Energiaühik elektronvolt (eV). Töö, mida tehakse elektroni ümberpaigutamiseks elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 volt. 1 eV = 1,6×10-19 J Spontaanne kiirgus kaasneb aatomi iseenesesliku üleminekuga kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Stimuleeritud kiirgus välise elektromagnetvälja mõjul toimuv kiirgus Laser stimuleeritud kiirgusel põhinev valgusallikas. 4. teema kaasaegne aatomimudel 1. Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. 2. Elektronpilve piire ei ole võimalik täpselt määrata. 3. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline. 4. Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga. Vaata teemat Kordamine: aatomifüüsika 12 slaid Pauli printsiip 5
EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura.....................................................................................................................5 2. Optiline kiirgus, kujutis ja süsteem.........................................................................................6 3. Valge valgus ja valguse allikad..............................................................................................7 4. Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon........
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus.....................................................12 Kaksiktähed..................
Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool MTM40LT Ove Hillep Optiliste sensorite kasutamine veearvestite taatlusprotsessis Bakalaureusetöö Autor taotleb tehnikateaduste bakalaureuse akadeemilist kraadi Tallinna Tehnikaülikool 2014 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et käesolev lõputöö on minu iseseisva töö tulemus. Esitatud materjalide põhjal ei ole varem akadeemilist kraadi taotletud. Töös kasutatud kõik teiste autorite materjalid on varustatud vastavate viidetega. Töö valmis Lauri Lillepea juhendamisel “.......”....................201….a. Töö autor ............................. allkiri Töö vastab bakalaureusetööle ...
Elektrotehnika eksami kordamisküsimused 1. Seadused alalisvooluringis a)Takistite jadaühendus Takistite jadaühenduse korral on ühenduse otstele rakendatud pinge võrdne üksikute takistuste pingete summaga. U=U1+U2+...+Un Voolutugevus on kõigil takistitel sama. I=const. Kogutakistus jadaühenduse korral võrdne üksiktakistuste summaga. R=R 1+R2+...+Rn b)Takistite rööpühendus Takistite rööpühenduse korral on pinge igal takistusel sama. U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võr...
soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel
Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile, näivat ei saa. Silm annab esemest alati tõelise kujutise. Joonis 1: Tõeline ja näiv kujutis Geomeetrilises optikas kehtib kiirte pööratavuse printsiip: kiir läbib süsteemi päri- ja vastassuunas ühte teed mööda. Seetõttu võib vajadusel vahetada eseme ja selle kujutise asukohti. Näiteks, kui punktvalgusallikas panna punkti A, siis tema kujutis tekib punktis A1 . Kui aga valgusallikas panna punkti A1 , siis kiired läbivad süs- teemi samu teid mööda, ainult vastassuunas ja kujutis tekib punktis A. Geomeetriline optika kasutab tihti punktvalgusallikaid, mil- leks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugus vaatluskohani. Valgus levib ühtlases (homogeenses ja isotroopses) keskkonnas sirg- jooneliselt. Selle tõestuseks on punktvalgusallika poolt tekitatud varju terav piirjoon.
soov magusa järele, kehakaalu tõus, otsustusvõime ja aktiivsuse vähenemine, energiavaegus, soov sulguda üksindusse, seesmine pinge, ärritatavus, vähenenud seksuaalhuvi, masendus, meeleheide, vastuvõtlikkus infektsioonidele ja somaatilistele haigustele 3.Seleta, mis on valguse spekter. Milline spekter on inimesele sobivam? Mille poolest erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel
NT: Value1(PC), A0. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö offseti ehk selle, kui mitmena segmendi elemendi poole pöörduti 3. LCD, LED, OLED JA PLASMAKUVARID LCD (Liquid Crystal Display) kahel põhimõttel: nemaatilised ja twisted efektil põhinevad. Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb valgust läbi 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Miinused: aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond LAPSE ARENGU PRETANAALNE PERIOOD Referaat Tallin 2011 1 SISUKORD Lapse arengu pretanaalne periood...............................................................................................1 SISUKORD.................................................................................................................................2 sissejuhatus..................................................................................................................................4 1. raseduskuu...............................................................................................................................5 2. raseduskuu...............................................................................................................................5 3. raseduskuu.....................
Nüüd ei muuda valgus polarisatsiooni. Seega saab pingega juhtida polarisatsiooni. Vedelkristall ei kiirga valgust, seega on vaja valgusallikat, mida saab lasta läbi vedelkristalli või mitte. Selleks on kolm võimalust: 8 1) Ekraani taga pole valgusallikas, vaid hoopis peegel, mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Ei toimi hämarates tingimustes. (kalkulaator, käekell jne) 2) Ekraani taga on aktiivne valgusallikas (fluorescence või LED). LED tarbib vähem voolu. LED-valgustusega ekraanid saab teha õhemad (läpakad, meditsiinisead-med jne). puuduseks see, et ereda päikesevalguse korral on valgus intensiivsem tagant tulevast ja pilt on halvasti vaadeldav.
2. Rubens püüdis ühendada flaami kultuuri Lõuna-Euroopa omaga, mis ajendas teda kasutama antiikmütoloogiat. Rubens jagas antiiksete meistrite imetlust elava vastu ning püüdis edasi anda inimkeha graatsiat ja jõudu. Kuigi ta tundis hästi vanu kunstiteoseid, ei kopeerinud ta neid kunagi. 3. Rembrandtile oli iseloomulikuks omapärane valgusekäsitlus. Ta ei valgustanud kogu maali, vaid ainult osa sellest. Samas puudus tihti valgusallikas ja kujutatud objekt näis valgust justkui seestpoolt kiirgavat 41. Kuidas on barokk mõjutanud eesti rahvakunsti? 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud 42. Mida tähendab sõna klassikaline? Mis iseloomustab klassitsismi
suur infokuva. 5 4. Portreefotograafia tehnika 4.1. Valgustus portreefotograafias Kui portreepildi kompositsioon on tehtud stuudios, on fotograafil kontroll valguse suuna ja tugevuse üle. Põhilised valgusetüübid on põhivalgus, täiendvalgus, valgus, mis toob vormid esile ja taustavalgus. Põhivalgus on kõige olulisem valgusallikas pildil. See on asetatud 45-kraadise nurga alla paremale või vasakule modellist, aga seda võib kasutatada ka ülevalt või alt. Täiendvalgus on tavaliselt asetatud põhivalguse vastu, aga kaugemale ja vähemintensiivselt.Taustavalgus ei ole seotud eriti modelliga, see võimaldab luua taustale huvitavaid efekte ja muuta tausta lumivalgeks 4.1.1. Praktiline töö Kuna minu puhul on tegu algajaga
Simon Vouet 1590-1649. Garavaggio mõjulise baroki võttis kasutusele. Õukonnakunsti pidi väljatöötama, aga selles tuntust ei saavutanud, sest ei suutnud suuri figuure luua. Sai Pariisis kunstiõpetajaks. Tema maalid olid peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel, mis pidid losse kaunistama. Saavutas monumentaalsuse paigutades figuurid maalipinnale lähedale. Figuurid hõlmasid seega suure osa maali pinnast. George de La Tour 1593-1652. Karavadzist flaami kunsti kaudu. Valgusallikas on paigutatud pildi sisse erinevalt Garavaggiost. Muudab sellega väga madalmaadepäraseks tema kunsti. Nicolas Poussin 1594-1665 (tähtsaim prantsuse kunstnik barokkajastul). Garacci + Garavaggio stiile miksis. Arheoloogiliselt täpsed detailid pakuvad talle huvi. Gaspard Dughet 1615-1675, Philippe de Champagne 1602-1674 Claude Lorrain 1600-1684. Maastikumaalija (hiljem Inglise aia kujundusele saab aluseks). Palju puid igal pildil. Sadamamotiiv. Vennad Le Nain'id
Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on
9. baseerimise ning indekseerimisega ndekseerimisega adresseerimise juures leitakse operandi/resultaadi asukoht liites kokku baasaadress (pikk mäluaadress) ja lühem indeks. 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe LCD, LED, OLED ja plasma kuvarid LCD (Liquid Crystal Display) - Kuvari vedelkristallpaneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter, mis laseb läbi valgust 0- kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter, mis laseb läbi ainult 90-kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polariseeritus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Varem oli LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk
Valgusallika pool on pol 0 filter ja vaaja pool 90 pol filter. Kui element saab pinget siis ta valgust läbi ei lase. Vaja on valgusallikat. Esimene võimalusena ei ole LCD-ekraani taga valgusallikat, vaid on peegel, mis peegeldab vaataja pool olevat valgust tagasi läbi LCD-elementide. Selline ekraan ei toimi hämarates tingimustes, kasutatakse kalkulaatorites ja randmekellades. LED. Teisel juhul kasutatakse ekraanitagust aktiivset valgusallikat. Selleks võib olla fluorestseeriv valgusallikas või LED kuvarite puhul valgusdioodid. LEDid tarbivad vähem voolu ja toodavad vähem soojust. Neid kasutatakse läpakates, meditsiiniseadmete, elektrimõõteriistades jne. Heleda päikese korral on vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilti ei näe hästi. Kolmas võimalus on kombineeritud meetod. LCD elementide taga on osaliselt peegeldav kiht. Saadakse küll kuvar mida saab nii sees kui väljas kasutada kui meetod ei ole nii tõhus kui kaks eelnevat
puuduvad. 1. Vaatlusalune seisis 1m kaugusel tahvlist, kuhu tema silmade kõrgusele joonistasime tahvlile ristikese. 2. vaatlusalune sulges parema silma ja vaatas vasaku silmaga ainult ristikest. 3. Alustades ristikesest, liigutasime vaevu põleva hõõgniidiga elektripirni tasapinnal ristikesest kaugemalt ja vaatlusalune ütles, kui ta seda enam ei näinud. Samamoodi leidsime piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 4. Samamoodi leidsime vaatlusalusel ala ülemise ja alumise piiri, kust valgusallikas uuesti nähtavale tuli. 5. Leidsime pimetähni projektsioonid millimeetrites 6. silmamuna keskmiseks diameetriks võtsime 15mm. Leidsime pimetähni diameetrite väärtused ja pimetähni kauguse tsentraallohust. 7. Leidsime pimetähni pindala. 2. Silma nägemisvälja uurimine
Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal
Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. * abstraktne automaat- automaati vaadeldakse kui musta kasti A, tema sisend- ja
Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustäpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lähedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tõmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda pöörleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lääts --> trummel Värviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Võimaldab suure täpsusega teha tehnilisi jooniseid. 41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lähedal
Lubatud müra piirnorm on 85db. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist, tekitab nimmeristluuradikuliiti, pindmisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikkus langeb, alaneb tähelepanu. Valgustus Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) pea olema ühtlane, ei tohi tekitada liigseid varjusid 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Temperatuur - soojuskomfordi tagab õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja õhu liikumise kiiruse kompleksne mõju. Normeerimise aluseks on põhiliselt võetud töö kategooria (energiakulu) ja aastaaja keskmine õhutemperatuur (soe ja külm aastaaeg). Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim
Nurga mõõtmistel läheb vaja ringlasereid, milles genereeruv valgusvoog pannakse tsirkuleerima mööda kinnist kontuuri. Ringlaseril rajaneb lasergüroskoop, riist millega saab mõõta nurkkiirust ja nihkeid. Lasergüroskoopi kasutatakse laevade lennukite ja rakettide juhtimisel, tunnelite rajamisel ja mujal kus on vaja määrata nurknihkeid ja säilitada suunda ruumis."24 5.10 Lasergüroskoobi ehitus ,,Optilise ringresonaatri moodustavad kolm peeglit. Valgusallikas on heeliumi ja neooni seguga lahendustoru. Kui lasta torust läbi küllalt tugevalt lahendusvoolu, hakkab ringlasereis tsirkuleerima kaks vastassuunades levivat valguslainet. Ühe peegli kaudu lastakse osa kummastki lainest välja, kahest abipeeglist koostatud interfereomeetrisse. Nagu teisteski kaasaegsetes interfereomeetrites, registreerib interferentsipildi muutusi fotoelektriline tajur koos impulsiloenduriga."25 5.11 Mõõtmine lasergüroskoobi abil
pooldajatele vastumeelt. Nende arvates oli realistide temaatika (nt. igapäevaelu, lihtrahvas, tööstusstseenid) kunsti jaoks alaväärtuslik ning labane. Kaasaegsete olmestseenide kujutamisel võeti kasutusele seni ainult ajaloomaalile omane suur formaati. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Neid ei asendatud erksamate või harmoonilisematega. Enamasti valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Jean Francois Millet "Viljapeade korjajad" Gustav Courbet "Maalikunstniku ateljee" (1855) E.Manet (1832-1883) Prantsuse maalikunstnik, kelle horisont oli linnas: maa elust ei teadnud ta suurt midagi. Ta töötas end üles erinevate salongide normide järgi - mida oli vaja teha, seda ta tegigi. Kindlasti stiili polnud. Varasemaid maale iseloomustavad lahtised pintslitõmbed, üksikasjade
veeauru suhtelin mass niiskes õhus). Alumise valemiga saab mingil teatud baasnivool ( kõrgusel ) leida refraktsiooniindeksi mingi l suvalisel temperatuuril ka kõrgusel. Tegijapoiss 2010 Refraktsiooni indeks kahaneb lainepikkuse kasvades väga kiirelt ja kuskil 2mikromeetri juures muutb väga aeglaselt. Valguskiire trajektoori võrrand atmosfääris (valguskiire mis tahes punktis peab kehtima võrdus) Kui valgusallikas asub väljaspool atmosfääri , siis nimetatakse kiire murdumist astronoomiliseks refraktsiooniks , teisel juhul on maapealne refraktsioon. Valgusallika tegeliku ja näiva suuna vahet nimetatakse astronoomilise refraktsiooni nurgaks. Mida madalamal asub astronoomiline valgusallikas seda pikem on valguskiirte trajektoor ja seda suurem refraktsiooninurk beeta. Taeva keha tegelik kõrgus ( ilma atmosfäärita) saab arvutada ülal oleva valemiga .
maalitud saviplaatidega, sambad laiemalt asetatud, joonia ja dooria stiili segu. Kuid sambal puuduvad kannelüürid, neil on baas jne. Nende elamu koosnes ühest suurest keskruumist – aatriumist, milles oli tulekolle. Aatriumi ümbritses mitu kõrvalruumi, tagumises osas aatrium laienes, moodustades niimoodi nn tiivad. Valgust ja õhku sai maja uksest ja selle peal olevast avausest. Arvatavasti aknad ka hoone tiibadel. Peamine valgusallikas aatriumi laes olev nelinurkne ava, vastavalt sellele aatriumi põrandal auk vihmavee jaoks. Üks hetk kadus aatriumist kolle ja aatriumi taga olev ruum kujunes hoone suursugusemaks eluruumiks – tablinumiks. Matuselinnad, näiteks Cerveteri (nekropol). Haudu oli mitut tüüpi, populaarseimad olid kaljuhauad (Cornetos, Cerveteris, Vulcis jm) Väliskülg tihti kujundatud fassaadina. Mõnikord neis üks ruum, vahel suure pearuumi
elektrienergiast. Territooriumi ja mitmesuguste ruumide, hoonete ning ehitiste valgustamiseks ette nähtud seadmeid nimetatakse elektrivalgustussead- meteks. Elektrivalgustusseade koosneb jaotusseadmetest, mitmesugus- test elektriaparaatidest, magistraal- ja rühmaelektrivõrkudest, valgustus- vahendeist koos valgusallikaga, samuti armatuurist, s.o. kinnitus-, hoide- ja kaitsekonstruktsioonidest. Elektrivalgustusseadme põhiosaks on valgusallikas lamp. Valgus allikate õigel ja ratsionaalsel paigutamisel ning elektrijuhtmestiku ja valgustite kvaliteetsel montaazil on suur rahvamajanduslik tähtsus, sest see võimaldab parandada töötingimusi ja tõsta tööviljakust, vähendada tööliste nägemispinget ja tõsta toodangu kvaliteeti. 25 Eristatakse järgmisi valgustuse liike: töövalgustus ja avariivalgus- tus. Töövalgustuseks nimetatakse niisugust nähtavustingimuste
Päikese kaaslased Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. (Millised kehad täpselt tuleb klassifitseerida kui planeedid ja millised kui "väiksemad objektid" on andnud põhjust mõnedeks avalikeks vaidlusteks, aga lõpuks on see siiski ainult definitsiooni küsimus.) Päike on Maa energiaallikas Päike on Maa energiaallikas Päike kiirgab valgust ja soojust ja see tähendab ,et päike on kuum valgusallikas. Et kütta tuba soojaks kasutame kütusena turvast, põlevkivi ja kivisüsi, naftat ja maagaasi. Need kütte liigid on saanud oma energia kunagi ammu samuti päikeselt. Isegi elektrit, mida me tarbime kogu aeg toodetakse enamasti kunagi ammu Maale jõudnud päikeseenergia arvel. Puud koguvad päikese kaudu enda sisse päikeseenergiat ja me saame neid põletades sooja. Päikeselt saavavad ka inimesed energiat. Päikesekiirguse mõjul tekib inimese
kujundamine Kuvariga töötamise põhireeglid (vt joonis A.1) 1. Klaviatuur peab asuma kuvari ees, kuvar otse vaateväljas. 2. Kasutajal peab olema võimalik muuta ekraani asendit, kallutades või pöörates seda nii, et saaks vältida häirivaid peegeldusi ja liigeredaid alasid nägemisväljas, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse. 3. Vaatekaugus peab olema 5070 cm. 4. Valgusallikas ei tohi olla vaateväljas ega selja taga. Akende katmiseks on soovitatav kasutada heledaid püstlamellkardinaid või ruloosid, mille peegelduskoefitsient ei ole väiksem kui 0,4. Vajadusel võib neid kombineerida. 5. Silmade horisontaaljoone ja vaate suuna vahel peaks olema 20 o nurk e silmade horisontaaljoon peab asuma kuvari ülaservast kõrgemal, suurte kuvarite puhul võib asuda ülemise rea kõrgusel. Kehaasend istudes 1
Triumfikaarte seintel reljeefid ja raidkirjad Fortuna Virilise tempel: · Kõrge alus, trepp kitsamal küljel · Sügav eeskoda(portikus) · Poolsambad kaunistuseks Panteoni tempel kõikidele planeedinimedega jumalatele · Kuppelehitis silinder, mida katab poolkera · Kupli raskus toetub peamiselt 2 eenduvale müürile, mille vahel on süvendid (nisid), ees sambad · Võlvi teevad kergemaks nelinurksed süvendid kassetid · Üleval ainuke looduslik valgusallikas · Vanasti sisepind kullatud, nüüd marmorist Vaatemängude paik Circus Maximus peamiselt kaarikute võiduajamised Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, tellis ja betoonmüürid, nelinurksed tornid(kokku 19 km) Säilinud Aurelianuse müüri ja väravate osad Vana-Rooma skulptuur Ajaloolise sisuga reljeefide kõrval on rohkem säilinud vabafiguure. Jumalaid ei kujutatud. Roomas tehti koopiaid Kreeka skulptuuridest.
muutu. * Valguse sirgjoonelise öevimisega seletatakse varjude teket. * Vari on piirkond kuhu ei lange valgus energiat. Vari jaguneb: täisvari ja poolvari. -) Täisvari on piirkond, kus olles ei ole valgusallikat näha. -) Poolvari on piirkond, mis tekib koos täisvarjuga ja kus olles vaatleja näeb ainult osa valgusallikast. * Täisvarju tekkimise joonis. ) Punktvalgusallikas on valgusallikas, mille mõõtmed võrreldes tõkke mõõtmetega on väikesed või kaugus tõkke ja valgusallika vahel on suur. * Poolvarju tekkimise joonis. Poolvari Täisvari
Ehitismälestisi säilinud ka provintsides. Panteon asub Roomas, algeliselt ehitatud kõigi jumalate templiks. Ainus täielkult säilinud roomaaegne ehitis, antiikaja suurim kuppelehitis. Kuppel oli poolkera , mille läbimõõt võrdub täpselt tipu kaugusega põrandast. Peamiseks valgusallikaks on tipus olev ava Oculus. Siseseina nishides asuvad jumaluste kujud. Templiehitise kerakuju on otseselt seotud Rooma kosmoloogiaga: Kuppel on taevavõlv ja keskel asub valgusallikas päike. Amfiteater on rooma teateriehitis, kus astmetena tõusvad isted asetsesid ellipsikujuliselt ümber areeni. Olid mõeldud eelkõige gladiaatorite võitluste pidamiseks, merelahingute ja kiskjate ajujahtide lavastamiseks. Colosseum oli antiikaja suurim amfiteater. Välissseinad kaunistatud poolsambaid meenutavad kreeka eeskujud. Esimesed 4 istmerida olid marmorist, mis olid mõeldud ülikutele, kusjuures keiser koos oma kaaskonnaga istusid areeni servas kõrgemale tõstetud kohale.
Esimesi peaks kasutama isefokuseeruvate kaamerate või punktmõõtmist võimaldavate kaamerate puhul. Polarisatsioonifilter vähendab valgushelke ning suurendab värvide küllastatust ja selgust, võimendades näiteks taeva värvi. Ent sellega pildistamisel tuleb arvestada valguskaoga 1,5-2 avapunkti võrra. Polarisatsioonifiltriga pildistades tuleb seda aeglaselt pöörata ning jälgida ühtlasi värvuste ja helkide muutumist. Suurim efekt saavutatakse, kui valgusallikas on objektiivi teljega teljega 90-kraadise nurga all. 35 mm lühema fookuskaugusega lainurkobjektiividega pildistades on võimalik, et taevas paistab ühes pildi servas tumedam, kui teises. Selleks et vähendada peegeldusi, peaks peegeldava pinna ja objektiivi telje vaheline nurk olema umbes 30 kraadi. Polarisatsioonifilter vähendab peegeldusi mittemetalsetelt pindadelt nagu klaas, vesi, portselan, värvitud pinnad. Ent paljud pol
Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. 60 Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk
Kasutatkse nii tagant valgustamist kui ka tausatavalguse peegeldumist vedelkristalli taga olevalt peeglilt. Peegelduse korral jääb valgus tihti nõrgaks ja kujundi kvaliteet ei ole piisav. 59 Twisted effekti korral muudab vedelkristall teda läbiva valguse polaarsust kui teda mõjutada pingega. Kui kristalli ei mõjutata polariseeriva valgusega läbib valgus muutumatul kujul vedelkristalli. Kuvari vedelkristall paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli on filter mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga ja paneeli taga on filter mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga valgust. Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk
sõrmejälgede avastamine on edukas siis kui uurija teab kust ja kuidas tuleb neid otsida. Jälgi otsitakse nendelt esemetelt mida kurjategija arvestades sündmuskoha olustikku ja üksikute esemete asukohta võis puudutada ja neile jälje jätta. Süvendjälgedega ja vere või värviga kujunenud sõrmejälgede leidmine ei valmista raskusi- seevastu on värvitu jälje ainega kujunenud vähenähtavad jäljed läikelisel pinnal nähtavad ainult siis kui eset vaadeldakse külgvalguses( valgusallikas ei tohi olla tugev). Läbipaistvatelt esemetelt võib sõrmejälgi avastada läbivalgustamisel, kusjuures valgus ei tohi otse silma sattuda. Sõrmejälgede nähtavaks muutmine Kasutatakse füüsikalisi ja keemilisi meetodeid. Nende valimisel arvestatakse jälgi säilitava eseme materjaliga ja pinna vahel. Naha papilaarkurru enda omadused mis mõjutavad tema nähtavaks muutumist on- 1. jälje vanus 2. higi koostis 3. rasu esinemine
jaoks. Lähenduslik meetod on tülikas, kuna mootor soojeneb alles pärast mitme tsükli möödumist. Praktikas [lm/m2]. Valgushulk valgusvoo ja valgustuskestuse korrutis Q= int(d)dt [lm*s] . Valgustugevus on antud kasutatakse mootori valimiseks keskmiste kadude meetodit.Masina püsitemp. on määratud ruuminurka kiirguva valgusvoo jagatis selle ruumi nurgaga, eeldusel et valgusallikas on küllalt punktikujuline jahutustingimustega ning kaovõimsusega. Masina püsitemp. sõltub siiski keskmisest kaovõimsusest. See I=/ [cd]. Heledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval pinnal L [cd/m2]. meetod on täpne ja seda tuleb kasutada siis, kui teiste meetodite kasutamine ei anna usaldatavaid tulemusi. 40. Valgustuse arvutuse meetodid. 1)Erivõimsuse meetod kasutatakse hoonete valgustuse arvutamisel,
Järelikult on võimalik tüürida vedelkristallide eri tsoone elektriliste signaalidega nii, et optiliste omaduste muutmist saab kasutada info kuvamiseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 38 (43) Tingituna sellest, et vedelkristallindikaatorid ise valgust ei kiirga, on indikaatori realiseerimiseks kaks võimalust: - Läbiva valguse indikaatorites on indikaatori taga valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. - Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 mm) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud
Piesokristalli pihusti mõjutatakse vooluga mille tulemusena ta muudab oma kuju ja paiskab tindi täpi pihustist väja. Trükipeas on takisti mis voolu impulsi toimel kiiresti kuumeneb ja paiskab paisunud tindi tilga pihustist paberile. Viimasel meetodil on see hea omadus, et kuumenenud tint kuivab kiiremini. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:•CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.•MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.•YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv –blacK
Ardo Laur LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele
d). Fokuseeritud elektronide kiirt juhitakse kallutusmähise abil vajaliku punktini ekraanil. d).Ekraan on kaetud luminofooriga, mis hakkab helendama elektronkiire toimel. Mida intensiivsem elektronide voog, seda heledam luminofoor. *Vedelkristall (Liquid Crystal Display) kuvar- LCD kuvarid on üldiselt kahel põhimõttel: nemaatilised ning twisted effektil põhinevad. LCD kuvari tööpõhimõte: a). Kuvari vedelkristalli paneeli taga on valgusallikas. Enne paneeli asetseb esimene filter, mis laseb läbi valgust 0 kraadise polarisatsiooniga. Paneeli taga on aga teine filter, mis laseb läbi ainult 90 kraadise polarisatsiooniga vagust. b). Kui vedelkristalli ei mõjutata polariseeriva pingega, ei läbi valgus teist filtrit. Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub aga ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri.
hoonet katta kupliga, sest u. 1000 aastaga oli inimkond selle tarkuse unustanud. Sama tegi ka Michelangelo Peetri kiriku kupli kavandamisel. Talle järgnes prantsuse arhitekt G. Soufflot Pariisi Panteoni kupliga kattes. Rooma Panteoni on maetud kõrgrenessansi silmapaistev kunstnik Raffael, ühendatud Itaalia esimene kuningas Vittorio Emanuele II ja tema poeg Umberto I jmt. kuulsused. NB! Suurenda pilte! a) Panteoni ainus valgusallikas nn. oculus. b) Panteoni põhiplaan c) Panteoni läbilõige MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis vahe on sõnadel Panteon ja Parthenon? 2. Mis on arhitektuuris rotund? Milline Tallinnna rajatis on rotund? 3. Keda pilgatakse 17. saj. Roomas käibele läinud lausega: ,,Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8
vesi), siis valgus neeldub, peegeldub ja hajub suurte kolloidosakestega kokkupuutel. Seeläbi tundub meile, et süsteem on "hägune", isegi kui me osakesi ei suuda eraldada. Suurte osakeste jaoks kasutatakse hajumisel nn. Mie valemeid. Kui valgus läbib kolloiddispersse süsteemi, kus valguse lainepikkus on suurusjärk suurem kolloidosakese suurusest (nanomeetrites), siis kasutatakse nn. Raleigh mudelit. Oluline eeldus selles mudelis on, et iga kolloidosake on mitte ainult valgusallikas (vt. ülal), vaid ka punkt. Selle mudeli jaoks kasutatakse Raleigh valemit. ; I-intensiivsus, n-murdumiskonstandid, -lainepikkus Raleigh valemi kõige olulisem osa on see, et hajunud valguse intensiivsus sõltub võrdeliselt suurusesse . Seetõttu sõltub hajutatud valguse intensiivsus väga tugevalt sellest, mis lainepikkusega (mis värvi) see valgus on. Nii on hajunud valguse hulgas rohkem madala lainepikkusega valgust (n. sinine). Seetõttu on kusjuures ka meri sinine ja
Vabaneb footon energiat, mille hulk määrab värvuse. 32 Joonis 13Valguse emiteerimine OLED-is 20.4. Plasma kuvarid (PDP – plasma display panel) Plasmaekraanide tehnoloogia sobib suuremate kvaliteetekraanide valmistamiseks, nii et ei kannataks kujundi kvaliteet ja ekraan ei muutuks väga raskeks. Erinevalt LCD-kuvaritest on iga ekraanivälja punkt valgusallikas ja vaatenurk on lai (160-180 kraadi) ning kujundi kvaliteet väga head. LCD-l olevat musta probleemi (läbi filtrite ja vedelkristalli lekib valgust, mis rikub musta värvi kvaliteedi) PDP-ekraanidel ei ole, sest kõik punktid saab välja lülitada ja nad ei kiirga enam valgust. PDP-kuvar on valmistatud klaasalusel ja purunemise oht on suur. 33 21. Puutetundlikud ekraanid (308-317) 21.1
Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse s.t inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitatavad nõuded: 1) peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2) peab olema ühtlane 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Ruumide normaalne valgustus saavutatakse kas loomulikul teel (päikesevalgus) või tehisvalgusallikate abil. Loomulik valgustus on inimesele vastuvõetavam, see stimuleerib organismi elutegevust. Pikka aega pimedates ruumides või öövahetuses töötajatel häirub organismi bioloogiline tasakaal ultraviolettkiirguse puudumise tõttu (tekib nn ,,bioloogiline pimedus"). Loomulik valgustus võib olla: · Ülavalgustus- katuseaknad
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 ...
See asub umbes ühe valgusaasta kaugusel Päikesest ja ulatudes kuni 1,9 valgusaastani (100 000 astronoomilist ühikut). Arvatakse, et siit piirkonnast on pärit pikaajalised komeedid, mis on 34 sattunud sinna hiidplaneetide gravitatsiooni mõjul. Kehad Öpiku-Oorti pilves liiguvad väga aeglaselt. 9. TÄHED Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad
Muuseas, saab korraliku tasaskanneriga lugeda arvutisse slaide ka ilma spetsiaalvarustuseta. Lehesööturiga seadmed - mõned skaneerimisseadmed on varustatud lehesööturiga. Algdokument veetakse sellest läbi, kusjuures sensorseade kompab seda rida- realt. Palju faksiaparaate töötab samal põhimõttel: originaal pistetakse pilusse, kus selle esiserv haaratakse rullikmehhanismi poolt. Ei sensor ega ka sisseehitatud valgusallikas ei pea liikuma, ainsaks liikuvaks osaks on rullikmehhanism. (vaata järgmist joonist). Selline skanner sobib eriti hästi siis, kui skannerit kasutatakse ainult A4 formaadis lehtede skanneerimiseks. Sheetfed skannerid on ruumi suhtes vähenõudlikud ja mahuvad reeglina monitori ja klaviatuuri vahele. A4 formaadist väiksemat materjali
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
vähem. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Koopiamasinal on ta vastavalt peegeldusele aga printeris koosneb punktidest. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit (4). Edasi kuumutatakse tooner paberile (5) ja trummel puhastatakse toonerist (6). Seega laser on printeris ainult valguse allikas. värviprinterid Priterites ei ole kasutatav RGB süsteem mis monitoride puhul võimaldas värve liita. Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: ·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. ·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. ·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka muut värv black
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
