ei sisalda väärtushinnanguid, uurib kuritegevuse ametlikku statistikaid, andmeid. Mida kriminoloogiliste teadmistega peale hakata, on õiguspoliitiline küsimus. 2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg Saksi peegel ja Karolina – olulised allikad. Kuni Karolinani oli karistusõigus eraviisiline. Nii mõnedki põhimõtted kehtivad tänase päevani. 2.4. Valgustusajastu Kuriteomõistete ebamäärasus Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus Inimeste ebavõrdsus seaduste ees Õigus peab vabanema kiriku ja usulise fanatismi teenistusest Piinamine kui uurimistoiming ei saa teenida kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärki Napoleoni Code pénal ja Baieri karistusseadustik 2.5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine Klassikaline suund arendas edasi code penali ja baieri karistusseadustikku ja on jõudnud tänasesse päeva
tegelasi ja sündmusi. ! 8) perekonnaromaan - keskendub ühe perekonna argipäevase elu ümber ! 9) psühholoogiline romaan - uurib tegelaste hingeelu ! 10) arenguromaan e isikuromaan - kujutab tegelaste arengut, huvitudes ka ümbritsevast ühiskonnast ! 11) sotsiaalolustikuline romaan - seab esiplaanile ajastu ühiskondlikud olud ROMAANI ARENGULUGU ! ROMANTILINE ROMAAN ! Romantism - 18. saj lõpus ja 19. saj esimesel poolel Euroopas domineerinud kunstivool. Tekkis vastukaaluks eelnenud valgustusajastu ratsionalismile. Valgustusajastu oli olnud mõistuslikkuse ajastu. Usuti, et inimmõtlemine on võimeline lahendama kõik ühiskondlikud probleemid- kõik maailmas on mõistusega seletatav. Romantism tekkis tüdimusest mõistuse kultuse vastu ja reageeris sellele tunnete esiplaanile seadmisega. REALISTLIK ROMAAN 19. saj lõpuks sai domineerivaks realistlik romaan. Realism on äärmiselt elujõuline kirjandusvool - püüab elu kujutada võimalikult tõepäraselt.
ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas teaduse, absolutismivastast ja kirikuvastast hoiakut ja mõtteviisi 18.saj. Euroopas. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus – masstiraažides hakati välja andma maarahvakalendreid (1.masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi – “ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus.
J. L. David sündis Pariisis 30. augustil 1748. aastal. Ta isa suri duellis, kui ta oli 9-aastane. Ka ema jättis poisi maha ning tema kasvatamisega tegelesid hoopiski onud. Kaks onu, arhitekt Jacques-Francois Desmaisons ja ehitusmeister Jacques Buron olid poisi maalimiskire vastu ning soovisid, et too õpiks pigem reaalaineid. Kuid Jacuqes suutis oma tahtmised peale suruda ja ta saadeti õppima kunsti. Davidi teadlik noorus langes sellesse perioodi, kus valgustusajastu vaimne kultuur ja kriitiline meel olid kõrgseisus. Voltaire ja tema kriitilised kirjutised olid üle Euroopa tuntud ja üldise tähelepanu keskpunktis. Ajavahemikus 1751-1772 ilmus Diderot´ ja d´Alembert´i koostatud 29-köiteline "Encyclopedie". Rousseau kirjutas 1750-1762 oma artklid, milles üldistab looduslikke eluviise. Vaimne käärimine oli nakatanud tervet kolmandat seisust. Kunstis oli Kuningliku Maali ja Skulptuuri Akadeemia oma diktaatoripositsiooni kindlustanud
Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv. Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4
SOTSIOLOOGIA Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia. Positivism- põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne. Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani. Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma „socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel. Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom Sotsioloogia kui teadus: 1) Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu. 2) Väljendub selles, et ühi...
kiriku järelvalvele. Uue kirikuseaduse alusel võisid kirikuõpetajateks olla ainult Venemaal asuvate ülikoolide usuteaduskondade lõpetajad, mis tingis aja jooksul Saksamaalt uue kirikuõpetajate ja haritlaste immigratsiooni Liivimaale, kellest kujunes aja jooksul uus seisus Läänemere kubermangudes literaadid. Saksamaalt pärit ja saksakeelsed, kuid kohalikus baltisaksa aadelkonnas kujunenud hinnangutest erinevaid Valgustusajastu põhimõtteid järgivad literaatide esindajad hakkasid teostama uuringuid maarahva elu-olu kohta. Samuti asuti kodifitseerima Balti kubermangude provintsiaalõigust, mille tarbeks teostati massilisi arhiiviuuringuid; viimaste baasilt kujunes suures osas ka baltisaksa professionaalne ajalookirjutus. 8. Kultuur ja kommunikatsioon. Suulisest pärimuskultuurist ja rahvakoolidest kuni ajakirjanduse kui valgustusliku kultuurikanalini.
Keiser Theodonius II ajal koguti kokku keiserlikud seadused, nii südnis Condex Theodisianus. Keiser Justianuse ajal tööd jätkuseid, sündis Corpus iuris civilis. Nii hakkas pikkamööda kaduma kasuistlikkus. Keskajal on põhjus trääkida lokaal e partikulaarõigusest. XVIII sajandist hakati kokku koguma sellised tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaa selle perioodi tuntum Sachenspiegel. Tegemist oli õiguse tunnetusallikaga. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. Kodifikatsiooni mõiste käibelevõtt on seotud valgustusaegse inglise teadlaste J. Benthamiga. Kodifitseerimine algas tegelikult juba enne valgustusaega. Juba XII XIII sajandil algasid mandril protsessid, mida nim rooma õiguse retseptsiooniks ehk ülevõtmiseks. Selle põhjuseks õiguse killuemine paljudeks lokaalõigusteks ja protsessionormide puudulikkus.NN prearetseptsiooni juhatasid sisse saksa juristid
12. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest.Esimesed feministlikud mõtlejad, nagu nt.Mary Wollstonecraft (1759-1797), tõstatasid küsimuse, kas naine on samaväärne inimene kui mees, ning seadsid eesmärgiks analüüsida , miks ühiskond peab naisi alaväärtuslikeks ja otsisid võimalusi, kuidas kaasata naisiliberalistliku filosoofia sõnastatud ühiskondlikku ideaali.W arvates saavad naised täisväärtuslikeks
maailm koosneb ainult üksikobjektidest. Ntks kassid ehk iga kass on erinev seega kassi kui sellist ei eksiteeri Bertrand Russell - tuleb eristada iga väite objektiivset (osutab mingile faktile) ja subjektiivset külge (kõneleja seisund) nagu subjekt ja predikaat, väljaspool keelt ei ole ka fakti. Keeleliselt on oluline mis me tähistame, ntks kuritegu, peab olema mingi arusaam sellest. Terrorism väljakujunenud valgustusajastu ideedest, tänapäeva filosoofid küsivad kas valgustusajastu ideed tuleks ümber mõelda. 35 Aristoteles (mittefilosoofiline ajalugu ehk faktide jada) vs Kant, Hegel, Marx jt (valgustusajastu ehk ajalugu mõjutab mõtlemist ja arusaama vabadusest), Dzihaad kui postkoloniaalne postmodernismi peegeldus, mitmed liidrid seal on lääneliku haridusega ning viivad teadmised üle, käituvad lääneriikidega nii nagu nemad käituvad nendega. Peegeldus, ntks Ameerikas piinamine ülekuulamise
kõrge ühiskondlik positsioon. 25. Klassitsistliku kunsti tunnused 16- 19 saj kunstisuund, lähtus renessansiaja antiigiharrastusest, pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid, taotelti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust, õitseng nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia (Louis XIV ajal, Venemaal Katartinna II ja Aleksander I ajal). 26. Valgustuse olulisemad ideed Valgustusajastu 18.19 saj alguseni, vähenes usk kirikusse, seisulikkusesse, rohkem hakati väärtustama ratsionaalset mõistust, demokraatiat, inimmõistust, teadust, valgustajadeks haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. · Rousseau- kultuuri edendamisega on kaasnenud kõlbluse langus, nõuab ebavõrdsuse ületamist kultuuris ja kommetes, oluliseks pidas kasvatuse ja koolihariduse reformimist, ideaalne riigikord vabariik
See on maailma tuntuim revolutsioon, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajanditotalitaarsed režiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus – kodanlus, talupojad ja töölised – moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahulolematust. 30. USA põhiseadus, selle allikad 1783. aastal rahuleping inglastega Riigipea president, valitakse iga nelja aasta tagant Kongress (jaguneb Esindajatekojaks ja Senatiks, mis koosneb osariikide esindajatest) Ülemkohus. Igal osariigil oma esinduskogu ja niisugune osariigi valitsus, nagu rahvale meeldib. President, Kongress ja Ülemkohus tasakaalustavad üksteist (võimude lahususe printsiip) 31
Eurotentrism, imperialism, sotsialism, konservatism, liberalism, natsionalism. POLIITILISED VOOLUD XIX, XX SAJANDIL: Konservatism (ladina keeles säilitamine) ehk vanameelsus ehk alalhoidlikus - rõhutati ajaloolist järjepidevust. Otsiti rahvaste omapära juuri. Leiti, et rahvaste tavad, usk, mõtteviis ja riiklik poliitiline korraldus on nagu elusorganism, mis kasvab ja areneb aeglaselt. Kiireid muutusi peeti kahjulikuks.. Liberalism (ladina keeles vaba) ehk vabameelsus - selle aluseks olid valgustusajastu vaated. Eriti mõjutasid liberaalsetmaailma vaadet Charles de Montesquieu - vajalik võimude lahusus; Adam Smith - majandus areneb kõige kiiremini vabakonkurentsi tingimustes; Sotsialism. 1830 aastail alguse saanud sotsialistliku suuna esindajate arvates sünnitab konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. Sotsialistlike õpetusi võib jagada kaheks: 1.Revolutsioonilised voolud - taotlesid kiirel (vägivaldsel) teel õigluse ühiskonna rajamist. 2
tagajärgedega (õnnetusega) edasisaatmiskäsu eiramise korral.
Võidakse tuua ka väidetavalt reaalselt aset leidnu kohta näiteid ketti
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W. Hupel (1737-1819) valgustusaja tuntumaid kirjamehi - ´´ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus..´´ (I eesti keelse ajaki9rja ´´Lühhike öppetus´´ väljaandja) PÄRISORJUSE KAOTAMINE BALTIKUMIS
tagajärgedega (õnnetusega) edasisaatmiskäsu eiramise korral.
Võidakse tuua ka väidetavalt reaalselt aset leidnu kohta näiteid ketti
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
romaaniga. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, renessanss, valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad, teatud
mängutoosiesteetika-mööblikaunistused) · Suuri teoreetikuid väga palju ei olnud. VALGUSTUS Kuulub Euroopa uusajastu laiemasse ajajärkku. · Etapp Euroopa ja Põhja-Ameerika vaimukultuuris 17.-18.saj · Varavalgustus kuni u 1750ndateni ja kõrgaeg nn entsüklopeediate ajastul · Sarnaselt renessansile seotud väga paljude valdkondadega. · Renessansiajal sai alguse pöördumine kirikust see tipneb valgustusega. Valgustusajastu tähtsaim sündmus Suur Prantsuse revolutsioon (1789). See ka lõpetab valgustusajastu. Edasine on juba langus või järelvalgustus. Meie kultuuriruumi jõudis valgustus peale Suurt Prantsuse revolutsiooni 18. Saj lõpp 19. Saj algus · Eesmärk: ületada ni individuaalselt kui ühiskondlikult vananenud ideoloogilised arusaamad ja ettekujutused maailmast mõistuspäraste ratsionaalsete seletuste abil. · Piiritu usk mõistuse mõjuvõimu
Mis on uusaeg? · Maailmavaade, mille kohaselt kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärtuse ja vabadusega · Uus maailmapilt, uus ideoloogia · Alguseks loetakse: o 1453 Konstantinoopoli vallutamine o 1492 Kolumbuse Ameerikasse jõudmine o 1517 Luterliku reformatsiooni käivitumine o Suur Prantsuse revolutsioon o 1640 Inglise kodanlik revolutsioon Majandusliku arengu erijooned · Kapitalismiajastu uus majandussüsteem · Koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut · Kaubandussuhted laienesid · Maailmakaubanduse kujunemine · Kultuurialane koostöö, uute ideede levik Põllumajandus · Suured erinevused Lääne-ja Ida-Euroopa vahel · Lääne-Euroopas: o Pärisorjus kadunud o Kapitalistlikud suhted o Eraomandi teke o Feodaalsuhted · Ida-Euroopas: o Feodaalne mõisamajandus o Talupoegade pärisorjastam...
1739.a ilmus eesti keeles esimest korda täielik piibli tõlge Anton-Thor Hellelt. 18.sajandi keskpaigas levis Eestimaal ja Liivimaal hernhuutlus ehk vennastekoguduste liikumine, see propageeris sotsiaalset võrdsust ja ühtekuuluvustunnet. Kogudustes valitsesid kõrged moraalinõuded, vähenesid vargused. Kuid loobuti ka ehete kandmisest, riietuti musta. Igasugused maised lõbustused, näiteks pulmas tantsimine, kuulutati patuks. 18.sajandi teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusajastu. Hakati välja andma ilmalikku sisuga raamatuid. Eesti ala valgustajatest oli nimekamaid August Wilhelm Hupel, ta kirjutas mitukümmend raamatut,milles tutvustas Baltikumi ajalugu, loodust ja kultuuri. Lisaks andis välja eestikeelse talurahvale mõeldud ajalehe. Johann Gottfried Herderi vahendusel jõudsid esimest korda eesti ja läti rahvalaulud Euroopa lugejani. Katarina ll taotles impeeriumi piirimaade seniste eriõiguste kaotamist ning riigi kõigi alade
· Jean-Jacques Rousseau 18 saj, prantuse riigiteadlane · Voltaire 17 saj, Prantsusmaa ,,Candide" (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks) · William Shakespeare Inglismaa, 19 saj, ,,Torm" · John Milton Inglise luuletaja, 17 saj, ,,Kaotatud paradiis" · Daniel Defoe inglise kirjanik, 17-18 sajand, ,,Robinson Crusoe" (klassitsism) · Erasmus Rotterdamist - ,,Narruse kiituseks", 16 saj, renessanss · Gotthold Ephraim Lessing 18 saj saksa kirjanik, valgustusajastu · Miguel de Cervantes - ,,Don Quijote", hispaania, 16 saj (renessanss) · William Blake inglise luuletaja 18 sajand, ,,Süütuse laulud" · J.W. Goethe - ,,Faust", 18 saj · Novalis ,,Aforismsid ja fragmendid", renessanss, Prantsusmaa · E.T.A. Hoffmann saksa realist, 19 saj, ,,Pähtlipureja ja hiirekuningas" · G.G. Byron inglise romantist, poeet, 19 saj, ,,Jõudeaja tunnid" · Sándor Petöfi ungari rahvusluuletaja, 19 sajand
Filosoofia arvestus 1. Renessanssi üldiseloomustus Renessanss (pr. "uuestisünd") on üleminekuaeg keskaja traditsioonilt uusajale. See ei ole suurte filosoofiliste süsteemide aeg vaid eksperimentide ja võimalusi prooviva uusorienteerumise aeg. Filosoofia areng toimub kultuurilooliste muutuste foonil. 15.saj. lõpul ja 16.saj. algul vallandub kõigil elualadel värskendavaid tuuli. Valitseb uudishimutsev kääriv miljöö. See on leiutuste ja avastuste aeg. Ainelise kultuuri saavutused käivad käsikäes maailmapildi avardumisega. Toimub kiire tehniline areng. Kompass, mis viib suurte avastusreisideni. 1492 ületas Kolumbus Atlandi. Teleskoop, tagajärjeks on "kosmiline sokk". Kopernikuse heliotsentriline süsteem. Trükikunst. Petrarca ja Boccaccio panevad aluse humanismile, mis on kantud traditsiooni ja skolastika põlgusest. Taotletakse inimese taassündi antiiksest vaimust lähtuvalt. Madalmaadel Erasm...
· XVIII-XIX sajandil kasvas märgatavalt emakeelsete rahvakoolide arv · János Sajnovics tõestas oma Lapimaa reisi tulemuste põhjal ungari keele soomeugri päritolu, võrreldes seda saami keelega, kesk- ja kõrgaadli, kõrgvaimulike ja keskkoolide raamatukogud kasvasid kiiresti , raamatute väljaandmine tegi tohutu hüppe · 1832 ungari keele ortograafiakogu ilmumine · 1844 ungari keelest sai riigi ametlik keel · Ungari rahvusliku kirjanduse uuendaja György Bessenyei Ungari valgustusajastu silmapaistev rahvuslik kirjanik haritud kõrgaadlik, filosoof, dramaturg, publitsist ja tõlkija; oma kultuuriprogrammis rõhutas emakeele tähtsust . soovitas Ungari akadeemia rajamist emakeele eest hoolitsemiseks ja hariduse edendamiseks . eeskuju: Voltaire ja prantsuse kirjandus Keeleuuendusliikumine 19. sajandi algus liikumise juht oli Ferenc Kazinczy ungari kirjanduse keskne kuju: kirjanduselu korraldaja,
Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi keskpunkt see aitas tekkida Jumalaeitusel (ateism). Lõplikult tõestas heliotsentrilise maailmapildi olemasolu 1632. aastal (samal aastal avati Tartu Ülikool) Galilei. Newton avastas gravitatsiooniseaduse ja muud mehaanika põhiseadused. Descartes'i arvates on tõsikindlate teaduste aluseks mõistus ta oli ratsionalist. Kõik see toimus 17. sajandil valmistas ette valgustusajastu muutusi. VALGUSTUSAJASTU ÜHISKONNAKÄSITLUS * kriitiline suhtumine ühiskonda kritiseeriti kirikut, absolutismi ja seisuslikku ühiskonnakorraldust. * sellestsamast tulenes arusaam, et inimesel on olemas loomulikud loovutamatud õigused hakkasid välja arenema kaasaja inimõigused. Rahvas peab saama enda kätte poliitilise võimu või seda peab temaga jagama. Kui rahvas leiab, et valitsemine on ebaaus, on tal õigus valitseja võimult kukutada.
..) Demonomaaniast lähtuvalt sai vastavate haigustega võitlemise peamiseks mehhanismiks ekstsortsism kurja vaimu välja ajamine. Skolastilisest traditsioonist lähtuvalt tekkis keskajal hulgaliselt igasugu õpetusi (milliste najal siiamaani Hollywood ratsutab). Näiteks idee, et kurjad vaimud on oma olemuselt külmad kehalised olendid, kes ise külma käes kannatades otsivad enesele sõna otseses mõttes sooja kohta. Jne... Uusaegne psühhiaatria algab 18. sajandi lõpul koos Valgustusajastu tulemisega. Väga palju on uues mõtlemises lihtsat vana eitamist (mitte niiväga arusaamist vaimuhaigustest). vaimuhaiguste mõistmist teaduslikust küljest võis toona veel vaadelda erinevate hingede kontekstis (kusjuures eeldati, et nn loomalik hing on vahevorm keha ja jumaliku hinge vahel). Descartes'i lähenemine aitas omakorda tõmmata joont vaimse ja mehaanilise keha vahele. Hakkab tekkima arusaam mõistusest (18. sajandil) ning mõistuse haigust ei peeta
kohanimed, taimenimetused (esimene eesti eralasõnaloend); märgitud tüüpsõnade numbrid August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" (1780) grammatika (põhja- ja lõuna- eesti eraldi); eesti-saksa ja saksa-eesti, 17 000 sõna. (1715 Uus Testament Forseliuse-Hornungi grammatikas 17. sajandi piiblikonverentsid) 4. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Euroopas valgustusajastu, rahvuslikkus jne. ,,Beiträge" (18131832); toimetaja J. H. Rosenplänter. Tähtsus: · Teaduslik lähenemine eesti keelele; eesti keel kui huvitav uurimisobjekt · Saksa-ladina ajajärgu asemele eesti (soome-ugri) ajajärk · Kujunes käsitusi eesti keele kohta, mis kehtivad siiani (näiteks?) · Levitas teadmisi keele kohta · Õpetas ja suunas kirjutama, uurima, materjali koguma · Ühtse kirjakeele taotlemine
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
inimesi ravima hakata, ning seni surmalemääratuid taas elule aidata. Suudeti hoida ära rõugeid, mis olid siiani väga suur ja laialdaselt levinud haigus, mis võttis palju inimelusid, ning jättis allesjäänutele koledaid arme. Inimelusid hakati päästma ka sõjatandritel, nimelt soositi haavatute ravimist, mida korraldas Punane Rist. Samas vaadati üle ka sõjaseadused, ning kuulutati välja milline sõda on õiglane ja milline mitte. Valgustusajastu idee tulemuseks võib pidada valgustatud absolutismi, Ameerika Iseseisvussõda ja Suurt Prantsuse revolutsiooni. Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_Enlightenment 2. http://www.ucl.ac.uk/philosophy/LPSG/contents.htm 3. http://www.sullivan-county.com/nf0/y2k/age_enl.htm 4. http://www.ut.ee/REAM/Teadusajalugu.htm#_Toc93805032 5. http://miksike.ee/docs/referaadid/valgustusajastu_liina.htm
Subjektiivne suund, pinnapealne, tegelased on skemaatilised, visandlikud. Hoidutakse sotsiaalsetest ühikosnnakriitilistest teemadest. Oluline on ka vormiline pool. Luules: Grünthal-Ridala, Ernst Enno, Marie Under, Henrik Visnapuu. uusromantsim- taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Johannes Aavik, August Gailit, Marie Under, Hendrik Visnapuu realism- Vastukaaluks romantismile tekkinud suund. Elu kujutatakse nii, nagu ta on. Realism jaguneb: a) kriitiliseks realism (Vilde ,,Külmale maale", Balzac ,,Eugenie Grandet")
· Põhjalik valitsemise reorganiseerimine · Tühistas Balti erikorra · Kuberner asendati ühise asehalduriga · Aadlist koosnevad organid saadeti laiali · Mõisnikud võrdsustati · Linnavalitsusse tuli valida liikmeid ka vaesematest kihtidest · Haldusüksusteks maakonnad · Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse (Võru ja Paldiski) · Kehtestati pearahamaks · Hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi Browne'i positiivsed määrused: · Valgustusajastu tulemus · Johann Georg Eiseni tegevus · Kritiseeris esimesena iganenud feodaalkorda · Määrused 1765 - Saagi ülejäägi müümise õigus - Õigus vallasvarale - Kindlad piirid koormistele - Karistamise ülempiirid - Talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata · Mõju - Pärisorjuse säilimine - Tularahva elu-olu mõningane paranemine - Täitmisele vaadati läbi sõrmede - Talurahvarahutused 1784
..................................................................8 3Õiguse allikad...........................................................................................................................9 3.1Sugukonnaõigus.................................................................................................................9 3.2Antiikajast kuni lokaalõiguseni..........................................................................................9 3.3Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond..............................................10 3.4COMMON LAW.............................................................................................................10 3.5AJALOOLINE KOOLKOND.........................................................................................10 4Kehtiva õiguse allikad.............................................................................................................11 4.1Õiguse allikate liigid......................
Liikide tekkimine (1857): - Detailideni empiiriline; tänaseni ülioluliselt kohal loodusteadustes: looduslik valik toimib kohandades liiki selle konkreetsete elutingimustega. Inimese põlvnemine (1871): - Empiirikaga katmata spekulatsioonid: looduslik valik toimib vaid ühte liini pidi, universaalsel skaalal, madalamatest loomadest kõrgeima inimesed ja seda hoolimata keskkonnatingimustest. Valgustusajastu vs Darwini Inimese põlvnemine Valgustusajastu: - Inimkond on vaimselt ühtne. - Kõigil inimestel samad eeldused. - Erinev arengutase tuleneb ajutisest mahajäämusest. Darwini inimese põlvnemise käsitlus: - Eri "arenguastmetel" inimesed (nt teadlane ja metslane) on võimekuse poolest erinevad, evolutsiooniliselt eri tasemel. - Inimese aju on sellega koos intellektuaalsed ja moraalsed võimed on arenguteel paremini kohastunud liigile. - Metslane on väljasurev haru. Alfred Russel Wallace
Kas üldmõisted on tegelikult olemas? Semiootilised probleemid. Teadmised millestki jõuavad meieni alati läbi teiste mõistete ja kokkuleppeliste sõnade kaudu. Sõnad ei ütle aga otseselt meile mingi asja olemuse kohta midagi. 10 12). Laidre, Margus 1990. Keskaja kaitseks. Akadeemia 12 (KÜSIMUS: Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.) 14. Sajandil nimetas pimedaks keskaega teadaolevalt esimesena luuletaja PETRARCA. Sellele järgnes veel valgustusajastu, Prantsuse revolutsioon ja marksismi ideoloogia, mis kõik keskaega kuidagi vaimult pimedaks ajaks pidasid. Humanistid uskusid, et ülesse äratanud särava antiikajastu. Pidevalt usuti, et elatakse uuel paremal ajastul. Seda, et keskaeg oli erakordselt avalikult julm, usutakse tänini. Avalikud hukkamised ja sõjad. Mis aga tegelikult ei võtnud kunagi selliseid mõõtmeid nagu kaasaja sõjad ning salajased piinamised. Ka nimetus keskaeg on
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
EUROOPA 19. SAJANDIL Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. Viini süsteem ja selle lagunemine. Industriaalühiskonna kujunemine. Rahvuse sünd, rahvuslik liikumine (etapid) ja maa ühendamine Saksamaa näitel. Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism. Majandusõpetused: merkantilism, majanduslik liberalism, utilitarism, füsiokraatia teooria Prantsuse revolutsioon 1789 – 1799 Revolutsioonisõjad 1792 – 1802 Napoleoni sõjad 1803 – 1815 I Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju ja tagajärjed. I 1. Revolutsiooni mõju ja tagajärjed: 1) Asutava Kogu põhimõttelised reformid: - 1789 - AK võttis vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni”, mis koosnes 17 artiklist ja algas sõnadega: Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks - 1791.a. konstitutsioon - sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia, võimude lahusus, jagunemine parem- ja ...
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad muusikakeskused (Mannheim, Berliin/Potsdam, Viin, Pariis) ja koolkonnad 18. sajandi keskel, nendega seotud muutused ja tähtsamad heliloojad. 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. ...
Kompositsioonis peab olema 4 elementi vesi, puud, taevas, maa. Need peavad olema sinusoidsed, kurvilised jooned. Charles Bridgeman'i ha-ha efekt ehk üllatusmoment. Horace Walpole, Thomas Pitt; Strawberry Hill, Twickenham, Middlesex; 1759 63.a. Inglise neo-gootika / Gothic Revival 18. sajandi keskel; Strawberry Hill, Twickenham, alustatud 1748.a. ; Horace Walpole Thomas Hearne, Maastikukujundus a la Capability Brown, 1794 6. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuur Claude-Nicholas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja näiteid. Claude-Nicolas Ledoux (1736 1806) Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on
hävituslooga, mis oli avaldatud lõunaeestikeelses kirikukäsiraamatus. Rahvusvahelise kultuuriloo kontekstis on Käsu Hansu kaebelaul erakordselt mahukas eriomase kompositsiooniga luulekogu. Autor tundis korralikult rahvakeelt, toetus rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormidele. Käsu Hansu kaebelaul levis üsna laialdaselt rahvasuus 18. ja veel 19. sajandil ning sellest on üles kirjutatud mitmeid koopiaid. 7. Mis on nn valgustuskirjandus? Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne
Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega (sündmuste seeriaga) (extrinsic) > ajalooliste faktorite määratlemine, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis
Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses
kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja
Ehk siis ka kui mingi ajastu kirjandus. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Jaguneb kas kirjanduse ajalooks (või teatud ajalis-kultuuriline periood) või kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. 29.Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renesanss, Valgustusajastu, 20.sajand või ka modernism ja postmodernism). Olulised ongi mingi ajalooperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajalooperioodi, näiteks 20.sajandi kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Konspektist: Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu võtab kokku kogu kirjanduse ajaloo (selektiivne). Nt valgustusajastu kirjandus. Eristatakse mingi perioodi kultuurilisi jooni, ei
Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo mõiste - Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. 12 Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu - Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, renessanss, valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome, vaid kirjandusloome teatud tunnuste lõikes (enamasti modernism ja postmodernism). Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. - teatud ajalooperioodil esil- olevate väärtuste peegeldumine kirjanduses, kultuuri vaatlemine ühtse tervikuna.
*Uuesti taastus tartu areng 1802 *Narva oli Eestist sõltumatu(Kuulus Peterburi kubermangu) *Suurim uuendus 18saj. Oli maanteede ja postijaamade võrgustiku ehitamine *Maanteede korrashoiu eest hoolitses kohalik rüütelkonnad Eesti 18. saj. Teisel poolel. *Pärisorjustlikud mõisamajapidamised hakkasid end hammeldama. *Mõisniku kulutused ja väljaminekud kasvasid kiiresti *Talupoegade koormised suurenesid ja talumajapidamised lagunesid *Vene riik polnud enam huvitatud Eesti autonoomiast Algas Valgustusajastu: I Hariduse tähtsus suurenes II Räägiti palju orjusevastastest ideedest III Eesti talurahva õigusetus peeti mujal maailmas ebanormaalseks IV Talupoegade töö mõisa heaks taheti asetada raharendiga V Mõis pidi palkama töötegijateks palgasulaseis *1726- tuli venemaal paleepöörde abil keisrinna katariina II *Katariina oli rahvuselt sakslanna, laiendas impeeriumi piire, surus maha rahvarahutusi, reformis põhjalikult riiki. *1775- hakkas venemaal kehtima uus halduskord
Populaarkultuuri teooriad (Tõnis Kahu) 04.09.2013 *Millest koosneb(millised elemendid)? (kommertsstrukutuuride looming popkultuur) *Millises suhtes on ta ühiskonnaga(kuidas mõjub)? *Milline on popkultuuri ja indiviidi suhe? Levinud kujutlus, et popkultuur pole päris kultuur, alati peetud seda problemaatiliseks. Kultuuri mõiste Kultuur mõiste, keerukust mõistetakse erinevates keeltes erinevat moodi. Sõna tüvi kultiveerima asustama.Ülimalt palju tõlgendamisvõimalusi läbi ajaloo. Esialgne tähendus seotud maaviljelusega. HIljem laienes inimesele(tema harimisele), sealt edasi tervele ühiskonnale. Tsivilisatsioon alguses mõnes mõttes kultuuriga sünonüüm, kuid aja jooksul kujunes välja oluline vahe tegemine. Järjest enam seoti millegi materiaalsega(argise maailmaga), see tuli koos romantismiga (kultuur oli vaimne). Luuletaja Coleridge defineeris nende vahe(civilization cultivation). Kultuuri ja tsivilisatsiooni keeruline suhe!(vai...
Uute religioossete liikumiste kasv. Suured erinevused maade vahel mis seda määravad? - Mitte kommunistlik minevik, vaid enne seda toimunu määrab praeguse olukorra. Moderniseerumine mida moderniseerunum oli riik enne Teist maailmasõda, seda väiksem on praegugi religioossus. 1960. aastatel toimu sügav sekulariseerumine, uute väärtuste, uue (noorte-)kultuuri tulek. Eesti, Läti ja Leedu - ,,Nõukogude Lääs". Moraaliväärtuste edasikandmine ja hoidmine jäi valgustusajastu järel naiste õlule. Moraalinormide kehastajad olid naised märgati, et pärast romantismiaega olid peamisteks kirikuskäijateks jäänud naised. 1923 religioon on tagurlik ja takistab Eesti progressi; usuõpetus tuleks koolides ära kaotada. Rahvahääletusel lükati see idee tagasi. Põhiline argument: mil moel on võimalik lapsi moraalseteks õpetada, kui usuõpetust enam koolides ei ole? 1960. aastatel seksuaalrevolutsioon, moraali muutumine naiseks olemise juures
3) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks. Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse. Kõige valdavamalt pääsesid valgustusideed mõjule prantsuse kirjanduses, mille eesotsas olid üleeuroopalise kuulsusega filosoofid ning kirjanikud: Voltaire ja Rousseau. Valgustajad võitlesid õiglasema ühiskonna eest, mis nende arvates pidi rajanema õigluse ja mõistuse põhimõtteil. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud. Kirjandus pidi levitama vaimuvalgust, arendama ja sisendama humanistlikke ideid; vormilt nõuti selgust reeglipära, proportsionaalsust ja harmooniat. Niisugune universaalsus võimaldas valgustajatel koostada ja välja anda kuulsa "Entsüklopeedia"- teaduste ja kunstide grandioosse koguteose. Tähtsamad esindajad kirjanduses:
Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Gluck valdas hästi erinevate maade ooperistiile ja suutis need edukalt ühendada ühte uudsesse stiili. See oli iseloomulik klassikalisele stiilile- muusika ei vaja rahvuslikke stiile, vaid üht mõistetavat väljendust. · Viini klassikud Viinis 18. saj. II poolel ja 19. saj I veerandil tegutsenud heliloojad J.Haydn, W.A.Mozart ja L.van Beethoven. Neid mõjutasid valgustusajastu humanistlikud vaated. L.van Beethovenit innustasid ka Suure Prantsuse rev-i ideed. Viini klassikute loomingus kujunesid instrumentaalmuusika tsüklilised suurvormid: sümfoonia (ka sümfooniaorkestri nn. klassikaline koosseis), sonaat, kontsert, trio, keelpillikvartett jms. Viini klassikute eelkäijaks peetakse ooperireformijat C.W.von Glucki. · Joseph Haydn ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
