O skan suhelda ja teha valikuid M is on suhtlem ine? Suhtlemine on enese väljendamine Suhtlemine tähendab ka kuulamist ,,Hea suhtleja oskab ennast arusaadavalt väljendada ja püüab teiste vaatenurka mõista" M illeks on suhtlem ine vajalik? Oma tunnete ja mõtete jagamiseks Kaaslaste tunnete ja mõtete arusaamiseks Kontakti loomiseks ja hoidmiseks Suhtlemine peegeldab inimeste väärtusi Piiride seadmiseks Probleemide lahendamiseks Otsuste langetamiseks Suhtlem is stiilid Näoilme Kehaline suhtlemine Liigutused Emojid Probleem ide lahendam ine ja otsuste langetam ine ,,Seda rohkem inimesed teistega ühiskonnas kokku puutuvad seda rohkem on võimalik et tekivad probleemid mis vajavad lahendamist" Tähtis on - probleemide täpne kirjeldamine - selgeks teha et kõik mõistavad probleemi samamoodi - oma seisukohast ja väärtustest kindel olla - püüda aru saada teise inimese seisukohast Valikute teg...
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi
,,Kuivõrd oli eestlastel valikuid II maailmasõjas" 20.sajandil mõjutas Eestit kõige enam II maailmasõda, mille tagajärjel kaotasime iseseisvuse pikaks ajaks. Eestis ei jäänud sõjast puutumata mitte keegi. II maailmasõja ajal sattus Eesti kord natsistliku, kord kommunistliku võimu alla. MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, ...
Teine maailmasõda algas 01. 09. 1939ndal aastal, kui saksa väed ründasid Poolat. USA ja NSVL tõmmati sõtta 1941l aastal. Tähtsamad lahingpiirkonnad olid Euroopa Kaug Ida koos Vaikse ookeaniga ja Põhja Aafrika. II maailmasõda lõppes 02. 09. 1945-ndal aastal, kui alistus Jaapan. 20. sajand oli Eestile raske, kuna riik kaotas oma iseseisvuse ning inimesed kannatasid saksa ning nõukogude okupatsiooni all. Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude
maailm, et rahu kestab pikka aega. Paraku pidasid, aga Esimese maailmasõja võitjad kättemaksu stabiilsusest olulisemaks ning hakkasid Saksamaalt välja nõudma ülisuurt sõjahüvitist. Teine maailmasõda toimus 1. september 1939 – 2. september 1945 ning see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Mina oma essees võrdlen ainult Läänemere riikide ehk Taani, Rootsi, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Saksamaa valikuid ja saatusi Teises Maailmasõjas. Räägin lähemalt Teise maailmasõja sündmustest, mis toimusid Lääneriikides, et välja tuua just riikide vahelisi erinevusi ja sarnasusi valikute, võimaluste ja saatuse osas. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Balti riigid Baltimaa jaoks oli Teine maailmasõda väga raske ja kaotusrohke aeg. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand.
ARUTLUS Enne Hiroshimale ja Nagasakile heidetud aatomipomme, ei toiminud mingeid ilminguid, et Jaapan võiks kaaluda sõja lõpetamist ning samuti kapituleeruda ja mõelda rahuplaanidele. USA valikuks oli kasutada kahele linnale aatomipommi heitmist. Kas oleks saanud ilma sellise drastilise sündmuseta lõpetada sõda ning jaapanlasi sundida kapituleeruma. Kas aatomirelvastuse kasutamine oli möödapääsmatu? USA oli saanud tunda Jaapani rünnakut nende territooriumil ning värskelt oli meeles neil Pearl Harbori ründamine aastal 1941. See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile...
paigutatakse vastavat klassi osutava noolepeaga samale kõrgusele. II Lambi valgusvoog (luumenites). III Lambi võimsus (vattides). IV Lambi keskmine tööiga tundides. Sirje Mets 10 Energiasäästlikkuse märgistused Energiasäästlikud tooted, tarbivad vähem energiat ja avaldavad seetõttu keskkonnale vähem mõju ENERGY STAR märgis antakse kõige energiasäästlikumatele toodetele, aidates niimoodi tarbijal ostes õigeid valikuid teha. Toote Keskkonnamõju on hinnatud ringlussevõtuni. Hõlmates säästlikku energia- ja/veetarbimis Saksa märgis elektrit ja vett säästvatele seadmetele . Sirje Mets 11 Valgustite ja juhtmete märgised Maandusega Löögikindel Kasutada ainult väikepingetrafot Täiesti tolmukindel Veekindel /sukeldumiskindal Sirje Mets 12 Veejoakindel igas suunas
docstxt/14185767033002.txt
eest. Need inimesed, kel polnud võimalust Eestist välja rännata, hakkasid tegelema metsavendlusega. Kuna metsavendlus oli nende inimeste viis oma riigi eest seista, siis ei saa neile midagi ette heita. Kahjuks oli neid inimesi vähe kes said riigist välja rännata ning inimesi, kes jäid ellu metsavendadena oli veelvähem. Eestlastel ei olnud valida kas nad tahavad, et neid küüditatakse või mitte. Kõik otsused tehti nende eest. Veidi valikuid oli vaid inimestel, kellel oli selleks piisavalt ressursse. 1941. aasta 7. juulil ületasid esimesed saksa väed Eesti piirid. Aastal 1941 8. juulil algas Eestis suvesõda. Saksa armee sõdis Nõukogude liidu vägede vastu. Seda nimetatakse Suvesõjaks. Eesti pinnal toimuvas Suvesõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad. Kõigi soov oli taastada taas iseseisev Eesti vabariik ja selle nimel nähti ka vaeva. 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Majandusanalüüs- on vajalik majandusmudelite ja majandus- teooriate väljatöötamiseks. Majandusmudel- on majandusliku reaalsuse lihtsustus, mis väljendab üksnes vaadeldava nähtuse olulisi momente. Majandusteooria- on majandusliku reaalsuse ühe või teise osa kohta omandatud teadmiste üldistatud süsteem.
Maailm on valla minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis.
Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu.
Kindlasti aitas sinna kaasa ka tema sõbra öeldud laused: ,,Hoolitse, et su rohkem mälestused ühes sinuga ei kaoks. Sellest oleks kahju." Mälestused jäid lõpetamata, sest enne saabus surm. kolmeköiteliseks teoseks kavandatud teosest ilmus ainult esimene osa, mis avaldati pärast ta surma. Hindrik Prants suri 17. Novembril 1932 ning ta on maetud Rahumäe kalmistule. 4. Ma arvan, et tolleaegne ühiskond mõjutas tema valikuid. Kuna suur enamus talurahvast oli põlluharijad ja tegelesid põllunduse ning karjakasvatusega, ei tulnud alguses Hindrikule mõttessegi isale vastu vaielda ning hakata kirjandusega tegelema. Ta tegi traditsioonide kohaselt talutöid ja pidas talu üleval. Lõpuks sai ta siiski aru, et see töö temale ei sobi ja et ta kuulub kuhugi mujale. Ta rentis oma pärnduseks saadud pool talu ja müüs loomad maha ning läks Tartusse, et tegeleda sellega, milleks ta on sündinud. 5
Seisame elu teelahkmel Elus on palju hetki, kui seisame teelahkmel ning oleme sunnitud tegema valikuid, mis mõjutavad lähedalt meid ja meie tuttavaid. Vahel eksitakse oma valikutega, vahel mitte. Õnnelikud on need, kes ei eksi, aga enamasti tuleb kordki elus kahetsed varem vastu võetud otsust. Mis on teelahe? Teelahe on valikud, mille ees seisame. Mida aeg edasi, seda tähtsamaks valikud muutuvad. Paljudel kooli lõpetanutel on ees raske valik: mida ja kuhu õppima minna? Minul endal seisab ees sama valik pärast keskkooli. Ma soovin õppida lasteaiakasvatajaks, aga ei oska otsustada, kus
Kristiine Kaasik 120719IAPB Retsensioon R1 Retsensioon aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Eesmärgid Retsenseeritava töö eesmärkideks on inimesi panna mõtlema oma tuleviku üle ning eriti pöörata tähelepanu sellele, milliseid valikuid peavad inimesed tegema, sest nendel valikutel on erinevad tagajärjed. Samuti on töö eesmärgiks tuua arengumaade ja arenenud maade erinevused selle probleemi suhtes. Põhisõnum Retsenseeritava töö põhisõnumiks on, et tuleb mõelda hoolikalt, mida tehakse, sest praegu valitud otsused mõjutavad tulevikku. Arengumaades tehakse halbu valikuid, sest neil pole nii palju ajalist ressurssi, et nad saaksid enda aega ette planeerida. Arenenud maades
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue
Erinevates seadustes on toodud inimeste õigused. Osa õigusi saame sündides kaasa, õigus elule, vanematele, hoolitsusele. Osa õigusi omandame elu jooksul, nagu auto juhtimise õigus, õigus töötada, õigus alkoholi tarbida. Hetkest, mil oleme teinud valiku mõnda õigust kasutada, saame kaasa ka vastutuse oma valiku eest. Seega on vastutus inimese õiguse kasutamisega kaasnev kohustus. Vastutus kasvab inimese eaga. Väikesel lapsel ei ole võimalik ise valikuid teha. Laste eest vastutavad vanemad ning teevad valikuid vanemad. Laps ei saa osta omale süüa ja riideid ning muretseda eluaseme pärast. Selle peavad tagama vanemad. Nemad vastutavad lapse arengu ja heaolu eest. Vanemad on ka need, kes õpetavad lapsele vastutustunnet. Mida vanemaks saab laps, seda rohkem on tal võimalusi valida. Laps saab valida, mis trenni ta tegema hakkab ja millist pilli ta tahab mängida, kes on tema sõbrad, mis mängu ta tahab mängida. Enamus lapsi
Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud. Minu jaoks on utoopiline, et tol ajal tuli salaja piire ületada, valetada ja varastada - seda kõike ainult ellujäämise ja armastuse nimel. Tekib küsimus, et kui tol ajal saadi selle kõigega hakkama ja inimesed olid õnnelikud, siis miks tänapäeva inimene nii palju viriseb oma elu üle!? Tänapäeva inimesel on nii palju valikuid. Sellega ei taha ma mitte seda öelda, et vanasti inimestel polnud valikuid, vaid pigem seda, et nende valikud olid keerulisemad ja otsuste tagajärjed võisid olla rängemad. Kui nüüd raamatu juurde tagasi tulla, siis olin tegelikult imestunud, et Schwarz oma naise Heleni juurde siiski jõudis. Ja meeldivalt üllatunud olin, kui naine otsustas koos oma armastatud mehega põgeneda. Ta riskis armastuse pärast oma vabadusega. Kõik inimesed ei
valimine osutuda nii raskeks, et jätamegi valiku tegemata. Just nii on lugu Ilja Murometsast arendanud edasi helilooja Veljo Tormis oma teoses «Teelahkmel», milles vägilane satub kolme tee harule, aga ei suuda valida neist ühtegi ning jääbki elu lõpuni teelahkmele seisma. Ka valimata jätmine on valik, loobumine võimalustest, mida elu meile pakub. Ega igale valikule või, nagu tänapäeval öeldakse, väljakutsele ei peagi vastama, kuid küsimus on selles, mille põhjal me valikuid teeme ja kas me ise üldse oleme teadlikud oma valikute tõelistest motiividest. Viimselt on küsimus selles, kuivõrd vabad me üldse oleme midagi valima. Ja see kehtib nii rahvaste ja riikide kui ka üksikisikute kohta. Elu koosnebki valikutest. Kõik meie teod on seotud valikutega. Noored valivad peale põhikooli, kuhu kooli nad tahavad edasi minna ning peale gümnaasiumi valitakse, mida tahetakse edasi õppima minna. Koolide
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta suvest ei olnud enam vaba riiki ning valikuid tegid ainult eestlased ise. Olulisteks valikuvõimalusteks olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände.
II OSA. MIS ON MAJANDUSTEADUS 1. Miks on majanduses ja meie elus olulised nappuse ja alternatiivtulu mõisted? Kuna ei ole võimalik rahuldada kõikide soove. Inimesi on nii palju erinevaid, seega on ka palju erinevaid soove. 2. Nimeta tootmisressursside liigid. * Kompromiss * Tootmisvõimaluste piir * Nappus * Ressurss 3. Kuidas mõjutavad kompromissid, piirkulud ja piirtulud meie igapäevaseid otsuseid? Kompromisse ehk valikuid me teeme igapäevaselt. Näiteks juuste kammimine hommikul. Me peame otsustama kas hommikul varem tõusta ülesse või mitte ja kas selle soengu tegemisele kuluv aeg on ikka kasulik. Loomulikult peame me eelnevalt välja mõtlem, ka selle lõpplahenduse, mida me siis ootame. 4. Milliseid põhilisi majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal? Ühiskond peab vaatama mida tal on kasulikum toota. Kui ühiskond muutub majanduses
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja
Igal inimesel on oma arvamus ning minu arvamus on see, et Eesti ühiskonna areng ei ole jätkusuutlik, just sellepärast,et meie riigil on olnud palju võimalusi meie ühiskonna elu paremaks muuta kuid seda pole siiani tehtud. Igal aastal on valimised ja tehakse reklaame, mida propageeritakse erinevates meediakanalites. Lubatakse paremaid elutingimusi ja suuremat abi riigilt, aga siiani pole pooltki lubadust täidetud. Inimestel on õigus teha sobivaid otsuseid ja valikuid, seega oleks positiivne kui valitsus realiseeriks antud lubadusi. Praeguses olukorras ütleks, et meie tulevik on tume ,aga kui hakatakse rahva soovidega arvestama,siis võib juba tulevik helgemaks minna, nii rahva, kui ka riigi jaoks. Vabaturumajanduseks nimetatakse seda, kui riik ei sekku majandusellu. Eesti turumajandus liigiks on vabaturumajandus. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid
Iga valik sulgeb mõne ukse Mis paneb inimesi valima endale kõrgeid sihte? Miks peab nägema ränka vaeva, et tippu jõuda? Inimene peab uskuma, et tal on millegi jaoks annet ja see miski tuleb iga hinna eest saavutada. Juhuslikud eksimused võivad muuta kogu ülejäänud elu. Erinevaid valikuid tehes tuleb vastu astuda raskustele ja tagasilöökidele. "Mida rohkem sa töötad, seda rohkem sul veab" G.Player. Kõik inimesed tahavad elus midagi saavutada ja kuhugi jõuda. Unistuste täide viimiseks peab palju pingutama . Ei tohi alla anda, isegi siis kui olukord tundub lootusetu. Näitlejakarjäär on raske teekond, mis nõuab hulganisti väljakutseid. Inimesel on vaja annet , millega silma paista teiste üritajate seast.
Tulevik ja karjäär. Karjäär on meie elus väga oluline. See on meie endi elutee, mille endale loome. Üks ameerika näitleja Roger Smith on öelnud:"Ära satu tulevikku kogemata. Loo oma tulevik ise." Me kõik tahame ju teha õigeid valikuid, et teha seda, mis meile kõige enam meeldib. Teades oma kindlaid huvisid, on ka lihtsam edasiseid otsuseid langetada ja mõelda:"Kes minust tulevikus saab?" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju
kui ka ettevõttes Majandusalased teadmised aitavad paremini toime tulla ka kodanikukohustega Oma silmaring laieneb -> eksamite parem sooritamine Mõisted Majandusteadus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, täpsemini sotsiaalteaduse valdkonda kuuluv, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi. 2.12.15 © Tõnu Erin 5 Mõisted Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna. Uurib majandusprotsesside kulgemise kiirust, kogutoodangu ja –tulu suurust, tööhõive probleeme. Mikroökonoomika uurib üksikisikute, perekondade ja ettevõtete valikuid. 2.12.15 © Tõnu Erin 6 Mõisted Majandusmudel on lihtsustatud väide,
mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja kodanike võrdsus on see, mis teeb demokraatlikust riigist sellise riigi, kus mina tahaksin elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis on inimestel rohkem sõnaõigust, kui mittedemokraatlikus riigis. Tahan elada õigusriigis, sest inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused ning nagu me kõik teame, siis on seadused erapooletud
Majandusõpetus e. Ökonoomika on teadus, mis uurib majanduse arenemist ja üldist seaduspärasusi kuidas majanduses osalejad teevad valikuid piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majanduses osalejad on kodumajapidamised(inimesed,pered kellele kuuluvad algselt peamiselt ressursid), ettevõtted ja valitsus(riik) Ressurss tootmistegur. I Esmasne e. Primaarne MAA- hõlmab kõike loodusest saadavat(maavarad,loodusvarad,loomad,maapind) --> rent TÖÖ füüsiline või vaimne pingutus, mida tehakse kaupdae ja teenuste toomiseks. --> palk II Sekundaarne
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand.
d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad 7. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist c. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist d. Lasta kellegil valida enda eest 8. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Teha moraalseid valikuid selliste asjade kohta nagu narkootikumid c. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest d. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib 9. Majandusteadlased on üldjuhul nõus, et: a. Üüri piirimäär (lagi) vähendab elamispinna kättesaadavust b. Maksud on liiga kõrged c. Maksudel ei ole olulist mõju d. Maksud on liiga madalad 10. Majandusteadust (economics) võib defineerida kui teadust, mis seletab: a
Hüüdlause: ,,Tee vähemalt üks tervislik valik päevas." Poolitatud ekraan. Vasakul pool toimuv on ebatervislik, paremal tervislik. Näitlejaid ei ole, on vaid lõbusa taustamuusika saatel vahelduvad toidulstseenid, kus vasakul pool ekraani näidatakse ebatervislikke valikuid ning paremal pool tervislikumaid valikuid. Stseen 1: Vasakul pool rohkelt vahustatud piimaga latte, lusikas suhkurt juurde panemas, vasakul klassikaline must kohv, alustassil pruuni suhkru kuubikud. Stseen 2 Vasakul pool on näha kausi sees suhkrustatud hommikuhelbed piimaga(taamal kõrge rasvaprotsendiga piimapakk), paremal kausis puuviljamüsli koos värskete mutsikatega, (taamal madala rasvaprotsendiga piimapakk). Stseen 3 Vasakul pool poolik komm paremal pool puuvili(õun, banaan jms)/kuivatatud
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik
Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist c. Lasta kellegil valida enda eest d. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist 4. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c. Aidata meil mõista seda kuidas majanduse maailm toimib d. Teha moraalseid valikuid selliste asjade kohta nagu narkootikumid 5. Makroökonoomika on õpetus: a. Rahvuslikust ja globaalsest majandusest b. Kõikidest nappuse aspektidest c. Indiviidide ja eraettevõtete otsustamisest d. Multinatsionaalsest ärist 6. Kui te ostate purgi cocat, siis: a. Teie võidate, kuid müüa kaotab kuna ostate cocat peale südaööd b. Müüa võidab kuid teie ainult siis kui on palav ilm c
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni
hulka kuuluvad: maa, töö(jõud), kapital, informatsioon ja ettevõtlikkus. Aktiivsed: Käsumajandus on majandus, milles: -riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tööjõud, ettevõtlikus. Passivsed: maavarad, kapital ja info. Loobumis ehk tootmisressursse -riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest -riik määrab ära alternatiivkulu eeldab, et meil tuleb teha valikuid, ressursside kasutamise kaupade hinna -riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse -riik kontrollib kogu osas.Raha kõige ostmiseks napib seega: -tuleb teada kõiki oma ostu soove –soovid majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tuleb järjestada, nende tähtsuse järgi –esikohal olev valik on ostutehingu aluseks – toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile.
maksumaksjatena kasu oleks. Ülikoolis aga kõigile soovijatele tasuta kohti ei jätku, siin tuleb kasuks tubli õppimine keskkoolis. Ülikoolist väljunud inimesed on ühe kindla eriala selgeks õppinud millele nad on spetsialiseerunud, eeldates seda, et nad oma eriala armastavad ja seda tööd hakkavad tegema. Kuna inimesed on erinevad pakubki riik välja erinevaid õppimisvorme, luuakse uusi koole ning uusi erialaseid õppimisvõimalusi. Kõik on eesmärgiga, et pakkuda kõikidele noortele valikuid, valikuid millest nad saavad valida sobivaima mida nad kõige paremini oskavad. See tagab inimeste rahulolu ning pühendumise oma töösse, ning kui inimesed on rahul ning pühendunud, on ka tööandjad rahul, sellest omakorda riik, kes sellest kõigest kasu lõikab. Kui poleks laialdasi valikuid, siis inimesed peaksid tegelema palju kitsama töövalikuga, mis ilmselgelt neile rahuldust ei pakuks. Kui tulevikus töötada
stabiilse töö ja maksma töötasu. Ettevõtte loomisel on suureks riskiks veel ebaõnnestumine, mille tulemusel jäädakse ilma ettevõttesse investeeritud kapitalist. Ettevõtlus ise (ka ebaõnnestumine) annab selle teostajale aga väga hea koolituse ja kogemuse, mille eest ei pea maksma midagi. Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv organisatsioonikultuurIga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka
Iga valik sulgeb mõne ukse Mudelkirjand Elus tuleb ette olukordi, kus tuleb langetada väga tähtsaid otsuseid. Valikuid tehes peab kaaluma nende erinevaid külgi, see muudab õige otsuse tegemise lihtsamaks. Valides ühe võimaluse mitmest teisest võimalusest, muutub see üks ja ainus palju tähtsamaks kui ülejäänud. Kas saab valida ka mitu võimalust, ilma et mõni uks sulguks? Iga valik sulgeb mõne ukse. Teadagi, iga valik on raske ja aeg ajalt tuleb otsustada, mida võtta ning mida jätta. Kahte head ei saa, tuleb leida ning teha kompromisse ja püüda otsustada
Hakkama saamiseks tuleb jääda rahulikuks ja vajadusel nõu küsida. Unistan minna õppima tulevikus arstiteadust. Samas võib see soov ka muutuda, sest minu ümber on nii palju mõjutajaid – inimesed kes mõtlevad teisiti, sotsiaalmeedia kallutab arvamusi ja õhku jääb küsimus, kas mind huvitab see eriala ka kümne aasta pärast? Selle asemel, et mõelda ainult tulevikule, tuleks nautida olevikku. Muidu ei ole meil midagi praegusest hetkest meenutada. Nii palju kui on valikuid, on ka arvamusi. Tuleb ratsionaalselt mõelda ning endale kindlaks jääda, sest unistused panevad meid eesmärkide nimel pingutama. Võimaluste rohkus on meie kõigi jaoks õnn ja privileeg, mida tuleb võtta kui väljakutset. Finšijoone ületab võitjana see, kes on valikutest kõige rohkem õppinud ning liikunud selle teadmisega elus edasi.
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul
b. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondlikule transpordile c. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad d. Hoida muud asjaolud konstantsena väljarvatud mahla hind Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteadust (economics) võib definerida kui teadust, mis seletab: Vali üks: a. Poliitikute poolt tehtavaid otsuseid b. Inimeste käitumist c. Kodumajapidamiste poolt tehtavaid otsuseid d. Valikuid, mida me teeme puutudes kokku nappusega Küsimus 5 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui te ostate purgi cocat, siis: Vali üks: a. Müüa võidab kuid teie ainult siis kui on palav ilm b. Mõlemad võidate c. Müüja võidab ja teie kaotate, sest kannate kulu d. Teie võidate, kuid müüa kaotab kuna ostate cocat peale südaööd Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
... KUULUVUS-JA ARMASTUSVAJADUS Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus .... TURVALISUSVAJADUS Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID Nappus sunnib meid mõtlema teistest võimalustest , alternatiividest. Kõige suurema väärtusega alternatiivi, millest valikut tehes loobuti nim. alternatiivkuluks. See kuidas inimesed valikuid teevad viib meid majandusliku mõtlemise juurde. Nappus sunnibki inimesi valima. Kuulus briti majandusteadlane John Maynes ütles 1930 aastal majandusteaduse kohta: ,,See (majandusteadus) on meetod, mõistuse tööriist, mõtlemistehnika ..." e. majandusteadus on mõtlemismeetod. Inimesed püüavad teha parimaid valikuid. Inimesed reageerivad stiimulitele. Näiteks kõrgem palk, madalamad hinnad,, kiitus ... Negatiivsed stiimulid on seotud maksude, karistuste ja trahvidega.
Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik. Tahame saada head ja tasuvat tööd, et saaks olla materiaalselt kindlustatud. Vanematele inimestele on omakorda väga tähtis hea tervis. Neid teeb õnnelikuks see kui tervis peab vastu ning kui neid vaatamas käiakse. Inimene peab elus tegema valikuid ja ta teeb just selliseid valikuid mis muudaks teda õnnelikumaks. Näiteks otsustab inimene kas valida tasuv, kuid talle mitte meeldiv töö või töö mis talle meeldib kuid mille eest ei maksta nii palju. Tänavapildis näeb ka kodutuid, kes saadud raha eest endale alkoholi ostavad. Kas tõesti on nende jaoks tähtsam alkohol, kui täis kõht. Aga nagu öeldud on õnn igaühe jaoks erineva tähendusega. Inimese otsustest saab välja
paremtabulaator kohakuti on tekstiosa parempoolsed otsad; kesktabulaator kohakuti on tekstiosa keskkohad; kümnendtabulaator kohakuti on arvu ühelised. Ankru valimine toimub joonlaua ees oleva nupukesega. Ankru eemaldamiseks tuleb ta joonlaualt lihtsalt ära lohistada (alla-või ülespoole joonlauda). Tabuleerimiskorraldused antakse TAB-klahviga, järgmine sõna viiakse järgmise ankruni. Täpsemaid valikuid tabulatsiooni kasutamiseks saab valida menüüst Vorming-Tabelduskohad. Üheks tabulaatori lisavõimaluseks on määrata pilgupüüdja (Pilgujuht), see on punktiir- või pidevjoon (näit. sisukordade ja nimistute korral). Samast dialoogist saab ka muuta vaiketabulaatorite pikkust. Pikemad juhised tabulatsiooni kasutamise kohta Tabelduskoha e ankru määramiseks klõpsatakse hiirega joonlauaalumisel serval, mille tulemusena ilmub sinna tabelduskoha märgis (ankur)
tahetakse saavutada ning tegutseda vastavalt sellele. Oluline eesmärkide saavutamiseks on ka järjepidevus. Ei tohiks iga vastulöögi korral kindlasti kohe alla anda ega oma eesmärgist loobuda. Hea on ka asju planeerida ning plaane võiks teha ka pikemas perspektiivis, et oleks mille järgi edasi minna. Elu tuleb nautida. Pole mõtet teha elus asju, millest ei huvitata või millest ei hoolita. Elu on elamist väärt, kui ei pea iga päev kahetsema oma valikuid. Kui tehakse vale otsus kas või töökoha valikul, siis ei tohiks jääda paigale ja vinguda selle üle, kui halvasti kõik on, vaid tuleks oma eluga edasi minna ja otsida uusi ning paremaid võimalusi. Ei tohiks karta uusi väljakutseid ning enda proovile panekut. Elama peaks selle järgi, mida peetakse oluliseks ning et ei peaks tulevikus oma valikuid ja otsuseid kahetsema. Tuleks endast anda nii palju kui võimalik, et
Kirjelda ettevõtte sisekeskkonda: hõlmab kõiki tingimusi ja jõude organisatsiooni sees. Selle moodustavad sisemised tegurid(sündmused, üksused,ressursid,juhtimisstiil,organisatsioonikultuur jne), mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkond on omanike poolt kontrollitav ning allub juhtimisele. Kirjelda ettevõtte väliskeskkonda(mikro- ja makrokeskkond): Moodustavad seda ümbritsevad tegurid (tingimused, trendid,jõud,sündmused,organisatsioonid jne), mis mõjutavad ettevõtte tegevust ja valikuid, avades ettevõttele võimalusi ja kutsudes esile riske. Mikro:Kliendid, konkurendid,tarnijad ja koostööpartnerid, vahendajad, huvigrupid, pangad, omavalitsused, tarbijakaitse, maksuamet,konkurentsiamet.
Miks osades riikides kehtsestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on valitsemisvorm kus valitsejal ehk diktaatoril on piiramatu võim. Inimestel puudub võimalus oma valikuid teha või oma riigi juhti valida. Kogu võim on koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte. Demokraatia aga on valitsemisvorm, kus rahval on õigus valida ise endale valitsusse esindajad. Inimesed on vabad, kuid piiratud seadustega. Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid näljahädad, küüditamised ja mitmete teised põhjused, mis aitasid selle süsteemi tekkele kaasa
Õpilasekeskne lähenemine. Põhimõte seisneb selles, et õpilane ise on oma elu ja tegevuse subjekt. S. t eelkõige seda, et ta ise osaleb oma elu sündmustes ning tal on õigus teha oma valikuid. Et lõpilane/laps teeks õigeid valikuid, peab tal olema selge, missugused on tema valikud ja missuguseid tagajärgi ühe või teise valiku eelistamine kaasa toob. See eeldab pidevat suhtlemist, arutelu lapsega, mille käigus talle selgitatakse võimalusi. Otsuseid teeb laps ise. See on kindlasti palju rohkem aega ja vaeva nõudev protsess võrreldes lihtsa allutamise ja karistamisega, kuid ka palju efektiivsem, sest nii õpib laps tegevuse käigus ise elu planeerima, analüüsima sündmusi ja põhjus-tagajärg seoseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
