aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. 3. Nimeta modernistliku kirjanduse põhitunnused (väh. 4) Modernistlik kirjandus järgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma reeglite järgi. Modernistlikul tekstil puudub klassikaline kompositsioon algus, keskpaik ja lõpp (algus ja lõpp on tavaliselt avatud).
Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise
kompenseerita. Vaatamata ta vastumeelsusesse orjuse suhtes oli Locke investeerinud Kuninglikku Aafrika Kompaniisse, mis muuhulgas tegeles ka orjade vahendamisega Aafrikast Ameerikasse. Arvatavasti pidas ta neid orje n.ö õiglaselt orjastatud orjadeks. John Locke kirjutisi on erinevatel teemadel, sealhulgas majanduslikel, religioossetel ja ka epistemoloogilistel. Ta omanditeooria ideed pole tänapäeval enam kuigi aktuaalsed, kuid osalt tema üleskirjutatud mõttekäikudele kujunes Valgustusajastu ja tänapäevane liberaalne ühiskond selliste väärtusasetustega ühiskonnaks nagu ta hetkel on. Ta mõtted mõjutasid ka kaudselt Ameerika Ühendriike, mille asutajad ta töödest inspiratsiooni said ning enda teostes ärakasutasid. Seetõttu võib väita, et poliitiliselt on John Locke üks tähtsamaid filosoofe Ühendriikide ning Euroopa kontekstis. Viited Bourne, H. F. (1876). The Life of John Locke. In Two Volumes (Vol. 2). London: Henry S. King. Locke, J. (1689)
keskaja kroonikates (nt Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikas" (13.sajand)) esimesed kirjalikud allikad ja kõik on esitatud võõrast vaatepunktist; varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad (nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" (1588)); kohtudokumendites (17.sajandi). 11. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? 18.-19.sajandil tekkis Euroopa mõtteloos huvi folkloori vastu, kuna levisid: Valgustusajastu ideed pöörati rõhku vaimsetele otsingutele. Näiteks Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6
vägivalla kasutamist. Rene Descartes (31. märts 1596 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. Charles-Louis de Montesquieu (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." . Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim
sajandil 5)Tordesillase leping - 7. juunil 1494 6)Napoleon kroonitakse keisriks - 2. detsembril. 7)Viini kongress - 1814 -1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 1871. 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik – 1792 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - Absolutism 2) linnadesse elama asumine - urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraarühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus – reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass - proletariaatne 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis - jakobiinid 1
6)Napoleon kroonitakse keisriks - 1804 7)Viini kongress - 1814-1815 8)M.Luther alustas usupuhastust Saksamaal - 1517 9)Kuulutatakse välja Saksa keisririik - 18. Jan 1870 10)Kolumbus avastab Ameerika - 1492 11)Prantsusmaal kuulutatakse välja vabariik - 1792 12)Algab I ümbermaailmareis - 1519 20. Kirjuta õige mõiste. 1) piiramatu kuningavõim - absolutism 2) linnadesse elama asumine - linnastumine ehk urbaniseerumine 3) 18. sajand, tähtsaks peeti inimeste harimist - valgustusajastu 4)Enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses - agraagühiskond 5)Alalhoidlikkus - konservatism 6)Pattude andeksandmise kiri - indulgents 7)Uuendus, ümberkorraldus - reform 8)Vabameelne suund poliitikas, pooldab isikuvabadusi - liberalism 9Iseseisvuse kaotanud territoorium, asumaa - koloonia 10) Suur ja põhjalik ümberkorraldus - revolutsioon 11) Palgatööliste klass- proletariaat 12)Vasakpoolsed Prantsuse revolutsioonis- jakobiinid 20. Õige või vale. Paranda väärad väited
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju 19. sajandi revolutsionäärid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekke põhjused Üks põhjustest oli kindlasti majanduskriis, mis oli tingitud sellest, et eelistatud seisused vaimulikud ja aadlikud ei pidanud maksma makse ning terve maksukoorem oli kolmanda seisuse õlgadel. Ri...
heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi Uusromantism, ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisusele, protestib inimest piiravate reeglite vastu. Osa uusromantikuist pöördus vastumeelsest olevikust keskaja, religiooni ja eksootiliste maade poole. Muusikas nimetatakse uusromantismiks hilisromantismi ning neoklassitsismi kõrval kujunenud romantilist suunda 20. sajandi algupoolel. Eesti kirjanduses mõjutas uusromantism eelkõige Noor-Eesti ja Siuru loomingut. Eesti Johannes Aavik Artur Adson August Alle
kirjanduslik ,,tormi ja tungi" liikumine jne. Romantism viitab keskaja imetlusele, Saksamaal ja Sotimaal otsitakse rahvuslikku identiteeti. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Saab öelda, et kui klassitsist peab olemasolevat maailma parimaks (õigeimaks), siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib
rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulele (J. Herder sakslane, avaldas euroopa rahvaste rahvaluulekogumiku) indiviidi
Teokarbimotiiv, asümmeetriline kujundus- looduse vahetu eeskuju, ruumid väikesed (salongi, buduaari teke), ei kattu välisarhitektuuriga, kumerad kurved, välditi sambaid, paraadtreppe, seinad kaunistati orvanditega, kasut tahvelpaneele, peegleid, mahedad toonid. Hotell Soubise: kasut lombiid-seina all ääres madal paneelistik, kõrged aknad, kumerjad kurved, prantsuse aknad,peeglid Amalienburgi pargi paviljon: Rundale lossi valge saal: 7. Sotsiaalutoopiline valgustusajastu arhitektuuri: Claude-Nicolas Ledoux ja Étienne Boullee loomingu iseloomustus ja mõned näited. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seniapinnad, geomeetria
Näidendis ,,Tartuffe" naeruvääristab Moliere omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, võltsvagadust, kahepalgelisust, rahaahnust ja silmakirjalikkust. Näidendis ,,Don Juan" naeruvääristab Moliere naistemehelikkust ja pettust. 20. Miks eelistati klassitsismiajastul komöödiatele tragöödiaid? Klassitsismiajastul eelistati komöödiatele tragöödiaid, sest hinnati antiikajastut ja eeskujusid. 21. Milline on valgustusajastu inimeseideaal? Valgustusajastu inimeseideaal oli loomulik inimene. Eitati eesõigusi, looduse ees on kõik võrdsed. Au sisse tulid võrdsed õigused, mõttevabadus, mitmekülgsus. Inimeseideaal oli tark ja laia silmaringiga. 22. Miks kasutavad valgustusfilosoofid oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust? Valgustusfilosoofid kasutavad oma ideede edasiandmiseks ilukirjandust, sest ilukirjandust loeti klassidest olenemata palju ja nii pääsesid nende ideed suurema rahavhulgani. 23
Algas sõda, mis kestis 30 aastat kuigi ei toonud see edu kummalegi poolele ja seejärel valmistati Vestfaali rahuleping mis oli 1648. aasta sügiseks valmis. Peale 30 aastast sõda algas Narva lahinguga 1700. aastal Põhjasõda. Poltaava lahing 1709. oli sõjas pöördepunktiks, kui kuningas Karl XII suri (1718. aastal) ning seejärel algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga. 7. Valgustusajastu 1770-1890 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos aastatest 1860-1780. aastateni , seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tänu tehnika arengule ja maailma avastamisele saadi aru et jumal ei ole kõige korraldaja ja kõik käib loodusreeglite kohaselt. Valgustusideede sünnimaaks on Inglismaa, kes oli Euroopa kõige demokraatlikum riik. Valgustusideed levisid Euroopasse aga Prantsusmaa kaudu. Valgustusajastu kolm kõige kuulsamat
Kolmandasse sambasse kuulub liikmete vaheline politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. Eesmärgiks on vältida rassismi ning võidelda organiseeritud või muu kuritegevuse vastu, nagu terrorism, inimkaubandus, lastevastased kuriteod, ebaseaduslik uimasti- ja relvaäri, korruptsioon ning pettus. II teema. Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri-Euroopas: 1.1. Sugukonnaõigus. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgustusajastu loomuõiguskoolkond. 1.4. Ajalooline koolkond. 2. Kehtiva õiguse allikad. 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: 3.1. Õigustloov akt. 4. Õiguse allikatest “võõrastes” õiguskultuurides. 5. Euroopa Liidu õigus (allikad). R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, 2004, lk 49-87 T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengud. Tallinn, Juura AS, 2005, lk 28-45 1. Õiguse allikate kujunemislugu Euroopas 1.1
Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud
Teose konflikti keskmes seisab major von Tellheim, kelle jaoks on väga olulised au- ja kohustusteküsimused. Tema elujuhiseks on teostada endas ideaalset inimest. Ta on astunud sõjaväkke, et arendada positiivseid iseloomuomadusi, peale sõda lahkub aga sõjaväest, sest maailma vägevate teenimine on ohtlik, see eeldab enesealandamist ega tasu vägivalda enese kallal, mida ohvitseriamet nõuab. Tragöödia “Emilía Galotti”(1772) - saksa valgustusajastu teravaim näidend. Tegelaskond jaguneb kaheks leeriks: 1)paheline valitseja oma käsilastega, 2)ohvrid. Olulisemal kohal on pahelised tegelased, nende iseloomustus on antud palju detailsemalt. Draama “Naatan Tark”(1779) - usuküsimusi käsitlev. Tegevus toimub Jeruusalemmas u.1192, peale kolmandat ristisõda. Kõikide uskude olulisimaks elemendiks on kõlbeline tunne. ”Milline usk on kõige õigem?” - vastuseks on mõistukõne kolmest sõrmusest (“Decameroni” 1. päeva 3. novell)
eksisteeriski Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Õitsenguperioodiks olid aastad 1798 - 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakiri Athenæum. Romantiline koolkond astus välja Valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse
Antiik: Eepos ja eepiline laul Hesiodos: 7.saj alg e.m.a. Sündis väikeses Boiootia linnakeses Askras Helikoni mäe nõlval, kuhu ta isa oli asunud Väike-Aasia aioolia aladelt. Meieni on tervikuna jõudnud 2 eepost: jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog Teogoonia ja põllumehi õpetav Tööd ja päevad. Katkendeid on säilinud ka eepilisest kataloogist Naiste kataloog, mis räägib erinevate kreeka kangelaste ja nende emade põlvnemisest; ülejäänud teostest on alles vaid fragmente. Homerose ja Hesiodose eeposi võrreldi juba antiikajal. Töödes ja päevades esinev viide Hesiodose võidule rapsoodide võistlusel inspireeris mitmeid lugusid tema võistlusest Homerosega. Alkidamase jutustusele toetuvas populaarses loos Homerose ja Hesiodose võistlus kaotas kangelaseepos (Homeros) küll didaktilisele eeposele (Hesiodos), kuid üleüldises tuntuses jäi Hesiodos Homerosele alla. Siiski on Teogonia ja Naiste kataloog üliolulised allikad varaste kreeka mü...
Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791) Imelaps, lääne muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseerija- ülivõrretesr Mozarti puhul ei pääse. Kahtlemata tuli Mozart ilmale erakordsete võimetega: haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja väljendustungiga. Kuid sama erakordne oli keskkond, kus ta sündis: tema isa Leopold Mozart kuulus 18. sajandi keskel Kes- Euroopa väljapaistvamate muusikute hulka, ta oli Salzburgi õukonna kapellmeister, tunnustatud helilooja ning, mis kõige olulisem, erakordne muusikapedagoog. Oma poja arengut ja kujunemist juhtis ta suurima hoole ja tähelepanuga ning lõi talle selleks parimad mõeldavad tingimused. Ta õpetas Wolfgangile väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid: harmooniat, polüfooniat, vormi, ning pani kirja väikese Mozarti esimesed kompositsioonid ja kindlasti parandas neid oluliselt. Pikka aega oli ta oma poja mänedzeriks, korraldades tema esinemis...
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood (Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud. Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...
1) Valgustatud absolutism Valgustuse ja absolutismi liit. Tuntud esindaja Franois Voltaire (1694-1778). Valgustatud absolutism on see, mida 18saj hakatakse ellu rakendama. 2) Põhiseaduslik monarhia Tekkis Inglismaal. Esindajaks Charles de Secondat Montesquieu (1689-1755) 3) Rahva suveräänsus Tänapäeva demokraatia algus. Esindajaks Jean-Jaques Rousseau (1712-1778) I: Valgustatud absolutism. Oli absolutismi uuendatud versioon, valgustusajastu populaarseim uus riigifilosoofia, hakkab levima Saksa maailmas. Tekkis 18saj Prantsusmaal valgustusfilosoofia alusel aga ellu rakendamist seal ei leia. Prantsusmaal seetõttu rahva rahulolematus kasvab. Bourbonide dünastia jätkas Prantsusmaal 17saj absolutismi vaimus. Kuna Prantsusmaal absolutismi ei moderniseeritud siis tulemuseks oli 1789a revolutsioon. Uuendatud absolutism levis nt Preisimaal ja Austrias, nendes riikides absoluutsed monarhid
Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire
1 2. Tarbimisühiskonna sünd Keskkooliõpikutes räägitakse tööstusrevolutsioonist. Inglismaal asus 1837 Victoria troonile ja hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pist...
Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu, millest alles 1754 sündis poeg (tulevane keiser Paul I) ja hiljem tütar Anna (1757-1759), süvendas Katariina nümfomaaniat ja viis suheteni meestega, kes oma karjääri võlgnesid ainult talle. Ühtlasi hoidis vaimselt võimekas Katariina end kursis poliitiliste oludega ja pidas kirjavahetust valgustusajastu oluliste nimedega, eelkõige Voltaire'iga, kes on nimetanud seda printsessi "Põhjala täheks". Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi-lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil (ukj) 1762. aastal valitsejaks. Riigipöörde läbiviimisesse oli kaasatud ka
Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeris Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 17981800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel. Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum. Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad
probleemidest. Teksti aluseks on võetud M. Herbberti artikkel ,,Re-enclosure of green space in postmodern urbanism". Kolmandas osas toome ühe näite postmodernsest maastikuplaneerimisest Eesti põhjal ja teise Inglismaa põhjal. Postmodernism Et mõista postmodernismi peab kõigepealt selgeks tegema modernismi alustalad. Modernism on seotud valgustusajastuga. Valgustus ajastu, mis sai alguse 18ndal sajandil, on segatud ideede, suhtumiste ja tundlikkuse kompleks. Valgustusajastu kesksed figuurid (nt Newton) üritasid inimeste arusaamist maailmast tõsta uuele tasandile. Üritati ühendada teaduslikku mõtlemisviisi sotsiaalse ja poliitilise sfääriga. Üheks keskseks ideeks oli vabadus läbi teadmiste. Printsiibid, mida peeti oluliseks ühiskonna arenemisel: eesmärk, kogemus kui teadmiste allikas, teadus, progress, individualism, tolerantsus, vabadus, inimese olemuse vormimise oskus, sekularism. Nende ideedega juhitud ajastut hakati kutsuma modernseks ajastuks.
Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tr...
Christian von Wolff esitas terve mõistuse filosoofia, mille tõttu peetakse teda ratsionalismi rajajaks Saksamaal. Lõi saksa keelde hulga teadustermineid. Pandi suurt rõhku moraalile ja kõlblusele. Ühiskonna parandamist taotleti inimeste harimise teel. Poliitikas pandi põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Sotsiaalsed ideed ei leidnud Saksamaal kasvupinda. Peamiseks kujunes rahvusliku ühinemise idee. Saksa valgustusajastu filosoofiaks sai idealism. See idealism oli tervenisti inimese teenistuses, tõstatas probleeme ja analüüsis mõtlemise ja looduse saladusi. Johann Gottfried von Herder leidis, et kõik rahvad on kultuurivõimelised. Ta pooldas progressi ideed, mille jörgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Leidis, et rahvast tuleb harida ja kasvatada. Uuris piiblit ja avaldas ka 13 eestikeelset rahvalaulu. Pidas tähtsaks rahva kasvatamist õigluse ja inimsuse vaimus. Kasvatamist vastikust sõja vastu
lugemises eemaldumist jumalasõnast. Veel 19. sajandilgi jäi valdavaks ettelugemine. Seda tingisid nii raamatute vähesus kui ka võimalus kuulamise ajal tööd nokitseda ning raamatu sisu üle mõtteid vahetada. Valjusti loeti ka omaette olles. Nõnda piisas kirjasõna kättesaadavuseks talus ühest korralikult lugeda oskavast inimesest (Laur, 2003). Ilmalik lugemisvara tekkis 18. sajandi teisel poolel ja seostub Eestisse jõudnud valgustusideedega. Valgustusajastu tähtsamatest kujudest väärivad eriti märkimist Torma pastor Johann Georg Eisen (von Schwarzenberg), Laiuse pastor Heinrich Johann von Jannau, Tartu justiitsbürgermeister ja ajalooline Friedrich Konrad Gadebusch, Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel (Lisa 5), publitsist Johann Christop Petri ja publitsist ning kirjanik Garlieb Helwig Merkel (Lisa 6). Nemad ja nende mõttekaaslased esindasid pietismile oponeerivat ratsionalismi. 19. sajandi algul jätkasid ratsionalistide
b) Millal tekib eesti valgustuslik kirjandus? c) Nimetage olulisemaid eesti valgustusliku kirjanduse esindajaid ja nende teoseid. (Paljud neist on olnud kohustuslik lugemisvara kursuse kohustusliku kirjandusena.) d) Palun kirjeldage lühidalt mõnd loetud valgustuslikku teost: mida sisaldab, missugune on autori hoiak lugeja suhtes jne. Valgustuskirjandus on valgustusajastu ideedest kantud kirjandus ( 18. sajand), millele oli iseloomulik sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nõutamine rahvahulkadele. Valgustusajastu kirjanikud olid ühtlasi filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud, nende mitmekülgne tegevus haaras ka võitlust feodalismi ja religiooni absoluutse ülemvõimu vastu. Teoloogia kohale astus filosoofia, religiooni väliste vormide asemele loomulik ja vahetu usutunne
Valgustuskirjanduses on tihti kasutatud looduse temaatikat, st mitte matemaatilisi ega füüsilisi seadusi, vaid pigem loomulikkust, eksistensi, rahva vaimu. ¤ Tihti tegelesid valgustuslikud mõtlejad mineviku ümbermõtestamisega. Sel ajastul mõeldi koguaeg vanast ja loodi mingi visioon uuest. Loodud uus, ideaalmaastik kestab mingis mõttes tänapäevani. Räägime tihiti posthumanismist, samas paljud seadused millest kõneles nt Voltaire, ikkagi kehtivad. Võib öelda, et oleme praegu valgustusajastu mõjusfäärist väljumise ajastus. ¤ Valgustussajandi suurim kirjanduslik saavutus on valgustuslik romaan. Kuigi tihti öeldakse, et see periood ei ole eriti kirjandusega seotud, siis see ei ole 100% tõsi. Valgustussajand on see sajand, kui romaan muutub massiliseks zanriks. ¤ Valgustussajand on sajand, mis paneb rõhku rahvustele. Hakatakse mõtisklema selle üle, mis on rahvus. Olulisem filosoof John Locke. ¤ Valgustuses on ka omad esteetilised kriteeriumid. Esteetilised
Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Selle õitsenguperioodiks olid aastad 1798 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegeli, Caroline von Schlegeli, poeetide Ludwig Tiecki ja Novalise ning filosoofide Friedrich von Schellingi ja Friedrich Schleiermacheri vahel (Jena romantikud). Sel perioodil anti välja ajakirja Athenæum (1798). Romantiline koolkond astus välja valgustusajastu ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultuse, sest viimane avavat looduse saladusi sügavamalt kui õpetlase vaevarikas töö. Tunnetuse tõukejõuks peavad romantikud lõpliku ja lõpmatu vahelise vastuolu läbielamist, tungi lõpmatuse poole, lõpmatuse kättesaamatusega seotud igatsust, iroonilist suhtumist iseendasse ja oma loomingusse. Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad
Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee." Maalisüzee peab omama õpetliku väärtuse. Kõrge-zanr - "ajalooline", mis sisaldas klassikalisest mütoloogiast stseene kuulsatest kirjatöödest, Piiblist jne. Euroopa valgustusajastu esteetika. Esteetilise teooria on tekkinud varajase perioodi kodanlikul pöörel XVII-XVIII sajandil ja on osa ideoloogia ja oma aja kultuur. Valgustajad moraalse, poliitilise ja esteetilise haridusega püütakse saavutada ümberkujundamise ühiskonnas võrdsuse ja õigluse. Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman
Siit edasi minnes püstitas saksa filosoof Christian Wolff filosoogia-valitseja ideaali. Andmaks valgustatud valitsejale vabad käed ühiskonnale vajalikeks valgustuslikeks ümberkorraldusteks, toetasid kameralistid absolutistlikku valitsemiseviisi, teisalt aga sidusid valitsejale antud õigused kohustustega tagada alamate üldine heaolu. Christian Wolff (1679-1754) Füsiokraadid Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Kõige tuntuim ja mõjukaim prantsuse füsiokraat oli Louis XV ihuarst Francois Quesnay. Quesnay järgi kehtis majanduses püsivate ja muutumatute seadust kõrval ajastust ja ühiskonnast sõltuvad kirjutatud seadused
Kui taheti hoida kahte võimu tasakaalus, siis ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi jääma parlamendi kompetentsi. Valgustajana pidas Locke vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Locke`i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas (1776) ja Prantsusmaal (1789) ning rajas tee Euroopa liberalismile. Montesquieu: Charles-Louis de Secondat Montesquieu (1689-1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta oli pärit nimekast aadlisuguvõsast ning tema elutööks sai raamat "Seaduste vaimust" (1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele
Objektivistid- on olemas onjekstiivsd sisemised mõõdupuud hea elu määratlemiseks, sest kõigil inimestel on universaalsed põhivajadused. Subjektivistid- see, mis on kellegi jaoks hea, sõltub tema kalduvustest, eelistustest ja soovidest. Elama head elu siis, kui selle tundetasandil heaks kiidame. Universalväärtused: 1 Inimene kui väärtus 1 Indiviidi vabadus 1 Indiviidi õigus 1 Indiviisi võrdsus Euroopaliku trditsiooni valgustusajastu pärit väärtused: vabadus, vendlus ja võrdsus. Kristlikud väärtused: usk, lootus, armastus. Antiik ajast pärit põhiväärtused: õigus, julgus, mõõdukus ja tarkus. Väärtused muudavad elu elamisväärseks. Üks kasvatuse keskseid moodustusi on inimkäsitlus. Täna pole enam tuumvärtusi, vaid on üksteisega võrdlevaid väärtused. Väärtused pole enam ühiskonda koos hoidev jõud, vaid indiviidi vaba valik.
rights"(1689) Inglismaal ja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon"(1789) Prantsusmaal. Mõlemad riigid olid tugeva majandusega suurriigid 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Inglismaal oli parlamentaarne monarhia, Prantsusmaal aga absolutistlik valitsemiskord. Prantsusmaal oli katolik kirik, Inglismaal aga protsestantlik anglikaani kirik. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? - Tehnika areng tõi võimaluse hankida uusi teadmisi. - Maadeavastustega algas maailmapildi avardumine mis jätkus veelgi enam uusajal. - Kujunes uus mõtteviis ning üha enam hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet ning katsetega saadud teadmisi. - Kujunes välja õpetus, mida kutsuti deismiks. 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu)
Klassitsism alustab oma kronoloogiat XVI sajandil, domineerib XVII võimsalt ja agressiivselt, väidab end XVIII ja varajase XIX sajandil. Lugu ise näitab elujõulisust traditsioone klassikalise kunsti süsteemis. Vastavalt kunsti kodeksile, kunstnikult kõigepealt nõuti "idee." Maalisüzee peab omama õpetliku väärtuse. Kõrge-zanr - "ajalooline", mis sisaldas klassikalisest mütoloogiast stseene kuulsatest kirjatöödest, Piiblist jne. Euroopa valgustusajastu esteetika. Esteetilise teooria on tekkinud varajase perioodi kodanlikul pöörel XVII-XVIII sajandil ja on osa ideoloogia ja oma aja kultuur. Valgustajad moraalse, poliitilise ja esteetilise haridusega püütakse saavutada ümberkujundamise ühiskonnas võrdsuse ja õigluse. Teoreetiline konstruktsioon esteetika teemas. Baumgarten. Tema süsteem on jagatud kahte ossa: esteetika ja loogika. Esimene on teooria "väiksem", tunne ettekujutus, teine - mida kõrgem, "intellektuaalsem". Winkelman
Küsimused: Absolutism. Tekke aeg, põhjused, tunnused, näited (valitsemine, majandus, sõjavägi). Prantsusmaa 17. s. Millised muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris Louis XIV valitsemise ajal (Colbert, Mazarin, Versailles). Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. Millised olid teadusrevolutsiooni aluspõhimõtted (ratsionalism, empirism, deism), tähtsamad teadlased ja leiutised/avastused, miks olid tähtsad? Millise panuse andsid inglise valgustajad (J. Locke) valgustusajastu ühiskondlik- poliitiline mõtte arengusse? Milliseid olid Voltaire'i, Montesquieu, Rousseau ühiskonna-alased vaated, kuidas mõjutasid Euroopa arengut? Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused ja sündmused 1789-1792. (Generaalstaadid, Asutav Kogu, Bastille, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon, I põhiseadus, teised uuendused). Suur Prantsuse revolutsioon: lõpp ja tulemused
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
Ainekursuse "Folkloristika alused" eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19.saj Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. ·vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on "vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud ·rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud ·folkloor rahvaluule ,,Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata ·pärimus - kasutusel osalise...
Kui enne Prantsuse revolutsiooni tähistas vabadus igaühe erilist õiguslikku seisundit, siis revolutsioon muutis vabaduse tähendust. Inimene ise oli oma vabaduse allikas. Loodusõiguslik õpetus kui teooria ("süstemaatiline kord") avas tee eraõiguslikele kodifikatsioonidele. Preisimaal, Prantsusmaal ja Austrias sündisid suured kodifikatsioonid, mis olid kantud loomuõiguse ideest. 1794. aastal ilmus Preisi riikide üldine maaõigus. 1804. aastal võeti Prantsusmaal vastu valgustusajastu tuntuim koodeks- Code civil des Francais, ehk Prantsuse tsiviilseadustik. 1811.a. Ilmus Austria üldine tsiviilseadustik. Valgustusajastu kodifikatsioonid sundisid taanduma Mandri- Euroopas seni valitsenud kasuistlikkuse. Õigusnorm hakkas üha enam omandama sotsiaalsetele normidele omaseid ja traditsioonilisi tunnuseid. Kaasaegne loomuõigus Kuni XX sajandi alguseni ja ka sajandi algul oli valitsevaks huvijurisprudents. Seadused pidid lahendama huvide konfliktid
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Õiguspeegel Servus servorum dei (vms) Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused Keskaja õigus Kanooniline õigus Lokaalõigus Õpik - Ylikangas: ,,Miks õigus muutub?" Õiguse põhikoolkonnad on: 1. valgustusajastu loomuõigus - Selle koolkonna esindajad väidavad, et eksisteerib ajast ja ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus Kehtiva õiguse allikad (võta powerpoint!) Aarnio raamatus - Kolm vaatenurka õigusele lk 88-112 Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria küsimusi. Tartu, 1993 Seadus kitsas tähenduses Seadus laias tähenduses
riigina Euroopas parlamentaarne monarhia, mis püsib tänaseni. 2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides? Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid. 3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel? Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament. 4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused? 18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal 4. Loetle : 1. valgustusajale iseloomulikud jooned, a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism
ei sisalda väärtushinnanguid, uurib kuritegevuse ametlikku statistikaid, andmeid. Mida kriminoloogiliste teadmistega peale hakata, on õiguspoliitiline küsimus. 2. Karistusõiguse ajalugu – „Sissejuhatus õigusteadusesse“ 2.1. Periodiseering 2.2. Arhailine õigus Karistus tekkis veritasuga. 2.3. Keskaeg Saksi peegel ja Karolina – olulised allikad. Kuni Karolinani oli karistusõigus eraviisiline. Nii mõnedki põhimõtted kehtivad tänase päevani. 2.4. Valgustusajastu Kuriteomõistete ebamäärasus Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus Inimeste ebavõrdsus seaduste ees Õigus peab vabanema kiriku ja usulise fanatismi teenistusest Piinamine kui uurimistoiming ei saa teenida kriminaalasjas tõe tuvastamise eesmärki Napoleoni Code pénal ja Baieri karistusseadustik 2.5. Klassikalise karistusõiguse kujunemine Klassikaline suund arendas edasi code penali ja baieri karistusseadustikku ja on jõudnud tänasesse päeva
Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks
Louis XIV Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud absoluutne monarh, suurendas Prantsuse territooriumit märgatavalt, valitses hästi. "Riik, see olen mina!" G.Washington Esimene Ameerika Ühendriikide president, tänu temale kujunes presidendist keskne ametikoht võimustruktuuris Voltaire üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest, kuulus näitekirjanik ja poeet, valgustusfilosoof Montesquieu oli valgustusajastu Prantsuse poliitiline mõtleja, võimude lahususe põhimõte Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte, tema ja kaaslaste algatusel hukati palju, sellega tahtis päästa revolutsiooni Otto von Bismarck Saksamaa poliitik, suurimaks teeneks peetakse Saksamaa ühendamist Napoleon Prantsusmaa ainuvalitseja ja väejuht, tegi end keisriks 1804. a K. Marx juudi päritolu Saksa revolutsionäär ja aktiivne revolutsiooni organiseerija,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
