pn-siirdeks nimetatakse pooljuhi piirkonda, milles üks juhtivustüüp asendub teisega. n-piirkonnas on ena- mus-laengukandjateks elektronid, p-piirkonnas augud. Ventiil-fotoefekti korral tekivad elektron-auk-paarid pooljuhis pn-siirde alas. Siirde elektriväli viib elektroni ja augu lahku, mistõttu pooljuhitüki otste vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana, mis muundab valgusenergiat elektrienergiaks. Optoelektroonika tegeleb optilise ja elektrilise energia vastastikuse muundamisega. Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina töötav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Lainejada väljendab ettekujutust üksikust footonist. Lainejada veidi erinevate sagedustega komponendid
pn-siirdeks nimetatakse pooljuhi piirkonda, milles üks juhtivustüüp asendub teisega. n-piirkonnas on ena- mus-laengukandjateks elektronid, p-piirkonnas augud. Ventiil-fotoefekti korral tekivad elektron-auk-paarid pooljuhis pn-siirde alas. Siirde elektriväli viib elektroni ja augu lahku, mistõttu pooljuhitüki otste vahel tekib pinge. Siire hakkab toimima vooluallikana, mis muundab valgusenergiat elektrienergiaks. Optoelektroonika tegeleb optilise ja elektrilise energia vastastikuse muundamisega. Levinumad optoelekt- roonikaseadmed on valgusdiood (päripingestatud pn-siire, mis elektrienergia arvel kiirgab valgust), pooljuhtlaser (laserina töötav valgusdiood) ja fotorakk (pn-siire, mis ventiil-fotoefektil muundab valgusenergiat elektrienergiaks). Laetud osakeste võnkumisel tekkiva valguse intensiivsus on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega: I = const 4
2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi käigus võtavad taimed keskkonnast CO2 ja H2O, tekib glükoos, jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2+12H2O=C6H12O6+6O2 +H2O Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Siia kuuluvad eluslooduse kõigi riikide
kasvu. o Väga suurtel bakteritel on probleem, et eripind jääb väga väikeseks. Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Bakteritel Beggiatoa, Thiomargarita ja Thioploca on rakkudes suured nitraadivakuoolid. o Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad
Vaid rohelised taimed on võimelised muutma päikese kiirgusenergia orgaanilise ainega seotud keemiliseks energiaks. Tänu pikkadele suvepäevadele pole Eestis puudust päikesekiirgusest kasvuaja vältel. Taimed kasutavad ära vaid mõne sajandiku neile langevast valgusenergiast. Ometi ei jätku alati kõikidele taimedele valgust piisavalt. Väetamise seisukohalt tuleb arvestada seda, et nitraatväetistest lämmastiku omastamiseks vajab taim rohkem valgusenergiat kui ammooniumväetistest. Seega tuleks varjus kasvavaid taimi väetada eelistatavalt ammooniumväetistega. Soojus Soojusest sõltub taimede kasvuaja pikkus. Taimede kasv algab, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle +5oC ja lõpeb, kui ööpäeva keskmine temperatuur sügisel langeb püsivalt alla +5oC. Enamikele taimedele on optimaalne kasvutemperatuur +20...+28oC.
Loomad eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi ja lämmastikku, aga vajavad elamiseks hapnikku. Loomad ei kasva kogu elu ja nende keha koosneb paljudest organitest. Loomad sigivad suguliselt ja mittesuguliselt. Loomad arenevad kas moondega või ilma. Loomade järglased vajavad vanemate hoolt ja toitmist. Loomad võivad elada kõikjal, kuna nad vajavad eluks ainult toitaineid ja hapnikku. Nad saavad elada pimedas, sest nad ei vaja eluks valgusenergiat. Loomade keha on kaetud karvade või sulgedega. 1.Enamik loomi elab maapinnal, kuid enamus on ka vees ja lendavad ning nad ei vaja valgust. 2.Loomad saavad vabalt liikuda (jooksevad, kõnnivad, ujuvad, lendavad jne). Liikumine on tähtis, kuna peavad toitu otsima ning vaenlase eest põgenema. 3.Loomad reageerivad kiiresti ärritusele, valgusele, helidele. 4.Loomade toiduks on taimed või teised loomad. 5.Loomad kasutavad hapnikku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi. 6
8. Selgitage erinevate organismide sarnasust ja erinevust metabolismi alusel. Eristage organismide klassifikatsioon a) süsinikuallika järgi, b)energiaallika järgi, C) hapniku tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. a) Süsinikuallika järgi - *autotroofid - kasutavad raku koostisainete sünteesiks CO2. *heterotroofid - kasutavad raku koostisainete sünteesiks orgaanilisi ühendeid. b) Energiaallika järgi - *fototroofid - absorbeerivad valgusenergiat. *kemotroofid - kasutavad orgaaniliste(glükoosi jt) või anorgaaniliste ainete (H2S, S, NO2 jt) redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. c) Hapniku tarbimise järgi - *aeroobid - kasutavad hapnikku elektronide akseptorina (obligatoorsed aeroobid - O2 on eluks vältimatud). *anaeroobid - võimelised eksisteerima hapnikuta (obligatoorsed anaeroobid - ei talu üldse hapnikku, fakultatiivsed anaeroobid -
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
Va – surevad Vb – surnud puud 7. Mets ja keskkond 1. Mets ja valgus. Fotosünteesi valem: 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 Otsekiirgus + hajuskiirgus = summaarne kiirgus. Kogu kiirgus jaotatakse kolme ossa: ultraviolettkiirgus lainepikkusega ( ) 280...400 nm (neeldub tugevasti atmosfääris) nähtav kiirgus 400...750 nm, infrapunane kiirgus >750 nm. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb: 1
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
sulamisel, eriti siis, kui sealt eraldub vedelikku, aktiviseeruvad mikroobid kiiresti ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia.
sulamisel, eriti siis, kui sealt eraldub vedelikku, aktiviseeruvad mikroobid kiiresti ja hakkavad intensiivselt paljunema. Kiirgusenergia - kiirgusenergia toimib mikroobidele nii raku siseste kui ka keskonnas toimuvate, kas keemiliste või füüsikaliste muutuste kaudu. Kiirituse effektiivsus sõltub suurel määral kiirte läbivusvõimest, sest muutusi kutsuvad esile ikkagi ainult neelduvad kiired. Valgus vajalik ainult fotosünteesivatele mikroobidele, sest nad kasutavad valgusenergiat CO2 assimilatsiooni protsessiks, nagu ka taimed. Kõik bakterid kasvavad hästi valguse puudumisel ja hajusal valgusel puudub antimikroobne toime. Otsene päikese kiirgus mõjub bakteritele hävitavalt. Paljud hallitusseened kasvavad küll pimedas, kuid valguse puudumisel pidurdub neil spooride moodustumine. Valguseenergia antakse edasi kvantidena ja kvandi mõju sõltub temas leiduvast enegiast. Energia hulk sõltub aga laine pikkusest. Mida pikem see on, seda väiksem on kvandi energia.
olla potentsiaalsed mutageenid, töödeldakse uuritavaid kemikaale enne bakterikultuurile lisamist roti maksa ekstraktiga. Ames’i testi tulemusena selgus ka, et mitmed sigareti suitsus olevad komponendid võivad stimuleerida raaminihke mutatsioonide teket. 76. Põhilised DNA reparatsioonimehhanismid rakkudes. 1. Valgusest sõltuv fotoreaktivatsioon: vea parandamine kohapeal Fotoreaktivatsioon kõrvaldab tümiini dimeere ja vajab valgusenergiat. 2. Väljalõikereparatsioon: lämmastikualuste kõrvaldamine. Glükosülaasid kõrvaldavad DNA-st kahjustatud lämmastikaluseid. Eksonukleaas kõrvaldab lõigu DNA ahelast ja tühiku sünteesib täis DNA polümeraas, kasutades vastasahelat matriitsina 3. Replikatsioonijärgne valepaardumisi kõrvaldav DNA “mismatch” reparatsioon MMR: Nukleotiidide kõrvaldamine DNA ahelast. UvrABC väljalõike-nukleaas kõrvaldab DNA ahelast DNA kahjustuse, mis on tekkinud UV-kiirguse tagajärjel 4
-rr.a kuli- - konnaga. -':.otistide Lisaks ainevahetusele .: ligis (r't. iseloomustab eh-r ka ener- .'..fengu giavahettrs. K6ik organis- . ,.- - i.l seda mid vajavad elutegevuseks ' - :-i.mid - energiat. Rohelised taimed ' . -,-r0 ..900 ka sutavacl forosrinteesi kdi- gus valgusenergiat. Selle tu- lem usen.r s.r lvestub energi.r -,rS[]S, 1.3. Hanijalg paljuneb -s"d suguliselt seemnetega ja mittesuguliselt v6sunditega. 1.4. Organismide eluiga kujuneb tema
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Valgusenergia muutumine keemiliseks energiaks toimub fotosüsteemide (nii fotosüsteem I, kui ka II) reaktsioonitsentris, kus ergastatud elektron liigub klorofüllilt elektronide aktseptorile, mis on erinevates fotosüsteemides erinevad. Energia peab liikuma fotosüsteemi tsentrisse, sest ühe elektroni(footoni) energiast ei piisa selleks, et elektrone upitada veel NADP'le. Selleks, et valgusenergiat muundada keemiliseks energiaks, peaks vähemalt ühe pigmendi molekuli juures olema elektronide aktseptor, kuhu é-d saavad edasi minna. Peaks olema ka é-de doonor, mis täiendaks selle tsentri pigmendi é varu uuesti endisele tasemele, kui é ära läheb. Toimub redoksreaktsioon. Aksteptor redutseeritakse, doonor oksüdeeritakse 27. Defineerige kvantsaagise mõiste ja arvutage selle väärtus ühe CO2 molekuli assimileerimise jaoks (koos selgitusega)
Lüsosoomid – sisaldavad lagundavaid ensüüme Endoplasmaatiline retiikulum – valkude ja lipiidide süntees Plastiidid Proplastiidist võib saada kas Leukoplast (värvusetu) Kloroplast (roheline) Kromoplast (oranž-kollakas-punakas) Plastiidid võivad omavahel üle minna ühest teiseks, kõik plastiidid on topeltmembraaniga Plastiidide ülesanded Kloroplast: sisaldab klorofülli, mis annab rohelise värvuse; püüavad ja säilitavad valgusenergiat makroergiliste sidemete energiana (ATP); toimub fotosüntees – sünteesitakse esmast orgaanilist ainet; kloroplastidel on oma genoom ja ribosoomid Kromoplast: sisaldab erinevaid pigmente, mis annavad kollase-oranži-punase värvuse; annavad värvuse õitele ja viljadele, meelitades kohale tolmendajad või seemnete levitajad Leukoplast: värvusetu; ainete ladustamiseks ◦ Amüloplast: tärklise säilitamiseks ◦ Elaioplast: rasvade
immuunsüsteem ja osa bakterid on ka kasulikud. Paljudel bakteritel on üks või mitu viburit, mille abil liikuda. Tavaliselt puuduvad viburid tõvestavatel bakteritel. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, kuid on ka mitmeid muid mooduseid. 19 Bakterid omastavad väliskeskkonnast vees lahustunud toitaineid kogu raku pinnaga (osmoosselt) ja eritavad rakust välja ainevahetuse jääkprodukte. Energiaallikatena kasutavad bakterid valgusenergiat ja keemilist energiat. Bakterid jaotatakse aeroobideks ja anaeroobideks. Aeroobid valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid klorofülli abil. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ega saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamisel. Kui nende keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk.
1:8 10,5 1:10 14,0 1:32 17,5 Hargnevused varustatud kas kiududele keevitatud lehvik-kiudude külge või liidestega. Lehvik- kiududega varustatud komponendid võidakse asendada jätkuga või lõpp-paneeli jagamisplaadiga. Jagatud energia võib olla ka erinev, näiteks 10% läheb ühte ja 90 % teise harusse. Optiliste summutitega saame summutada vastivõetavat valgusenergiat vastuvõtjale sobivaks. Summutamine võib olla komtantne või astmeline 5dB kaupa. Summutaja on varustatud lehvik- kiududega või liidestega. WDM-komponentidega saab eri lainepikkustega signaale ühendada ühte kiudu. Samuti võime ühe kiu valgust eri lainepikkusest sõltuvalt lahutada ja suunata selle oma kiudu. Nad on samuti varustatud ja juba keevitatud lihvik-kiududega või liidestega. 5.6 Ohutustehnika Valguskaablite ja teiste optiliste komponentide kohtlemine ja montaaz ühineb neile
Siia kuuluvad paljud ioonpumbad, mis vastutavad Na+, H+ ja Ca2+ gradiendi eest. ● F-type pumps - siia kuulub mitokondri membraanidel asuv ATP sünteaas, mis kasutab H+ gradienti ATP sünteesiks ● ABC transporterid - nimetus tuleneb sellest, et nende struktuur sisaldab kahte ATP binding cassettes. Kõige suurem grupp. Transpordivad ka väikseid molekule. 3. Valgus-käitatud pumbad - kasutavad valgusenergiat, esinevad vaid taimedes, bakterites. 93.Kanalivalgud: nende põhiomadused ja jaotus. Närviimpulsi leviku ja ülekande põhimõte. Kanalivalgud - teine liik transportvalke ehk poorid. Moodustavad läbi bilipiidkihi poorid. Ühe olulisema grupi kanalivalkude hulgas moodustavad nn ioonkanalid ● on kümneid tuhandeid kordi suurema läbilaskvusega kui transporterid ● on selektiivsed ühte tüüpi ioonidele ● on suletavad ● reeglina avanevad vastuseks spetsiifilisele signaalile
Aknad ei võimalda privaatsust. On ka eeliseid: vahel on aknast kena vaade. Tööruumi valgustuse puhul on olulised sealsete pindade peegeldumistegurid, kuna neist sõltub valgustatus ruumis. Need näitavad pinnalt lähtuva ja sinna langeva valgusvoo suhet. Valge paber peegeldab kuni 95% sinna langenud valgusest, puit 45%, must matt paber ainult 5%. Enamasti on otstarbekas, et tööruumi pindade (eriti lae ja seinte ülaosade) peegeldustegurid on kõrged, kuna siis säästetakse valgusenergiat. Maailmas eksisteerib sadu valgustatuse norme, mis sõltuvad konkreetse maa majanduslikest võimalustest, kuid ka töö täpsusest, vastutusrikkusest, objekti kontrastist fooniga, fooni tumedusest, töötaja vanusest jt teguritest. Vaesemates maades on valgustuse nõuded väiksemad. Kõige levinumatel töödel, näiteks lugemisel ja kirjutamisel, nõutakse Euroopas enamasti valgustatust vähemalt 400 lx. Encyclopaedia of Health and Safety (1998) soovitab sel puhul 500 lx
Karotenoidide kaks põhigruppi on · karoteenid hapnikku mittesisaldavad molekulid, koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust; esindajateks on karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, samuti lükopeen, · ksantofüllid hapnikku sisaldavad molekulid; esindajateks luteiin, zeaksantiin jt. Taimedes täidavad kaotenoidid lisaks põhiülesandele valguse absorbeerimisele ja klorofüllile edastamisele ka kaitsvat rolli, neelates liigset valgusenergiat ning kaitstes rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. 58 Loomsetele organismidele on neli karotenoidi, -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin, vitamiin A eelühenditeks (= provitamiinideks). -karoteenist tekib kaks, - ja - karoteenist ning -krüptoksantiinist üks retinaali molekul. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt produktseeritava ensüümi, karoteeni oksügenaasi, toimel.
Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad – B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte- väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel
+136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel. Värvuselt
+136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett. Fotosüntees toimib nagu eukarüootidel, kuid pigmentide mitmekesisus suurem kui eukarüootsetel vetikatel
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
fotoreaktivatsioon) on välja kujunenud ka imetajatel. Inimese puhul on leitud, et osa vähivorme on seotud DNA reparatsiooni defektsusega. Fotoreaktivatsioon 86 Fotoreaktivatsioonil osaleb valgustundlik ensüüm fotolüaas. Kui kiiritada DNA-d ultraviolettkiirgusega, võivad DNA-s moodustuda omavahel kovalentselt seotud tümiini dimeerid. Fotolüaas seondub spetsiifiliselt tümidiini dimeeridele ning lõhub valgusenergiat kasutades tümiinide vahelise sideme. Fotolüaas on võimeline tümiini dimeeridele seonduma ka siis, kui hoida bakterirakke pimedas, kuid sel juhul ei katalüüsi ta sideme katkestamist. Photolüaas lahutab ka tsütosiini ning tsütosiini ja tümiini dimeere. Seega selleks, et indutseerida ultraviolettkiirgusega bakterirakkudes mutatsioone, tuleb bakterirakke kõrgema mutatsioonisageduse saamiseks hoida pimedas. Väljalõikereparatsioon
Sarnased reparatsioonisüsteemid (v.a. fotoreaktivatsioon) on välja kujunenud ka imetajatel. Inimese puhul on leitud, et osa vähivorme on seotud DNA reparatsiooni defektsusega. Fotoreaktivatsioon Fotoreaktivatsioonil osaleb valgustundlik ensüüm fotolüaas. Kui kiiritada DNA-d ultraviolettkiirgusega, võivad DNA-s moodustuda omavahel kovalentselt seotud tümiini dimeerid. Fotolüaas seondub spetsiifiliselt tümidiini dimeeridele ning lõhub valgusenergiat kasutades tümiinide vahelise sideme. Fotolüaas on võimeline tümiini dimeeridele seonduma ka siis, kui hoida bakterirakke pimedas, kuid sel juhul ei katalüüsi ta sideme katkestamist. Photolüaas lahutab ka tsütosiini ning tsütosiini ja tümiini dimeere. Seega selleks, et indutseerida ultraviolettkiirgusega bakterirakkudes mutatsioone, tuleb bakterirakke kõrgema mutatsioonisageduse saamiseks hoida pimedas. Väljalõikereparatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
