidele keeltele, mitte ainult näiteks hollandi ja inglise keelele. Need on ainult kaks suvalist keelt, mistõttu ei saa arvata, et nende keelte uurimisel saab tuua paralleele lingvistiliste fenomenidega ka kõigis teistes keeltes. Teine põhjus on see, et universaalseid järeldusi saab tuua ainult põhjaliku keeltevahelise
2015 plaan : • Vähendada kodutöö kirjaliku osa mahtu • Uurida ettevõtete asemel kaastudengeid • Alustame uuringu ettevalmistust kohe esimestes seminarides Kodutöö üldteema ‘innovatsioon/ õppimisvõime’ Kvantitatiivne küsimustik Kvalitatiivne case-study – intervjuud (avatud küsimused, läheb sügavuti) Kodutöös on kohustuslik leida 25 kontakti Kvantitatiivne küsimustik: statistiline analüüs, seosed kodutööti erinevad – valim 50 Kvalitatiivne intervjuu – trantskribeerimine, within-case analüüs, märksõnade leidmine. Psühholoogilised faktorid: • Values • Traits • Beliefs • Emotions • Cognitive bias Väärtused – saavutus, võim, traditsioonid Omadused – ausus, integrity Cognitive bias – tsempion, üleoptimism, tatus quo Emotisoonid – õnnelik – kurb, excited – calm, controlling - controlled Õppimisvõime: ACAP process: • Acquisition • Assimilation • Transformation • Exploitation
ennustada ühes klassis käivate laste mõõtmisel saadud keskmise pikkuse põhjal teises klassis käivate laste keskmist pikkust. Seepärast ei saa me olla täiesti täpsed, kuid statistika võimaldab meil määrata oma vigade ulatuse. Seega me võime peaaegu täpselt väita, et lapse pikkus on vahemikus 162 ± 0,25 cm; ning me võime arvutada, et 99-l juhul 100-st on laste keskmine pikkus teises klassis näiteks vahemikus 162 ± 3 cm. Kirjeldav ja järeldav statistika. Üldkogum ja valim. Enamuses statistika käsitlustes tõmmatakse selge piir kahe statistika valdkonna vahele: 1. KIRJELDAV STATISTIKA, mis pakub meetodeid (vaatlus)andmetest kokkuvõtete tegemiseks ja nende kirjeldamiseks ning 2. JÄRELDAV STATISTIKA, mis kasutab kogutud (vaatlus)andmeid baasina hinnangute ja prognooside tegemiseks (veel) mitte vaadeldud situatsioonide kohta. Vaatame veelkord neid lauseid igapäevasest elust, mida ma eelpool mainisin. Milliseid
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki
Arvutame DN järgmise valemi abil: F0 ühtlase jaotuse jaotusfunktsioon x(i) punktis 1 moodustatud variatsioonirida DN = 0,2 Kuna DN < Dkr, siis võtame nullhüpoteesi vastu 8. Moodustada valimist kolm alamvalimit/osa, igaüks mahuga neli arvu (võttes osaks/rühmaks 1.-4.arvu, 11.-14.arvu ja 21.-24.arvu). Kontrollida nii moodustatud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H0: 1 = 2 = 3 (kasutades dispersioonanaluusi metoodikat ja vottes olulisuse nivooks = 0,05). Jagame valim kolmeks etteantud rühmaks ja hindame rühmade keskväärtused ja dispersioonid: i i s2i 1 71 43 56 17 47 524 2 53 51 80 36 55 335 3 11 12 5 71 25 960 Leiame üldkesmine: = 41,17 Leiame üldise rühmasisese dispersiooni: s20 = 606,6 Leiame rühmadevahelise dispersiooni:
tegemise meetodeid. kaal, kasv, aeg ja temp). Üldkogum kas looduse või ühiskonna Diskreetne tunnus võib omandada vaid nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime üksteisest eraldatud väärtusi. Saadakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. tavaliselt loendamisel (nt perekonnaliikmete Valim mõõtmiseks võetud üldkoogumi osa. arv, õpilaste arv klassis) Juhuslik valim koostatud üldvalimi Järjestustunus tunnus, mille väärtusi saab nimekirjast juhusliikult välja valitud uuritavad sisu põhjal järjestada. objektid. Nominaaltunnus erinevad Planeeritud valim koostatud üldvalimi järjestustunnustest selle poolest, et neid ei ole nimekirjast mingite kriteeriumite alusel väärtuse järgi järjestada. uuritavate objektide välja valimine
Matemaatiline statistika - Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. - Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. - Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. Andmete kogumine ja ettevalmistamine töötlemiseks 1) Arvtunnus (kvantitatiivne) - diskreetsed -pidevad -Juhuslik valik -Planeeritud valik -Järjestatud 2) Mittearvtunnus (mittekvantitatiivne) -kodeeritud -Nominaaltunnus: Pärast kodeerimist ei ole mõtet järjestada. -Järjestustunnus: 5 v.hea; 4 hea; 3 rahuldav jne.
Juhuslik sü- midagi, mis mingi katse (mingi tingimuste kompleksi realiseerumine) tulemusel võib toimuda Lähtepunkt: elementaarsündmuste ruum, koosneb elementaarsündmustest (1-teist välistavad s, millest iga katse korral 1 kindl. Toimub) Juh. S p-mõisted: 1)vastastikku välistuvad (mis ei sisalda samu elementaars) 2)vastastikku mittevälistuvad (sisaldavad samu elementaars) 3) sündmuste sisalduvus (kui toimub A, toimub ka B kõik sündmuses A sisalduvad elementaars sisalduvad ka B-s) 4)vastandsündmus (sisaldab kõik elementaars, mis ei sisaldu sündmuses A) Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik t...
valimid juhu ja mittejuhuvalimiteks. Juhuvalimites on kõigil võrdne võimalus osutuda valituks. Juhuvalimid jaotuvad: lihtvalim (igale omistatakse kindel number ja nende seast toimub loosimine), süsteemvalim (nt valitakse iga kümnes), kihtvalim (jaotatakse kindlate tunnuste alusel nagu sugu, vanus jne), klastervalim (jaotatakse erinevateks osadeks nii, et need tunnused on käsitletavad miniatuurse üldkogumina). Mittejuhuvalimi meetodid: omaotsustuslik valim (uurija oma arvamuse põhjal), mugavusvalim (lähikondlased, kes vastavad kriteeriumiel), lumepallivalim (kujuneb järk-järgult), kvootvalim (aluseks on tarbijate erinevad karakteristikud). 19. Turu-uuringu protsess. Turu-uuringu probleemi täpsustamine (uuringu objekti formuleerimine), uuringu kavandamine (tegevuse suuna määratlemine), andmete kogumine (esmased ja teisesed andmed), andmete töötlemine (kontroll, täpsustus, kodeerimine),
Valikumeetodi all mõeldakse uurimuse jaoks valimi moodustamist. ANDMETE KOGUMINE JA ETTEVALMISTAMINE TÖÖTLEMISEKS 1. Põhimõisted. Statistiline andmestik 1.1. Üldkogum ja valim Vihaselt viskas eesti keele õpetaja Üte ajalehe käest. "See statistika on üks suur jama. Muudkui uurivad ja uurivad. Nüüd siis noorte perede keskmine sissetulek. Mina neid uurimusi ei usu. Minu viiekümne eluaasta jooksul ei ole minu käest keegi midagi küsinud." "Aga rahvaloendus ? Ja valimised ? Pealegi, noorte perede uurimise korral ei kuulunud sa üldkogumisse, " pomises matemaatikaõpetaja Pluss ning parandas kontrolltöid edasi. "Kuhu ma ei kuulunud ?" oli õpetaja
kohta. · piiratud andmed; · sobilik alusmaterjaliks uuritavate objektide hulga kitsendamisel. Freim (frame), loend üldkogumi nimekiri, mis võimaldab pääsemist üldkogumi elementide juurde Valik · Kui kõiki üldkogumi objekte üle mõõta pole võimalik (või siis otstarbekas), tuleb mõõta nii palju elemente, kui palju on võimalik ja vajalik. Mõõtmiseks valitud objektid moodustavad valimi. · Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused ei saa olla absoluutselt õiged. · Eelkõige matemaatiline statistika abil töötatakse välja meetodid kõige ohutumate järelduste tegemiseks, st risk eksida otsuse tegemisel muudetakse võimalikult väikeseks ja seda riski on reeglina võimalik hinnata. Valikuuringud: matemaatilised alused 1897 Kiaer: valim peab peegeldama üldkogumit, valik kas juhuslik või eesmärgipärane 1937 Neyman: suund juhuslikule valikule
uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeidÜLDKOGUM-looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldus. VALIM-mõõtmiseks võetud üldkogumi osaPLANEERITUD VALIM-uurimisele kuluvat aega ja raha saab kokku hoida, aga tulemused võivad ikkagi tulla vajaliku täpsusegaJUHUSLIK VALIM-saame, kui koostame üldkogumist mingi nimekirja ja võtame sealt juhuslikult välja uuritavad objektidKÕIKNE VALIM-kui valim langeb kokku üldkogumigaARVTUNNUS- kvantitatiivne tunnus; tunnus mille väärtuseks on arvudMITTEARVULISED- kvalitatiivsed tunnused, tunnus mille väärtuseks ei ole arvudPIDEV TUNNUS-võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast(KAAL, KASV)DISKREETNE TUNNUS-võib omandada vais üksteisest eraldatud väärtusi(pereliikmete arv)JÄRJESTUSTUNNUS-väärtusi saab sisu põhjal järjestada(meeldib ei
vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks.
Matemaatilise statistika kordamisküsimused õpikust 1. Selgita, millega tegeleb statistika, millega matemaatiline statistika. Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika on matemaatika haru, mis uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemiste meetodeid. 2. Mis on üldkogum, mis valim? Too näiteid. Üldkogum on looduse/ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi. Üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valim: - Igal üldkogumi objektil peab olema võimalus valimisse sattuda. -Valim peab olema arvukas. Kõikne valim ehk üldkogum. 3. Mis on planeeritud valim, mis juhuslik valim? Millist valimit nimetatakse kõikseks valimiks?
Haare on arverea suurima ja vähima väärtuse vahe. Kovariatsioon: COVAR Olgu igal objektil on mõõdetud rohkem kui üks tunnus. Tunnuste x ja y vaheline kovariatsioon: Arvutamiseks lihtsam valem: Korrelatsioonikordaja: CORREL Variatsioonikordaja e suhteline viga: Valimidispersioon: VAR Valimstandardhälve: STDEV 2. Usaldusvahemike praktiline leidmine üldkogumi keskmisele kahel juhul: a) kui valim suur (n30, standardse Tõenäosusteooria Page 1 2. Usaldusvahemike praktiline leidmine üldkogumi keskmisele kahel juhul: a) kui valim suur (n30, standardse normaaljaotuse tabeli kasutamine), b) kui valim väike (n<30, t-jaotuse tabeli kasutamine). n30 n<30 3. Hüpoteeside kontroll. Ühe- ja kahepoolsed hüpoteesid üldkogumi keskmise kohta: hüpoteeside püstitamine,
• Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis • Vabade vastuste kodeerimine • Ankeedi kodeerimissõbralik kujundus! PROOVIKÜSITLUS • Prooviküsitlus: väike rühm (5-15) + kokkulepitud tagasiside • Tagasiside: arusaamine, skaalade sobivus, maht ja keerukus • Peale prooviküsitlust - ankeedi lõppversioon VALIM • Valim: sihtrühma esindav kogum küsitletavaid • Valim määrab, kelle kohta saame teha järeldusi + kui detailselt võrrelda • Juhuslik valim: iga …. üliõpilane • Suunatud valim: võrrelda esimese ja 3. õppeaasta tudengeid • Rusikareeglid KÜSITLUSE LÄBIVIIMINE • Postiküsitlus • Küsitlus vahendajate kaudu. Ametnik, sõbrad, küsitlusfirmad • Küsitlen ise • Küsitlusviis ja andmete usaldusväärsus • Eelnev kokkulepe
1 Valimid ja nende moodustamine........................................................................10 3.2 Valimvaatlus ......................................................................................................11 3.2.1 Valimvaatluse tüübid ..................................................................................11 3.3 Valimvaatluse meetodid ....................................................................................11 3.3.1 Mittetõenäosuslik valim ............................................................................. 12 3.4 Tõenäosuslik valim ............................................................................................12 3.4.1 Vaatlusvead ................................................................................................ 12 3.4.2 Mitte valimi vead.........................................................................................13 3.4.3 Vaatlusvead ............................
10.Mis on kvalitatiivne uuring? Kvalitatiivse uuringu liigid. a. lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte f. resümee g
b)Dokumentaalvaatlus dokumentide ja andmekogumite, baasil tehtavad uuringud c)Küsitlused need on isiklikud andmed või arvamused. 1)suulised küsitlused(intervjuud) ja need peavad olema enne ette valmistatud. 2) Isevastatavad küsitlused ankeedid 5. Korrespondentvaatlus nt ilmavaatlus Vaatluste tulemused on seda täpsemad, mida suurem on vaadeldav kogu või väljavõte kogumist (valim). Valim moodustatakse juhuslikult valitud elementidest ja valimis peab olema küllaldane arv valimiliikmeid. Ühtlase üldkogumi puhul võib olla valim väiksem. Sellega saavutatakse odava ja kiirem tulemus. Valim peab olema representatiivne. Statistikas kasutatakse erinevaid väljavõtu meetodeid. 1. Juhuväljavõtt 2. Tüüpväljavõte 3. Mehaaniline väljavõte 4. Seeria väljavõte Uuringu etappid
,,teaduse ratta" töötamispõhimõte.- . Mingi teooria on alati aluseks, mille põhjal tegelikkusest empiirilist materjali valitakse, liigitatakse, seostatakse. Empiiriliseks andmekogumiseks on vaja kriteeriume, mille abil valida välismaailma kogemuste üleküllusest välja see, mis on uurijale oluline. Teaduse ratas põhineb induktsioonil ja deduktsioonil. 7.Selgitage valikuuuringute põhimõtteid: üldkogumi ja valimi määratlemine. Hea valimi kriteeriumid. Kallutatud ja esinduslik valim. Selgitage erinevust kallutatud valimi ja tõenäosusliku valimi vea vahel.- Üldkogum tuleb põhjalikult läbi mõelda, et uuritavate valik vastaks tõepoolest uurimisküsimusele. Üldkogumi õige piiritlemisega on seega seotud uurimuse kehtivuse e. valiidsuse probleem. Valimi moodustamiseks kehtib statistiline ja teoreetiline strateegia. Hea valim on esinduslik e. representatiivne üldkogumi suhtes. Esinduslik valim. Uuritavate tunnuste jaotus valimis vastab tunnuste jaotusele üldkogumis.
8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9. Kompilatsioon on a) autorsuse omastamine, teise isiku loodu avaldamine oma nime all või b) teiste autorite töödest kokkukirjutatud, ainestikku iseseisvalt läbitöötamata koostatud teos? 10. Representatiivsusvead ehk esindusvead tulenevad a) ebaõigetest vaatlusmeetoditest; b) ebatäpsest andmete üleskirjutamisest? 11. Mis on esinduslik valim? a) valim, mis hõlmab kõik uuritava kogumi üksikliikmed, b) valim, mille kõik olulised tunnused jaotuvad samamoodi kui üldkogumis 12. Kui suur peab olema 95%-lise usaldusnivoo korral proovi (valimi) suurus, et veapiirid ei ületaks a) 1%; b) 10%? ...a) 10000 ja b) 100....................................................................................................................... 13. Analüüsi puhul a) lahutatakse uuritav nähtus kui tervik osadeks; b) ühendatakse
võimalik konkreetse objekti andmete kohta midagi lugeda. Minimaalseks andmekogumiks on tüüpiliselt 3 objekti andmed, kusjuures suurima objekti näitaja peab olema väiksem kui 50% kõigi objektide vastavate näitajate summast. 5. Riikliku statistika üldkorralduse põhimõtted. Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks tõenäosuslik valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute teoorias puudub mõiste esindav valim. Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja tingimust, millest tähtsaim on järgmine: üldkogumi mistahes elemendi valimisse sattumise tõenäosus peab olema teada. Kui see tingimus on täidetud, saab üldkogumi näitajaid valimi põhjal hinnata niisamuti nagu empiiriliste uuringute puhul, kuid lisaks on võimalik hinnata ka tulemuste kvaliteeti. Tõenäosuslike valikuuringute puudus on see, et need nõuavad üldkogumi nimekirja olemasolu. Vastava nimekirja (registri) loomine ja ülapidamine on aga kallis.
19. 15, binoomjaotus, parameetrid, parameeter Test 6 pidev, diskreetne, poissoni jaotus, jaotusseadus jaotusseadus, eksponentjaotus normaaljaotus, normaaljaotus normaaljaotus negatiivne väärtus poissoni jaotus Test 7 kogum, klastervalik, kihtvalik, lihtne juhuvalik, süstemaatiline valik tõenäosuslik valikumeetod, empiiriline valik fikseeritud samm, süstemaatiline valik, punkthinnang nihketa, efektiivne, optimaalne keskväärtus, normaaljaotus, suur valim keskväärtuse standardviga standardhälve standardviga, keskväärtuse usalduspiirid valimvaatlus usaldatavus suur valim, usaldatavus suurem üldkogumi keskväärtuse usaldusvahemiku laius, vabadusastmete arv studenti jaotus mediaani usalduspiiride leidmisel kasutatakse binoomjaotust, loend on ülekaetud ankeetküsitluse läbiviimisel, mõõtmisvahendi viga Test nr 8 sisukas hüpotees, järeldus peale parameetri empiirilise väärtuse võrdlust kriitilisega
0282977797x - 3.0871571615 4 5.6 2 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 -2 -4 -6 Algne valim Linear (Algne valim) -4 -6 Algne valim Linear (Algne valim) b1 > Δb => oluline b0 < Δb => oluline 4.1) k Xm ui 1 20 -0.89 2 40 -0.21 3 60 0.47 4 80 1.15 5 100 1.83 Kokku 4
3. Kasutada lihtsat keelt 4. Küsimustes ei tohiks olla suunavaid sõnu või fraase 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi 6. Kas küsimusele on võimalik vastata nagu me soovime 7. Alternatiivide vajalikkus 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid 9. Ei tohi kasutada mitemeti tõlgendatavaid sõnu. Skaala ei tohiks olla kallutatud, ehk siis positiivseid ja negatiivseid vastuseid peab olema võrdselt. Korrektne on kasutada sõna Valim. Üldkogum on tervik. Valimi kasutamine vähendab kulusid, suurendb kiirust, suurendab täpsust, suurendab info sügavust. Vanus ja sissetulek on need küsimused mida kõige rohkem vastatakse tahtlikult valesti. Kirjalike tööde juhend. Peab kindlasti olema 1. Ankeet 2. Valimi kirjeldus 3. Aeg Millal küsitlus läbi viidi 4. Üldkogum, kuidas koostati valim 5. Vastajate hulk arvuliselt
väiksemale hulgale respondentidele; küsimused on tihti avatud vastusevariante pole ette antud; ühe inimese kohta saadav info on põhjalikum, kuid küsitletud inimesi on kokku vähem. Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil: - populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud
1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi eesmärk on: 1. dispersioonide leidmine 2. uuritava nähtuste tegurite mõju olulisuse hindamine Valimi andmete põhjal saadi järgmised tulemused: aritm.keskmine=80 ja standardhälve 20. Üldkogumi maht 1200. Kui suur peaks olema valim, et teha kindlaks üle 110 väärtusega elementide osakaalu üldkogumis täpsusega +/-4 ühikut, usaldatavusega 95%. 1. 1700 (üldkogum 1200) 2. 1280 (üldkogum 1200) 3. Ei saa arvutada, sest dispersioon ei ole teada (standarthälbe väärtus on olemas, tõstam ruutu saan dispersiooni, 2. Tahan teha kindlaks elementide osakaalu, ehk et kui dispersiooni ei tea, saan arvutada võttes maksimaalse dispersiooni) 4. Ei ükski eelpool toodud valikutest
iga üksikfaktori mõju on väike, puudub domineeriv faktor. Normaaljaotuse jaotustihedus - Määratud ära kahe parameetriga: Keskväärtus µ määrab ära jaotuskõvera asukoha, standardhälbest σ sõltub, kui lai on jaotuskõver. Valem: Normaaljaotuse keskmised: aritmeetiline keskmine = mood = median 6. Valikuuringud Statistiline uuring võib olla: kõikne – uuritakse läbi terve üldkogum või valikuline – uuritakse läbi üldkogumit esindav osa : valim Valikuuring - eesmärgiks on valimi põhjal järelduste tegemine üldkogumi kohta. Kasutamise põhjused: Väiksem maksumus, Suurem kiirus, Suurem paindlikkus, Laiem rakendatavus • spetsiaalne aparatuur; • spetsiaalselt ettevalmistatud töötajad. • Suurem täpsus andmete kogumisel • suurema kvalifikatsiooniga tööjõud; • võimalik paremini kontrollida töötlemisvigu. • Mõnikord võib objekti testimine rikkuda objekti. Loend - vahend pääsemiseks üldkogumi objektide juurde
Tihti on vaja hinnata, kui palju andmed erinevad "tüüpilisest" väärtusest (ehk teisiti: kui palju andmed hajuvad). Enamasti vaadeldakse erinevust keskväärtusest. Saab tõestada, et tunnuse väärtused paiknevad kõige tihedamini keskväärtuse ümber. Kuidas hajuvust arvuliselt kirjeldada? Seda uurimegi. Vaatleme kahte erinevat valimit. Üks neist on esitatud sagedustabeliga, teine jaotustabeliga. Leiame kummagi valimi jaoks keskväärtuse, mediaani ja moodi. 1. valim: xi 7 8 9 10 11 12 13 fi 1 3 5 10 5 3 1 17 38 59 10 10 511 312 113 x 10 28 Me = 10 Mo = 10 2. valim: xi 7 8 9 10 11 12 13
Rakendusstatistika arvutusgraafilise AGT-1 andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2013 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: 21.11.2013 Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs, aegrida ) 37 54 94 32 19 33 69 51 89 43 18 88 9 30 62 41 81 54 49 54 15 94 85 43 87 Andmed-B: valimid B1 ja B2 ( korrelatsioon, regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 1,1 2,8 2,2 5,1 3,7 yi 7,2 8.9 6,8 19,3 13,1
Rakendusstatistika arvutusgraafilise töö andmed ja lahenduse kontrollelemendid MHT/2010 Üliõpilane: Üliõpilaskood: Lahenduse esitamiskuupäev: Andmete kood: Andmed Andmed-A: valim A mahuga N=25 (arvkarakteristikud, jaotuse analüüs, dispersioonanalüüs) 16 35 38 49 51 69 1 69 19 87 3 44 24 84 7 41 41 10 79 15 87 82 5 76 1 8 8 Andmed-B: valimid B1 ja B2 (regressioonimudeli leidmine ja analüüs) xi 4,0 1,0 5,0 3,0 2,0 yi 0,1 5,5 0,2 1,2 3,5
Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete kiiresti projekt teenib tasa esialgsed energialiikideks muundamata. Eestis teoorias puudub mõiste esindav valim. väärtuste ülekannet sellele ajahetkele kulutused projekti käivitamiseks, kasutatakse toodetavast kütusest kuuluvad siia põlevkivi, Tõenäosuslik valim peab rahuldama nelja diskonteerimiseks. tasuvusaja puhul rahavoogusid, mis
Leia E(X2): 02x0,8+12x0,1+32x0,1= 1 1 Jaotusfunktsiooni abil on raske otsustada juhusliku suuruse käitumise üle mingi punkti ümbruses. Seetõttu kasutatakse lisaks jaotusfunktsioonile ka sellest tuletatud tihedusfunktsiooni. 2 4. Populatsioon ja valim, standardviga Populatsioon on kõigi objektide, isendite, esemete, nähtuste või seisundite kogum, mille kohta soovitakse järeldusi teha Populatsiooni neid objekte, mida on vaadeldud või uurimiseks välja valitud, kutsutakse valimiks Valimit, kus uuritava tunnuse jaotus on samasugune kui populatsioonis, nimetatakse esindavaks valimiks Standardhälve- ruutjuur dispersioonist (dispersioon pt.2)
üldkogumi keskmisest väärtusest Vahemikhinnangu andmisel usalduspiiris on suurema valitud usaltatavuse puhul laiemad Hüpoteeside kontrollimisel: On võimalik I tüüpi vea tekkimine kui lükatakse tagasi nullhüpotees Kui kasutada otsuste langetamisel väiksemat valimit, siis vea tekkimise võimalus suureneb Valimi suurus mõjutab hüpoteesi kontrollimisel tehtavad otsust Hüpoteesi kontrollimisel viga saab tekkida: kuna anname hinnangu valimi põhjal ja valim on moodustatud juhuväljavõtu teel Statistilite hüpoteeside kontrollimisel: võrreldakse empiirilistel andmetel leitud statistikut kontrollstatistikuga Normaalselt jaotuvad kogumis: ei ükski; Mood, mediaan ja aritmeetiline keskmine on võrdsed asümmeetriakordaja ei erine 0-st Dispersioon on standardhälbe ruut jaotuskõver on sümmeetriline Normaaljaotuse korral: Kolmandat järku standardmomemt on võrdne nulliga Tugeva neg lineaarse seose korral:
Kordamine arvestustööks 1. Mis on üldkogum? Üldkogumehk populatsioon huvialuste objektide hulk (lõpmatu). on objektide (nähtuste, isendite, protsesside) hulk, mille kohta soovitakse teha teaduslikult põhjendatud järeldusi 2. Mis on valim? Esinduslik valim. Valimmõõdetud objektide hulk (lõplik). on üldkogumist eraldatud objektide hulk, mille mõõtmise ja vaatlemise alusel tehakse järeldusi üldkogumi kohta. Igal üldkogumi elemendil peab olema võrdne võimalus valimisse sattumiseks Esinduslik valim -valimisse saGunud isikud peavad esindama populatsioonis esinevaid uuritavaid tunnuseid 3. Mis on andmestik? Rühmitamata ja rühmitatud andmestik. 4. Arvuline tunnus pidev, diskreetne. Pidevvõib omada väärtusi mingil lõigul.
7 · Logaritmimine · Kui tunnuse väärtused varieeruvad suures ulatuses ja nende jaotus on ebasümmeetriline. · Mudelite lineariseerimisel, elastsuskordajate leidmisel. · Kasutatakse naturaallogaritmi ln NB! Paljudes inglisekeelsetes õpikutes, publikatsioonides tähistab naturaallogaritmi log Valimvaatlused I Valimvaatlused II · Üldkogum ja valim · Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Uuritav objekt on üldkogum · Olgu tegelik mudel y 0 1 x Andmebaas on üldjuhul valim · Valimvaatlusest saadud andmete põhjal hindame mudeli · Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta
- - Ekstsess 0,188097719 0,67528239 9. Jaotuse kuju 6 Kuna asümmeetria kordaja on rühmitatud andmetel positiivne, tähendab seda, et maksimum on sümmeetria teljest paremal pool. Ekstsess on positiivne see tähendab et graafiku ei ole järsult muutuv. 10. Esindav valim Näiteks tahetakse uurida sipelgate arvukust eestis. Kogu eesti sipelgaid ei ole võimalik üle lugeda ja kätte saada. Seega tuleb teha valim. Näiteks võtta vaatluse alla üks pesa. See üks pesa ongi valim. Kogu eesti sipelgad on üldkogum. 7 Kasutatud kirjandus Maameti geoportaal - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Metsaregistri avalik veebiteenus - http://register.metsad.ee/avalik/
....................................................................................13 2.1.7 Printeriga seotud ohud.....................................................................................................13 3. Uurimus arvutiga kaasnevate problemide teadmine ja arvuti kasutamine Kurssaare Gümnaasiumi õpilaste seas........................................................................................................................................15 3.1 Uuringu metoodika ja valim....................................................................................................15 3.1.1 Küsitluse tulemuste analüüs Kuressaare Gümnaasiumi 9. - 12. klassi õpilaste hulgas...16 Kokkuvõte..........................................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
