Tarbijauuringu ankeet Tööstressi vältimise võimalused Lugupeetud uuringule vastaja! Palun Teilt järgnevalt 10 minutit aega, et saaksime analüüsida inimeste teadmisi ja valikuid puhkamiseks ja lõõgastumisel. Oleme valmistanud ette küsimused kolmes valikus. Esiteks tulevad vastused 3 punkti skaalal, teiseks saate vastata loominguliselt vabavastusena ja kolmandaks on tegemist JAH/EI vastustega. Ei vastuse puhul saab kirjutada omapoolse variandi. Loodame, et tänu küsimustikule vastamisele saate ka ise positiivset mõtteainet ja kasulikku eneseteadvust. Kõigi vastajate vahel loosime välja reisi Aafrikasse, Ghana looduse keskele.
lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel samasoolise inimesega; rohkem kui ühe inimesega samaaegselt; isikuga, kes on juba abielus. Abielu plussid ja miinused + Kui kaaslased usaldavad üksteist, siis läheb majanduslikult hästi + Emotsionaalne ja moraalne tugi - Tehakse igasuguseid pettusi, et vara endale saada - Nõuab aega ja raha, et sõlmida abielu(oleneb soovidest). + Tänapäeval on mitmeid valikuid, kuidas abielu sõlmida (kiiresti ja odavalt, pikalt planeeritult ja kulukalt). Pulmad Teostatakse abiellumise puhul (enamasti) Vanasti oli see rohkem traditsiooniline sündmus täis igasuguseid rituaale ja maagilisi sündmusi. Tänapäeaval üritatakse pulmadega teisi üle trumbata, kuigi põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva
teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku. Kes meist tahaks korrata tehtud vigu?
teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku.
teha peaaegu mida iganes. Inimene ise kujundab selle enda jaoks täpselt nii nagu ta seda ise soovib. Tulevikku saab veel inimene muuta, kuid minevikku ei saa keegi enam muuta. Seetõttu ongi tuleviku planeerimine niivõrd tähtis, kui inimene kuhugi tahab jõuda ning midagi korda saata. Tuleb enda jaoks paika panna täpselt see, mida sa ise teha tahaksid või siis leida see ala, millel sa tunned end kõige kodusemalt. Valesid valikuid teeb meist igaüks, kuid inimesel on võime neist õppida ning muuta vastavalt sellele ka oma tulevikku.
olles. Lugedes teost, mõistsin seda, et halbadeks tegudeks ei saa alati lugeda neid, mis on tehtud. Palju rängemaks eksimuseks võib olla see tegu, mis vajalikul hetkel on jäetud tegemata. Muidugi tuleb nende tehtud või tegemata jäetud tegude eest ka vastutust kanda. Kui saadakse kergem karistus ja sellest tehakse järeldus, siis rängemad teod ja karistused ei pruugi tullagi. Elus tuleb osata teha õigeid valikuid isegi siis, kui need võivad tekitada valu lähedastele. Parem olgu see valu hetkeline kui pikaajaline ja piinav. Mingil hetkel tuleb osata aeg maha võtta, analüüsida seda, mis on olnud, tegema sellest õiged järeldused ja seadma sihid uueks perioodiks. Tuleb aru saada, et elu normaalses keskkonnas, suhted mõistlike inimestega kaaluvad lõpp-kokkuvõttes üle eredad ja ekstreemsed hetked väljaspool norme. Inimese saatust kujundavad ka kõige pisemad detailid tema elus
Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks nii ruttu täis, kuid kõht ikkagi on juba lõhki minemas. Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna,
Kõike võib süüa, kuid mitte piiramatult. Magusat ja rasvarohkeid toite tohib süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholi tarbimisega tuleb olla hoopis ettevaatlik. Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. · Söö mitmekesiselt Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus
sotsiaalset kuuluvust, majanduslikku seisu, elustiili jne. Tänapäeva klient on... ....teadlikum ja nõudlikum kui varem · püsiklient · sihtklient · siseklient Kliendi käitumine on motiveeritud tema (rahuldamata) vajadustest · olla teretulnud · tunda end mugavalt · kindlustustune järele · saada abi aja toetust · olla mõistetud ja arusaadava · lugupidamise ja tähelepanu järele · olla tunnustatud · teha ise oma valikuid Erivajadustega kliendid · paku abi, kuid ära käi peale · jälgi neid hoolega ja vajadusel mine appi · Kohtle sama sõbralikult ja loomulikult nagu kõiki kliente · hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) · Ära väljenda haletsust Saamatu klient · ole kannatlik ja abivalmis · Ära rõhuta klienti abitust · julgusta klienti tooteid/teenuseid tutvustades · Aita kliendil valikuid teha, kuid ära otsusta tema eest
Kui minu ema ealised õppisid kõrgkoolis, siis oli see neile täiesti tasuta aga nüüd peavad paljud maksma. Mida mitmekesisem ja põhjalikum on noore inimese haridus, seda hinnatum on ta tööturul. Meie juhtivad firmad hindavad töötajate valikul välismaa kõrgkoolides omandatud haridust kõrgelt, kuna välisülikoolides õppinu on sageli avatum ja oskab oma teadmisi praktikas paremini kasutada kui Eesti kõrgkoolis õppinu. Elu pakub meile järjest rohkem valikuid ja võimalusi. Tänapäeva noor peab tegema keerulisi otsuseid, mis mõjutavad, vähemal või rohkemal määral tema tulevikku. Ei eksi see, kes seab esikohale hariduse.
Vabadus on vastutus ,,Ma pole iial arvanud, et inimese vabadus seisneb sellest, et ta võib teha, mida ta tahab, vaid pigem selles, et ta ei pruugi teha seda, mis talle ei meeldi." - Jean-Jacques Rousseau. Minu arvates on vabadus võimalus teha seda, mida inimene parajasti teha tahab, kuid siiski on vabadus iga inimese jaoks erinev. Ühele tähendab see võimalust öelda, mida tegelikult mõeldakse, teisele aga võimalust otsustada ja teha oma valikuid sõltumatuna. Kolmandale on vabadus elu ilma reegliteta, neljandale aga võimalus olla tema ise ja mitte teeselda. Igaüks mõistab vabadust omamoodi. See on midagi, millega me iga päev kokku puutume, ent mida me kunagi ühtmoodi mõistma ei hakka. Vabadusega kaasneb ka vastutus. Vastutus on vabaduse tähtis osa. Nad justkui sõltuvad teineteisest. Lisaks on vabadus midagi, mis annab miljonitele inimestele päevast päeva tegevust
Õpetajakutse eetikakoodeks Õpetajatega puutuvad kõik inimesed oma elu jooksul kokku, seepärast valisingi selle elukutse ja analüüsin tema eetikakoodeksit. Õpetaja elukutse juures on vajalik eetikakoodeks just seetõttu, et õpetajad suudaksid end analüüsida ja näha, kas nad on kõlbelised sellele elukutsele või mitte. Samuti aitab see neil näha, kas nad ise või siis nende kolleegid toimivad õigesti, teevad õigeid valikuid ja langetavad õigeid otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes iga väikese asja juures närvi läheb või ei suuda õpilastele asju selgeks teha või neid suunata, ei sobi kohe kindlasti õpetajaks, seepärast ongi vajalik, et inimesed suudaksid end analüüsida ja näha oma sobivust sellele elukutsele. Õpetajakutse eetikakoodeksis käsitletakse õpetjate eetilisi väärtusi nagu ausus, väärikus, õiglus, iseseisvus
Kas sooline võrdõiguslikkus on Eestis probleem? Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Ühiskond areneb kiiresti, aga inimeste arusaamad muutuvad väga aeglaselt. Ajaloo jooksul on
Mina näen Holden Caulfieldi sõbraliku ja lahke 17- aastase poisina. Ta teeb oma asju nagu ikka noored teismelised teevad. Tema päritolu on ühest korralikust perest, kes elas New Yorgis. Ta käis Pencey koolis ja ta sai kõige paemini läbi ajalooõpetajaga. Ta valetas alati ennast vanemaks . Holden on keskmist kasvu, rahvus on tal ameeriklane ja ta kannab peas punast jahimütsi. Holden on iseloomu poolest korralik, teotahteline ja oskab teha elule valikuid. Ta on alati hooliv oma kaaslastesse, ta tunneb hirmu üksi olla. Ta on endaga aegajalt ka konfliktis. Holden vihkab valet, sest talle ei ole see meelt mööda . Ta käitub ebaviisakalt, sest ta valetab ennast aegajalt vanemaks. Holdenile meeldib valetada ja käituda mõtlematult. Holden mõtleb tihti tüdrukutest ja kodust ära põgenemist. Tema suhted teiste inimestega on halvad, ta ei saa läbi oma perekonnaga, väljaarvatud õega. Koolis ei saa
Kuid tihti pole see võimalik, vanemad peavad tööle minema, et kuidagi oma eluga hakkama saada. Kas parem on testide tulemuste põhjal hea haridus või hoopis haridus, millega on ka edaspidi elus midagi peale hakata? Tegelikult pole elus vaja paljusid fakte, mida meiel koolis pähe tuubitakse, vaid olulisem oleks ehk see, et me oskaksime vajaliku infot leida ja olulist ebaolulisest eristada. Hea on see, et meil on võimalus teha valikuid peale põhikooli kas kutsekooli või gümnaasiumisse minna. Sageli aga minnakse gümnaasiumi, kuna ei osata veel eriala valida. Lükatakse otsustamist edasi. Arvan et see pole halb mõte, kuna vale eriala õppimine pole just arukas teguviis. On hea, et lastel on võimalik tegeleda oma hobidega, osaleda huviringide tegevuses. Vaba aja sisustamiseks on samuti erinevaid võimalusi. Tegelikult pole aga kõikidel lastel Eestimaal võrdseid võimalusi. Alles hiljuti oli meedias juttu laste
Talupojad suutsid palju maju ja mõisaid ära põletada kuid loss jäi päris terveks. Minu arust teadis Jaanus juba ennem et nad ei suuda alistada Sakse kuid ta oli nii kättemaksu himuline et ta ei suutnud peatuda. Sündmuste käik kutsus esile muutused Jaanuse käitumises ja olemuses. Oma olemuselt tahtis Jaanus head talupoegadele ning andis oma elu vabaduse eest võideldes samas oli tema muutustes osa ka kättemaksuhimul. Ta ei teinud häid valikuid, kuid samas mõistan miks ta selliseks muutus. Isegi väga tugevad inimesed muutuvad kui nende mõis põletatakse maatasa ja perekond tapetakse.
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne. Ajakirjanik lähtub tahes-tahtmatult kuigivõrd oma arusaamadest ning nendest tulenevatest väärtushinnangutest
Aktiivsed kodanikud - toimiv ja tegus ühiskond Iga riik vajab vastutustundlikke aktiivseid kodanikke. Kõigile on antud õigused, kuid nendega kaasnevad ka kohustused. Milleks on antud meile valimisõigus kui me ei käi valimas ja seejärel pole tulemustega rahul? Kui käia valimas, siis ongi meie endi kätes see, mis meie riigis toimuma hakkab. Valikuid on igasuguste vaadetega inimestele. Erakonnad tutvustavad oma maailmavaateid ning iga kodanik peaks leidma just selle, mis tema vaadetega kooskõlas on. Ma arvan, et on väga hea, et valida saab alles 18- aastaselt, sest selleks ajaks peaksid olema noorel omad kindlad seisukohad poliitika suhtes. See, mis riigis toimub, peab huvitama igaüht. Meie riigis on antud kõigile head võimalused oma ideid ellu viia. Kui on soov ja tahe, siis
Sissejuhatus Üks asi, mida inimesed vanemaks saades avastavad, on see, et kõike ei ole võimalik saada. Seda tuletakse teile meelde iga poeskäigul. Kuigi te võite poes näha kaht-või kolmekümnend asja, mida te tõesti osta sooviksite, teate, et peate piirduma ühe või kahega. Igaüks peab kogu elu valikuid tegema. Iga ettevõte ning isegi spordimeeskond peab valima asjade hulgast, mida ta sooviks saada, sest ka nemad, nagu meie, ei saa kõike, mida tahavad. Kõike ei saa ka valitsused. Igal aastal peetakse olulisimad poliitilised vaidlused maksumaksjate raha kulitamise üle. Majandusteadlased ütlevad, et inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, asjadel, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks, et inimeste vajadusi rahuldada. Kui see piir on saavutatud, ei saa enam midagi toota. Teiste sõnadega, kui riigi ressursid(kõik tema töölised, tehased,farmid jne) on täielikult hõivatud, on ainus võimalus mingi asja tootmist...
Inimene ja saatus Saatus on vääramatu jõud, mis määrab ära meie inimeste elud. See on ettemääratud tulevik, mis on meil kõigil erinev. Ühed arvavad, et saame oma saatust muuta, tehes elus erinevaid valikuid. Teine grupp aga on arvamusel, et saatus on paratamatus ja mitte ühegi inimese tegu ja valik seda muuta ei saa. Vanasõna ütleb, et iga inimene on oma saatuse sepp.Seda väidet võib võtta tõena ja samuti on asjaolusid, mis räägivad sellele täiesti vastu. Inimestele on atnud väga palju valikuvõimalusi. Mis saab peale kooli, kas valin ülikooli tee või tööturu, millised inimesed on minu kõrval ja käivad minuga ühte rada. Neid valikuvõimalusi on veelgi ning see jätab mulje, et sellise elu oleme me endale ise määranud. Kuid kas see ikka on nii? Inimesed meie ellu on tulnud põhjusega. ühed suhted jäävad kestma, teised mitte, ka see on paratamatus. Kui ollakse raskelt haige, millest paranemine on võimatu või elu lõppeb ajal, mil seda iial o...
Samas, kui keskpärane laps kasvab väga heades tingimustes, siis ta võib andeka lapse ületada. 3)Milline neljast põhisuunast sobib sinu vaadetega kõige rohkem? Minu vaadetega sobib kõige rohkem kokku humanistlik lähenemine. Humanistlik lähenemine just sellepärast, et mul on alati eesmärk midagi saavutada ning kui olen andnud endast parima, siis ma tunnen selle üle uhkust ning ei häbene oma valikut. Teistesse inmestesse ning endasse suhtun ma austusega,oma valikuid ja instinkte ma usaldan ning teiste inimeste häid soovitusi võtan alati kuuda. Olen oma eluga rahul ning uued väljakutsed ja kogemused teevad minu elu mitmekesiseks ja meeldivaks.
Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on tekkinud juba oma eelarvamus riigi suhtes, et niikuinii ei muutu miski paremaks. Demokraatia nõrkus on veel rahva teadmatus. Kõik ei ole ühtemoodi informeeritud. Nii mõnigi kodanik ei ole enne valimisi teadlik erakondade programmidest ning lubadustest. Nad teevad oma valikuid juhuslikult. Võib esineda ka olukord, kus valitakse kuulsaid või tuntuid inimesi näiteks sportlaseid, kuid lubadustega ei olda kursis. Ühiskonnas, kus keskmine vanus on üsna vähe, võib tekkida vastuolusid. Eakamatel inimestel on omad vaated ning nad võivad olla üsna konservatiivsed. See-eest noortel on aga omad huvid. Nad eelistvad tavaliselt uuendusi, mis aga ühiskonnas tekitav vastuolu vanema generatsiooniga. Tihti esineb ohtusid ka parteide vahel
Samuti lõpetab kõrgkooli kaks korda vähem mehi kui naisi. Kolmas probleem on juba seotud töö ja palgaga, aga kõik see sõltub suuremas osas ka haridusega. Hilisemas elus nihkub ebavõrdsus naiste kahjuks, mida iseloomustab Euroopa suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel ligi 30%. Samas on oluline markida, et koolitee katkestanud mehed ei ole üldjuhul kõrgepalgaliste hulgas. Seega mõjutab ebavõrdsus nii poiste ja tudrukute valikuid hariduses kui ka nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja heaolu laiemalt. Selleks et lahendada need probleemid, arenduskeskus koos sotsiaalministeeriumiga algatas koolitus programmi, mida viidi läbi kolmes koolis ning samuti viidi läbi lastevanemate õhtud Eesti mitmes piirkonnas. Antud koolitustel räägiti üle mõlema sugupoole vajadustest, milleks sootundlik keskkond üldse vajalik on. Tunti ka muret selle üle, kas sugu kui selline kaob ara.
Inimese elu on lõpetamata jääv kool Inimene õpib kogu oma elu, alates sünnist ja lõpetades surmaga. Uued teadmised tulevad koolist, töölt, elukogemustest, teistelt inimestelt ning muudest valdkondadest ja aspektidest. Inimesed õpivad ka oma vigadest ja tänu nendele vigadele teevad inimesed omad järeldused ja muutuvad iga päevaga aina targemaks. Õppimine on kogu elu kestev protsess, mille käigus õpin tegema õigeid valikuid ja saan elada enda soovitud elu. Kas elus tuleb hetk, mil kõik on selge ja kogetud? Kõige kiirema arengu läbib inimene lapseeas. Lapsed õpivad palju oma vanematelt ja saavad informatsiooni, mis jääb nendega kogu eluks. Lapsevanemad kujundavad laste maailmapilti ja mõtlemisviise. Näiteks kui vanemad on konservatiivsed ja neil on omad uskumused, siis tihtipeale kasvab ka laps selliste uskumustega üles. Juba väga väiksest peale õpib
Arusaamaga eksistentsist kui inimese olemise viisist vastandutakse varasemale arusaamale inimesest, kui jumala loodud olendist, kellele on sellesama jumala poolt ette antud elu eesmärk ja väärtused, mida taotleda. Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse üle otsustamise võtma enese kanda. Ennast loov otsustamine väljendub valikutes, mida inimene teeb. Inimene saab teha valikuid ainult oma eksistentsi piires, st inimene on vaba valima sellel ajal, mis on tema sünni ja surma vahel, ning need valikud on eksistentsi piires lõplikud, neid saab teha ainult üks kord, iga valik on iseseisev valik inimese olemasolu mingis faasis. Vastavalt arusaamale eksistentsi ainukordsusest ning pinguldatusest sünni ja surma vahele kirjeldavad eksistentsialistid tõelist valikut endaküllasena, mis on ainult inimese enda teha, mis kuulub inimese eksistentsi
Teadusfilosoofia õpetamisel on vaja teha mitmeid valikuid: osad on seotud filosoofiaga üldiselt, osad kitsamalt teadusfilosoofiaga. Selgitan järgnevalt oma valikuid. Igasuguse filosoofia õpetamise puhul on valida kahe põhilise lähenemise vahel: probleemide keskne ja filosoofia ajaloo keskne õpetamine. Ajaloo keskne õpetamine tähendab, et valitakse üks hulk filosoofe, kes ajaloos endale ühel või teisel moel nime teinud ja räägitakse nende eluloost, küsimustest, mida nad
esitusviisi, sõnad ja laused. Reet Kasik toob näite: „Seesama isik, kes koolis on 7. klassi õpilane Jaan Jalakas, on arsti juurde minnes meessoost lapspatsient, kodus poeg Jaan, aga pättust tehes ja politsei kätte sattudes alaealine Jaan J. (13, nimi muudetud).“(Kasik 2001: 17). 6. Tekstianalüüsi eesmärk Tekstianalüüs näitab, kuidas keelt saab kasutada samaaegselt erieesmärkidel – asjadest rääkimisel, suhete ja seoste loomisel. Kui analüüsida keelelisi valikuid on võimalik teada 5 saada, kuidas luuakse teavet, kuidas tekivad väärtused ja hinnangud ning kuidas kujundatakse inimeste ja asutuste vahelisi suhteid (Kasik 2002b: 459). Tekstianalüüs õpetab tekste vaatama ka teistest vaatepunktidest (Kasik 2002b: 460). Tekstianalüüs ei kujuta endast ühtlast teooriat, samuti ei rakendata seal ka mingit ühte, selgelt
eelnevalt kaalutledes,jäädes ikka väärikaks ega laskunud tasemele, mis oleks võinud tema kuninglikku staatust kõigutada, kuigi unustamatta oma põhi eesmärki seoses oma isa surmaga. Kas elus saavutada oma eesmärk ja kinni pidada lubadustest, mis endile on seotud, kui teele tulevad raskused ja takistused? Hamletil oli eesmärk ja seda ka ta täitis. Tihti on raskeid otsuseid, mida teeme sisemuses,mille tähtsus on suurema kaaluga kui väline elu ja igapäevased nn.lihtsad küsimused. Valikuid tehes, me teeme vahet nii heal kui halval, aga siiski see on meie endi arvamus ning vahel me ei arvesta teistega, kuid samas oleme mainipuleeritavad kõiges ümbritsevas. Teod, mis on tehtud, neid ei tohi kahetseda, sest see kurvastaks meid nagu kurvastas Hamlet Ophelia surma üle, isa mõrv, millelt ta ei saanud mõtteid ning ema mürgitamine on oma lapsele kõige suurem kurbus, mis meil elus võib osaks langeda. Eesmärke saavutades
teekond ei lõppe kunagi. Taamal, mõndade okaste keskelt vilgatab purpurpunane maja katus ning tema hiiglama suur aken teavitab, tore on olla tema. Kui lihtne ja selge see kõik tundub- paar sammu ja minu tulevik oma purpurpunase katusega on käeulatuses. Silmi uuesti avades tajun reaalsust enda ümber, seda tõsist fakti, millega pean leppima. Pole ühtki punast silda ja tuleviku metsa, pole toda päikest täis akent. Olen vaid mina teelahkmel, keset kõiki neid raskeid otsuseid ja valikuid, mis ootavad vastuseid. Nemad aga nii kergelt kätte ei tule. Peidavad nad end mõistatuste ning konfliktide taha nagu ei kavatsekski nad sealt välja tulla. Kuid pean leidma tee, mis viib mind nende juurde. Niisama aga faktile, et tuleb teha üks valik, peale vaadates otsust ma teha ei suuda. Arvesse tuleb võtta pisikesed, kuid ometigi tähtsad asjaolud, mis omakorda mõjutavad minu teekonda. Olgu nad siis sõbrad, pere, kes innustavad mind pea püsti ja selg sirgelt jätkama kuni lõpuni
Järelikult inimene võib kirjutada, rääkida ükskõik mida, mis ei le seaduste vastane . See on tegelikkus, kui vaadata ajakirjandust ja üldiselt meediat, siis seal kajastatakse igasugust infot. Ma ei saa öelda, et tsensuur on kõige parem variant, aga meediat peaks kontrollima. Kuna uudised on läinud ,,kollaseks". Enam ei ole objektiivsust. Pealkirjad ei vasta sisule. Sellele peaks kontroll olema. Usu vabadus lubab meil teha valikuid oma uskumustes. Seega inimene võib talitleda oma usu järgi, kui see ei sega teisi inimesi. Põhi punkt on see, et inimest ei tohi dikrimineerida tema usu järgi. Jah, see on nii kuid ainult paberil. Seega see ,,vabadus" on müüt, sest kui võtta Araabia maid ning seal olevaid sõdu siis need on usu pärast. Neile surutakse Euroopa uskumused peale. Mis tõestab, et usu vabadus on müüt. Valiku vabadused ehk hääle õigus nii meestel kui ka naistel, kandideerimis võimalus Riigikokku
Kas Eesti erakondade poliitiline kultuur vastab valijate ootustele? Eesti on demokraatlik riik ning selle juhtimine käib parteide kaudu. Parteid valib võimule rahvas, kelle arvamusega peavad erakonnad hiljem arvestama. Tundub, et valijate arvamust pole raske arvesse võtta, kuid tahes tahtmata juhtub nii, et poliitilisi valikuid tehes, jääb rahva arvamus tahaplaanile. Kas me siis oleme ikkagi rahul Eesti erakondade poliitilise kultuuriga? Ühe sõnaga ei saa sellele küsimusele vastata. Kui küsida rahvalt, siis tundub, et vastus on üsna selge. Eesti erakonnad ei suuda inimeste arvamusega piisavalt arvestada. Päris nii see tegelikult pole, aga puudusi poliitilises kultuuris on parteidel küllaga. Nimelt keskenduvad erakonnad pigem konkurentsis püsimisele ning sellele, et
ning seetõttu polnud võimalik rünnaku korral vastupanu osutada. Inimesed langetasid otsused, kelle poolele appi minna ja keda toetada. Vene armeesse ei soovinud keegi, kuid paljud sunniti siiski sinna minema. Paljud eestlased ühinesid vabatahtlikult saksa armeega, et kommunismi vastu võidelda. Hiljem hakati ka sinna sunniviisiliselt sõdureid mobiliseerima. Osade eestlaste meelest oli aga õige Soome põgeneda. Arvan, et eestlastel ei olnud erilist võimalust valikuid teha, sest kommunistide võimu all olles sunniti neid Punaarmeega ühinema ning Saksa võimu all saksa vägedega ühinema. Eesti oli veel liialt väike ja nõrk riik, et luua oma tugev sõjaväe armee, et vaenlaste üle võitu saada ning iseseisvust säilitada.
tulevikus), õppekoormus ning kiusajad) 2.) Küsimus ,,milliste probleemsete lastega olete koolis kokkupuutunud"? Vastused olid järgmised: 5 õpilast ei ole selliste õpilastega kokku puutunud üldse, 10 inimest vastasid et on kokku puutunud iga päev õpilastega, kellel on nägemis,- ja kuulmispuue, ning 8 õpilast vastasid et näevad palju probleemse käitumisega lapsi. 3.)Küsimus ,,mis mõjutab teie valikuid ja käitumist koolis"? Põhivastustest olid vanemad ning eakaaslased/sõbrad. Kui eristada poiste ja tüdrukute vastuseid, siis on näha et poisid hoolivad rohkem sellest, kas on nad populaarsed oma eakaaslaste või sõprade seas, ning nende käitumine ja valikud sõltuvad just nimelt teiste arvamusest. Tüdrukuid rohkem mõjutavad vanemad. Kuid kooli ei kirjutanud keegi õpilastest, ma arvan et õpetaja roll
kurb olnud, kuid ta tegi seda oma sisemuses. Selle pärast kannatamine oligi tema esimese suurema kompromissi hind. Ullo tegi oma elu jooksul veel mitmeid suuri kompromisse, mis määrasid tema edasise eluolu. Ta tegi kompromisse nii koolis käies kui ka tööle minnes. Tal tuli nende eest ka hinda maksta, mis tema jaoks oli süümepiinade tundmine ning kannatamine oma hinges. Olles olukorras, kus tuleb teha valikuid, on inimestel kolm võimalust, kas anda alla, hakata vastu või siis leida kompromiss. Viimane ei pruugi olla küll kõige meeldivam ning sellel on ka oma hind, kuid kindlasti on see kõige mõistlikum, sest tehes kompromisse saavutatakse midagi, ilma suuremate mässude ja verevalamiseta ega põgenemiste ja reetlikkuseta. Tehes kompromisse ei panna teisi kannatama, ainuke kannataja ollakse ise. Ilmselt ei ole kompromissi hind nii suur, kui teiste valikute puhul.
tekivad võimalused siis ka lähen. Terveks eluks ma arvatavasti mujale elama ei jääks. Siin olen ma sündinud ja mis mul viga siin ka edasi elada oleks. Olgugi et ma pole rahul väikese alevi või küla eluga, aga see pole probleem, eetsis on aktiivsed ja küllalti suured linnad kus end hästi tunda. Igaüks teeb omad valikud ise, kas siis jääda kodumaale või minna laia maailma. Kas sinna jäädagi või tulla tagasi. Kas minna reisima või õppima. Võimalusi ja valikuid on palju. Tuleb leida mis on hingelähedane, mis meeldib ning seda teha. Seejuures ei tohi unustada oma päritolu ning tuleb teada et kodumaa ootab kõiki tagasi.
tegelikult selles osalised, kuna meie õiguseks on osaleda valimistel ja selle läbi valime inimesi, kes hakkavad meie riigi poliitikas osalema. Selletõttu oleks vajalik mingil määral poliitikat ikkagi mõista. Nii majanduse, sotsiaalelu kui ka kultuuriga oleme seotud. Ühiskonnaõpetus aitab meil neid valdkondi lahti mõtestada ja arusaadavamaks muuta. Väga tähtsaks oskuseks on valikute tegemine, eelkõige õigete valikute tegemine. Seda õpetab samuti meile ühiskonnaõpetus. Õigeid valikuid saame teha vaid siis, kui oleme toimuvaga kursis ja teame, mida või keda me valime ning mis eesmärgil. Harimatu inimene ei oska toimuvat õigesti hinnata ja seetõttu teeb ta enda elu raskemaks. Ühiskonnaõpetuse tundides korralikult õppiv õpilane suurendab tunduvalt oma silmaringi, mis omakorda aitab mõista ühiskonnas toimuvat. Kõik praegu õpitav on eelpraktika järgnevaks eluks, kus tuleb oma teadmisi ja oskusi rakendada.
Keskkonnasõbralik tarbimine põhineb tarbijate teadlikul valikul võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupade või teenuste kasuks. Eelistatakse ökoloogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid või ühiskasutust. Keskkonnasõbraliku tarbimisega seostatakse tihti ka sotsiaalselt säästvaid eelistusi, näiteks kaupade vältimist, mis on seotud laste tööjõu või suure vahendustasuga.Igapäevaselt kaubandusega kokkupuutuva inimesena, näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks ,,Hullud Päevad" toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. ...
kindlasse rühma vaid on lisaks ka eraldi seisev indiviid, persoon ehk isiksus. Ükse näide sotsiaalteooriast George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust.
osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ) ( Käsu- )Plaanimajandus- mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. ( NSVL, Kuuba, Põhja-Korea, Iraan) Segamajandus- kõrvuti koos erasektoriga tegutseb ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust. (arenenus riikides)
Milleks põhiharidus? Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igal indiviidil õigus haridusele. Põhiseadusega sätestatud korras on põhiharidus kohustuslikuks üldharidusmiinimumiks. Koolikohustus kehtib igaühele kas põhikooli lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Põhihariduse kohustuse soovitakse taotleda inimese arusaama harituse ning elukestva õppe vajalikkusest. Soovitakse kasvatada aktiivset ühiskonnaliiget, kel on vajalikud teadmised ja pädevused ühiskonna edasiarendamiseks loomaks uusi ideid ja võimalusi. Põhihariduse omandanud inimeselt eeldatakse iseseisvat mõtlemis- ja otsustusvõimet edasiseks toimetulekuks, samuti aga suutlikkust teha orienteeritud valikuid edasiõppimise ja karjääriplaneerimise vallas. Ühiskonnas toimetulekuks on olulisel kohal nii õigus- kui ka moraalinormide ning tavade järgimine. Põhihariduse eesmärgiks lisaks teoreetilise pagasi andmisele...
Inimese õnn sõltub jumalate tahtest Epikuros ei nõustuks selle väitega Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi Epikuros ei nõustuks selle väitega õnne Küsimus 8 Mõni inimene toob oma tegudega endale rohkem kannatusi kui naudinguid. Epikurose arvates näitab see, et Vali üks: a. mõned inimesed on liiga rumalad selleks, et osata õigeid (st rohkem naudinguid kui kannatusi toovaid) valikuid teha. Õige vastus! b. mitte kõik inimesed ei püüdle naudingute poole ning ei hoidu kannatustest. c. mitte kõik inimesed ei ole egoistlikult (omakasupüüdlikult) meelestatud.
Minu elu kutse Elu kutsub meid hetkest, mil oleme määratud alustama uut elulugu,milles tuleb ette nii mõnigi raske etapp.Meie eluloo käiku ja valikuid mõjutavad sõbrad, pere, traditsioonid ja keskkond, kus viibime. Nii nagu on raamatud riiulis ükteisega enamasti koos, nii on ka inimese elu kulgenud, et sugulased ja sõbrad hoiavad kokku ja käivad käsikäes. Sõbrad ja tuttavad saavad lugeda ehk suhelda ja uurida teise inimese arvamust ja elu, kuid täit saladust ja kõiki seiklusi teab läbinisti vaid autor ise. Nii nagu inimene valib raamatu mida lugeda, nii valib ka inimene tavaliselt selle isiku suhtlemiseks, kes tundub kõige sobivam
ole omapead suutelised vastutama. Vabadust ei osata tihti hinnata siis, kui see on olemas, aga need kellel puudub vabadus, püüdlevad selle poole kõigest hingest. Vabaduse võib ka kergelt kaotada kui ei osata seda piisavalt hästi hoida. Näiteks võib riik kaotada oma vabaduse valede otsuste tõttu. Samadel põhjustel võivad ka üksikisikud oma vabadusest ilma jääda. Kõigil inimestel on vabadus teha ise valikuid oma elus. Kuhu me jõuame ja mida saavutame, sõltub peamiselt meist endist mitte kellestki teisest.
Või hoopis minna kutsekooli, kus te saate nii praktikat kui ka teooriat ühe kindla ala jaoks. Pärast seda on võimalik minna edasi esimese näite juurde või koguni tööle. Kolmandaks variandiks, kui eelnevad ei sobi, on töö. Kuid selle valiku juures tuleb silmas pidada, et ilma erialata saab teha vaid lihtsamaid töid. Enne otsuse tegemist tuleb kõigepealt ennast analüüsida: millised on Sinu võimed, oskused ja huvid. Pärast nii-öelda diagnoosi panemist võib kaaluda juba valikuid. Selle tegemisel ei saa keegi teine teid aidata, kuna see määrab teie tuleviku, mitte kellegi teise. Kindlasti ei tohi te vooluga kaasa minna ja jätkata selle ala õppimist, mille valib sõber või sõbranna. Teiste jäljendamine on võrdne enesetapuga sel juhul pole sa enam sina ise, vaid keegi teine. Võib-olla Sulle ei sobi see amet kohe üldse ning lõpetad nagu tänavatel vastutulevad kodutud: haisev ja räpane. Ja seda lihtsalt
Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid. Riigieelarve. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga v...
mingid vedelikku mis muutis ta enesetunde väga jubedaks.filmid sisaldasid vägivaldseid juppe, just selliseid nagu ta ise oli korda saatnud. Peksmine vägistamine inimeste lõikumine + ajaloolised gaasikambrid ja genotsiidid. Seepärast seostus poisile iga väiksemgi vägivaldne juhtum hiljem selle jubeda enesetundega. Ta ei suutnud sõna otseses mõtte ka kärbsele liiga teha ilma et tal poleks sees iiveldama hakanud. Poiss pääses vabadusse ning seal sai temast kannataja. Ta ei saanud teha valikuid kuna kõik oli talle ette kirjutatud. Ta sai olla vaid hea, mistõttu tuldi hoopis temale kallale, sealhulgas politsei ning vanad sõbrad. Ebahummanse käitumise vastu võitlev grupp võtab oma hoole alla et tõestada tema läbi. Kui vale on selline rahu loomine. Kukutada taheti senine siseminister. Kuna poiss tegi enesetapukatse. Siis see ka õnnestus neil. Haiglas tehti kõik et tema eelmine olemus taastada ja kusjuures see ka õnnestus.
Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee.
Meest, kes saab hakkama mähkmete vahetamisega, on lastega kodune, julgedes samas tunnistada oma haavatavust, ei peeta enam alavääristavalt või pilkavalt õrnemat sugu meenutavaks. Naised töötavad tänasel päeval tippjuhina ja teenivad seejuures suuri summasid. Samuti ei ole tänases ühiskonnas kuidagi erakordne kohata naist, kes lõhub puid, istub traktori rooli taga või vahetab autol rehve. Siiski peab nentima, et kui mõni aeg tagasi ei kohanud sääraseid valikuid üldse, siis tänasel päeval on need küll esindatud, kuid siiski tagasihoidlikumalt kui sooviksime. Soostereotüübid lisavad inimestele teatavaid piiranguid tööotsimisel, tuues kaasa eelarvamusi ja piiranguid indiviidide valikuvõimalustes. Teaduslikult on tõestust leidnud, et naiste ja meeste ajud ei erine kognitiivsete võimete poolest – kõik oleneb rohkem sellest, kuidas sotsialiseerimise käigus on õpitud oma aju kasutama. Stereotüüpsed ühiskonnapoolsed
Ta eksis, kahe aasta jooksul olid väimehed ta oma seltskonnast välja tõrjunud. Isa Goriot'i tütred, kes olid elul paremal järjel, kui nende isa, tundsid ta pärast piinlikust. Nemad võtsid oma seisukoha inimese jõukuse pinnalt. Siinkohal tekib küsimus kumb on olulisem? Kas pere või raha? Tänapäeval ütleksid palju perekond, kuid kuna tegevus toimus 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal, oli (minu arvates) päris raske aeg. Tuli teha valikuid, et ellu jääda. Sellepärast võis palju tulla ette just raha valimist perekonna asemel. Oleks huvitav teada, kas Isa Goriot oleks teinud samad valikud, kui tegi siis, tänapäeval. Muidugi on paljud kombed ja maksud vms säilinud, kuid palju on ka arenenud lisandunud on abitoetused ja palgad. Siia jääbki küsimus Kas ta käituks samamoodi?
TEOORIAD McClleland Skinner Maslow Vroom Herzberg Adams McGregor 1. Milles väljendub motivatsioon? Motivatsioon väljendub inimese tegevuses ja suhtumises mingisse ülesandesse või töösse. Motivatsioon mõjutab seda milliseid valikuid inimesed langetavad, mida teevad ning kui hästi ja halvasti ning kui pikaajaliselt mõnda asja tehakse. 2. Kuidas saab inimese motivatsiooni mõõta või hinnata? Inimese motivatsiooni saab hinnata tema töötulemuse ja innukuse järgi. Kui inimene on motiveeritud teeb ta oma tööd kiirelt ja korralikult. 3. Kas uuritud teooriatel on olemas sarnasusi? Jah, uuritud teooriatel on sarnasusi. Kõik teoreetikud on välja toonud erinevad vajadused, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
