kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest. Fotodioode kasutatakse kahes tööreziimis: (1) fotogalvaaniliseks nimetatakse reziimi kui diood muundab valgusenergiat elektrienergiaks, näiteks töötades päikeseelemendina; (2) vastupingereziimiks (ka fotodioodireziimiks) olukorda kui fotodiood töötab koos välise pingeallikaga ning registreerib muutusi valguse intensiivsuses näiteks fototajuritena pildisensorites (parempoolne foto) või suitsuandurites (ülemine foto), mis peavad reageerima juba väiksemale õhu läbipaistvuse muutusele.
Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...
ja f on sagedus (pööret/s) 4. Lained Laineks nimetatakse võnkumise levimisprotsessi ruumis. Laine kui häiritus levib keskkonnas lõpliku kiirusega.Lained jagunevad ristlaineteks ja pikilaineteks, keskkonna järgi ruumelastsuslaineteks ja kujuelastsuslaineteks. 5. Lainete omadused Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust).Näiteks :Lainete omadused mingis merepunktis sõltuvad:tuule kiirusest, suunast ja nende väärtuste ajalis-ruumilisest jaotusest , rannajoonest, merepõhja iseloomust (sh. lainete ja rannajoone ning merepõhja vastasmõjust), lainetevahelisest energiavahetusest, hoovustest, stratifikatsioonist (suhteliselt vähe) 6. Lainepikkus, sagedus, periood ja levimiskiirus
V: 1)Piimhappekäärimine moodustub 2 molekuli piimhapet ja vesinik kasutatakse ära. Protsess üldiselt lõpeb. 2)Etanoolkäärimine toimub pärmseente abil. Tekib etanool ja süsihappegaas. Seda käärimist kasutatakse toiduainetööstuses. Kui selle käärimise juures satub õhku juurde, tekib veiniäädikas. 9. Mis on fotosüntees? V: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat. 10. Fotosünteesiks vajalikud tingimused. V: Klorofüll ja valgus. 11. Mis toimub ja tekib fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumis? V: Valgusstaadium Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. Vesinik seotakse NADPH -ks 2 Hapnik läheb rakust välja Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas
kiiruse retseptoriteks. Karotenoidid on keemilise ehituse poolest tetraterpenoidid, erinevaid karotenoide on väga palju (>600). Karotenoidide 2 põhigruppi on karoteenid ja ksantofüllid. Esimesed neist on hapnikku mittesisaldavad molekulid, teised vastupidiselt aga hapnikku sisaldavad molekulid. Lisaks valguse absorbeerimisele (karotenoidide põhiülesanne) on karotenoididel ka kaitsev roll, neelates liigset valgusenergiat ja kaitstes rake fotokahjustuste ning vabade hapnikuradikaalide eest. Neli karotenoidi (-, -, ja karoteen ning -krüptoksantiin) on loomsetele organismidele vitamiin A eelühenditeks ehk provitamiinideks. Karotenoidide konverteerumine retinaaliks toimub soole mikroflooria poolt toodetava ensüümi (karoteeni okügenaas) toimel. Vitamiin A on oluline, sest see tagab nägemise, luues sellele fotokeemilise aluse, lisaks toimib see vitamiin ka antioksüdandina.
Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiini jt.) ise. Selleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: Autotroofid-organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. Ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg ainetest, selleks kasutavad nad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed, nad saavad esmase org. aine fotosünteesiprotsessis. Selle toimumiseks vajavad nad vkk valgusenergiat ja anorg ühendeid(H2O, CO2). Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Glükoos on paljude teiste org. ühendite sünteesi lähteaine. Taimedes moodustub glükoosist otseselt veel mitmete lipiidide süntees. Glükoos on koos
KORDAMISKÜSIMUSED kontrolltöö nr. 3. Megamaailm 1 1. Tähtkujud, tähtede heleduste märkimine tähtkujus. 2. Tähtede värvused, millest tingitud? 3. Mida iseloomustab tähesuurus? Kuidas liigitatakse tähesuuruseid? 4. Taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand 5. Ekvaatorilised koordinaatide ( kääne, otsetõus ) mõiste. Tähised ja mõõtühikud. 6. Horisontaalsed koordinaadid: mida nim. taevakeha kõrguseks? Kuidas arvutada taevakeha kõrgust erinevatel laiuskraadidel? Valem. 7. Tähtede ööpäevane liikumise trajektoori kujud poolusel ja ekvaatoril olles. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö. Sodiaagitähtkujud. 10. Päikesesüsteemi kehad: täht, planeedid (planeetide iseloomustus: iga planeedi kohta kolm omadust), asteroidid, kuud, komeedid, meteoor ja meteoriit. 11. Kuu faaside tekkimine ja nimetused. Sünoodiline ...
Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joone abil, millele on kantud nool valguse levimise suuna näitamiseks. 4.Valguse levimine keskkondades/ainetes Valguse levimiseks nim. valgusenergia kandumist ruumi. Valguse levimise suund on pööratav. Valguse levimise suuna muutumisel vastupidiseks jääb valguskiire tee samaks. Valguse levimisel kandub edasi energia. 5.Varjud (täis- ja poolvari) On ruumi osa, kuhu valgusenergiat ei sattu. Pinnal asuvat valgustamata ala nim. varju kujundiks, ruumis asuvat valgustamata ala, aga täisvarju ruumiks. Täisvarju piirkonda valgus ei levi, poolvarju piirkonda jõuab osa valgusallika valgusest. Kui valgusallikas oleks punkti kujuline, tekiks ainult täisvari. Poolvarjusid tekitavad suured valgusallikad või mitu valgusallikat. 6.Valguse peegeldumine, peegeldumisseadus Valguse peegeldumine on füüsiline nähtus. Langemisnurgaks alfa nim. nurka langeva kiire ja
FOTOSÜNTEES Valguse energia muudetakse keemiliseks energiaks Assimilatsiooni protsess (sünteesiprotsess) 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI: 1) VALGUSSTAADIUM - Reaktsioonide toimumiseks vaja valgusenergiat 2) PIMEDUSSTAADIUM - ei vaja valgust, reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui ka valguses VALGUSSTAADIUM (kloroplastide sisemembraanides) Klorofülli molekulid moodustavad teiste pigmentidega fotosüsteeme (I, II) Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi Eralduvad vesiniku aatomid ja eketronid hapnik väljub õhulõhede kaudu 2 H2O O2 + 4 H+ + 4 Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 (vesiniku kandja) moodustamises
kasutatakse). Toitained > lõhustumine – dissimilatsioon (keerulised ained lihtsateks, energia vabaneb). 3. ATP roll rakkudes. Missuguste protsesside käigus ATP tekib? – Adenosiintrifosfaat. Valmib rakuhingamisel. Makroergiline ühend. Universaalne energia talletaja ja ülekandja. 4. Mis on fotosüntees? – Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks, kasutades selleks valgusenergiat. 5. Kus toimub fotosüntees (ei piisa sellest, et taimedes.) – Kloroplastides. Bakterite fotosüntees toimub bakteriraku tsütoplasmas. Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). 6. Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas, toitained, vesi. 7. Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud, orgaanilised ühendid,
graafikud ja tehke järeldused. 3. Fotoefekt fotoefektiks nimetatakse elektronide vabastamist aatomist või nende väljumist ainest valguse (elektromagnetkiirguse) mõjul. Fotoefektil on kaks alaliiki sisefotoefekt ja välisfotoefekt. Sisefotoefektil lööb valgus elektroni lahti ainult aatomi küljest. Elektron jääb ainetüki sisemusse, kuid saab nüüd vabalt liikuda. Seevastu välisfotoefektil paiskuvad elektronid ainetükist üldse välja. Fotoefekti abil saab muuta valgusenergiat elektrienergiaks. Seadmeid, mis seda võimaldavad, nimetatakse fotoelementideks. Neid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt, näiteks kaamerates ja optilistes sensorites. Valguse toimest põhjustatud elektrijuhtivust nimetatakse fotojuhtivuseks, tekkinud voolu aga fotovooluks. Fotovoolu laengukandjaid (elektrone) nimetatakse fotoelektronideks. 5. Aatomi ehitus ja aatomite suurus Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse
Erinevused Lagundamine Süntees Vabaneb energia Neelab energiat Sarnasus Kulgevad samal ajal Näide Glükoosi lagundamine Fotosüntees , DNA FOTOSÜNTEES Kloroplastides olev klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotosüntees 6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O Fotosüntees jaguneb kaheks: 1)Valgusstaadium valgusenergia ergastab klorofülli molekulid. Lagundatakse vee molekuli. Eraldub O2 2 H2O O2 + 4 H+ + 4 e- .
AINE- JA ENERGIA VAHETUS Organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise. AUTOTROOFID SARNASUS HETEROTROOFID -esmase orgaanilise aine saavad -kõik koosnevad -elutegevuseks vajaliku energia (foto)sünteesiprotsessis=moodustub rakkudest saavad toidus sisalduva orgaanilise glc -kõikides toimub aine oksüdatsioonil -sünteesivad elutegevuseks vajalikud süntees/lagundamine -kasutavad energiaallikana üksnes orgaanilised ühendid -vajavad energiat orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatst -kasutavad energiaallikana üksnes anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) t...
maa-alustes osades ja varre sisemuses), need saavad toitaineid taime nendest osadest, kus toimub fotosüntees. 2. Vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. 3. Valgusstaadiumis vabaneva hapniku kasutavad ära mitokondrid. Heterotroofselt toituvad rakud saavad glükoosi oksüdatsiooniks vajaliku hapniku väliskeskkonnast. Seda kasutavad ka kloroplaste sisaldavad rakud – nt öösel. Heterotroofsetele organismidele 1. Heterotroofid ei suuda valgusenergiat keem. energiaks muuta. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine oksüdatsioonil. Kui fotosüntees lakkaks, saaksid otsa ka org. aine varud, mida heterotroofid lagundavad. Heterotroofid ei saa taimede poolt moodustatud org. aineta. 2. Fotosüntees tagab süsinikuringe – CO2 sisalduva C taaskasutamine org. aine koostises saab võimalikuks Calvini reaktsioonide kaudu. 3. Õhuhapniku olemasolu on seotud vee fotooksüdatsiooniga, mis toimub fotosünteesi
· Maale langeb 10 000 korda enam päikesekiirgust kui inimkond praegu tarbib. KASUTAKSE: · Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. · Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse. · Loomulik valgustus. Päikesepatarei · Päikesepatarei ehk päikesepaneel on elektrotehniline seade, mis muundab Päikese valgusenergiat elektrienergiaks. · Esimesed päikesepaneelid (elektri tootmiseks) 1958. aastal ja nende kasutegur jäi alla 10% , kuid tänaseks päevaks on see tõusnud kuni 22 % ni. · Suurem osa paneeli materjalist on räni. · Päikesepatareisid kasutatakse näiteks kosmoselennuaparaatides ja automaatsetes meteoroloogiajaamades. · 1998. aastal oli päikesepaneelide hind 1 vati kohta 4,5 USA dollarit, aga 1970. aastal 150 dollarit. · Päikesepaneeli liigid: monokristallilised paneelid,
Neil puuduvad vereloomeks); Biomolekul- elusorganismis esinev kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised organismile omased tunnused: rakuline ehitusprintsiip ; orgaaniline aine, millel on täita biofunktsioon. Nendest ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest iseseisva sünteesiprotsessi läbiviimine ; pannakse kovalentsete sidemete abil kokku ainetest. Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat. paljunemisvõime. nende koostises on nukleiinhapped ja makromolekulid ( suured molekulid: polüsahhariidid, Heterotroofid- sünteesivad vajalikud ained toidus valgud; iseloomulik mutatsioonivõime; nad lipiidid, valgud, nukleiinhapped). Monomeerid-väikesed sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustamissaadustest. evolutsioneeruvad. molekulid mis võivad omaette funktsioneerida, Fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe
Kust saavad organismid elutegevuseks vajaliku energia? Iga organism sünteesib talle ainuomased orgaanilised ained ise, milleks kasutab ta lähteainena kas eelnevalt enda poolt sünteesitud molekule või hangib osa orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanvat keemilist energiat. Autotroofide põhiosa moodustavad rohelised taimed ja suhteliselt väike rühm kemosünteesijaid, mis on erinevat liiki bakterid, mis toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- suurem osa orgaamilistest ainetest, siia kuuluvad eluslooduse kõigi liikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet e saavad oma elutegevuseks
2006.a. Milano kodutarvete mess MACEF raames anti EKA disainitudengile Pavel Sidorenkole Massimo Martini nimeline disainiauhind. 2007.a. pälvised Euroopa Design Management eripreemia Thulema ja Aquator. 2008. aastal pärjas zürii parima tootedisaini preemia Mare Kelpmani kollektsiooni Lights & Stripes, mis on esiemade triibuvaipadest inspireeritud kõrgtehnoloogilistest materjalidest kootud kangastest padjakollektsioon. Nii kogub osa ornamendist endasse valgusenergiat ja helendab pimeduses, olles dekoratiivseks ning ka funktsionaalseks valgustajaks hämaras ruumis. Lisaks sellele jagati välja mitu preemiat tootedisaini ja disainiprojekti kategooriates ning disain managemendi eest. Mare Kelpmani kollektsoonist Lights&Stripes mõned pildid: Disainer Mare Kelpman Mare Kelpman on sündinud 27. juunil 1958 aastal. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia, tekstiil, 1990. Hetekel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia professorina. Mare Kelpman on EDLi liige.
ma komistan kuskile kivi otsa, siis ma kukun rulalt maha maapinna peale. See juhtub gravitatsiooni põhjusel. Teine asi füüsikas, millega inimesed ja ka mina igapäevaselt kokku puutun, on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine, täpsemalt on see ,,elektrivool". Elektrivool peaks olema igas majapidamises, kaasaarvatud minul. Elektrivoolu alla saame nimetada näiteks elektriradiaatorid ja elektripirnid neid kasutame iga päev. Radiaatoritelt saame me soojusenergiat ning pirnidelt valgusenergiat. Veel on olemas ka äike looduslik elektrivool. Kolmandaks haruks on akustika. See uurib mehaanilisi laineid erinevates gaasides, vedelikes ja tahkistes. Siia kuulub ka kuuldav heli koos ultra- ja infraheliga. Seega on akustika üsnagi tähtis, kuna tänu sellele ma saan suhelda teistega ma kuulen mitmeid erinevaid hääli ja ka häälitsusi. Igapäevaselt puutume kokku ka ringliikumisega. See on selline liikumine, mis kulgliigub mööda ringjoonekujulist trajektoori
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja. Kahjuks ei oska me seda hinnata ning hoolimatusest tingitud vead jätavad oma jälje. Kas emake loodus suudab meile andestada vead? Kaua aega on suutnud Maa end ise reguleerida. Tänu vulkaanilisele tegevusele on kujunenud pinnase kuju. Gaasid ja tuhk on olnud põhjuseks, miks Maa atmosfäär on kujunenud niivõrd sobivaks elu tekkeks. Algsete ehitustega organismid õppisid valgusen...
vahetult enne Päikese kustumist. Kroon on ebakorrapärase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber, mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kaugusele. 4. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese pöörlemisperiood on ekvaatori lähedal 25 päeva ning pooluste lähedal kuni 10 päeva võrra pikem 5. Päike toodab soojus- ja valgusenergiat, muutes gaasi teiseks. Päikese keskmes, kus tihedus on 150 000 kg/m³, toodetakse termotuumareaktsioonides vesinikust heeliumit. Kaks vesiniku aatomit surutakse kokku, et moodustada heeliumi. Kui see juhtub, jääb üle energiaosake, mis liigub edasi Päikese välispinnale ja vabaneb seal valguse ning soojusena. Päike kaotab küll niimoodi palju oma massist, kuid ta on nii suur, et peab veel väga kaua aega vastu. 6
1. Aine- ja energia hankimise viisid. Mõisted auto- ja heterotroof. Kemo- ja fotosünteesijad. Näiteid. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kasutavad valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. (taimed, tsüanobakterid) (kemo- ja fotosünteesijad) Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. (vihmauss, loomad) Kemosünteesijad toodavad orgaanilist ainet anorgaanilistest ühenditest. Selleks kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. Viivad läbi redoksreaktsioone. (sulfaatijad, raua- ja mangaanibakterid) 2. Mis on assimilatsioon? Dissimilatsioon? Kuidas on nad omavahel seotud? Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid. 3. M...
Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi. Fotosüntees Fotosüntees algas umbes 3,4 miljardi aasta eest. See on primaarse orgaanilise aine allikas, kasutades selle moodustamiseks valgusenergiat. Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi periood, kus lisandus süsihappegaas ja vesi, millest moodustus päikeseenergia abil glükoos. Sel ajal kasutasid organismid mõlemat süsteemi paralleelselt. · I fotosünteesi süsteem oli primaarne. See väide on kooskõlas ka geoloogiliste leidudega
3) spiraalsed 4) keerdunud e keeritsbakterid 5) jätketega 6) koloniaalsed vormid.(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1. autotroofid - sünteesivad ise lähteainetest toitaineid, kasutades kas valgusenergiat või keemilist energiat. a) fotosünteesivad bakterid (väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne fotosüntees-eraldub hapnik). b) kemosünteesijad (vesinikbakterid). 2. heterotroofid - vajavad orgaanilisi aineid valmiskujul, et sünteesida raku ehituseks vajalikke orgaanilisi aineid. a) saprobakterid (surnud organismides). b) parasiidid (teiste organismide elavates kudedes). c) sümbiondid(teiste organismide ainevahetussaadused).
On olemas ka pinnalained, kus häiritud on vedeliku pind, paralleelsete lainepindatega laineid nimetatakse tasalaineteks, Laine on võnkumiste levimine. Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Kui võnkeallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline, ehk teisiti öeldes, laine profiiliks on sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat, valguslaine kannab edasi valgusenergiat. Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisemad on lainepikkus tähisega lambda - , lainekõrgus tähisega h ja lainete levimiskiirust tähisega v. Ristlaine Laineringide tekkimist saab seletada veeosakeste vaheliste mõjujõududega. Kui õngekork võngub üles-alla, hakkab liikuma ka temaga vahetult kokkupuutuv vesi. Et aga veemolekulide vahel mõjuvad jõud, siis liikudes ise, panevad nad liikuma ka naabrid. Need omakorda jälle oma naabrid jne
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul j...
sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses on looted sarnased Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub
toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid Tähtsus inimesele KASU
Dissimilatsioon: Anorgaanilised või lihtsama ehitusefa orgaanilised ained. Assimialtsioon: Orgaanilised ained. Energia: Dissimialtsioon: vabaneb Assimilatsioon: Kasutatakse. NÄITED Dissimilatsioon: seedimine, hingamine. Assimilatsioon: fotosünttes, valögusüntees, glükogeeni süntees. Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium. · Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium
otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid
· Tekib orgaaniline molekul glükoos. · Fotosünteesi vaheproduktidest saab kõiki teisi orgaanilisi aineid. · Kogu biosfäär elab fotosünteesis talletunud energia arvel (heterotroofid söövad). · Eraldub hapnik, mida vajavad kõik organismid rakuhingamiseks. · On tekkinud osoonikiht, mis kaitsed UV-kiirguse eest. · Inimühiskonna progress põhineb sammuti orgaanilise aine põletamisel. Autotroofid organismid, kes kasutavad oma elutegevuseks valgusenergiat (fotosünteesijad) või readoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesijad, näiteks raua- ja väävli bakterid) ehk autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotoroofid organismid, kes oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil ehk orgaanilise aine lagundamisel (kõik loomad, kõik seened ja enamus bakteritest).
KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael)...
sinusoid. Laineid saab tekitada ka gaasis, näiteks õhus. Laineallikaks on sel juhul heliallikas, mis paneb õhuosakesed võnkuma. Tekkivad õhu tiheduse muutused hakkavad ruumis levima lainena. Kui heliallikas võngub harmooniliselt, siis on ka tekkiv laine harmooniline. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). 5 Pendlid. Matemaatiline pendel. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud
Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad Karoteenideks.( Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen) Ksantofüllideks. (Ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga.
Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka
tootmiseks. Fotosünteesi käigus lehed adsorbeerivad päikesevalgust. Juurte kaudu saavad nad vett ning õhust süsinikdioksiidi. Hapnik tekib jääkproduktina. Glükoos transporditakse lehest üle kogu taime. Samal ajal suundub hapnik õhku. Taimed sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli. See pigment on fotosünteesiks hädavajalik. Ta adsorbeerib päikesevalgusest energiat ning muundab selle keemiliseks energiaks. Kuid mitte kogu valgusenergiat ei adsorbeerita. Ehkki päikesevalgus koosneb erinevate värvide segust, adsorbeerib klorofüll peamiselt punast ja sinist valgust. Roheline valgus peegeldub tagasi, mistõttu meie silmad näevad taimi rohelistena. Fotosüntees leiab aset väikestes moodustistes – kloroplastides. Need sisaldavad membraane, mis töötavad nagu päikesepatareid. Klorofüll paikneb nende membraanide pinnal ning kui päikesevalgus lehele paistab, salvestab klorofüll selle energia
4. Millist mõju võib selline sademete jaotus aastal 2006 avaldada põllumajandusele? Loodusele? Looduses oli väheste sademete tõttu suur tuleoht. Põllumajanduse saadusi oli tavalisest vähem kuna polnud piisavalt niiske. 7. küsimus Kuidas sõltub taimelehtede paksus valgusoludest? Põhjenda! Seda paremad valgusolud (palju valgust) seda paksemad on lehed. See on tingitud klorofülli reageerimisest päikesevalgusega. Seda paremad valgusolud seda rohkem valgusenergiat talletatakse lehdedes. 8. küsimus Merisigade geenide uurimisel avastati, et enamusel oli ühe kasvuhormooni tootva geeni kodeeriva ahela järjestus järgmine: T A C G G C T A G G C A A T A C G G C...., ühel isendil, kes oli ka teistest tunduvalt väiksem, aga: T A C G G C T A G G C A A T A A T T C G G C 1. Selgita, milline geneetiline muutus on toimunud
Organismide aine- ja energiavahetus Olulised füüsikaseadused termodünaamikast: I. energia ei teki ega kao vaid muundub ühest vormist teise (potensiaalne energia kineetiline energia II. entroopia universumis suureneb pidevalt (entroopia vähendamiseks tuleb teha tööd kulutada energiat) Metabolism Koosneb keemilistest reaktsioonidest, mille käigus energia muundub ühest vormist teise. Organismide metabolismide reaktsioone vahendavad ensüümid. + H2O + CO2 orgaaniline aine H2O, CO2 Fotosünteesi käigus tekkiv orgaaniline aine annab energiat nii autotroofsetele kui ka heterotroofsetele organismidele. Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste...
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid.
Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. Konsumendid – tarbijad Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Produtsendid – tootjad. Troofiline tase on toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. (4 taset) Valgusenergia – Kehalt kiirgavas valguses olev energia, näiteks päikeselt tulev energia. Taimed kasutavad päikeselt tulevat valgusenergiat ja muudavad selle keemiliseks energiaks. Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis. Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki
otsas on tavaliselt 6-liikmelised ionoontsüklid. Kõige pikema ahelaga karotenoid on lükopeen. Karotenoidid jagunevad karoteenideks ja ksantofüllideks. Karoteenid on hapnikku mittesisaldavad molekulid (nt karoteeni -, -, -, -, - jt isomeerid, lükopeen), ksantofüllid sisaldavad lisaks süsinikule ja vesinikule ka hapnikku (nt luteiin, zeaksantiin jt). Lisaks valguse absorbeerimisele ja klorofülli edastamisele, täidavad karotenoidid taimedes ka kaistvat rolli. Nad neelavad liigset valgusenergiat ja kaitsevad rakke fotokahjustuste ja vabade hapnikuradikaalide eest. -, - ja -karoteen ning -krüptoksantiin on loomsetele organismidele vitamiin A eelühendiks. Karotenoidide muutumine retinaaliks toimub soole mikrofloora poolt toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid
aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli. anaeroobne glükolüüs(käärimine) - hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP - (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes olev makroergiline ühend, osaleb raku energia talletaja ja ülekandjana; molekul koosneb: adeniin, riboos, 3 fosfaatrühma ADP - (adenosiindifosfaat) toimib paljudes ainevahetusreaktsioonides (näiteks glükolüüsis ja hingamisahelas) energia ja fosfaadi üle...
toodeta. 3)hingamisahel mitokondri sisemembraani harjakeste peal. O2 molekulidega seotakse NADH2-lt elektrone. O2 viiakse ühele poole harjakese membraani(miinus) ja H+ jääb teisele poole. Teatud gradienti juures harjakeste membraanide kanalid avanevad(vesinikud ja hapnikud liituvad, vabaneb energia 36 ATP). Kogu glükoosi lagundamise käigus 38 ATP-d. Fotosüntees Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Eraldub O2. Valguskiirgus jõuab taime rohelistes osades asuvate klotoplastideni(sisemuses klorofüll, mis ergastub valgusenergia toimel). Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadium · reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. · kloroplastide sisemembraanidel moodustavad klorofülli molekulid koos teiste
Rohelistel taimedel on vajalik anorgaanilised ühendid. Loomad vajavad aga orgaanilisi aineid. Organismid ise aga ei saa väliskeskkonnast rakkude ehituseks kõlbulikke valke, lipiide või shhariide, neid tuleb ise sünteesida. Lagundamis- ja sünteesiprotsessid moodustavad tema ainevahetuse. Peale ainevahetuse iseloomustab elu ka energia vahetus. Kõik organisid vajavad elutegevuseks energiat. Rohelised taimed kasutavad fotosünteesikäigus valgusenergiat. Organismid võtavad väliskeskkonnast energiat vastu ja samuti väljutavad nad energiat. Soojusenergiat eraldavad kõik organismid, kelle keha temperatuur on väliskeskkonna omast kõrgem. Organismidel on enamvähem püsiv keemiline koostis. Ainevahetus tagatakse protsesside regulatsiooniga. Kõigil organismidel on stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon (pH), enamikel on see neutraalne. Üherakulised organismid
Bakterid, algloomad, vähesed vetikad, osad seened taimed, loomad, enamik vetikaid ja seeni ilmusid u 700..900 miljonit aastat tagasi ! Ainevahetuse moodustavad organismi lagundamis- ja sünteesiprotsessid (selle käigus moodustunud jääkained eritab ta ümbritsevasse keskkonda) ! Ka energiavahetus iseloomustab elu kõik organismid vajavad elutegevseks energiat · Rohelised taimed kasutavad fotosünteesi käigus valgusenergiat energia salvestub orgaanilistesse ainetesse nende hilisemal oksüdeerimisel energia taas vabaneb · Loomad saavad energia toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil · Organismid ka väljutavad energiat nt soojusenergiat (kõik organismid, kelle keha temp on väliskeskonna omast kõrgem) ! Metabolism ehk aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel
lämmastiku adeniin riboos ATP moodustub glükolüüsi, käärimise ja hingamise käigus: ADP + P -> ATP +30 kJ/mol energiat Teised makroenergilised ühendid Erinevad lämmastikualused: GTP CTP TTP UTP Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valusünteesil. FOTOSÜNTEES Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – KLOROFÜLL, mis paikneb taimeraku KLOROPLASTIDES. Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO₂-st ja H₂O-st orgaanilisi üheneid (glükoosi jt.) 6CO₂+12H₂O->6 O₂↑+C₆H₁₂O₆+6H₂O ESIMENE 1. VALGUSTAADIUM 2. Veest eraldub hapnik (valgustaadium) FOTOSÜSTEEM II 3. FOTOSÜSTEEM I TEINE 1. PIMEDUSSTAADIUM Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750 nm Fotosünteesi protsess on kasimaalse efetiivusega spektri punases või violetses osas
kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne) TÄHTSUS Looduses (ka teistes organismides) KASU: Lagundajad Mulla viljakuse tekitajad Osalevad aineringetes Sümbioos teiste taimede ja loomadega Ergutavad immuunsust Toiduahelates (algloomad toituvad bakteritest) KAHJU: Põhjustavad bakerhaiguseid
REDUTSEERIMINE on elektronide liitmisprotsess. AINE MASSI JÄÄVUSE SEADUS reaktsioonist osavõtnud ainete mass võrdub reaktsioonisaaduste massiga. · keemilise reaktsiooni võrrandi kirjutamisel avaldub seadus võrrandi tasakaalustamisel · 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 4g 32 g 36 g ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS energia ei teki ega kao, vaid võib ainult ühest liigist teise muunduda. Nt põlemisel eraldub soojus- ja valgusenergiat. AINE MASSI JA ENERGIA JÄÄVUSE VAHELINE SEOS E=mc2, kus E energiamuut, m energia muutusega kaasnev massimuut, c valguse kiirus vaakumis c=3*108 m/s KOOSTISE PÜSIVUSE SEADUS ogal puhtal ainel on püsiv koostis, sõltumata tema saamisviisist. · aine koostise püsivuse seadus kehtib täielikult vaid nende ühendite puhul, mis on gaasi või auruna (Nh3, CO2, HCl) või siis esinevad vedelikuna (H2O, C6H6, CCl4)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
